Sirvi Autor "Ugur, Kadri, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 26

2005. aasta jaanuaritormiga seotud emotsioonide ja müütide representatsioon fookusrühmavestlustes kriisipsühholoogia aspektist lähtudes
(Tartu Ülikool, 2010) Sieberk, Anu; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Ajalehepiltidel kujutatud põhiemotsioonide äratundmine autismispektri häirega 3. klassi õpilaste poolt
(Tartu Ülikool, 2013) Tenno, Sigrid; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Aprillirahutuste kajastamise võimalikud psüühilised reaktsioonid ja mõjud ajakirjanikele
(Tartu Ülikool, 2009) Krjutškova, Katariina; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Eakate digipädevus – hoiakud ja probleemid nutitelefoni kasutamisel
(Tartu Ülikool, 2018) Adamsoo, Karl Gustav; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kuna Eesti eakate osakaal rahvastikus on kasvamas, tuleb tähelepanu pöörata nende digipädevuse tõstmisele ning selle õpetamiseks sobiva õppemeetodi loomisele. Minu bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada, millest sõltub eakate nutitelefonide kasutamine ning millega eakaid õpetades arvestada. Soovisin teada saada, kuidas saavad eakad hakkama nutitelefoni kasutamisega – millised on peamised murekohad, hoiakud ja kui suurt rolli mängib nutitelefon nende igapäevaelus. Eesmärgini jõudmiseks kasutasin eakatele nutitelefoni õpetamiseks ühise õppimise meetodit, millele eelnes ja järgnes intervjuu. Intervjuu käigus uurisin eakate hoiakute ning oskuste kujunemist nutitelefonide kasutamisel. Valimi moodustasid kümme eakat, vanuses 67–81 aastat, kellest pooled olid juba varasemalt nutitelefoni omanikud. Minu bakalaureusetöö teoreetilise osa peamised seisukohad leidsid kinnitust empiirilises osas läbi viidud ühise õppimise vaatluse ning intervjuu tulemustele. Vaatluses osalenud nutitelefoni omavad eakad on küll nutitelefoni funktsionaalsusest ning erinevatest võimalustest teadlikud, kuid tunnistasid samas, et kasutavad seda peamiselt helistamiseks ja sõnumite saatmiseks. Kõige enam soovisid eakad õppida saatma e-kirja. Nutitelefoni kasutamisel oli probleemideks inglise keele oskus, sõnumite kirjutamise tegi raskeks ekraani tundlikkus, väike kiri ja eakate käeline kohmakus. Samuti pärsib nutitelefonide kasutust eakate seas selle kõrge hind. Eakad, kes ei pidanud vajalikuks nutitelefoni soetamist, leidsid, et olemasolevad vahendid (lauatelefon, nuppudega telefon, paberleht) täidavad oma rolli piisavalt hästi. Ühise õppimise käigus selgus, et juhul kui noor inimene õpetab eakat, ei pruugi eakas saada aru kõikidest terminitest ning samuti võib õpetamise tempo olla liiga kiire. Samas on aga noorel inimesel olemas vajalikud teadmised ja oskused, mistõttu on noore õpetus tulemusrikkam kui eaka oma. Eakat õpetama hakates on oluline teha selgeks, milline on eaka taust ning kes neid vajadusel toetab – see kõik on aluseks digipädevuse omandamisel. Nagu töös on välja toodud, sõltub eakate digipädevus haridusest, töökogemusest, kogemustest, väärtustest, suhtlusringkonnast ning tervisest. Kõikide aspektide arvestamine annab hea eelduse eakatele digioskuste õpetamiseks ja digipädevuse omandamiseks. Töö käigus läbi viidud vaatluste ja intervjuude põhjal võib öelda, et eakad on vaatamata teatud konservatiivsusele huvitatud nutiseadmete kasutamisest ning soovivad selleks uusi oskusi omandada.
Foto kui emotsionaalne enesepresentatsiooni vahend esimeses kooliastmes. Õppematerjal
(Tartu Ülikool, 2012) Hiiesalu, Tuuli; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
A Photo as a Means of Emotional Self-Presentation at the First Stage of Study. Teaching material. Keywords: Self-presentation, Emotions, Photo-Story, Teaching material Cause for writing this research was experience-based recognition that the students at the first stage of study have problems with expressing themselves, that means self-presentation. The primary goal set by me was to study the nature of self-presentation, an emotion as one of the most important components of self-presentation and a photo-story as a possibility for selfpresentation. Self-presentation as Erstad and Wertsch (2008) have stated is one of the key elements in the evolution of man. Goffman (1969: 19) considered self-presentation to be an impression – making process, when people manipulate with their self-image and behaviour in order to create a certain image of themselves. Several studies (Siibak 2009; Nyboe & Drotner 2008 ) have shown that young people using the Internet nowadays present themselves in structured web portals. Powerful means for presenting themselves are narratives, that are easier to create when you can base on examples (Gergen 2009). One of the basic components of self-presentation is an emotion which is the state of an organism by Allik (2007) involving physical changes and an acting impulss by Goleman (1995: 20) to cope with your life. In my research I pointed out several theories of emotions. These theories show us that emotions are necessary for coping with everyday life and communicating with other people (Mägi 2009). They reveal in babyhood (Schmith et al 2008) and as children from 7 to 8 years can interpret emotions guite well, their skill of understanding more complex emotions needs to be developed. One of the means to present themselves is a photo divided into an ordinary photo and an artistic photo by Rünk (2003). Tooming (1983) has pointed out a creative photo, a photo session and a photo-story. The photo in which everything is under the control of a photographer is called a staged photo. The special type of this photo is a photo-perfomance. Besides these types mentioned above, Linnap (2007) has also pointed out a photo sequence, a photo film and a slide program. Another goal of this research was to carry out a school project based on theoretical startingpoints involving year 2 students. In these lessons students where given practical tasks interpreting and expressing emotions through photo-stories. These lessons helped to bring out those “backstage students“ who always try to avoid being in the spotlight. The task for the teacher is to notice, support and encourage these children to express themselves. During the research I noticed that students are willing to tell their stories in a familiar and pleasant way by using computers and cameras. The third goal of this research was to make a teaching material for the first stage students to encourage their teachers to develop self-presentation skills of their students using photostories. I hope this research could be used as a source of inspiration at school.
I ja II kursuse tudengite meediapädevus eesti keele kursuse „Meedia ja mõjutamine" kontekstis
(Tartu Ülikool, 2017) Ärm, Triin; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli teada saada, mida mäletavad üks kuni kaks aastat tagasi eesti keele kursuse „Meedia ja mõjutamine“ läbinud tudengid sellest kursusest gümnaasiumi riiklikus õppekavas välja toodud „Meedia ja mõjutamise“ kursuse õpitulemuste kontekstis. Lähtudes gümnaasiumi riikliku õppekava lisas 1 välja toodud õpitulemustest, uurisin lõputöös, mida ja kuidas noored koolis ja eelkõige just „Meedia ja mõjutamise“ kursusel, meedia kohta teada said ning kas nende endi hinnangul oli koolis meedia käsitlemisest ja õppimisest kasu. Veel küsisin noortelt, mida nad peavad kursuse „Meedia ja mõjutamine“ eesmärgiks ning kuidas nad on või ei ole koolis meedia kohta saadud teadmisi ja oskusi kasutanud nii meediasisu tarbijate kui ka selle loojatena. Peale selle uurisin, milline on noorte hinnangul meedia roll ühiskonnas. Magistritöö eesmärgi täitmiseks ja selle uurimisküsimustele vastamiseks kogusin empiirilisi andmeid veebiküsitluse ning rühma- ja paarisintervjuude abil. Intervjuude analüüsimiseks kasutasin kvalitatiivset sisuanalüüsi. Lõputöö autorina mõistan, et selle kogutud andmete hulk pole piisav laiemate üldisuste tegemiseks, mistõttu toon järgnevad kokkuvõtted välja eelkõige magistritöö valimisse kuulunud osalejate kontekstis. Sellest uurimistööst selgus, et respondendid puutusid meediaga koolis kõige rohkem kokku eesti keele tundides, rohkem esindatud vastused olid ka ühiskonnaõpetus ja majandus, millest mõlemas tegeldi meediaga seoses allikatega. Noorte muljed koolis meedia õppimisest olid peamiselt negatiivsed, meediaga kokkupuude oli koolis oli nende hinnangul üldine ja pinnapealne. Ka eesti keele kursust „Meedia ja mõjutamine“ iseloomustati kui pinnapealset ja mitte põnevat kursust. Selle kursuse tegevuste seas toodi kõige enam esile meediasisu ja reklaamide analüüsimist ning intervjuudes toodi välja ka töövihikust ja õpikust ülesannete lahendamist. „Meedia ja mõjutamise“ kursuse tajutava eesmärgina nägid noored kõige rohkem õpilaste analüüsivõime arendamist ja meedia vastu huvi kasvatamist. Kui intervjuudes osalenutest üle poole leidis, et sellest kursusest oli neile kasu või pigem kasu, siis veebiküsitlusest osavõtnutest tõdes vaid 8,5 protsenti, et on saanud õpitut kuskil kasutada ning ülejäänutest üle poole ei osanud anda selle osas hinnangut ja ülejäänud leidsid, et pole saanud kursusel õpitut kasutada. Need, kes leidsid vastupidist, tõid peamiselt välja, et vaatasid pärast „Meedia ja mõjutamise“ kursust meediasisu teistmoodi kui varasemalt. Enamik intervjuudest osa võtnud noortest tajusid end meediasisu loojatena, kuid ei näinud enda sõnul seost koolis saadud meediateadmiste ja oma sisuloome vahel. Noored ei osanud sageli öelda, kust nende meediateadmised pärinevad – on need nn üldlevinud teadmised, õpitud koolist, saadud vanematelt või hoopis mujalt. Kursuse „Meedia ja mõjutamine“ õpitulemuste ja tekstitunnuste analüüsimise kõrvutamisel võib öelda, et aasta kuni kaks aastat pärast eesti keele kursust „Meedia ja mõjutamine“ ei osanud või ei teadnud rohkem kui pooled respondentidest mõne loo žanri ning noored ei tundnud ära peidetud ega sulanduvat reklaami, ega analüüsinud seda kui reklaami. Noored analüüsisid verbaalset teksti visuaalses kontekstis. Faktide ja arvamuste piir ei olnud noorte jaoks üheselt mõistetav, faktide mõistet nähti laiemana kui traditsioonilises tähenduses. Artikli hüperlinkidega allikate analüüsimisel jäi noortele esmalt silma allikate paljusus, mitte nende kvaliteet ning noori tuli suunata hüperlinkide sisuga tutvuma. Lisaks esines intervjuudes olukordi, kus noored enda sõnul ei teadnud näiteks mõne termini tähendust, kuid pakkusid sellest hoolimata sobiva selgituse. Ideaalis pidasid noored meedia rolliks ühiskonnas peamiselt infoallikaks olemist ning reaalsuses mõjutamist. Rääkides meedia rollist ühiskonnas, tõi osa noori välja kriitilise meediatarbija olulisuse.
Joonisfilmi „Leiutajateküla Lotte“ episoodide kasutamise võimalused I kooliastme inimeseõpetuse tundides
(Tartu Ülikool, 2009) Linn, Liis; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Joonisfilmi "Lotte ja kuukivi saladus" kasutamise võimalused eelkooliealiste laste meediapädevuse arendamiseks
(Tartu Ülikool, 2012) Varblane, Siret; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Keywords: children, media literacy, screen media impulses, study material. The aim of this bachelor’s thesis “Possibilities of using animated movie “Lotte and the Moonstone Secret” in media literacy education in preschool age” is to analyse how the impulses of screen media reveal in preschoolers’ creative games and in other activities and also, how the Estonian animated movie “Lotte and the Moonstone Secret” (2011) can be used for developing the media literacy skills of preschool age children. Researcher conducted five participant observation sessions in kindergarten and one focusgroup interview with 6-year-old children. The animated movie “Lotte and the Moonstone Secret” was studied using the critical viewing method to find the elements in movie, that can be used in children’s learning process. There were three main questions for what the research tried to answer: How does the children’s media content reveal in preschoolers’ play and creative actions? How does the inappropriate media content reveal in preschoolers’ creative actions and in their overall behaviour? How the animated movie “Lotte and the Moonstone Secret” can be used to develop the media literacy skills of preschool age children? The research revealed that TV has a strong impact on preschoolers’ play and creative actions. Children like to imitate their favourite characters from TV in their play and they often use the scenarios from TV as “frames” in their creative games. Research also showed that children quite often imitate the negative scenarios they have seen in TV – dying in pain, violent action scenes and fighting, big motor vehicle or train accidents etc. This means that children experience a lot via TV they cannot fully understand yet. So they try to create better understanding through testing out different scenarios and action models in their play, hoping to get some feedback and validation to their actions from their playmates and adults. Preschoolers also tend to prefer the toys which have immediate connection with TV or other screen media (e.g. toys seen in commercials or thematic cartoon toys) and use them in their play. Research also showed that there are plenty of elements in the animated movie “Lotte and the Moonstone Secret” that can be used to develop the media literacy skills of preschool age children. On this basis, a media literacy study material for preschoolers was also made. Researcher is convinced that exercises and integrated actions in this study material could help parents and kindergarten teachers in developing children’s media literacy skills.
Leina väljendamine internetikeskkonnas Youtube
(Tartu Ülikool, 2012) Lemberpuu, Mariliis; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Expressing Grief in Internet Community YouTube. The essence and phases of grief, different ways of expressing grief, reactions to deaths and grief, factors that increase grief and various ways to commemorate the deceased were brought out in the present bachelor thesis. Moreover, the author gave an overview of changes in the death culture in Estonia. The reactions showed in the theoretical part were based on books, which were compiled at the time when the Internet and its different possibilities were not yet a part of our every day lives, therefore it was not possible to show reactions to grief in Internet environments in the theoretical part, so the theory was based on grief reactions from real life. The author hopes, that as the Internet is a relatively new environment where to express grief, research and books on the topic will be available soon. The author based the thesis on a question “How is grief expressed in Internet community YouTube?”. The ways to express grief, texts accompanying memorial videos, and lastly the commentaries on them were focused on. To compare and find parallels between traditional and contemporary ways of expressing grief the author also used Seto lamentations. The author tried to find out what the videos consist of. The author used quantitative and qualitative content analysis to study thirty different memorial videos, comments on each video and ten Seto lamentations. The answers to the research questions and conclusions reached are looked at below: 1. Firstly the author wanted to know what the ways to express grief in Internet community YouTube are. As the community enables to upload videos, very many have used the opportunity to compile a memorial video about the deceased close one and express their thoughts using texts accompanying memorial videos. The second possibility to express grief is to comment on the videos. The third possibility YouTube enables is to grade the comments accordingly “like” or “don’t like”. It seemed that several grievers used the last possibility to share similar thoughts. The author of the paper thinks that such way of grieving helps people express their feelings and that way get through the grieving process. 2. Secondly, the author tried to find out what the griever is trying to say and express. Content analysis showed that using the texts accompanying the videos, commentaries, and lamentations the grievers can express their sorrow and heartache caused by the death of a close person. With that the authors of the video in general turned to the deceased one to describe their feelings and sorrow, and remember things they had in common, to say how important the deceased was for that person. The grievers expressed their changed worldview where they understood that death is finite and their lives will go on without the deceased one. The videos somehow conveyed the feeling that the deceased might have a chance to see them. The deceased were remembered with kind words only. The photos used in the videos mostly depicted the deceased; both the photos and background music in the videos show respect towards the deceased. Compiling a memorial video is a symbolic activity to remember the deceased one which helps the author the ease the grief. Creative activity and nonverbal expression relieve stress and offer ways to express thoughts and impressions. 3. Lastly, the author tried to discover what parallels between traditional and 21st century ways of expressing grief can be found. Both, the videos and lamentations studied say that using verbal expression in different eras the grievers appraised their loss and sorrow by turning to the deceased and expressing their own thoughts. The grievers seemed to believe that the deceased could still see or hear them, although they knew that the deceased life on earth had finished. The difference between lamentations and YouTube memorial videos is that the first ones depicted what the deceased could do well whereas the videos showed what kind of person the deceased had been. Also the Seto lamentations do not contain condolences or saying goodbye to the deceased. However, YouTube videos had both. In general, the ways of expressing grief studied in the thesis give the griever an opportunity to concentrate the feelings caused by death. At the same time they are a great way to pay respect to the deceased and say goodbye. The grieving process is a creative activity and writing lamentations or compiling videos can be an emotionally healing process for the griever.
Leina väljendamine internetikogukonnas Youtube
(Tartu Ülikool, 2010) Külv, Liina; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Liiklusõnnetustega seotud müütide ja emotsioonide representatsioon uudistekstides ja nende kommentaarides
(Tartu Ülikool, 2010) Keisk, Ragne; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Loodusainete õpetajate suhtlustavad Eesti koolis
(Tartu Ülikool, 2008) Reiska, Keit; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Meediaõpetuse alane õppekomplekt Noorte Kotkaste Järva Malevale
(Tartu Ülikool, 2011) Ojala, Kärt; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of this thesis is to give a brief overview on the subject of media literacy and media competence and to create a learning kit for paramilitary youth organisation Noorte Kotkaste Järva Malev. Thesis consists of the theoretical overview on the subject of media literacy and its imprtance, non-formal education and opportunities in Estonian, short introductions of the paramilitary organisation Kaitseliit and its youth organisation Noored Kotkad and a short learning kit about media literacy to Noorte Kotkaste Järva Malev. In Estonia, media education is considered as one of the disciplines implimented in the cross-curricular principle. There are minimal legal basis for developing media education and the preconditions for teaching media, media usage of the teachers and pupils and the notion of media usage of the pupils, are fulfilled. But the teachers are not ready to teach media, because there are not so many resources and the teacher-training considering media education is poor. Teachers are not aware of the need and opportunities of teaching media, they don’t know how to use constructivist teaching methods. As the overloaded curriculum and the teachers insufficiency to teach media are considered, there must be another way to teach children about media literacy, like in the matter of non-formal education and coeducation with Noored Kotkad. The the purpose of the learning kit on media literacy in Noorte Kotkaste Järva Malev is to teach the members of this organisation to use media consiously and to teach them to understand and analyze the media-created messages. The course consists of practical exersizes to help understanding the process of media and media-created reality and to be able to create and receive different types of media messages. A very big part of this course is discussions and feed-back from the pupils. This thesis is the underlying part of my future media educational work with the members of paramilitary youth organisation Noored Kotkad, to improve the learning kit and to take it to a higher level in the organisation. I hope to create a active learning kit for the whole organistation, not only the part, that I’m connected the most – Noorte Kotkaste Järva Malev.
Õnnetuse konstrueerimine uudisdiskursuses Haapsalu väikelastekodu põlengu näitel
(Tartu Ülikool, 2011) Kasterpalu, Kadri; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The title of my master’s thesis is „The Construction of an Accident in a News Discourse based on the Haapsalu Children’s Home Fire”. The main goal of the thesis is to examine to what extent the comments that are written to the original news texts contribute to the news discourse and how does the news discourse itself change in these comments. The aim is also to find out to what extent the signs of traumatic stress (crisis reaction) and secondary trauma appear in the comments, what communicative aims and additional topics emerge in the comments. The theoretical part of the thesis is concentrated on the specifics of onlinemedia. The most important aspect of online-media in the context of this thesis is interactivity. Previously the public was only there to receive the message sent by journalists and media organizations. The interactivity of online-media enables the public to be a part of creating and upgrading a news discourse. There are multiple ways for the members of the public to take part in this process. For example by posting videos and photos, spreading additional information with hyperlinks or commenting in the forums of online-versions of media publications. The theoretical part of my master’s thesis also explains the specific aspects of covering accidents in news. It is also explained that the signs of crisis reactions that are the result of traumatic events do not affect only those people who were directly related to the event but also those who experience the event through a mediator (television, radio, newspaper, oral communication etc). More specifically I searched and analyzed the empirical data for occurrence of signs of shock and early reaction phase. The empirical data consist of the news covering the Haapsalu Children’s Home fire on 20.02.2011 in the online-versions of dailies Postimees and Õhtuleht, online news portal Delfi and the comments added to these news. The primary empirical data consisted of 69 articles and 3530 comments. For the final empirical data I chose 3 articles (one form each publication) and 735 comments written to these articles. The empirical data has been analyzed by combining the quantitative and qualitative methods. Quantitative analysis enables to place qualitative data into a certain relation taking into account the whole data. Qualitative analysis enables to make examples and show the content of a certain analyses unit. I encoded 735 comments taking into account the 58 categories determined in the encoding instruction. I used the same encoding instruction to analyze the three news texts. The analyses showed that the signs of secondary trauma really do occur in the comments and they are clearly distinguishable. The signs of early reaction phase are more likely to occur than the signs of shock. The most common signs of early reaction phase in the comments were sadness, looking for reasons and making assumptions about them. An important aspect of this is the fact that the encoding results of news texts did not show signs of crisis reactions or other aspects that would contribute to the members of the public developing the crisis reactions. The most important result of the analysis was the fact that self-regulation took place in the forums. The people who wrote the comments felt that they were a part of creating the news discourse and they had a sense of responsibility when it came to the content that was created in the forums. They felt responsible for it being in accordance with the norms of good practice and moral norms, adequate, truthful and respectful towards the public. The forum, according to the public, is no longer a place for people to take out their feelings. It is rather a place for getting and providing additional information. The analysis of the comments confirmed the assumption that critical events point out additional topics that the society finds to be important at the moment. In case of the Haapsalu Children’s Home fire the most important topic that emerged was the attitude towards disabled people in Estonia. There were different opinions about the topic expressed by those who had close experiences with disabled people and also by those who did not have any experiences of that kind. The additional topics emerged solely in the forums and were not motivated by the news texts. In conclusion it can be said that my master’s thesis reached it’s goals and offered certain surprises. The fact that the forums have become an important part of a news discourse is proven by the phenomenon that people are not indifferent towards who writes in the forums, what and how it is written. People perceive that new and constantly changing truth is being created in the forums concerning the concrete event as well as the additional important topics perceived by the members of the society at that certain moment.
Õpetaja töö representatsioon 2008. aasta Postimehes ja Õpetajate Lehes
(Tartu Ülikool, 2009) Kukk, Kersti; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Õpetajate võimalused õpilaste meediapädevuse arendamiseks läbiva teema kaudu
(Tartu Ülikool, 2013) Raudvassar, Liina; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Tänapäeva maailmas, kus lapsed ja noored on suure osa ööpäevast meedia tarbijad ja taastootjad ning vajavad võimaluste rohkuses orienteerumiseks vilumust, on meediapädevus oluline. See asjaolu esitab väljakutse ka üldhariduskoolile. Et kooliharidus ei jääks pelgalt faktipõhiseks ning elukaugeks, lõimiti traditsioonilisse aineõppesse alates 1996. aastast nn läbivad teemad, arendamaks õpilastes erinevaid eluks vajaminevaid pädevusi. Riiklikku õppekavva on lülitatud ka meediapädevuse arendamisele orienteeritud teemad. Kõigis Eesti üldhariduskoolides rakendatakse III kooliastmes meediaõpetust läbiva teemana, seega tegeldakse meediapädevuse arendamisega mingis vormis igal pool, ent küsimus on, mil määral on kasutatavad praktikad õpilaste seisukohalt otstarbekad. Mitmed seni läbiviidud uuringud (Õpetajate ... 2008, Riikliku ... 2010) lubasid oletada, et õpetajate arusaam meediast pärineb uue meedia eelsest perioodist, mistõttu see ei pruugi õpilaste arusaamaga kattuda. Mida õpetajad oma ainetunni raames meediat läbiva teemana õpetades reaalselt teevad, seda uuritakse käesolevas magistritöös, mille uurimusküsimused on järgmised: 1) Kas ja mil viisil toetab meediaõpetus läbiva teemana III kooliastme õpilaste meediapädevust?; 2) Missugust metoodikat kasutavad õpetajad meediapädevuse arendamiseks? Empiiriline andmestik koguti ulatuslikuma uuringuprojekti (Riiklik ... 2010) raames, tunnivaatlus viidi läbi 12 üldhariduskooli III kooliastme ainetunnis. Vaatlusandmete analüüsi põhjal võib öelda, et eraldi ainena ei oleks meediaõpetus põhjendatud, kuid läbiva teema rakendamine nõuab õpetajatelt väga palju lisateadmisi. Meediaõpetuse tulemuslikkus sõltub konkreetsest õpetajast, õpetajad ei saa kujundada õpilaste meediapädevust, kui neil endil vastavad teadmised ja ka huvi ning valmisolek puudub. Selgub, et meediapädevuse arendamiseks peavad õpetajad silmas küllaltki erinevaid võimalusi. Samuti tuli uurimusest esile, et õpetajad edastavad klassile sageli topeltsõnumi: verbaalsel tasandil kuuleb õpilane üht, õpetaja hääletoon ja kehakeel lisab kuuldule sageli iroonia või mõne muu hoiaku (vt tabel 3). Võib öelda, et õpetajad käsitlevad meediat ühtse tervikuna, tegemata vahet kvaliteetmeedial ja tabloidil, rahvusringhäälingul ja erakanalitel. Õpetajatel pole kombeks ajakirjanduslikke tekste tunnis kasutades viidata autorile ja väljaandele (v.a ühes tunnis) ega märkida, millise ajakirjandusliku žanriga on tegemist. Ometi oleks see õpilaste meediapädevuse arendamise seisukohast oluline.
Õppekomplekt kriitilise lugemise kui ühe meediapädevuse aspekti arendamiseks vene gümnaasiumite õpilastele
(Tartu Ülikool, 2011) Smuglina, Irina; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The purpose of this bachelor paper is to test a study set consisting of exercises that would develop the skill of a critical reading in the schools in order to get a feedback from students and teachers and then to improve it. A study set consists of five exercises which develop these skills such as a detailed media texts’ reading, analysis of structure and content of media texts, evaluation of reliability of media texts, and analysis of factors that influence the reception of media texts. Exercises were conducted at two Russian schools with students from grades 10 and 11. During the exercise procedure a method of participant observation was applied. Also, two interviews were conducted with the focus groups. The purpose of the first interview was to gather information about students’ background of media use and knowledge about the critical reading. The second interview was carried out at the last meeting in order to obtain feedback from students about exercises and to examine whether their knowledge of critical reading skills improved or changed. The study revealed that those students who did not know at the beginning the meaning of critical reading, were able to provide a definition of the term later. Those who knew the meaning, reported more critical and complemented understanding of critical reading. After comprehension of the concept of critical reading, the students started to use words like reliablity assessment, texts comparison, tracking mistakes, and text analysis. In addition, a teacher of Estonian language (as a foreign language) provided a written feedback, in which she stated that media texts could be used frequently in Estonian classes, since media texts contain everyday language that is crucial in practice, and a teacher of media analyzed the exercises in details during an interview. The teacher of media proposed to create an assessment system for the exercises of the study set, to provide a clearer description of the applications of the study set in a classroom for the teachers, and to add some changes in the working sheets. Taking into account all the comments that were made during the course of participant observation and interviews, this bachelor paper offers a renewed study set, more informative and convenient to use for teachers and students.
Psüühiliste kriisireaktsioonide ilmnemine meediakajastuses kolme traumaatilise sündmuse näitel: Pala, Kurkse, Ussisoo
(Tartu Ulikool, 2009) Kasterpalu, Kadri; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Riiklikku õppekava täiendavad õpitegevused meediaõpetuse arendamiseks Tartu maakonna koolide näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Nõmm, Tiina; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli kaardistada hetkeolukord Tartu maakonna üldhariduskoolide meediapädevuse arendamises, leida ja tuua välja erinevused neis ning luua ettekujutus hetkeolukorrast - eesmärkidest, teemadest, õpiväljunditest ja nende seotusest riiklike õppekavadega. Seda kõike kolmanda ja neljanda kooliastme vaatlusel. Tööst on välja jäetud erivajadustega lastele haridust pakkuvad koolid ja venekeelsed koolid. Töö olulise osa moodustab ka analüüs minu enda kogemusest meedia valikaine õpetajana Tartu Miina Härma Gümnaasiumis. Bakalaureusetöö uurimisküsimuseks on, kuidas toetatakse kolmanda ja neljanda kooliastme õpilaste meediapädevuse arendamist Tartu maakonna koolides lisaks riiklikule õppekavale. Ehk milliseid õppevorme, eesmärke ja teemasid kasutatakse ning milliseid õpiväljundeid kavakohaselt saavutatakse. Küsimusele vastuste leidmiseks kasutasin uurimismeetodina kvalitatiivset sisuanalüüsi. Töö on ühiskonna jaoks oluline, sest meediapädevad inimesed oskavad hinnata meediast nendeni jõudva info kvaliteeti ning analüüsida seejärel põhjalikult ühiskonnas toimuvaid protsesse. Kriitilised ja analüüsivõimelised meediatarbijad aitavad kaasa demokraatliku ühiskonna arengule ja jätkule ning kvaliteetse meedia levikule ühiskonnas. Eestis kehtivates põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades, millest omakorda lähtuvad koolide õppekavad, on meediaõpetus käsitletud ebasüstemaatiliselt mõnede üksikute meediatemaatiliste teemadega meediateksti kirjutamise kohta emakeele ja sotsiaalainete valdkonnas (Ugur, 2010: 18). Koolide kodulehtede ja õppekavade analüüsist selgus, et valimi koolides on meedia valikmoodul ühel koolil, meedia suunaaine kahel koolil, meedia valikkursus viiel koolil, meediaõppesuund ühel koolil, meedia huviring neljal koolil, koolileht üheksal koolil, kooliraadio kahel koolil, kooli YouTube'i kanal neljal koolil ja fotokroonika ühel koolil. Kogutud andmete põhjal toetub valimi 42 üldhariduskoolist õpilaste meediapädevuse arendamisel ainult riiklikule õppekavale 27 kooli. Ülejäänud arendavad õpilaste meediapädevust kas õppetöö formaalse või mitteformaalse osana. Lähemalt analüüsisin seitset kooli, kes arendavad õpilaste meediapädevust lisaks riiklikus õppekavas ettenähtule ka mõnes muus õppevormis osana formaalsest koolitööst. Saadud andmete põhjal järeldan, et õpilaste meediapädevuse arendamisel seatud eesmärkides, teemades ja õpiväljundites analüüsitud seitsmes koolis (pluss Tartu Miina Härma Gümnaasiumis) ei ole märgata suuri taseme vahelisi erinevusi kolmanda ja neljanda kooliastme vahel. Arvestades analüüsitud koolide meediapädevuse arendamist nii oma vormi, eesmärkide, teemade ja õpiväljundite kui ka vastavusest riiklikus õppekavas kehtestatuga, võin väita, et valitud koolid on oma tegevusega heaks eeskujuks Tartu maakonna koolidele.
The role of routines, demands and resources in work stress among Estonian journalists
(2018-12-06) Ivask, Signe; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Uurijad on teadusmaailmas ajakirjanduse kohta juba pikemat aega nentinud, et see on muutuste keerises. Ajakirjandust (nagu ka muid valdkondi) on tabanud tehnoloogilised uuendused ja proovikivid, mis on omakorda tööülesannetele mõju avaldanud. Sellele kõigele lisandub uue tõhusa ärimudeli otsimine, millega praegu meediaettevõtted silmitsi seisavad. Väitekirja eesmärk on uurida ajakirjanikke, kes kõikide nende muutuste kiuste teevad väga olulist tööd – toimetavad auditooriumini informatsiooni ühiskonnas toimuva kohta. Doktoritöö täpsem eesmärk on uurida ajakirjanike töörutiini ja stressi, selgitada välja nõudmised ning ressursid uudise loomise protsessis ja analüüsida professionaalset tagasi- ja edasisidet ajakirjanike töös. Nii stressitekitavate kui ka töös toetavana mõjuvate tegurite väljaselgitamiseks ja analüüsiks kasutan töö nõudmiste-ressursside (job demands-resources) teooriat. Kasutasin töös nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid, mis andsid mulle ühtviisi nii andmeid laiema konteksti kohta kui ka detailset materjali ajakirjaniku töö, stressi, nõudmiste ja ressursside kohta. Töös tuli välja, et muutuste ja uute nõudmiste tõttu pole minu valimite ajakirjanikel veel tõhusaid rutiine välja kujunenud. Tõhusad rutiinid tähendavad seda, et ajakirjanikud suudavad kiiresti opereerida mitmete meediumide vahel, vältides negatiivset stressi või vähemalt selle kuhjumist. Ühtlasi tunnetasid ajakirjanikud mitmekülgseid tehnoloogilisi oskusi positiivsete omadustena ja intervjuudes nenditi, et ka toimetustes peetakse neid olulisteks. See viis aga ka tõsiasjani, et eri vanuses ja kogemusega inimestel tekib stress erinevatest nüanssidest: noortel pigem sellest, et töötatakse eri meediumidega ja seetõttu tehakse rohkem tööd; vanematel pigem sellest, et kohati võib oskuste vähesus või mitte nii tõhus ja kiire reaktsioon eri meediumides tekitada tööl jätkamise suhtes ebakindlust. Professionaalset edasi- ja tagasisidet, mida peavad töö nõudmiste-ressursside teooria autorid üheks oluliseks toetavaks teguriks tööl, said ajakirjanikud minu uuringutes väga vähe. Klõpsustatistika on küll tagasiside tehtud tööle, ent ei sisalda endas piisavalt informatsiooni, millest ajakirjanik võiks õppida, et ennast professionaalselt arendada.