Sirvi Autor "Schihalejev, Olga, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 29

1990.–2010. aastatel töötanud religiooniõpetajate mälestused aine taastamisest ühe maakonna näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Teder, Brenda; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Töö eesmärk oli 1990.-2010. aastatel töötanud religiooniõpetajate mälestused talletamine. Autor soovis anda ülevaate materjalidest, mida õpetajad aine planeerimisel kasutasid, ning takistustest, mis aine lugemisel esinesid. Lisaks soovis autor oma töös analüüsida, kuidas õpilased ja vanemad ainesse suhtusid ning mis tänasel päeval õpetajate endi meelest tollel ajal kohatu tundus. Viimaks soovis autor kaardistada õpetajate omavahelist suhtlust.
4. klassi eesti keele õpikutekstide analüüs lähtuvalt Püha Johannese Kooli väärtustest
(Tartu Ülikool, 2020) Lääne, Kadi; Vija, Maigi, kaasjuhendaja; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti gümnaasiumiastme usundiõpetuse õpetajate professionaalsed valikud usundiõpetuse õpetamisel
(2021-10-26) Härm, Silja; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Riiklikes õppekavades on kirjeldatud usundiõpetus valikainena. Uurimuses analüüsitakse gümnaasiumiastme usundiõpetuse õpetajate professionaalseid valikuid usundiõpetuse õpetamise üldpõhimõtetest, õppe-eesmärkidest, -sisust, -meetoditest ja hindamisest riikliku ainekava raamistikus. Uurimuse jaoks tehti 22 intervjuud gümnaasiumiastme usundiõpetuse õpetajatega. Neid analüüsiti induktiivse sisuanalüüsi ja diskursusanalüüsi meetodil. Tulemused näitasid, et õpetajate arusaamad usundiõpetuse õpetamise üldpõhimõtetest on kooskõlas ainekavaga. Nii leiavad nad, et usundiõpetus peaks lähtuma usuvabaduse tunnistamise põhimõttest, arvestama religioosselt pluralistliku maailmaga ega tohiks esitada ühtegi maailmavaadet õpilasele normatiivsena. Õpetajatega tehtud intervjuudes tuli esile kolm erinevat õppe-eesmärkide diskursust. Kuigi selgeid seoseid nende kasutamisel õpetajate eluloolise taustaga ei ilmne, on kõik õpetajad, kellel on esiplaanil religiooniteemasid õpilaste endi eluga seostav diskursus, õppinud religioonipedagoogikat või teoloogiat. Õpetajad oskavad valida õppe-eesmärkidega sobivaid õppemeetodeid. Esiplaanil on arutlused, diskussioonid ja õppekäigud. Valikainele iseloomulikult ei saa loota õpilaste motiveerimisele hinnetega. Õppeaine populaarsus oleneb sellest, kuivõrd kaasahaaravaks suudab õpetaja aine kujundada. Osa probleeme on õpetajatel sarnased teiste maade õpetajate probleemidega, mis on ilmnenud rahvusvahelistes empiirilistes uuringutes, näiteks erapooletu õpetamine ja sallimatuse taunimine. Kuid erinevalt teistest riikidest tulid välja probleemid, mis on seotud usundiõpetuse kui valikainega ning õpikute ja õppematerjalide vähesusega. Kuna valdavalt pole õpilased põhikoolis läbinud usundeid tutvustavat kursust, siis peavad õpetajad selle ainesisu liitma oma töökavasse. Lõpus on esitatud kolm mudelit, kuidas on omavahel seotud usundiõpetuse laad ja õpetajalt oodatav professionaalsus.
Eestikeelne piiblialane kirjandus religiooniõpetuse perspektiivist: ülevaade ja juhatusi kasutajatele
(2010-05-31T13:29:26Z) Härm, Silja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Schihalejev, Olga, juhendaja
Jamal ja Arina käivad meie lasteaias ehk kuidas toimetada lasteaias erinevate religioonidega. Praktiline juhendmaterjal lasteaiaõpetajatele
(Tartu Ülikool, 2025) Tameri, Raigi; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistriprojekti raames valmis lasteaia õppe- ja kasvatustegevustes kasutatav juhendmaterjal, millest saab lasteaiaõpetaja üldinfo religioossete teemadega tegelemisel lasteaia kontekstis. Projekti teoreetiline osa tegeleb küsimusega: mis põhimõtetest lähtuvalt valmistatakse alushariduses ette lapsi elama mitmeusulises maailmas? Peamise teoreetilise põhjana on töös kasutusel James A. Banksi mitmekultuurilise hariduse mudel. Teoreetilise raamistuse alapeatükid sisaldavad lisaks üldisele kirjeldusele õppe- ja kasvatustegevuste sisu, teadmiste loomet, eelarvamuste vähendamist, võimestavat koolikultuuri ja õigluspedagoogikat. Praktilise osana valminud raamatust saab õpetaja üldinfo erinevate usundite (hinduism, budism, judaism, kristlus ja islam) kohta ning ideid, meisterduste ja mängude juhendeid, mida lastega koos teha. Materjal on kompaktne ja rühmaruumis vajadusel koheselt kasutatav.
Jõuluaja traditsioonid kristliku ja waldorflasteaia näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Türn, Marge; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimistöö käsitleb jõuluaja traditsioonide tähistamist kristliku ja waldorflasteaia näitel, keskendudes nende sarnasustele ja erinevustele, pedagoogilistele tõlgendustele ning kogukonnatunnetuse kujunemisele. Uurimuse läbiviimiseks valiti haridusantropoloogiline vaatenurk, et mõista lasteaedade jõuluaja traditsioone osalejate perspektiivist. Andmete kogumiseks rakendati osalusvaatlust ja poolstruktureeritud intervjuusid, andmete analüüsimiseks kasutati teemaanalüüsi meetodit. Kokku tehti kuus vaatlust ja kümme intervjuud kristliku ja waldorflasteaia õpetajatega. Tulemused näitasid, et jõulutraditsioonid aitasid kujundada laste väärtuskasvatust ja kogukonnatunnetust. Ühised rituaalid lõid lastele ja õpetajatele ühise tähendusruumi, kus pühade tähendust kogeti vahetult meelte kaudu. Mõlemas lasteaias väärtustati esteetilist keskkonda, meelelist kogemust ja rütmilisust. Erinevused ilmnesid tähistamisviisides, eriti sündmuste tonaalsuses ja õpetaja rolli kujundamises.
Judaismi ja juutide kajastamine põhikooliastme ajalooõpikutes
(Tartu Ülikool, 2025) Hütsi, Merilin; Põldsam, Anu, juhendaja; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida judaismi ja juutide käsitlemist põhikooli ajalooõpikutes. Uurimismaterjaliks valiti 11 õpikut, mis pärinesid kolmest erinevast kirjastusest. Andmete analüüsimisel kasutati kriitilise tekstianalüüsi meetodit, keskendudes tekstide sõnastuse võimaliku kallutatuse, ajaloolise ja religioosse konteksti täpsuse ning väljendusviiside usaldusväärsuse hindamisele. Selgus, et judaismi ja juute käsitlevates tekstides esines sageli lihtsustamist või täiendava konteksti puudumist, mis võivad kujundada õpilastes eksitavaid arusaamu. Esines ka kallutatud käsitlusi, eriti teemadel nagu juudid vana- ja keskajal või Iisraeli-Palestiina konflikt
Keskkonna- ja looduse temaatika Eesti usundiõpetuse õpikutes
(Tartu Ülikool, 2023) Laane-Hannus, Eelika; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Töö eesmärgiks on välja selgitada, kui palju on keskkonna- ja looduse temaatikat Eesti usundiõpetuse õpikutes käsitletud. Lisaks vaadeldakse, milliseid aspekte on Eesti usundiõpetuse õpikutes keskkonna- ja looduse teemal puudutatud ja kuidas neid teemasid Eesti usundiõpetuse õpikutes käsitletakse.
Kristlik väärtuskasvatus kristlikes koolides ning kristlike koolide roll Eesti ühiskonnas 21. sajandi algul
(2021-09-15) Käpp, Triin; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kristlik eetika on miski, mis 21. sajandil on üpris kirgi küttev teema. Kristlikud koolid Eestis sõnastavad, et annavad lastele kristlikku väärtuskasvatust, mis tõukub kristlikust eetikast ning põhineb kristlikul maailmapildil? Mida siis ikkagi kristlikes koolides tehakse? Käesoleva töö eesmärgiks oli mõtestada Eestis kristlikes koolides rakendatavat kristlikku väärtuskasvatust ning vaadelda kristlike koolide rolli 21. sajandi alguse Eesti ühiskonnas. Seda nii Eesti ühiskonna väärtusraamistikus kui ka võrdluses teiste riikide kristliku haridusega. Eesti haridussüsteemi eesmärgiks saavutada tasakaalukas ja üksteisega arvestavate kodanikega ühiskond, kus iga inimene tunneb nii iseenda kui teise väärtust ning kus püüeldakse ühiselt ühiskondliku arengu suunas. Väga palju sõltub siinkohal aga koolide endi väärtusvalikutes nii sõnastatud väärtutes kui väärtuskasvatuse meetodite valikutes. Kristliku väärtuskasvatust on võimalik anda väga mitmete väärtuskasvatuse meetoditega, kuid üldjuhul võib tõdeda, et meie kristlikes koolides saab seda kokku võtta integreeriva väärtuskasvatuse mõistega, kus kokku on põimitud nii iseloomukasvatus kui ratsionalistlik kõlbluskasvatus. Peamise mõistena on kasutusel hingeharidus, mida nähaksegi holistlikuna nii õpilase kui kogu tema keskkonna osas. Kristliku väärtuskasvatuse aluseks on kristlik inimesekäsitlus, mis lähtub ühelt poolt inimese Jumala näolisusest ning tänu pattu langemisele lunastust vajavana ning teisalt pauliinlikust traditsioonist tulenevalt kui hinge, vaimu ja ihu täiuslikku tervikut. Kristliku kooli vajadus tänases ühiskonnas tuli eriti selgelt välja koolijuhtidega peetud intervjuudest, kus kirjeldatakse nelja olulist valdkonda: 1) väärtusühtsus kodus ja koolis; 2) turvaline traditsionaalsus; 3) usuteemadel rääkimise vabadus ja turvalisus;4) kristlik inimesekäsitlus. Neid ühendab läbiva joonena ühiskondlik lünk kristlikus hariduses, mis on seotud meie riigi lähiajalooga ning kristliku hariduse katkestusega selles.
Kultuuriline ja usuline mitmekesisus koolijuhtide pilgu läbi
(Tartu Ülikool, 2024) Feldveber, Gertie; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö eesmärgiks oli kaardistada seda, mida peavad Eesti üldhariduskoolide koolijuhid kultuurilise ja usulise mitmekesisuse juures tähtsaks, kuidas tegeletakse nende teemadega väljaspool usundiõpetust ning milles see täpselt nende koolis väljendub. Muuhulgas oli üheks eesmärgiks välja selgitada, millist usundiõpetuse vormi koolijuhid sobilikuks peavad. Tulemuste analüüsimiseks kasutas autor kolme mitmekesisusega seonduvat uskumust: erisusi eirav, mitmekultuuriline ning põimkultuuriline uskumus.
Lood väljapaistvatest isikutest religiooniõpetuses väärtusselituse paradigmas
(Tartu Ülikool, 2014) Lagle, Yvonne; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Maausuliste noorte uskumused ja usuline praktika
(Tartu Ülikool, 2014) Andreitšik, Jane; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Nelipühi kiriku noorte arusaamine jumalast ühe koguduse näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Lee, Kristi; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Noorte arusaamad kunsti mõjust väärtushinnangute kujunemisele
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Levisto, Liisa; Viirpalu, Piret, juhendaja; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Õpilaste ja õpetajate kogemused vastuolulise ja tundliku õppesisuga
(Tartu Ülikool, 2023) Makilla, Pille-Riin; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö eesmärk on mõista nii õpilaste kui ka õpetajate arusaamu tundlikkusest ja vastuolulisusest ning esitada peamised erinevused ja sarnasused selle kohta, mida tajuvad õpilased vastuolulise ja tundlikuna ning mida tajuvad sellena õpetajad. Samuti on eesmärk saada laiem ülevaade õpilaste kogemustest seoses vastuoluliste ja tundlike teemade käsitlemisega. Lisaks soovitakse saada ülevaade õpilaste hinnangust vastuoluliste ja tundlike teemade käsitlemise kohta ning anda uuringu põhjal soovitusi õpetajatele selliste teemadega tegelemiseks. Tegu on kvantitatiivse uuringuga, mille andmekogumise meetodina kasutati LimeSurvey keskkonnas loodud ankeetküsitlust.
Õppematerjalid kursusele „Eesti usuline maastik“ seitsme konfessiooni näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Alliksaar, Marietta; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistriprojekti käigus loodi gümnaasiumi usundiõpetuse kursuse „Eesti usuline maastik” tarvis materjalid seitsme Eestis tegutseva kristliku konfessiooni kohta. Projekti eesmärk oli õpetajale ja õpilastele anda ainest, mille abil kõnealuseid konfessioone tundides lahata. Materjalide koostamisel toetuti Rob Freathy jt loodud RE-Searchers’i metoodikale, mida kohendati Eesti oludele sobivaks.
Religioon ja soolisus II ja III kooliastme ühiskonnaõpetuse õppekirjanduses
(Tartu Ülikool, 2021) Liimets, Kätlin; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimuse eesmärk oli selgitada, kas ühiskonnaõpetuse õppekirjanduses esineb soolist kallutatust. Selleks analüüsiti kaheksat õpikut ja kolme töövihikut standardiseeritud kontentanalüüsi meetodil. Uuringu raames selgus, et uuritud õppevaras esines üldine kallutatus meessoo kasuks, mis tulenes ajaloolisest taustast; ka nimeliselt nimetatuid oli enam meessoost, kuna religioossed juhid ja usundirajajad on olnud ja on ka tänapäeval suuresti mehed. Lisaks võib väita, et n-ö tavaliste inimeste kujutamine olulist soolist kallutatust ei näita.
Religious literacy of Estonian basic school graduates
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-09-22) Sooniste, Aleksandra; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Religioonialane kirjaoskus tähendab võimet mõista religiooni tähendust ühiskonnas, suhelda sisukalt ja lugupidavalt erinevate usuliste ja mittereligioossete maailmavaadetega ning tulla edukalt toime olukordades, kus religioon või maailmavaated mängivad olulist rolli. Seda käsitletakse rahvusvaheliselt kui pädevust, mis aitab elada demokraatlikus ja mitmekesises ühiskonnas. Käesolev doktoritöö uurib, kas ja kuidas Eesti kooliharidus toetab selle pädevuse kujunemist. Töö esimene osa analüüsib Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikke õppekavasid. Selgus, et kuigi religiooniga seotud pädevused esinevad mitmes aines, on need killustatud ja peamiselt varjatud kujul. Religioon kujutatakse pigem ajaloolise või kauge kultuurinähtusena, mitte kaasaegse ja elava osana ühiskonnast. Eriti nõrgalt on esindatud hoiakute kujundamine ja oskused erinevustega toime tulemiseks. Teises etapis viidi läbi üleriigiline küsitlus 392 põhikooli lõpetajaga. Tulemused näitavad, et religioonialased teadmised on ebajärjekindlad ja lünklikud. Õpilased eelistavad sekulaarseid tõlgendusi ning tunnevad end ebakindlalt religiooni kui nähtuse käsitlemisel. Samas suurenes nende valmisolek arutleda usulistel teemadel, kui need olid seotud visuaalse kunsti, popkultuuri või isiklike lugudega. Kõige avatumad hoiakud ilmnesid kristluse suhtes; vähem tuntud usundite (nt islam, judaism) suhtes väljendus rohkem ebakindlust ja eelarvamusi. Tugevamad sotsiaalsed oskused ilmnesid pigem teise kultuuri selgitamisel kui omaenda traditsioonide mõtestamisel – viidates puudujääkidele enesereflektsioonis ja identiteeditunnetuses. Uurimus näitab, et religioonialane kirjaoskus on Eesti koolides alaesindatud, kuid seda saab arendada läbi eri ainetesse lõimitud ja noortele tähendusliku lähenemise. Vaja on paremat õpetajakoolitust, ajakohast õppevara ning kriitilist ja isiklikku mõtlemist toetavat õpet. Religioonialast kirjaoskust tuleks käsitleda kodanikupädevusena, mis toetab teadlikku ja sallivat ühiskonda.
Spirituaalset intelligentsust toetava koolitusprogrammi loomine
(Tartu Ülikool, 2022) Mihkelson, Ain; Schihalejev, Olga, juhendaja; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tegevusuuringu peamiseks eesmärgiks on luua spirituaalset intelligentsust toetav koolitusprogramm, mis kõnetaks koolitusel osalejaid. Sellest tulenevalt on tegevusuuringu uurimusküsimusteks: Mis teemad osalejaid rohkem kõnetavad? Millised teadmiste edasi andmise viisid inimestele rohkem korda lähevad?
Spirituaalsuse arengu toetamine koolis – Eesti ja Inglismaa õppekavade sisuanalüüs ja võrdlus
(Tartu Ülikool, 2017) Nemliher, Elise; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond