Browsing by Author "Niitsoo, Margus"

Now showing 1 - 20 of 37

Adaptiivne Metronoom Androidile
(Tartu Ülikool, 2013) Nirk, Andres; Niitsoo, Margus; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli Android platvormile mõeldud Adaptiivse Metronoomi rakenduse loomine. Antud rakendus on suunatud muusikutele, eelkõige trummaritele. See rakendus on uudne selle poolest et ta aitab algajal muusikul metronoomiga harjuda, mängides heli kindla tempoga, parandades seda samaaegselt muusiku mängimise järgi.
Androidi rakenduse ressursside dünaamiline laadimine
(Tartu Ülikool, 2012) Pink, Madis; Kabanov, Jevgeni; Niitsoo, Margus; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kas ressursside transleerimisprotsess on võimalik viia rakenduse ehitusfaasist (ing.k. build-time) käivitusfaasi (ing. k. run-time). Uurimise aluseks võeti Android-platvormi uusima versiooni, koodnimega Ice Cream Sandwich, lähtekood ning Google poolt avaldatud ametlik Androidi standardteegi dokumentatsioon. Töö käigus leiti, kuidas arendajad saavad ressursse defineerida ning kuidas rakendustega kaasa pakendatud ressursse esitatakse. Samuti leiti moodus seadme peal ressursside laadimiseks üle võrgu, jättes ära kaasapakendatud ressursside laadimine. See informatsioon oli aluseks Android-platvormi rakenduste arendajatele suunatud abivahendi nimega Catalyst loomisel, mis võimaldab teha rakenduse ressurssides muudatusi nii, et rakendust ennast uuesti ehitama ja seadmesse installima ei pea. Töö praktiliseks väljundiks ongi nimetatud abivahendi prototüübi loomine. Töös mõõdeti põgusalt keskmistele ressurssimuutmistele kulutatud aega. Tulemused näitasid standardvahenditega võrreldes mitmekordset ajavõitu.
Arvutiteaduse instituudi üliõpilaste õpingute katkestamise ja tööleminemise põhjused
(2014) Linn, Helen; Tõnisson, Eno; Niitsoo, Margus
Selles bakalaureusetöös kirjeldatakse 2010. aastal Tartu Ülikooli informaatika ja infotehnoloogia erialale õppima asunud üliõpilaste töölemineku ja õpingute katkestamise põhjuseid. Lisaks on kirjeldatud nende üliõpilaste seisukohti bakalaureusekraadi omandamise tähtsusest.
ATI päev - Sissejuhtus Informaatikasse
(2011-12-20) Kaasik, Enno; Roosmaa, Tiit; Niitsoo, Margus
Black-box Oracle Separation Techniques with Applications in Time-stamping
(2011-04-21) Niitsoo, Margus
Doktoritöö üldisem teemavaldkond on krüptograafia, mis käsitleb erinevaid andmeturbega seonduvaid matemaatilisi probleeme. Krüptograafia üheks keskseks mõisteks on reduktsioon, mille abil on võimalik uue süsteemi turvalisus taandada teise, juba olemas oleva süsteemi turvalisuse eeldusele. Reduktsioonide abil on pea kogu tänapäevane digitaalne andmeturve võimalik ehitada seni arvutuslikult raskeks peetavatele matemaatilistele probleemidele. Enamasti kasutatakse niinimetatud musta kasti reduktsioone, kus konstruktsiooni sees kasutatava algse süsteemi kohta tehakse vaid minimaalseid eelduseid. Sellist tüüpi reduktsioonide rakendatavusel on siiski omad piirid, ning vahel on isegi võimalik tõestada nende mitteeksisteerimist teatud süsteemide korral. Antud töös uuritaksegi just seesuguste võimatustõestuste võimalusi ning nende rakendatavust. Näidatakse, et seni tuntud võtteid on võimalik üle kanda ka mitteühtlasesse arvutusmudelisse. Samuti demonstreeritakse, te lisaks võimatustõestustele saab sarnaste võtetega tõestada ka piire reduktsioonide turvatõestuste efektiivsusele, ning et neid on võimalik kasutada ühe praktilist kasutust leidnud ajatembeldusskeemi turvatõestuse optimaalsuse näitamiseks. Samuti tuuakse välja võimalus asendada tõestustes kasutatav juhuslikkus puhtalt deterministlike vahenditega, mis lubaks tulevikus esitada algoritmilisemaid ja potentsiaalselt lihtsamini jälgitavaid tõestuskäike.
Can we construct unbounded time-stamping schemes from collision-free hash functions?
(Tartu Ülikool, 2008) Niitsoo, Margus; Buldas, Ahto, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Eesti IT ettevõtjate lootus kõrgkooli lõpetajatele
(Tartu Ülikool, 2013) Väljur, Robert; Niitsoo, Margus; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Eesti IT sektor on olnud pideval tõusuteel. 2012 aasta IV kvartalis tõusis selle valdkonna hõivatute arv Statistikaameti andmetel 18 858 inimeseni. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu uuringu põhjal on kolme aasta jooksul vaja vähemalt 3000 uut ITK valdkonna töölist (andmetest tuletatud tööjõuvajadus).\n\r\n\rKäesolevas tööturusituatsioonis, kus IT valdkonnas on üleüldine tööjõupuudus, tuleb vastava valdkonna õppekavadega ülikoolidel otsustada, mida tuleks tudengitele õpetada ning mida mitte. Suurendamaks ülikooli lõpetanute tudengite kvaliteeti ning hakkama saamise võimet tööturul tuleb ülikoolidel pidevalt õppekavasid muuta ja täiendada. Sellest lähtuvalt on antud bakalaureusetöö eesmärk uurida ettevõtjatelt, milliseid oskuseid ja omadusi peaksid värsked lõpetanud omama, et tööturul hästi hakkama saada ning kuidas on selliste oskuste õpetamisega ülikoolid seniselt hakkama saanud. \n\r\n\rBakalaureusetöö esimeses osas tutvustatakse antud tööga sarnaseid uurimustöid nii Eestis kui ka välismaal. Käsitluse all on näiteks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi ITL) senised uurimustööd kui ka Journal of Information Technology (edaspidi JITE) uuring.\n\r\n\rTeises ja kolmandas osas keskendutakse uurimismeetodile ning -küsimustele. Uurimusküsimustele vastuse leidmiseks viidi läbi seitse ekspertintervjuud, mille siseselt kasutati ekspertide eelistuste kaardistamiseks Q-metodoloogiat.\n\r\n\rBakalaureusetöö neljandas osas analüüsitakse ekspertintervjuude sisu ning püütakse nende põhjal arvamuste grupeeringuid moodustada. Viiendas peatükis võrdleb autor antud töö tulemusi Kerri Gertrud Vestbergi bakalaureusetööga „IT-alaste kompetentside pakkumine Eesti kõrgkoolides”. Intervjuu tulemuste analüüsile järgneb eesti- ja inglisekeelne sisukokkuvõte ning kasutatud kirjandus.
Eesti IT magistrite karjäär
(Tartu Ülikool, 2013) Porkveli, Margus; Puus, Uno; Niitsoo, Margus; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Juba pikemat aega on arutletud kuidas leevendada Eestis ja ka kogu maailmas valitsevat IT spetsialistide puudust. Üheks vahendiks selleks on IT eriala õppivate üliõpilaste arvu suurendamine. Selle töö eesmärgiks on uurida, mis juhtub IT eriala üliõpilastega peale hariduse omandamist. Kuna bakalaureuseõppe lõpetanutel sageli veel puuduvad spetsiifilised teadmised ja oskused, on uuritud magistriõppe lõpetajaid. Statistika põhjal on näha, et magistriõppe lõpetajate hulk on märkimisväärselt suurenenud. Näiteks kui 2000-2003 aastate keskmine lõpetajate hulk oli 31, siis aastateks 2008-2011 oli see tõusnud 139-ni. Töö eesmärgiks on vastata küsimusele, kas koolitusmahtude tõusmisega on kaasnenud ka reaalselt IT spetsialistide juurdekasv ja milline on IT magistrite tööalane käekäik peale erialase magistrihariduse omandamist. Põhilised uurimisküsimused:  Kuivõrd on lõpetanute praegune töö seotud õpitud erialaga?  Kui pikk on lõpetanute tööstaaž?  Kus asub lõpetanute töötamise asukoht? Samuti on töö üheks alameesmärgiks kindlaks määrata, kas õpinguid on veel jätkatud doktorantuuris, on loodud oma firma, millises ettevõttes töötatakse ja mitu töökohta on olnud enne praegust. Töö struktuur on järgmine: Esimeses peatükis on antud ülevaade IT tööturu üldisest seisust varasemate uuringute alusel. Metoodikapeatükk tutvustab uuringu meetodit ja uuringu läbiviimist. Samuti on metoodika peatükis esitatud uuritava valimi kirjeldus. Uuringu põhilised tulemused on esitatud kolmandas peatükis. See koosneb lõpetanute jaotusest soo ja erialade lõikes, seotusest õpitud erialaga, tööga seotud aspektidest ja töökoha paiknemisest. Kokkuvõttes tuuakse ära uuringu põhilised tulemused.
Hulgateoreetiliste avaldiste teisendamisega seotud ülesannete tüübid diskreetse matemaatika veebikeskkonna jaoks
(Tartu Ülikool, 2012) Ründal, Timmu; Prank, Rein; Niitsoo, Margus; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Tartu Ülikooli aines „Diskreetse matemaatika elemendid“ kasutatakse mitmeid õpiprogramme, mille eesmärk on tudengite ja õppejõudude elu lihtsamaks teha. Seni ei ole kasutusel ühtegi hulgateooria ülesannete tüüpidega rakendust. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli täiendada olemasolevat veebistöötavat lausearvutuse programmi hulgateooria ülesannetega. Selleks lisati rakendusele kaks hulgateooria teisendamisega seotud ülesannete tüüpi: samaväärsuse ja alamhulga seose tõestamine. Mõlema ülesandetüübi puhul on üldine lahenduskäik sarnane: kuvatakse kaks avaldist, mida saab üksteisest sõltumatult teisendada. Selleks peab lahendaja valima alamavaldise ja rakendama sellele mõnda eeldefineeritud reeglit. Kui avaldised on teisendatud sobivale kujule, tuleb esitada vastus. Alamhulga seose tõestamise ülesannetes tuleb seejärel veel põhjendada, miks seos kehtib. Lahenduse käigus tehtud vead kuvatakse kohe kasutajale ning tehtud vigade arv salvestatakse ka õppejõule. Viimane saab vaadata tudengi tulemusi ülesannete lõikes ning samuti konkreetseid lahendusi. Töös kirjeldati õpiprogrammidest saadavat kasu, olemasolevaid programme, lisatud ülesandetüüpide hulgateoreetilist tausta ning nende implementatsiooni rakenduses. Samuti tutvustati uusi ülesande tüüpe õppejõudude ja tudengite vaatepunktist. Loodud ülesannetetüübid on kasulikud nii tudengitele kui õppejõududele. Ülesannete läbi lahendamine aitab üliõpilasel materjali omandada. Lisaks lõppvastuse kontrollimisele annab programm ka vahepealset tagasisidet, näiteks kui üritatakse kasutada mõnda sobimatut teisendusreeglit või eksitakse alamavaldise valimisega. Õppejõud saavad programmi abil ülesandeid koostada ja tudengite tulemusi vaadata.
ICD kontrollsüsteemide seire- ja juhtimisrakendus Androidile
(2014) Puusepp, Karl; Niitsoo, Margus
Selles bakalaureusetöös kirjeldatakse Androidi mobiilirakenduse loomist, mis võimaldab ICD Software'i Control Design Platform raamistikuga loodud automaatjuhtimissüsteemide olekut kuvada ja muuta.
Informaatika erialale sisseastunute õppima tulemise põhjused ja ootused aastal 2013
(2014) Kirsimäe, Ethel; Tõnisson, Eno; Niitsoo, Margus
Antud bakalaureusetöös käsitletakse 2013. aastal Tartu Ülikooli informaatika erialale õppima asunud tudengite erialavaliku põhjuseid ja neid mõjutavaid tegureid. Lisaks analüüsitakse tudengite ootuseid õppekava suhtes ning kirjeldatakse, mis võib tudengid panna infotehnoloogia vastu huvi tundma. Töö põhineb esmakursuslaste seas läbi viidud kahe küsitluse tulemuste ning tudengitega tehtud intervjuude analüüsil ja kõrvutamisel.
IT-alaste kompetentside pakkumine Eesti kõrgkoolides
(Tartu Ülikool, 2013) Vestberg, Kerri Gertrud; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille; Niitsoo, Margus; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Bakalaureusetöös uuritakse Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli informaatika ning Eesti Infotehnoloogia Kolledži süsteemide arenduse õppekavade koostajate nägemust bakalaureuse tudengitest. Sealjuures on suur roll intervjueeritavate isiklikul arvamusel lõpetaja oskuste kohta. Keskendutakse ka õppekava muutustele ja nende kokkupanemise ideedele.
JavaScripti graafide raamistike võrdlus
(2014) Käpp, Artur; Niitsoo, Margus
Keeruliste JavaScripti visualisatsioonide tegemine brauserites võib olla vägagi resurssikulukas. Antud töö võrdleb visualisatsioonide kõige algelisemat kuju – graafikud. Võrreldes nelja erinevat JavaScripti graafikute loomise raamistiku, saame vastused küsimustele, milline alus sobib kõige paremini Internetis graafikute loomiseks ning kuidas antud raamistikud üksteisest erinevad.
Kollisioonivabadel räsifunktsioonidel põhinevate piiranguteta ajatempliskeemide võimalikkusest
(Tartu Ülikool, 2008) Niitsoo, Margus; Ahto Buldas, Ahto; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Käesolevas töös uurime piiranguteta ajatempliskeemi jaoks turvaliste räsifunktsioonide konstrueerimise võimalusi kollisioonivabadest räsifunktsioonidest. Kasutades Harberi ja Stornetta poolt loodud ajatembeldusskeemi ning Buldase ja Saarepera poolt selle jaoks konstrueeritud turvatingimust uurime nn. musta kasti konstruktsioonide võimatuse tõestuse võimalikkust. Kuna võimatuse tõestuse lihtsaim variant on oraakliga eraldus, keskendumegi just ühe selle eralduse jaoks sobivana tunduva oraakli omaduste ja võimaluste uurimisele. Me eeldame, et oraakel konstrueerib räsipuu, väljastab puu juurväärtuse ning annab seejärel sellest puust lähtuvalt ajatemplisertifikaate. Me tõestame, et kui oraakli argumendiks olev musta kasti meetodil koostatud räsifunktsioon ainult algse räsifunktsiooni kollisioonipaare kontrollib või nn. suurem-kui predikaati kasutab, ei saa seda oraaklit kasutada kollisioonide leidmiseks . Töö tulemused annavad lootust, et nimetatud oraakel on tõepoolest eralduseks sobiv ja lubavad oletada, et sarnaste oraaklite edasine uurimine võib lõpuks probleemi lahenduseni viia.
Kuvatõmmise automaatne pildialbumisse laadija
(Tartu Ülikool, 2012) Säks, Allar; Niitsoo, Margus; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Antud lõputöö eesmärk on lihtsustada inimeste igapäevaelu, andes neile võimalus hoida kokku aega ning mugavdada kuvatõmmiste (screenshot) jagamist teistele isikutele. Kui kasutaja sooviks edastada enda kuvatõmmist sõbrale siis see tegevus võtaks palju aega ning oleks algajale arvutikasutajale keeruline ning tülikas. Antud programm muudab selle protsessi ainult paari kiire nupuvajutuse pikkuseks, mille käigus ei pea kasutaja enda muid toiminguid pooleli jätma. Kõige enam võidavad antud programmi kasutamisest inimesed, kellel on vaja saata/saada tihti kuvatõmmiseid teistele/teistelt isikutele/isikutelt, näiteks tehnilise toe abi, arvutimängurid, foorumikasutajad ja teised. Probleemi lahenduseks on Java programm, mis reageerib globaalsele kiirklahvikombinatsioonile. Selle tagajärjelt tehakse kuvatõmmis, laetakse see serverisse ning tagastatakse kasutajale antud pildi hüperlink. Lisaks sellele on inimesel võimalik hiljem enda kasutajatunnuse ja parooliga veebis asuvasse albumisse sisse logida ning näha kõiki enda üleslaetud kuvatõmmiseid. Hetkel olemasolevad lahendused ei paku antud mugavust ning lihtsust. Turul on küll palju kuvatõmmiste tegemise programme kuid nad ei võimalda kas automaatset üleslaadimist, pildi hüperlingi tagastamist, on tasulised või nende teenuse kvaliteeti varjutavad rohkearvulised reklaamiribad. Kõige keerulisemad punktid antud töö juures on globaalse kuulaja loomine java keeles ja kuvatõmmise serverisse laadimine. Kliendipoolse rakenduse realiseerimiseks valisin Java keele, sest oli soov proovida järgi kasutajaliidese loomist kasutades JavaFX-i.
Liikumistuvastusega kadudeta video salvestamine Android seadmel
(2014) Paavel, Tarmo; Niitsoo, Margus
Käesolev töö kirjeldab miks ja kuidas loodi liikumistuvastusega kadudeta videot salvestav mobiilirakendus Android platvormile. Töös antakse ülevaade liikumise tuvastamisest ja NV21 formaadist. Töö viimane osa kirjeldab rakenduse teostust.
Loengut jälgiva üliõpilase tähelepanu muutumise analüüs ajuandmete abil
(2014) Nõlv, Evert; Korjus, Kristjan; Tõnisson, Eno; Niitsoo, Margus
Töö eesmärk on uurida üliõpilaste tähelepanu muutumist loengus ja kas loengus küsimuste esitamine suurendab üliõpilaste tähelepanu. 16 tudengile näidati loenguvideot ning samal ajal mõõdeti ja salvestati mobiilse Emotiv EPOC EEG seadmega üliõpilaste ajulaineid. Tähelepanu muutumise (kõrgete ja madalate sageduste suhe) andmed varieerusid palju ja statistiliselt olulist tähelepanu tõusu küsimuste esitamise järel antud töö ei leia.
Make It White - valge tasakaalu rakendus iOSile
(Tartu Ülikool, 2013) Hion, Juhan; Niitsoo, Margus; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Käesoleva töö eesmark on kirjeldada miks ja kuidas loodi valge tasakaalu seadmise rakendus iOSile. Mõistmaks vajadust sellise rakenduse järgi antakse esmalt ülevaade valge tasakaalu probleemi olemusest ning kirjeldatakse olemasolevaid lahendusi. Nendel kirjeldustel põhinedes seletatakse ja põhjendatakse rakenduse loomisel tehtud filosoofilisi valikuid. Seejärel annab töö minimaalse vajaliku teoreetilise raamistiku mõistmaks valge tasakaalu muutmise matemaatilist tausta, sest foto valge tasakaalu muutmine ei ole triviaalne tegevus. Viimaks kirjeldatakse põgusalt loodud rakendust ning peatutakse selle keerulisematel tehnilistel aspektidel. Töö autor loodab, et rakenduse publitseerimisel Apple'i AppStore'i leiab see ka ostjaid.
Mängu arendus Android platvormil
(Tartu Ülikool, 2012) Vendik, Ats; Niitsoo, Margus; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli arendada mäng Android platvormile, mis võimaldaks mängijal mängimiseks kasutada tema enda muusikakollektsiooni. Mängu žanri valimisel oli kõige olulisemaks parameetriks väike konkurents, mis võimaldab mängul potentsiaalsetele ostjatele rohkem silma paista. Töös analüüsiti ning põhjendati erinevaid antud projektiga seotud tehnoloogilisi valikuid ning kirjeldati suuremaid töö käigus tekkinud probleeme ning nende lahendusi. Töö piiratud mahu tõttu oli tähelepanu keskpunktiks valitud ainult Android platvormi ning muusikamängu spetsiifilised teemad. Valminud mäng sisaldab kõiki töö käigus kirjeldatud elemente, kuid kommerts-kõlbliku tooteni jõudmiseks on vaja mängu veel viimistleda. Enne toote turule laskmist on plaanis mängust teha ka iOS versioon, mis on valitud tehnoloogiate ja disainiotsuste tõttu saavutatav suhteliselt väikese vaevaga.
Mis on krüptograafia ja mis kasu sellest on?
(2012-03-08) Niitsoo, Margus