Browsing by Author "Simm, Kadri, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 21

Abordidebatt - argument psühholoogilise persooni käsitluse kasuks
(Tartu Ülikool, 2015) Vitsut, Hell; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks on tutvustada filosoofilist aspekti abordidebatis, abordiga seostuvaid moraalseid probleeme ning võimalikke vastuseid. Põhiliseks ülesandeks on vastata küsimusele, millal on moraalselt lubatud teha aborti. Sellega seoses tuleb ka põhjendada, milline moraalne staatus on sündimata lapsel ning milline on see võrreldes täiskasvanud inimese ja emaga. Sündimata lapse moraalne staatus omistab tema suhtes ka teatud õigusi ja kohustusi, mille rikkumine peab olema piisavalt põhjendatud. Abordi moraalsus või ebamoraalsus on teema, mis tekitab sageli tugevaid emotsioone. Ühe vaate eest seisavad elupooldajad (pro-life), kes püüavad iga hinna eest sündimata laste tapmist peatada, ning teise eest valikupooldajad (pro-choice), kes näevad abordi keelamises naiste inimõiguste rikkumist. Tegu on moraalse probleemiga, mis ikka ja jälle muutub aktuaalseks nii läänes kui mujal. Maailmas leidub piirkondi, kus abort on karistatav surmanuhtlusega. Samuti on riike, kus seda nähakse enesestmõistetava inimõigusena. Kuigi tegemist võib olla levinud praktikaga, on see siiski kohati tabuteema, millest osalejad ei taha avalikult rääkida. Säärane hoiak on mõistetav, sest kuigi paljud inimesed ei pühenda aega abordi filosoofilisele mõtestamisele, on suuremale osale arusaadav, et selle käigus surmatakse keegi või miski tahtlikult. Tegu ei ole ka niisama tapmisega, vaid inimese või kellegi, kes kunagi võiks inimeseks saada, kaotamisega. Seega on tüüpiline, et isegi ühiskondades, kus aborti seaduslikult tõlgendatakse naise inimõigusena, eksisteerib paralleelselt arvamus, et seda peaks siiski varjama ning vältima. Nii nähakse raseduses midagi iseenesest väärtuslikku ja kohati püha, mis peaks olema rõõmustav, mitte kurvastav. Töös püüan just seda tundlikku teemat mõlemast vaatekohast esitada ning näidata, kuidas elu- ja valikupooldajad võivad näha sama moraalset probleemi kardinaalselt erinevalt.
Argumendid looduskeskkonna kaitseks Albert Schweitzeri essee “Aukartus elu ees” käsitluses
(Tartu Ülikool, 2024) Viik, Kerttu-Kaisa; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Loodushoiu teemad on tänapäeval taas rohkem aktualiseerunud, mis on tõeliselt oluline iga üksikisiku ning kogu ühiskonna jaoks. Keskkonnaeetikaga seonduvaid probleeme hakati algul teadvustama 1960. aastatel, kui inimeste halvad keskkonnaga seonduvad harjumused oleksid ühiskonna ökoloogilisse kriisi viinud. Sealt sai alguse mõistmine, et inimesed peavad oma keskkondlikku käitumist muutma hakkama. Keskkonnaeetika kui filosoofiline distsipliin sai alguse 1970. aastal. Traditsioonilised eetikakoolkonnad ei ole suutelised keskkonnaga seotud küsimustes adekvaatseid vastuseid andma, kuna need eetikasüsteemid seonduvad ikkagi eelkõige inimeste omavaheliste suhete ning seetõttu tekib nende läbi keskkonnaküsimustega seonduvat juureldes “sein ette”, kuna, nagu juba mainitud, on need piiratud inimesega ning seega oli tarvis, et eetika laieneks ja tekiks eraldi keskkonnaeetika distsipliin.
Euthanasia as a way of experiencing a good death
(Tartu Ülikool, 2018) Mikšys, Aurimas; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
The thesis shows that euthanasia (voluntary euthanasia in particular) can be a way to have a good dying experience before an impending death befalls terminally ill people experiencing unbearable suffering. It also strives to present the notion of a good death, which constitutes the needs and wants that people most often aim to satisfy at the end of their life in order to have a good dying experience. This thesis reveals that the notion of a good death can be summarized in a broader sense as a ‘managed’ death and voluntary euthanasia, which allows to control one’s dying experience, have a common overlapping element (the control of one’s dying experience) that unifies the notion of a good death and voluntary euthanasia.
Feminism ja sotsiaalne õiglus Martha Nussbaumi käsitluses
(Tartu Ülikool, 2013) Meritam, Urve; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool.Filosoofia osakond
Globaalne õiglus ja indiviidi vastutuse küsimus
(Tartu Ülikool, 2013) Nõmme, Triinu; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Globaalne vaesus ning selle leevendamine
(Tartu Ülikool, 2014) Lillemets, Karmen; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on vaadelda vaesust üldiselt ning seejärel võimalusi, kuidas saaks seda leevendada. Vaesuse leevendamise võimaluste kirjeldamisel on antud töös käsitluse all kaks küsimust: kas meil on kohustus vaeseid aidata ning milline mõju on migratsioonil vaesusele ja kuidas see vaesust leevendab. Migratsioon ei pruugi olla esmapilgul parimaks lahenduseks vaesuse leevendamisel ning see ei peagi parim olema, kuid samas ei saa selle mõjusid ka tähele panemata jätta.
Identiteet ja kultuuride võrdse tunnustamise nõue. Medusa sündroom
(Tartu Ülikool, 2013) Tikkenberg, Kristiina; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Kas õppimist toetav hindamine on õiglane? Deskriptiivne vaade õigluse tajumisele
(Tartu Ülikool, 2015) Anderson, Sven; Simm, Kadri, juhendaja; Mumm, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Käesoleva bakalaureuse töö kontekstis uurin väga kitsalt piiritletult õppimist toetavat hindamist õigluse (inglise keeles: justice) haridusfilosoofia raames. Õppimist toetav hindamine on mitmetähenduslik sõna. Eesti keeles on õppimist toetava hindamise sünonüümideks veel õpilaslähedane hindamine, klassiruumi/klassikeskkonnahindamine, koolihindamine, sisehindamine. Sisuliselt tähendab õppimist toetav hindamine lühidalt, et hindeid pannakse, et aidata õpilastel jõuda paremini eduka õpitulemuseni. Õppimist toetava hindamise teoorias põhinen enamasti Black ja Wiliam`i kirjutatule. Õiglase hindamise temaatikat ei ole käesoleva töö autori kohaselt varem põhjalikult uuritud. Sellest tulenevalt ei ole võimalik leida laiapõhist temaatilist kirjandust. Õppimist toetav hindamine on Eestis ja maailmas väga levinud ning palju poolehoidu leidnud suund (Jürimäe, et al., 2014). Sellele vaatamata leitakse, et õppimist toetav hindamine ei ole parim lahendus paremate õpitulemuste saavutamiseks (Dunn & Mulvenon, 2009).
Kropotkini käsitlus kaasaegse riigi kujunemisest ja inimühiskonnast enne riiki
(Tartu Ülikool, 2016) Hallasoo, Märt; Simm, Kadri, juhendaja; Jakapi, Roomet, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Poliitikafilosoofias on väga levinud teooriad ja mõtteeksperimendid, mis on mõeldud põhjendamaks riigi olemasolu, näidates inimkonna elu ilma riigita väga negatiivse ja jubedana. Sellised ühiskondliku lepingu teooriad kalduvad ka kinnistama arvamust, nagu oleks ühiskondlik elu ilma riigita võimatu. Enamus poliitfilosoofe lähtuvad oma arutlustes ja teooriate konstrueerimisel kahjuks just neist samadest mõtteeksperimentidest, milledest üks levinuimaid pärineb Hobbes´ilt. Seejuures jäetakse tähelepanuta tõsiasi, et tegelikud faktid inimeste elu kohta niinimetatud loomuseisundis kinnitavad mõtteeksperimendile vastupidiseid seisukohti. Sellest on käesolev töö ka innustatud. Selles töös esitab autor vähem levinud, aga mitte vähem olulise, vastupidise seisukoha riigi tekkest ja inimeste elust ilma riigita Peter Kropotkini käsitluses, mis toetub tugevalt nii ajaloolistele kui ka antropoloogilistele faktidele. Autori eesmärgiks on näidata, et arusaam riigist kui ühiskonna alustalast ja kaitsjast on äärmiselt liialdatud, ning et loomuseisundis puudub oletatav kõikide sõda kõigi vastu. Käesolev töö on seetõttu ka üpris kirjeldava iseloomuga, lükkamaks ümber senised väärad arusaamad ning rajamaks alust edasistele uuringutele selles valdkonnas.
Lastele suunatud reklaamid võivad kahjustada laste autonoomiat
(Tartu Ülikool, 2021) Tiimus, Agnes; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Kokkuvõttes saab öelda, et eetilisuse probleem lastele suunatus reklaamides on olemas ja paljud reklaamid ei vasta eetilisuse nõuetele. Eriti kahjulikult mõjutab lapsi kiiroitureklaam, sest toidu näol on tegemist millegagi, milles lapsena välakujunenud harjumused võetakse täiskasvanu ellu kaasa. Reklaami puhul on probleem see, et see mõjutab laste autonoomiat, mis pole veel välja kujunenud. Mõjutades väärtusi, mis inimesel tekivad. Reklaamid kujundavad paljusid harjumusi ja seega tehakse reklaamide näol inimese eest ära ka nii mõnigi tuleviku otsus. Teiselt poolt aga reklaamid aitavad autonoomiat arendada, sest reklaamid teavutavad lapsi uutest toodetest, mis on neile nende arenguks vajalikud. Reklaame lastele ei tohiks kindlasti ära keelata, kuid hoolikalt peaks jälgima seda, et reklaam vastaks eetilisuse nõuetele ja eriti toidu osas ei reklaamitaks toitainevaseseid toite. Uurimistöö käigus leidis tõestust hüpotees, et reklaamimine lastele võib mõjutada nende autonoomiat kahjulikus suunas, sest täiskasvanute poolt loodud reklaamid võivad neid potentsiaalselt suunata mitte kõige paremate valikuteni. Kindlasti on reklaamide vaatamisel lastele vajalik lapsevanema selgitus.
Moraali teke ja areng
(Tartu Ülikool, 2015) Lillemäe, Sander; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Töö eesmärk on leida, mis mehhanismid peituvad moraali ja moraalsete otsuste taga, mis ajendab inimesi moraalselt käituma.
Moraalne parendamine: tehisintellekti ja neuroloogilise sekkumise võrdlus
(Tartu Ülikool, 2018) Suuder, Ingrid; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
The aim of this study is to compare two methods of possible human moral bioenhancement: Artificial Intelligence (AI) as supportive method and mild neuroenhancement. As scientific developements have made it possible to consider and practice human physiological enhancement, in recent years the discussion has been concentrating on moral enhancement as well. By biological enhancement I mean biological interventions used to improve human capabilities and bodies beyond mere necessity of restoring or sustaining health. Moral bioenhancement is used as definition of improving human moral capabilities and standards by biological interventions, as opposed to traditional means as teaching and socializing. The aim of the study is not to express that moral bioenhancement is ethical but rather to find out that if this would be the case, which kind of means to achieve the goal would be more ethical and worth considering.
Orientalismi filosoofia: kriitika
(Tartu Ülikool, 2014) Raudsik, Peeter; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Poliitiliste otsuste legitiimsus
(Tartu Ülikool, 2013) Mikli, Susann; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
The Problem of Dirty Hands in Transitional Justice
(Tartu Ülikool, 2016) Krisheminska, Iuliia; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This thesis explores the connection between the problem of dirty hands in political philosophy and transitional justice in political science. Respectively, it is divided into two parts. In the first part the problem of dirty hands is considered in historical perspective. I take Walzer’s description of the problem and try to find the elements of the problem in works of different philosophers. Among all philosophers who wrote on the topic I distinguish those who recognized feeling guilty for political decisions from those who presented justifications for actions. In the second part I use the precedent of the Nuremberg trials to stress on the individual criminal responsibility for political actions as there are crimes for which wrongdoers should be punished regardless the circumstances or feeling guilty. I take the case of contemporary Russia to see whether the wrongdoers of the previous regime were prosecuted. I proposed the problem of dirty hands in transitional justice as related to choosing the best timing for implementing justice against perpetrators of the past. In the end, I advocate postponed justice as a compromise solution for the case of Russia.
Relevance of evolutionary biology and game theory in ethics
(Tartu Ülikool, 2021) Naidu, Meenachi; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Recent research from the fields of evolutionary biology, game theory, cognitive sciences, and anthropology claims that human morality is a result of evolution and the selective advantage of cooperation among individuals in their survival and fitness. Although humans have the innate propensity to cooperate and thus be moral, they are limited by the tendency of promoting self-fitness whenever possible. This hybrid model of morality restricts us from cooperating in the long-term when the benefits of not cooperating in the short term appear more appealing. Also, our innate morality only equips us to cooperate with kin and ingroup members and fails when we are required to extend it to members outside one’s group. In this thesis I argue that 1) we should aim for increased cooperation as a society since it benefits us in the long run, 2) evolutionary ethics has significant insights to offer for the expansion of our moral behavior, 3) cultural evolution can be a suitable means for us to achieve our ethical endeavors overcoming the constraints posed by genetic evolution.
Sotsiaalabi pakkumise filosoofiline mõtestamine tulenevalt tänase sotsiaaltöö põhimõtetest
(Tartu Ülikool, 2021) Rootare, Liisa; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev bakalaureusetöö argumenteerib, et kõikidel inimestel peaks olema õigus sotsiaalabile, olenemata nende panusest ühiskonda. Töö aktsepteerib ja võtab aluseks Eestis ja läänemaailmas valitseva sotsiaaltöö ja selle põhimõtted, mis on humanistlikud ja liberaalsed, ja uurib, kuidas peaks sotsiaalabi osutama neid silmas pidades.
Sotsiaalmajanduslik võrdsus R. H. Tawney ja M. Walzeri näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Sillak, Silver; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool.Filosoofia osakond
Suveräänsuse mõistele värske lähenemise loomine Foucault' ja Arendti teooriate valguses
(Tartu Ülikool, 2022) Daniel, Oliver; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Antud töö eesmärgiks oli välja töötada alternatiivne lähenemine suveräänsuse mõistest rääkimisele. Selleülesande täitmiseks valisin Michel Foucault’ja Hannah Arendtiteooriad võimust ja autoriteedist. Kumbki autor onkritiseerinud suveräänsuse mõistet, aga pole kirjutanud otseselttöid suveräänsuse mõiste kohta. Siinkohal avaneb võimalus täita see lünk.Tõlgendades suveräänsuse mõistetFoucault’ja Arendtiteooriate valguses, saabki kujundada alternatiivse lähenemise suveräänsusele. Töö hüpoteesiks võtsin, et Foucault’ja Arendtiteooriad on kohaldatavad suveräänsuse mõistele, et tuua esile selle varjatudaspektid.
The ethics of public health: balancing the interests of populations and individuals
(2023-05-17) Zameska, Jay; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Rahvatervise eetika on keeruline valdkond, mis nõuab nii üksikisiku kui ka rahvastiku huvide hoolikat kaalumist. Käesolevas väitekirjas käsitletakse seda probleemi, tuues välja individuaalsete vaatenurkade ja huvide tähtsuse rahvatervisealase tegevuse põhjendamisel. Uurides pingeid individuaalsete põhjenduste ja rahvatervise sekkumiste vahel, käesolevas väitekirjas käsitletakse mõningaid selle valdkonna keskseid küsimusi. Lõppkokkuvõttes on eesmärk näidata, et individuaalsete vaatenurkade arvessevõtmine ei ole mitte ainult kooskõlas tugeva ja eduka rahvatervise tegevuskavaga, vaid ka selle jaoks hädavajalik. See lõputöö koosneb kolmest artiklist. “Ebakindluse argument tuvastatud ohvri eelarvamuse jaoks" uurib, kas on olemas moraalne põhjendus, et seada tuvastatud elud statistiliste elude asemel esikohale. Artikkel väidab, et mõnel juhul ex ante lepingulisus (“contractualism”) annab ebakindluse korral ühe sellise põhjenduse, ning uurib argumendi mõju AIDSi ravi rahastamisele võrreldes HIVi ennetamisega. "Võtke pill, see on ainult õiglane! Osamakselise õiglus kui vastus Rose'i ennetusparadoksile." uurib, kuidas rahvatervise strateegiaid saab põhjendada, kasutades "polüpilli" (“polypill”) juhtumit. Artikkel väidab, et selliste strateegiate rakendamine aitab kaasa olulisele avalikule hüvele ning sellisena on õiglase kohustus osaleda ja kulusid jaotada võrdselt. "Piisavusteooria alternatiiv: tervishoiu prioriteetide seadmise kommentaar" väidab, et piisavusteooria (moraaliteooria mis keskendus adekvaatsusele, mitte võrdsusele) pakub tervishoiu prioriteetide seadmiseks mõjuvat ja ainulaadset meetodit, ning pakub välja piisavusteooria muudetud vormi, mis edestab teisi silmapaistvaid teooriaid rahvastikueetikas ja tervishoiu prioriteetide seadmisel. Kokkuvõttes tunnistab doktoritöö nii üksikisikute kui ka rahvastikute moraalset tähtsust ja selle eesmärk on näidata, et nende koosmõju mõistmine on rahvatervise eetika eduka lähenemisviisi arendamiseks ülioluline.