Browsing by Author "Roots, Ave, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 21

Eesti kinnipeetavate profiil riskihindamise alusel
(Tartu Ülikool, 2019) Mölder, Ingmar; Strömpl, Judit, juhendaja; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Elustiili ja sotsiaalmajandusliku positsiooni seos subjektiivse tervisega
(Tartu Ülikool, 2020) Kaasik, Elina; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kuidas on vastaja tervise enesehinnang seotud tema elustiili ja sotsiaalmajandusliku positsiooniga ning millist mõju avaldab vastaja tervisele ja tervise enesehinnangule tema vanemate sotsiaalmajanduslik positsioon sel ajal, kui vastaja oli teismeline. Eesmärgi täitmiseks on kasutatud varasemat temaatilist kirjandust ning Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmete kvantitatiivsed analüüsi. Töö põhitulemused on järgnevad: 1) nii sotsiaaldemograafilised kui ka elustiili käsitlevad tunnused on seotud tervise enesehinnanguga; 2) vastaja sotsiaalmajanduslik taust on oluline prognoosimaks vastaja subjektiivset tervist; 3) vanemate ametil teismeeas on olemas seos vastaja tervise ja tervise enesehinnanguga. Töös selgus, et suurem tõenäosus halvaks või väga halvaks subjektiivseks terviseks on vanematel inimestel, meestel, üksi elavatel inimestel, madalama hariduse ning ametipositsiooniga inimestel, vähema füüsilise aktiivsusega ning suitsetavatel inimestel. Lisaks on tervise enesehinnang seotud ka vanemate sotsiaalmajandusliku positsiooniga. Vastajatel, kelle üks vanem on pärit Eestist ning üks välismaalt, on võrreldes mõlema Eestist pärit vanema lastega suurem tõenäosus halvaks või väga halvaks terviseks. Vanemate sotsiaalmajanduslikust positsioonist oli oluline vaid vanemate amet. Kusjuures isa amet vastaja teismeeas prognoosis halba tervise enesehinnangut paremini kui ema amet. Selgus, et neil vastajatel, kelle isa või ema töötas nende teismeeas põllumajanduses, on võrreldes tippspetsialistide ja juhtide lastega mitu korda suurem tõenäosus halvaks või väga halvaks tervise enesehinnanguks.
Hariduse omandamise ja töö saamisega seotud õiglustaju - kuidas on see seotud erinevate individuaalsete sotsiaalmajanduslike teguritega?
(Tartu Ülikool, 2021) Kiis, Karin; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada kas inimeste hinnangut saada õiglase võimalusena sobiv töökoht või haridus on Eestis seotud subjektiivse sissetuleku taseme hinnangu ja vähemalt kolmekuuse töötukogemusega. Subjektiivse õiglustaju monitoorimine on oluline, kuna sellest tulenevalt on võimalik teha järeldusi kuidas inimesed tajuvad enda ja ühiskonna üldiseid võimalusi õiglasemana ning ebavõrdstaju väheneks. Ebaõiglane ja ebavõrdne olukord võivad tekitada riigis rahutusi ning selle võimaluse ära hoidmiseks ning vähendamiseks on vajalik olukorda pisteliselt seirata. Hariduse omandamine ja palgatöö tegemine on inimestele lähedased ja elukaart pidevalt täitvad tegevused ning mõjutavad ka inimeste toimetulekut, seetõttu on ka antud magistritöös just neid tegureid analüüsitud. Ühtlasi soovis käesoleva töö autor välja selgitada kas sugu, vanus, haridustase ja elukoha näitajad mõjutavad õiglase võimaluse hinnangut omandada soovitud haridustase või saada soovitud töökoht, lähtudes nii isiklikust aspektist kui ka üldisest, igaühe võimalusest võrreldes teiste Eestis elavate inimestega. Käesoleva töö analüüsi tulemusena leiti, et: ● Töötukogemuseta või kuni kolmekuuse töötukogemuseta inimesed hindavad enda ja ka igaühe võimalust Eestis õiglaselt omandada soovitud haridustase ja saada soovitud töökoht kõrgemalt kui vähemalt kolmekuuse töötukogemusega inimesed. ● Mida madalam on inimeste hinnang oma toimetuleku võimaluste kohta praeguste sissetulekute juures seda madalamalt hinnatakse enda ja üldist igaühe võimalust Eestis õiglaselt omandada soovitud haridustase või saada soovitud töökoht.
Jaotava õigluse tajumine Eesti elanike seas ning selle seos erinevate sotsiaalmajanduslike tunnustega
(Tartu Ülikool, 2021) Saarepuu, Ingrid; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on Eestis elavate inimeste hinnangud jaotavale õiglusele ning kuidas mõjutavad neid hinnanguid erinevad sotsiaaldemograafilised tunnused. Töö jooksul moodustati Eestis elavate inimeste õiglushinnangutest ülevaate saamiseks kolm faktorit, mille skooride väärtus erines vastavalt sellele, millised hoiakud jaotava õigluse suhtes vastajatel olid. Regressioonanalüüsiga uuriti, kuidas erinesid erinevate sotsiaaldemograafiliste tunnustega inimeste faktorskoorid. Töö tulemusena leitud faktorid erinesid õiglusele antud hoiakute poolest – esimene faktor esindas õiglusesse uskumist, teine ümberjaotuse vastaseid hoiakuid ning kolmas toetust võrdõiguslikkusele. Keskmised faktorskoorid olid erineva sotsiaalmajandusliku taustaga inimeste puhul erinevad, kusjuures iga faktori puhul mängisid olulist rolli leibkonna toimetulekule antud hinnang ning haridustee pikkus. Esimese faktori skooriga olid kõige enam seotud leibkonna toimetulekule antud hinnangud („raske“, „väga raske“ ning „saame hakkama“) ja lühike haridustee. Teise faktori puhul mängisid rolli toimetulekule antud hinnang „väga raske“ ning pikk haridustee. Kolmanda faktori puhul oli oluline toimetulekule antud hinnang „saame hakkama“, kodus enim räägitava keelena vene keel, lühike haridustee ning see, kui indiviid töötab avalikus sektoris (mõju positiivses suunas) või riigiomandis (mõju negatiivses suunas). Analüüsi põhjal saadud tulemustest võib järeldada, et inimese positsioonil sotsiaalses hierarhias on selge mõju sellele, kuidas ta tajub jaotavat õiglust. Parema sotsiaalmajandusliku positsiooniga indiviididel on ka positiivsemad hoiakud ümberjagamise osas, samas kui madalama positsiooniga indiviidid on sagedamini sotsiaalselt haavatavas positsioonis ning sellest tulenevalt näevad ka õiglust negatiivsema pilgu läbi. Töö kitsaskohaks osutus koostatud faktormudeli madal kirjeldusvõime, mis viitab sellele, et teema edasiseks uurimiseks ja käesolevas töös saadud tulemuste võrdlemiseks kaasaegsete andmetega oleks tarvis koguda andmeid konkreetselt õigluse tajumisele keskenduva uuringu raames, et oleks võimalik luua suurema kirjeldusvõimega mudelid ning saada jaotava õigluse tajumisest parem ülevaade.
Kesk- ja kõrgharidusega emade kogemused pärast lapsepuhkust tööturule naasmisel
(Tartu Ülikool, 2015) Sildnik, Liis; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kuna Eestis nähakse endiselt lastega koju jäämas rohkem naisi kui mehi ning seda ühiskonnas kinnitunud fenomeni toetab protsentuaalselt ka naiste osakaal vanemahüvitise saajate osas, siis lähtuvalt informatsioonist oli oluline uurida emade motiveeritust tööturule naasemisel ning välja selgitada tegurid, mis toetavad ja takistavad tööle naasmist. Teooria kohaselt ei tule tööturult eemal viibitud aeg karjäärile kasuks. Pikem eemalviibimine võib tähendada oskuste kadu ning võib seetõttu kahjustada ka naise konkurentsivõimelisust tööturul. Lisaks on see eelarvamuste allikaks tööandjatele ja kolleegidele, kelle suhtumine võib muutuda, kuna emades nähakse piiriületajaid ehk erinevate rollide vahel pendeldajaid. Võimalik, et töö- ja pereelu ühitamine osutub keeruliseks, kuna ühiskonnas kinnitunud soorollid omistavad endiselt naistele rohkem kohustusi kodutööde ning lastega tegelemisel. Kuigi isad võivad olla verbaalselt tööle naasemist toetavad, siis tegelikkuses ei pruugi nad mõistagi, milliseid muutuseid see pere jaoks toob. Lisaks kaaslaste muutunud arvamusele võivad ka emad ise sattuda enda tekitatud rollikonflikti, kuna tunnevad süümepiinu ühe rolli parema täitmise pärast, võrreldes teiste rollidega. Käesolevas bakalaureusetöös uurisin kesk- ja kõrgharidusega emade kogemusi tööle naasmisel. Lisaks milliseid tegureid tajuvad peale lapse sündi tööle naasnud emad toetavate ning takistavatena. Otsustusprotsessis, kus emad kaaluvad tööturule naasemise erinevaid variante, on mitmeid tegureid, mis emade käitumist mõjutada võivad. Läbi viidud uuringu tulemuste põhjal on olulisemateks teguriteks perekonna toetuse olemasolu, turvalise lastehoiu garanteeritus ning vanemahüvitise laekumine. Julgus tagasi tööturule minna sõltub paljuski loodud keskkonnast. Toetav tugivõrgustik ning teenused ja toetused, mis lubavad emal end sõltumatuna tunda, on hädavajalikud, et kasvaks emade tööhõive ka väikelaste kõrvalt.
Majanduskriisi mõju noortele tööturul võrdluses teiste vanuserühmadega
(Tartu Ülikool, 2016) Pihlak, Paul; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Noorte edukast lõimumisest tööturule sõltub ühiskonna edasine käekäik, millest tulenevalt on oluline omada ülevaadet, kuidas mõjutavad erinevad sotsiaalsed ning majanduslikud protsessid nende toimetulekut ja heaolu. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, milline oli majanduskriisi mõju noortele tööturul võrdluses teiste vanuserühmadega. Eesmärgi teostamiseks viis autor läbi kvantitatiivse andmeanalüüsi, kasutades selleks Euroopa Sotsiaaluuringu 2010. aasta avaliku andmestiku Eesti andmeid. Järgnevalt toob autor välja analüüsi põhitulemused: • Noored pidid võrreldes keskmise ning kõige vanema vanusegrupiga tegema majanduskriisi vältel suurema tõenäosusega vähem huvitavat tööd. • Tõenäosus vähem huvitava töö tegemiseks majanduskriisi vältel oli suurem nende noorte hulgas, kelle tööstaaž väiksem ning töötuse perioodi kestus kuudes võrreldes eakaaslastega viimase kolme aasta jooksul pikem. • Töötuse perioodi kestus kuudes viimase kolme aasta jooksul omas statistiliselt olulist mõju vähem huvitava töö tegemiseks kõigis moodustatud vanuserühmades. Ometi selgus, et töötuse perioodi kestus mõjutas vanemaid vanusegruppe noortest enam. • Haridustase omas statistiliselt olulist mõju palga vähendamiseks majanduskriisi vältel üksnes noorte vanusegrupis. Andmeanalüüsist nähtus, et mida kõrgem oli noore haridustase, seda väiksem oli tema tõenäosus palga vähendamiseks. Käesolevas bakalaureusetöös ei leidnud kinnitust hüpotees, mille kohaselt vähenes noorte tööalane kindlustunne võrreldes vanemate vanusegruppidega majanduskriisi vältel enam.
Miks töötavad inimesed madalapalgalistel töökohtadel? Eesti turvatöötajate näide
(Tartu Ülikool, 2013) Lutter, Kadi; Roots, Ave, juhendaja; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Noorte tööturule sisenemine ja tööturupositsioon ning selle seos noorte endi ja nende vanemate sotsiaaldemograafiliste tunnustega
(Tartu Ülikool, 2019) Põlluäär, Katriin; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada kuidas Eesti noorte sotsiaaldemograafilised tunnused on seotud tööturule sisenemise ja tööturupositsiooniga ja kuidas on vanemate sotsiaalmajanduslik positsioon seotud noore tööturule sisenemise ja tööturupositsiooniga. Eesmärgi täitmiseks kasutati varasemat kirjandust antud teemal ja Euroopa Sotsiaaluuringu 2004. kuni 2016. aasta andmeid. Töö üldised tulemused on järgmised:  Sotsiaaldemograafilistel tunnustel (vanus, sugu, haridustase, vanemate haridustase, keeleoskus) on olemas seos tööturule sisenemisel;  Sooline erinevus on märgatav;  Haridustase on üks olulisemaid sotsiaaldemograafilisi tunnuseid, millel on seos tööturule sisenemisel ja tööturupositsiooniga;  Vanemate ametil on olemas seos noore tööturupositsiooniga; Bakalaureusetöös selgus, et kõige varem sisenevad tööturule need noored, kellel on madal haridustase ja kui nende vanematel on madal haridustase. Siinkohal on ema haridustasemel suurem seos noore tööturupositsiooniga kui isa haridustasemel. Samuti on rohkem peamiseks tegevuseks tööl käimine nendel noortel, kelle vanemad on madala oskustega või oskusteta töölised. Mehed sisenevad tööturule varem ning nad on haavatumad võrreldes naistega, sest nad on palju rohkem töötud kui naised. Meeste töötus võib olla tingitud sellest, et tööturule varasem minek soodustab haridustee katkemist ja madalama haridusega on noored tööturul ebasoodsas olukorras. Naistel on võrreldes meestega palju rohkem peamiseks tegevuseks muu tegevus. Muu tegevus on peamiseks tegevuseks kordades rohkem madala haridustasemega noortel. Muu keelt kodukeelena kõnelevad noored sisenevad tööturule varem kui eesti keelt kodukeelena kõnelevad noored, sest puuduliku keeleoskuse pärast on kõrgema hariduse omandamine keeruline ja haridustee võib jääda poolikuks. Samuti on mitte-eestlastel raskem tööturul kõrge staatusega töökohale jõuda, sest neid diskrimineeritakse nimipildi järgi. Aastate jooksul on kõige suurem erinevus 2006. ja 2016. ning 2010. ja 2016. aastate vahel. Võrreldes 2016. aastaga oli enne majanduskriisi noorte peamiseks tegevuseks rohkem tööl käimine. Sügava majanduskriisi ajal olid noored sunnitud valima enda peamiseks tegevuseks midagi muud peale tööl käimise. Noorte peamiseks tegevuseks oli rohkem hariduse omandamine ja muu tegevus.
Õpingute ajal palgatööl käimine ja selle motiivid meeste ja naiste puhul
(Tartu Ülikool, 2016) Veske, Rauno; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli saada ülevaade sellest, kui suur osa tudengeid töötab õpingute kõrvalt ning millised on selle nähtuse peamised põhjused. Teema käsitlemisel tõi töö autor välja valdkonna erisused sugude lõikes. Uurimuse teostamiseks viis töö autor läbi kvantitatiivse andmeanalüüsi Eurostudent V 2013. aasta Eesti andmete põhjal. Analüüsi põhitulemused olid järgmised: Naistudengid on meestudengitest statistiliselt olulisel määral õpingute kõrvalt tööturul osalemises aktiivsemad. Analüüsist selgus, et 63 protsenti naistudengitest töötavad õpingute ajal regulaarselt või aegajalt võrreldes meestudengite 60 protsendiga. Keskmiseks töötamise osakaaluks kogu tudengkonna kohta on 62 protsenti, mis ühtis varasemalt Eestis läbiviidud uuringutega. Peamiseks põhjuseks õpingute kõrvalt palgatööle siirdumiseks on soov majanduslikult toime tulla. Naistudengitest oli 64 protsenti täiesti nõus, et käivad tööl selleks, et toime tulla. Vastav näitaja meestudengite seas oli 58 protsenti. Andmeanalüüsist selgus, et antud väite puhul on hinnangud sugude vahel statistiliselt olulisel määral erinevad. Naistudengid lähevad meestudengitest enam toimetuleku eesmärgil palgatööle. Analüüsist selgus, et 64 protsenti naistest käivad õpingute kõrvalt palgatööl eesmärgiga toime tulla. Vastav näitaja meestudengite seas on 58 protsenti.
Päritoluperekonna sotsiaalse positsiooni seos täiskasvanu tervise enesehinnanguga Eestis: Euroopa sotsiaaluuring 2014
(Tartu Ülikool, 2020) Rohulaid, Riin; Roots, Ave, juhendaja; Indermitte, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Põlvkondadevaheline sotsiaalne mobiilsus, põlvkondadevahelised seosed ja neid mõjutavad tegurid kolme generatsiooni näitel 1966. aasta Eesti longituuduurimuse andmetel
(Tartu Ülikool, 2013) Rootsi, Birgit; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Sooline palgalõhe majandusharuti
(Tartu Ülikool, 2020) Logina, Mai-Liis; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Soolise palgalõhe seosed Eestis alaealiste laste olemasolu ja arvuga
(Tartu Ülikool, 2019) Järv, Pille-Riin; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida soolise palgalõhe seoseid laste olemasoluga Eestis. Töö üldiste tulemustena selgus: • Mehed teenivad naistest keskmiselt 32% enam; • Lastega naised teenivad 35% vähem, kui lastega mehed; • Lastega naised teenivad 12% vähem, kui lastetud naised; • Mehed teenivad aastas lisatasusid 65% rohkem, kui naised; • Enim preemiaid/ lisatasusid teenivad lastetud mehed ja naised; • Meeste palk tõuseb laste arvu suurenedes, naiste palk aga näitab vähenemise tendentsi: nelja lapse isad teenivad 8% rohkem, kui ühe lapse isad; nelja lapse emad teenivad 20% vähem, kui ühe lapse emad; • Madalal haridustasemel ja ka keskharidusel on palgale negatiivne mõju, naistel enam, kui meestel; • Laste arvul on meeste jaoks palgale positiivne mõju, naiste jaoks aga negatiivne mõju; • Vanusel on palgale negatiivne mõju ning seda nii meeste kui naiste jaoks; • Partneriga koos elamine omab palgale positiivset mõju nii meeste kui naiste jaoks; • Erasektoris töötamine on vaid meeste jaoks palgale positiivse mõjuga .
Soolise segregatsiooni ja sooväärtuste seosed Eesti tööturul
(Tartu Ülikool, 2013) Kikkas, Katre; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Soolised erinevused õiglase töötasu hindamisel
(Tartu Ülikool, 2021) Lehes, Lisanna; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada meeste ja naiste õiglasena tajutud töötasu erinevus ja uurida seda mõjutavaid tegureid. Töö eesmärgi täitmiseks tutvus autor varasema teemat käsitleva kirjandusega ja defineeris neli valdkonda, mille abil prognoosida ning mõista meeste ja naiste jaoks õiglase töötasu summa kujunemist. Nendeks valdkondadeks olid: tööelu, pereelu, tõekspidamised õigluse osas ning sooline stereotüpiseerimine ja diskrimineerimine. Kvantitatiivne analüüs viidi läbi kasutades Euroopa Sotsiaaluuringu 9. vooru ehk 2018. aasta Eesti andmeid. Autor koostas mitmest lineaarset regressioonanalüüsi, et uurida selgitavate muutujate seost sõltuva muutuja ehk õiglase brutotöötasu hinnanguga. Töös loodi selleks kolm mudelit: esmalt õiglase brutotöötasu kirjeldamiseks, seejärel mudel naiste ja mudel meeste õiglase brutotöötasu kirjeldamiseks. Analüüsis selgus, et naistel oli madalam õiglase töötasu hinnang kui meestel. Ametigruppide seas esines suurim sooline erinevus oskus- ja lihttööliste grupis. Analüüsi valitud kindlate valdkondade tegurid, nagu tööelu, pereelu, tõekspidamised õigluse osas ning stereotüpiseerimise ja diskrimineerimise tegurid, kirjeldasid hästi õiglase töötasu kujunemist. Töös selgus, et tunnused, nagu tööturu kogemus ja ametigrupp mõjutavad oluliselt hinnanguid õiglase töötasu osas. Õiglase töötasu hindasid madalamaks tööturule sisenejad ja lahkujaid, aga ka ametihierarhias madalamatesse ametigruppidesse kuulujad. Samuti selgus, et laste olemasolu oli mõlema sugupoole õiglase töötasu hinnangule olulise tähtsusega. Meeste õiglase töötasu hinnangule mõjus laste olemasolu positiivselt, naistele aga negatiivselt. Palgahindamise valdkond on mitmekesine ja käsitletud kirjanduse põhjal on veel valdkondi, mida siinses töös ei kaasatud, ent mida tuleks edaspidi rakendada õiglase töötasu uurimises. Praegustest tulemustest lähtuvalt tuleks naiste ja meeste vahelist segregatsiooni õiglase töötasu tajumise osas uurida ametialade kaupa ning arvestada nii isikuomaduste kui ka erinevate töökeskkonda kirjeldavate teguritega. Lõputöö selgitas õiglase töötasu sooliste erinevuste olemasolu ja tekkepõhjuseid. Tajutava õiglase töötasu uurimine on oluline, kuna tajutava õiglase töötasu soolistest erinevustest saavad alguse ka tegeliku töötasu erinevused meeste ja naiste vahel. Läbipaistvuse tagamine suurendaks teadlikkust diskrimineerimisest ja aitaks seeläbi soolist erinevust tegeliku ja õiglase töötasu osas vähendada.
Sotsiaalse toetuse mõju vanuselise diskrimineerimise tajumisele vanemas eas
(Tartu Ülikool, 2015) Lillemäe, Eleri; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli saada ülevaade sotsiaalse toetuse mõjust vanuselise diskrimineerimise tajumisele vanemaealiste seas. Uurimuse teostamiseks viidi läbi kvantitatiivne andmeanalüüs Euroopa Sotsiaaluuringu 2008. aasta Eesti andmete põhjal. Analüüsi põhitulemused olid järgmised:  Töötavatel vanemaealistel on võrreldes mittetöötavatega suurem tõenäosus tajuda diskrimineerimist vähesel määral.  Eakaaslastest aktiivsematel sotsiaalsetes tegevustes osalejatel on võrreldes eakaaslastega võrdselt aktiivsete vanemaealistega suurem tõenäosus kinnitada tugevat diskrimineerimise tajumist.  Eakaaslastest vähem aktiivsetel sotsiaalsetes tegevustes osalejatel on suurem tõenäosus tajuda diskrimineerimist vähesel määral kui eakaaslastest aktiivsematel vanemaealistel.  Lähedastega sagedasti (korra nädalas, mitu korda nädalas või iga päev) kohtuvatel vanemaealistel on suurem tõenäosus kinnitada diskrimineerimise tajumist vähesel määral kui harva (mitte kunagi või harvemini kui korra kuus) lähedastega kohtuvatel vanemaealistel.  Korra või mitu korda kuus lähedastega kohtuvatel vanemaealistel on suurem tõenäosus tajuda tugevat diskrimineerimist kui korra nädalas, mitu korda nädalas või iga päev lähedastega kohtuvatel vanemaealistel.  Isiklike asjade arutamist võimaldavate inimeste puudumine suurendab tõenäosust tajuda tugevat diskrimineerimist. Antud töös ei leidnud kinnitust vanuse, soo ja erinevas vanuses kolleegidega töötamise seos vanuselise diskrimineerimise tajumisega.
Tervishoiusüsteemiga rahulolu kujundavad tegurid juveniilse idiopaatilise artriidiga noorte üleminekul täiskasvanute ravisse
(Tartu Ülikool, 2019) Kullamaa, Lembe; Ainsaar, Mare, juhendaja; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida juveniilse idiopaatilise artriidiga noorte patsientide rahulolu üleminekuprotsessiga pediaatrilisest ravist täiskasvanute ravisse ning kaardistada peamised takistused. Töös anti teoreetiline ülevaade patsientide heaolust tervisesüsteemis ning patsientide tervisesüsteemiga rahulolu mõjutavatest teguritest. Samuti kirjeldati juveniilse idiopaatilise artriidi vorme ja levimust ning pediaatrilisest ravist täiskasvanute ravisse ülemineku protsessi. Uurimuse raames viidi läbi viis kvalitatiivset poolstruktureeritud individuaalintervjuud 23-30- aastaste patsientidega, kellel on juveniilse idiopaatilise artriidi diagnoos ning kes on kokku puutunud üleminekuga täiskasvanute ravisse. Uurimuse tulemused uurimisküsimuste lõikes on välja toodud järgnevalt. Millised tegurid kujundavad patsientide rahulolu üleminekul pediaatrilisest ravist täiskasvanute ravisse? Analüüsist selgus, et patsientide rahulolu üleminekul pediaatrilisest ravist täiskasvanute ravisse mõjutab väga olulisel määral tervishoiutöötajatega kontakti ning usaldusliku suhte kaotamine. Pediaatrilises ravis on patsiendil ainult üks raviarst, kuid täiskasvanute ravis on raviarst igal visiidil erinev, mistõttu langes märgatavalt ülemineku läbinud noorte patsientide rahulolu. Samuti on rahulolu puhul olulisteks faktoriteks konfidentsiaalsuse olemasolu, tervishoiutöötajate poolne austus ja sõbralik suhtlusviis. Patsientide rahulolu suurendamiseks tuleks luua efektiivne suunamissüsteem ning ka täiskasvanute ravis võimaldada ühe arsti määramine noore raviarstiks. Enne patsiendi lõpliku üleminekut täiskasvanute ravisse tuleks läbi viia läbi arstidevaheline kohtumine, kuhu oleks võimalusel kaasatud ka patsient, et läbi arutada senine haiguslugu. Samuti tuleks võimaldada patsiendil tutvuda enne üleminekut osakonnaga/haiglaga, et vähendada üleminekuga kaasnevat ärevust, hirmu ja segadust. Millised takistused esinevad üleminekuprotsessis? Üleminek pediaatrilisest reumatoloogiast täiskasvanute reumatoloogiasse on Eestis järsk. Patsiendi teavitamise ning pediaatrilise ravi lõpetamise vaheline aeg on lühike. Lisaks ei kaasne tihti edasi suunamine täiskasvanute ravisse, vaid patsiendid peavad ise endale uue raviarsti otsima, mistõttu võib ravi katkeda ning arstivisiitide vahele jääda pikk ooteaeg, mil ollakse ravijärjekorras. Üleminekuga täiskasvanute ravisse tuleks alustada varem kui hetkel olev 18-19 a vanusevahemik, et oleks võimalik arvesse võtta patsiendi individuaalsust. Näiteks haiguse ägenemise korral üleminek katkestada või vastavalt noore iseloomule, arengule ning haiguse aktiivsusele võimaldada üleminek varasemas vanuses. Varasem protsessi algatamine vähendaks ka hetkel olevat ülemineku äkilisust ning võimaldaks noortel patsientidel uue süsteemiga tutvuda.
Tunnetuslik õiglus tööturul: tegurid, mis mõjutavad tööle saamist noorte arvates
(Tartu Ülikool, 2022) Mihklepp, Kaisa; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö eesmärk oli selgitada välja, millised tegurid määravad noorte hinnangul ära selle, kas inimene võetakse tööle või mitte. Püstitati kaks uurimusküsimust: kuidas erineb tunnetatud õiglus tööle saamisel noorte puhul ülejäänud vanusegruppidest ja kuidas on tunnetatud õiglus tööle saamisel seotud sotsiaalmajanduslike teguritega, perekondliku tausta ja tööturu tunnustega. Töö esimeses pooles toodi välja kirjanduses kajastatud tegurid, mis võivad kujundada inimese subjektiivset arvamust. Töö teises pooles kasutati ESSi 9. vooru andmeid (2018), mille analüüsiks kasutati binomiaalset logistilist regressioonanalüüsi. Kokku loodi kümme regressioonimudelit nii noorema kui ka vanema vanusegrupi lõikes, et saada aru, kuidas teoreetilises osas käsitletud tegurid kirjeldavad tunnetuslikku õiglust tööturu kontekstis. Nii noorem (vanuses 15–35) kui ka vanem vanusegrupp (alates 36-eluaastast) tajuvad küsitud tööle saamist mõjutavad tegureid (inimese teadmised ja oskused, ametialane töökogemus, tuntakse kedagi organisatsioonis, sisserändaja taust ja sugu) võrdlemisi sarnaselt. Küll aga võivad regressioonanalüüsi tulemused viidata sellele, et mehhanismid, kuidas kujunevad välja arvamused tegurite tööle saamise mõju kohta, võivad vanusegrupiti erineda. Teise uurimusküsimuse, mille eesmärk oli selgitada välja, kuidas tööle saamine on seotud sotsiaalmajanduslike tegurite, perekondliku tausta ja tööturu tunnustega, tulemused näitavad indiviidi ema tegevusvaldkonna märkimisväärset mõju. See võib viidata, et perekondlikud tegurid mängivad keskset rolli tunnetusliku õigluse kujunemisel tööle saamise kontekstis. Noored on heterogeenne grupp. Erinevatesse gruppidesse kuuluvate noorte jaoks varieeruvad ka tegurid, mis noore hinnangul mõjutavad inimese tööle saamist. See, kuidas erinevaid tegureid tajutakse, võib mängida märkimisväärset rolli selles, kuidas noored kujundavad oma eluteed, sealhulgas planeerivad enda tööelu.
Ühekordsete ja mitmekordsete Eesti Töötukassas arvel olnud töötute erinevus ja tööle siirdumine
(Tartu Ülikool, 2018) Nuiamäe, Merlin; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Vabatahtlikes organisatsioonides osalemise mõju tööväärtustele
(Tartu Ülikool, 2015) Ader, Angela; Roots, Ave, juhendaja; Masso, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Tööturu muutustega on muutunud ka inimeste tööväärtused. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli seletada, miks ja kuidas vabatahtlikes organisatsioonides osalemine mõjutab tööväärtusi. Loodud regressioonmudelis vaadeldi lisaks organisatsioonidesse kuulumise mõjule ka erinevate isikuspetsiifiliste tunnuste (haridustase, vanus, sugu) mõju tööväärtustele. Analüüsis leiti seos vabatahtlikes organisatsioonides osalejate ja nende tööväärtuste vahel. Selgus, et vabatahtlikes organisatsioonides osalejad peavad töö valikul vähem tähtsamaks tulevase töö stabiilsust. Samuti mõjutab vabatahtlikes organisatsioonides osalemine inimese soovi avaldada oma töökohal initsiatiivi. Tulemusi võib põhjendada sellega, et organisatsiooni kuulujatel on suurem kontaktide võrgustik, mis võimaldab neil maandada töötuks jäämise riske. Vabatahtlikesse organisatsioonidesse kuulujaid võib pidada mittekuulujatest empaatilisemaks, sest vabatahtlikud oskavad märgata töökohas kitsaskohti ning organisatsioonidest saadud ülekantavad oskused soosivad töökohal oma initsiatiivi avaldamist. Sellele lisaks aitab suurem sotsiaalne kapital neil kergemini leida koostöövõimalusi oma initsiatiivil ellukutsutud ettevõtmiste õnnestumiseks. Käesoleva analüüsi tulemusi nõrgestab asjaolu, et väärtuste mõju on kahepidine. Vabatahtlikesse organisatsioonidesse kuulumine ja sealt saadud väärtused mõjutavad tööväärtusi ning tööväärtused mõjutavad omakorda vabatahtlikesse organisatsioonidesse kuulumist. Üldiselt tuleb väärtuste uurimisel mõista, et väärtused annavad aimu, mida töölt oodatakse, kuid neil on ainult kaudne mõju töö aktiivsusele ja käitumisele. Seega peavad tööandjad arvestama teiste aspektidega, mis lisaks antud uurimuses välja toodud teguritele mõjutavad töö valikut. Vabatahtlikes organisatsioonides osalemise mõju tööväärtusele on kindlasti mõistlik edasi uurida, sest see aitab mõista riigi jaoks olulise tööturu efektiivsusega seotud mõjutajaid. Autor peab uurimuse teemat on väga huvitavaks ning usub, et teema pakub küllaldaselt väljakutseid edaspidiseks uurimiseks. Tulevikus soovitab autor kaasata analüüsi altruistlikke ning sotsiaalseid tööväärtusi kirjeldavaid küsimusi ning võimalusel kasutada kvalitatiivseid uurimismeetodeid, mis võimaldavad väärtuste selgemat ning paremat tõlgendamist.