Browsing by Author "Rootalu, Kadri, juhendaja"

Now showing 1 - 14 of 14

Abielulahutuse aktsepteeritavus Eestis: muutused 1990-2008 ja selle seosed perekonnaseisu ja perekonnahoiakutega
(Tartu Ülikool, 2016) Joost, Helen; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö uurimiseesmärgiks oli teada saada, kuidas on Eestis muutunud hoiakud abielulahutuse suhtes lähtuvalt ajast, vanusest, perekonnaseisust ja laste olemasolust. Lisaks sellele uurisin, kuidas on muutunud samadest teguritest lähtuvalt inimeste hoiakud selle suhtes, kui oluliseks peetakse lapse jaoks mõlema vanema olemasolu. Uurimuse aluseks olevad andmed sain Euroopa väärtusuuringust ning analüüsisin ainult Eesti andmeid. Eestis on antud uurimust läbi viidud ainult kolmel aastal: 1990, 1999 ja 2008. Analüüsist selgus, et kuigi kõikide aastate küsitluste kohaselt oli keskmine lahutuse õigustatus suhteliselt sarnane, siis ajas erinesid inimeste hoiakud selles osas, kui oluliseks peeti mõlema vanema olemasolu lapsel. Kuigi jätkuvalt peetakse nii ema kui isa olemasolu lapse üleskasvamisel oluliseks, siis selgus ikkagi statistiliselt oluline seos aja ja hoiaku suhtes. 2008. aastal ei peetud nii ema kui isa olemasolu lapse õnnelikuks üleskasvamiseks nii oluliseks kui 1990. aastal. Lisaks sellele kiideti 2008. aastal võrreldes 1990. aastaga rohkem heaks seda, kui naine tahab saada last üksikemana. Analüüsides vanuse ja hoiakute seost selgus, et nooremad inimesed aktsepteerisid lahutust rohkem kui vanemad ning vanemad inimesed nõustusid rohkem sellega, et lapsel on vaja õnnelikuks üleskasvamiseks nii ema kui isa kui nooremad inimesed. Lisaks sellele selgus oluline seos perekonnaseisu ja abielulahutuse aktsepteeritavuse vahel ning tuli välja, et lahutatud ja lahus inimesed aktsepteerivad teistest rohkem lahutust. Vaadates erinevusi lastega ja lasteta inimeste hoiakutes, siis tuli välja, et lastega inimesed pidasid 1999. ja 2008. aastal lahutust vähem õigustatuks kui lasteta inimesed. Lisaks sellele arvasid lastega inimesed rohkem, et lapsel on vaja õnnelikuks üleskasvamiseks nii ema kui ka isa, ning viimase küsitluse kohaselt kiitsid lastega inimesed vähem heaks seda, kui naine tahab saada last üksikemana. Lahutuse õigustatuse ja hoiaku, et lapsel on vaja mõlemat vanemat, vahel oli samamoodi enamasti seos. Need, kes kiitsid üksikvanemaks olemist heaks, olid lahutuse suhtes sallivamad kui need, kes arvasid, et naine ei tohiks saada last vallasemana ning lapsel on vaja nii ema kui ka isa.
Eesti televaatajate kirjeldus sotsiaal-demograafiliste näitajate alusel
(Tartu Ülikool, 2016) Paas, Arti; Rootalu, Kadri, juhendaja; Paas, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva uuringu peamiseks eesmärgiks oli selgitada välja inimeste sotsiaal-demograafilise tausta seos televaatamise harjumustega muutuvas meediaruumis. Uuringu läbiviimiseks kasutas töö autor TNS Emori poolt järjepidevalt läbiviidava telemõõdiku-uuringu 2015. aasta aprillikuu andmeid. Selle uuringu paneeli ehk valimi moodustavad 4 aastased ja vanemad Eesti elanikud. Uuringu läbiviimiseks koostas töö autor valimipõhise andmesiku, kus on vastavusse viidud indiviid ja tema vaatajakäitumine. Töö läbiviimiseks koondas töö autor peakomponentide analüüsiga vaadeldaval perioodil näidatud telesaated ja võrdles neid klasteranalüüsi käigus moodustunud vaatajarühmadega. Analüüsist järeldub, et ligi pooled Eesti elanikest vaatab telerit harva ja pigem ei oma kindlaid maitse-eelistusi. Nende vaatajate keskmine vanus on kõige madalam. Suuruselt teise televaatajate rühma moodustavad peavoolu meediatarbijad, kes vaatavad peavoolu saateid ja kujundavad Eesti üldist telemaastikku. Neile tasakaaluks on aga vaatajarühm, mida iseloomustab just peavoolu meediale selge vastandumine. Eesti televaatajaid enim diferentseerivad tegurid on rahvus ja vanus. Eestlaste ja mitte-eestlaste puhul on televaatamisharjumusi diferentseerivaks teguriks eelkõige vaadatavate telesaadete sisu. Eestlased ja mitte-eestlased eelistavad nii meelelahutuslikke kui ka infosaateid vaadata oma emakeeles. 55-aastaste ja vanemate televaatajate seas on noorematega võrreldes rohkem infosaadete vaatajaid, kuid üldiselt on Eesti televaatajate seas eelistatud eelkõige meelelahutussaated.
Intervjueerija soost tulenevad mõjud intervjueerimisel Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel
(Tartu Ülikool, 2018) Kerman, Maia; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida intervjueerija soost tulenevat mõju küsimustele vastamisel silmast silma intervjuudes Euroopa Sotsiaaluuringu 2016 aasta Eesti andmete näitel. Uuringust selgus, et eri soost respondendid tõepoolest vastavad erinevalt mees- ja naissoost intervjueerijale, kui tegemist on töö- ja pereelu puudutavate küsimustega. Vastajad avaldavad meesintervjueerijale töökohtade eelistamise küsimuses vähem egalitaarset suhtumist. Samuti annavad vastajad valitsuse panuse kohta töö- ja pereelu ühitamise ja abistamise osas mees- ja naisintervjueerijale erinevaid vastuseid. Lastehoiuteenuse tagamist ei pea mehed ja naised täielikult valitsuse kohustuseks, kui intervjueerijaks on mees. Töö- ja pereelu ühitamise meetmetega kaasnevat maksutõusu hindavad mehed teistmoodi, kui neid intervjueerib meesintervjueerija. Töös ilmnenud erinevused vastamises eri soost intervjueerijatele näitavad soo mõju igapäevaelu vahetult puudutavatele teemadele. Erinevat vastamist sõltuvalt intervjueerija soost tuleb ette nii meeste kui naiste puhul. Varasematest uuringutest on selgunud, et lisaks intervjueerija soole võivad vastamist mõjutada ka muud tegurid. Edasistes uuringutes oleks näiteks huvitav teada, kuidas intervjueerija soo mõju vastamisel on seotud sellega, kuidas mehed ja naised tajuvad sooga seonduvat.
Kas jätkata kõrghariduses või võtta vaheaasta? Eesti gümnaasiumilõpetajate valikud
(Tartu Ülikool, 2022) Jaggo, Ingrid; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada, millised on olnud 2011.‒2020. aasta Eesti gümnaasiumilõpetajate valikud kõrgharidusse astumisel – kes jätkavad kohe pärast lõpetamist ja kes jätavad aasta vahele, millistest teguritest see sõltub ning kas vaheaasta võiks soodustada või takistada võimalikult kõrge haridustasemeni jõudmist. Kuna mitmed varasemad analüüsid näitavad, et Eestis läheb viimastel aastakümnetel kohe pärast keskhariduse omandamist kõrgharidusse üha vähem noori, siis on ühiskonnas tõusnud küsimus, kas lõpetajad lükkavad kõrgharidusõpinguid edasi ning jõuavad kõrgkoolidesse aasta-paar hiljem või ongi peale kasvamas uus põlvkond, kes piirdub keskharidusega. Seda teadmiste lünka püüab see töö täita, võttes fookusesse vaheaasta ning selle mõju. Magistritöö teoreetilises osas selgitatakse kirjanduse põhjal vaheaasta mõistet ja selle võtmise motiive ning uuritakse, millised tõendid räägivad vaheaasta võtmise kasuks ja mis võiks olla selle negatiivne mõju. Töös antakse ka põgus ülevaade Eesti kesk- ja kõrgharidussüsteemist ning sellega seotud mõistetest. Töös kasutatakse kvantitatiivset uurimismeetodit, võttes aluseks Eesti hariduse infosüsteemis olevad gümnaasiumilõpetajate andmed aastatest 2011-2020. Andmetest selgub, et vaheaasta võtjate osakaal on Eestis aasta-aastalt kasvanud. Kui 2011. aastal jäi vaheaastale 7% gümnaasiumilõpetajatest, siis 2019. aastast alates jätab lõpetamise ja kõrghariduses edasiõppimise vahele aastase pausi üle 11% lõpetajatest. Gümnaasiumi lõpetamisega samal aastal kõrghariduses jätkajate osakaal on seevastu kahanenud, seda eriti meeste hulgas – ainult pooled 2020. aastal lõpetanud meestest jätkasid samal aastal kõrghariduses. Seega jätkub trend, kus kõrghariduses jätkajate osakaal väheneb. Magistritöö teises pooles uuritakse, kuidas edenevad kõrgharidusse astunute õpingud. Kui kümme aastat tagasi tähendas vaheaastal olemine suuremat riski katkestada, siis viimastel aastatel võib märgata, et vaheaasta olnud katkestavad veidi vähem alustatud õpinguid võrreldes kohe pärast lõpetamist õppima asunutega. See annab tunnistust vaheaasta positiivsest mõjust, sest tõenäoliselt on inimene aastaga küpsenud ja teeb läbimõelduma erialavaliku. Samas leiavad kohe pärast gümnaasiumilõpetamist õppima asunud katkestamise järel veidi sagedamini endale mõne uue õppekava, millega jätkata ent vaheaasta võtjad pigem loobuvad kõrghariduse omandamisest. Analüüsides kõrgharidusse astunute õpiteed mitme aasta vältel võib täheldada, et magistri-, aga ka doktoriõppesse jõuavad vaheaastal olnud vähem võrreldes nendega, kes asusid kõrghariduses õppima kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist. Seega tasuks noortel, kes kunagi soovivad kaitsta magistri- või doktorikraadi, jätkata õpinguid pigem kohe pärast keskhariduse omandamist.
Lahutatud naise representatsioon aastatel 1983, 1997 ja 2012 ajakirjas Eesti Naine
(Tartu Ülikool, 2014) Lindpere, Anna; Rootalu, Kadri, juhendaja; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöös analüüsisin lahutatud naise representatsiooni muutumist kolme kümnendi vältel ajakirjas Eesti Naine. Kokku analüüsisin 34 artiklit. Vaatluse all olnud aastad 1983, 1997 ja 2012 olid kõik teatavas mõttes sarnased, kuid leidus ka palju erinevusi. Erinevuste põhjusteks võib pidada nii ühiskondlikke muutusi, läänemaailma pealetungi kui ka ajakirja Eesti Naine sihtgrupi muutusi. Analüüsi tulemusena eristusid kolm diskursust – ebaõnnestunud perenaise, kannataja ja kangelanna diskursus. Diskursuste esinemine erines aastate lõikes küllaltki palju. 1983. aastal oli domineerivaks diskursuseks ebaõnnestunud perenaise diskursus. Peamiseks põhjuseks oli riigi sekkumine pereellu, mistõttu olid analüüsitavad artiklid lahutuste suhtes tihti noomivad. Kannataja diskursust võis märgata kõikidel kümnenditel, kuigi teravamalt 1997. aastal. Viimasel kahel kümnendil esines kõiki kolme diskursust. Domineeris eelkõige kangelanna diskursus. Oli märgata ühiskonna väärtushinnangute muutust, mistõttu olid kollektiivsetest huvidest olulisemad individuaalsed. Seega hinnati enam isiklikku õnnetunnet ja toetati eneseleidmist. Kuigi ajakirjanduslikus mõttes tegi lahutatud naise kuvand läbi suure muutuse, andis analüüs alust arvamuseks, et naised ise tundsid ennast endiselt õnnetult ning läbikukkunult. Tulemuste põhjal võib öelda, et on tekkinud vastuolu ajakirjanike ja lahutanute vahel – ajakirjanikud soovivad kujutada lahutatud naist kui kangelannat, kuid naised ise peavad end ebaõnnestunuks. Nimetatud vastuolu on seotud üldistavate ja reaalsust muutvate stereotüüpidega, mis ei pruugi vastata tegelikkusele. Analüüsi tulemuste põhjal saab väita, et ühiskond survestab inimesi mahtuma raamidesse olenemata temaatikast ja olukorrast. Seetõttu pakutakse isegi negatiivsete elusündmuste, nagu seda on lahutus, raamistikku, mida tuleks jälgida, et olla aktsepteeritud.
Lastevanemate mure laste silmade pärast seoses COVID-19 eriolukorraga kaasnenud distantsõppega Eestis
(Tartu Ülikool, 2020) Kütt, Eglin; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Naiste töötamine IKT ametites Eestis: hariduse, elukoha ja laste arvu mõju ning jagunemine IKT-sektoris
(Tartu Ülikool, 2023) Vellau, Helen; Rootalu, Kadri, juhendaja; Kovaljov, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Noorte alkoholi tarvitamise seos perestruktuuriga Tallinnas ja Tartus
(Tartu Ülikool, 2019) Joost, Helen; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö uurimiseesmärgiks oli välja selgitada, kas noorte alkoholitarbimine on seotud perestruktuuriga Tallinnas ja Tartus. Lisaks sellele vaatasin, kuidas on teised noorte elu aspektid seotud nende alkoholi tarbimise sagedusega ning episoodilise alkoholi liigtarvitamisega. Seda selleks, et välja selgitada erinevate tegurite koosmõju noorte alkoholi tarbimisele. Magistritöös kasutasin uuringu „Euroopa noored 2016. Noored ja heaolu. Euroopa noorte eluolu ja elutingimuste uuring“ andmeid. Antud uurimus viidi läbi 2016. aastal Tallinnas ja Tartus 15-16aastaste noorte seas. Magistritöö käigus leidsin, et noorte alkoholi tarbimine on seotud nende perestruktuuriga. Lisaks sellele tuli välja, et mitte ainult noorte perestruktuur, milles nad elavad, ei mängi rolli nende alkoholi tarbimises. Alkoholi tarbimine on seotud ka teiste teguritega, mis on erinevate perestruktuuride puhul erinevad. Analüüsist selgus, et kõige suurem risk alkoholi sagedaseks tarvitamiseks ja episoodiliseks alkoholi liigtarvitamiseks on üksi ja sõpradega elavatel noortel. Samas suurendas sagedase alkoholi tarvitamise ja episoodilise liigtarvitamise riski ka see, kui noored tülitsesid vanematega või olid seotud füüsilise vägivalla juhtumiga kodus. Lisaks sellele oli risk alkoholi sagedaseks tarbimiseks ja episoodiliseks liigtarbimiseks palju suurem nende noorte puhul, kelle vanematel oleks tema alkoholi tarbimisest ükskõik, kui nende puhul, kelle vanemad oleksid noore joomisele vastu. Sama oli ka vanemate teadlikkuse puhul noorte tegemistest. Vanemate mitteteadlikkus sellest, kellega noor läbi käib ja kus ta õhtuti viibib, suurendas alkoholi tarbimise riski. Seejuures leidsin ka seda, et üksi ja sõpradega elavad noored tülitsesid kõige rohkem enda vanematega, nende vanemad hoolisid noorte arvates kõige vähem oma lapse alkoholi tarbimisest ja olid kõige vähem nende ellu kaasatud. Analüüsist selgus ka, et kõige vähem tarvitavad alkoholi noored, kes elavad mõlema vanemaga, ja need noored, kes elavad leibkondades, kuhu kuuluvad ka vanavanemad. Nende kahe perestruktuuri puhul olid vanemad kõige teadlikumad noore tegemistest, noored tülitsesid kõige vähem vanematega ja esines ka kõige vähem füüsilist vägivalda. Kõik need tegurid koos vähendavad lapse alkoholi tarbimise riski.
Sooline ebavõrdsus paarisuhtes Eesti naiste hinnangutel
(Tartu Ülikool, 2019) Otstavel, Sirje; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Sotsiaalvõrgustikel põhinevate veebikeskkondade kasutus ja eluga rahulolu Eestis
(Tartu Ülikool, 2015) Jürgen, Karl Erki; Rootalu, Kadri, juhendaja; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Tallinna ja Tartu 15-16-aastaste noorte vägivaldse käitumise seos kodusest keskkonnast tulenevate teguritega
(Tartu Ülikool, 2018) Bunder, Annika; Murakas, Rein, juhendaja; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Tallinna ja Tartu 15-16-aastaste noorte füüsiliselt vägivaldse käitumise seoseid kodusest keskkonnast tulenevate mõjuteguritega. Eesmärgi täitmiseks kasutasin kvantitatiivset uurimismeetodit, kasutades ,,Noored Euroopas“ uuringutulemusi. Töö üldiste tulemustena selgus:  Nii poiste kui tüdrukute puhul oli vägivaldne käitumine seotud kodus vägivalla nägemisega või kogemisega;  poiste puhul on seosed vägivalda ennustavate teguritega suuremad kui tüdrukutel. Tüdrukutel on vägivaldse käitumise risk, kui nende:  perekonna majanduslik seisund on keskmisest kehvem (võrreldes peredega, kelle majanduslik seisund on keskmine või keskmisest parem);  ema on lõpetanud kõrghariduse (võrreldes tüdrukutega, kelle ema haridus on keskharidus või madalam);  kodune keel on ainult eesti keel (võrreldes tüdrukutega, kelle kodune keel on ainult mõni muu keel);  elamistingimuseks on ühe üksikvanemaga elamine (võrreldes tüdrukutega, kes elavad koos mõlema vanemaga). Poistel on vägivaldse käitumise risk, kui nende:  perekonna majanduslik seisund on keskmisest kehvem (võrreldes peredega, kelle majanduslik seisund on keskmine või keskmisest parem);  ema on jätnud kõrghariduse või kutsehariduse pooleli (võrreldes poistega, kelle ema haridus on keskharidus või madalam);  kodune keel on ainult eesti keel (võrreldes poistega, kelle kodune keel on ainult mõni muu keel);  kodulinnaks on Tallinn (võrreldes poistega, kelle kodulinn on Tartu).
Vähipatsientide haiguse ja raviga seotud info saamise kogemused
(Tartu Ülikool, 2015) Kinsigo, Kadri; Strömpl, Judit, juhendaja; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Vanemaealiste perekonnaseisu seos toimetuleku ja tervisega
(Tartu Ülikool, 2019) Kaljulaid, Margit; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Muutunud väärtusega ühiskonnas kalduvad inimesed üha enam aktsepteerima abielulahutusi. Selline aktsepteerimine kandub üle ka vanemaealistele, kes vanemas eas soovivad samuti rõhku pöörata enda isiklikule arengule ja eesmärkide saavutamisele. Kuna inimeste oodatav eluiga tõuseb ja ühiskonnad vananevad, siis hakkavad üha enam lahutusstatistikat mõjutama vanemaealiste abielulahutused, mis on aastate jooksul kasvava trendiga. Kuigi aja jooksul on inimeste hoiakud ja põhjused, mis viivad lahutuseni muutunud, siis endiselt muudab lahutus indiviide haavatavaks. Lahutusotsuse tegemisel võivad lisaks ühiskonna mõjule, paljud indiviidi isiklikud tegurid olla olulise tähtsusega. Erinevate uuringute põhjal on leitud, et vanuse tõustes lahutamise tõenäosus alaneb. Samuti kõrghariduse omamine ja töötamine vähendavad lahutuste arvu. Lisaks on leitud, et eelnev abielukäitumine on oluliseks mõjuteguriks, kus kordusabielud ja lühikest aega kestnud abielud lagunevad suurema tõenäosusega. Nende tegurite väljaselgitamine on oluline, et vanemaealised ei satuks majanduslikesse raskustesse. Mitmed uuringud on leidnud, et abielu lahutusega kaasneb indiviide toimetuleku ja tervise halvenemine (Wu ja Schimmele, 2007; Lin ja Brown, 2012; Amato, 2000; Willmoth ja Koso, 2002). Kuna vanemas eas kogevad inimesed sissetuleku vähenemist ning samuti tervise halvenemist, siis vanas eas lahutamine raskendab vanemaealiste hakkamasaamist veelgi. Sellest tulenevalt oli käesoleva magistritöö eesmärk uurida perekonnaseisu seost toimetuleku ja tervise vahel. Töö raames analüüsiti SHARE 4. laine andmeid regressioonanalüüsiga. Erinevate Eesti kohta kogutud andmete baasil saab Eesti vanemaealiste puhul öelda, et rohkem lahutavad nooremad abielus indiviidid kui vanemad. Hariduse puhul on lahutanud meeste seas vaid keskharidusega inimeste osakaal suurem kui abielus meeste seas. Abielus naiste seas on keskharidusega ja kutsekooli haridusega inimeste osakaal suurem kui lahutatud naiste seas. Põhiharidusega ja kõrgharidusega inimesi on proportsionaalselt rohkem lahutatud naiste seas kui abielus naiste seas. Tööjõus osalemise puhul on abielus meeste seas pensionil olevate ja töötavate inimeste osakaal suurem kui lahutatud meeste seas. Töötute või koduste ja haigete või halvatute puhul on vastupidine proportsioon. Lahutatud naiste seas on ainult töötavate inimeste osakaal suurem kui abielus naiste seas. Abielu eelloo uurimisel selgus, et enim lahutatakse vähemalt 20 aastat kestnud abielu. SHARE andmete analüüsimisel selgus, et abielus indiviididel on parem toimetulek kui üksinda elavatel, kellest kõige kehvem seis oli lahutanutel, veidi parem seis oli leskedel ja neist kõige paremini tulid toime varasemalt mitte kunagi abielus olnud indiviidid. Sugude uurimisel selgus, et lahutamisel ei teki suurt erinevust meeste ja naiste toimetulekute vahel. Üksikindiviidide puhul selgus, et vallalistel naistel on parem toimetulek kui meestel, samas leskedel meestel oli parem toimetulek kui naistel. Tervise puhul selgus, et abielus inimestel on parem tervise hinnang kui vallalistel. Sugude võrdlemisel tuli välja, et vallalistel naistel on parem tervis kui meestel. Leskede puhul selgus, et naiste on kehvem tervise hinnang kui meestel ja vallaliste puhul oli meeste tervise hinnang kehvem kui naistel.
Võimu jagunemine paarisuhtes ja seda mõjutavad tegurid Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu 2013 andmetel
(Tartu Ülikool, 2017) Otstavel, Sirje; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade kooselus võimutasakaalu mõjutavatest teguritest, teada saada, kas ja kuidas on Eestis jaotunud erinevates pereelu valdkondades otsuste langetamine naiste ja meeste vahel, millised sotsiaalmajanduslikud näitajaid seda mõjutavad ja kas traditsioonilistel soorollihoiakutel on sellele mõju. Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu 2013 andmetele tuginedes viidi läbi kvantitatiivne andmeanalüüs. Võimu jagunemine kooselupartnerite vahel mõjutab nende vaimset ja füüsilist heaolu, elukvaliteeti ning rahulolu paarisuhtega. Kuidas kooselus võim jaguneb, sõltub erinevate tegurite koosmõjust, olulised on partnerite soorollihoiakud, individuaalsed eripärad, toime-tulekuoskused, haridustase, sotsiaalne staatus, majanduslik toimetulek, ühiskonnas valitsev ideoloogia, üldine sooline võrdsus jm. Kuigi traditsioonilised soorollihoiakud on kaasaegses maailmas tasapisi muutumas, on neil siiski tugev mõju igapäevasele tööjaotusele pereelu korraldamisel. Seda näitas ka käesoleva töö analüüsiosa ̶ igapäevases pereelus on Eestis partnerite rollid jätkuvalt üsna traditsiooniliselt jagunenud. Naised teevad rohkem otsuseid, mis on seotud igapäevatoimingute ja laste kasvatamisega ning enamus neist tunnevad liigset kodutööde koormust. Partnerid otsustavad võrdsemalt vaba aja veetmise, suuremate ostude ja pere juurdekasvu küsimusi. Meeste roll joonistus kõige selgemalt välja pere peamise sissetuleku toojana, seejuures on Eestis valdav osa meestest ja naistest aga seda meelt, et perede majanduslik toimetulek on mõlema partneri ühine vastutus. Kui vaadata töö tulemusi võimusuhete kontekstis, võiks arvata, et kuna suhteliselt kõrge on inimeste toetus traditsiooniliste soorollihoiakute osas, mehed on peamise sissetuleku toojate seas selges ülekaalus, naised on jällegi oma partnerist majanduslikus sõltuvuses, nad on üle-koormatud kodutöödega ja vastutavad pereelu igapäevase korralduse eest, on meestel eelisseisund peresiseses võimujaotuses. Kas selline rollijaotus on tingitud Euroopa kõrgeimast soolisest palgalõhest, mille tõttu ei suuda naised partneriga võrdväärselt paarisuhtesse materiaalseid ressursse tuua ning just see paneb naisi pereelusse panustama kodutöödega või on naised peresisese traditsioonilise tööjaotuse tõttu koduste kohustustega sedavõrd ülekoormatud, et ei ole suutelised tööturul edukalt konkureerima, jääb tulevaste uuringute ja arutelude teemaks.