VKMO magistritööd – Master's theses
Permanent URI for this collection
Browse
Browsing VKMO magistritööd – Master's theses by Issue Date
Now showing 1 - 20 of 64
Results Per Page
Sort Options
Item Relatiivse noodilugemismeetodi jo-le-mi kasutamine Tartumaa üldhariduskoolide tavaklassides : magistritöö(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Aasmäe, Katrin; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondItem Pop-jazz muusikaõpe laste ja noorte huvihariduses 2005. aastal loodud pop-jazzmuusika näidisõppekava kontekstis : magistritöö(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Pihlak, Peep; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondItem Eesti muusikakoolide viiuliõpetajate professionaalne enesemääratlus : magistritöö(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Linde, Riina; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondItem Diatoonilise kandle repertuaari seadmine kromaatilisele kandlele Joosep Kotkase ja Alfred Kuusi repertuaari põhjal : loomingulise magistrieksami kirjalik osa(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Karras, Pille; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondItem Aktiivõppe kasutamine muusika kuulamise oskuste arendamisel üldhariduskooli gümnaasiumiastmes : magistritöö(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Kährik, Pille; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondItem Pärimusmuusika löökpillide õpetamise võimalused Stockholmi Kuningliku Muusikakolledži näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Priks, Kristjan; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond2010. aastal võeti TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika õppekava trummide erialale vastu kaks tudengit. Trummide eriala avamine pärimusmuusika õppekavas on esmakordne sündmus Eesti ajaloos ning edukaks õpetamiseks ja ainekava täiustamiseks oli vajalik analüüsida juba toimivat eeskuju mõnes välisriigi kõrgkoolis. Käesoleva empiirilise uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas õpetatakse pärimusmuusika löökpille Stockholmi Kuninglikus Muusikakolledžis – Kungliga Musikhögskolan i Stockholm.Item Eino Tambergi "Lasteaasta klaverialbumi" interpretatsiooni probleemidest(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Badina, Inna; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondAntud magistritöö eesmärgiks oli välja töötada interpretatsiooni probleemide lahendamise metoodika E. Tambergi kogumiku ,,Lasteaasta klaverialbum’’põhjal. Antud metoodika pakub rütmiliste, tehniliste raskuste, aplikatuuri, pedalisatsiooni lahendamise võimalusi. Samuti on palu vaadeldud kunstilis- kujundlike ideede vaatenurgast. Palade analüüsimisel on kasutatud komplekset lähenemist, mis põhineb muusikaliste ja muusikalisteoreetiliste ainete integratsioonil.Item Muusikakoolist väljalangevuse ennetamine õpimotivatsiooni tõhustamise kaudu(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Kogan, Anton; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondAntud uurimistöös kaardistatakse muusikakoolist väljalangevuse põhjusi ning otsitakse meetodeid selle ennetamiseks. Eesti muusikakoolide suureks probleemiks on õpingute pooleli jätmine. Põlvamaal on muusikakoole kolm. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel katkestas 2009/2010. õppeaastal muusikaõpinguid Põlva Muusikakoolis 6,81%, Räpina Muusikakoolis – 10,98% õppijatest, Värska Muusikakoolis jätsid õpinguid pooleli 6,38% õpilastest. Põlvamaa muusikakoolides suur väljalangenute protsent kajastab üldist Eesti muusikakoolides tekkinud olukorda. Näiteks Valga Muusikakoolis oli eespool mainitud õppeaastal 20,70%, Võru Muusikakoolis – 26,53% väljalangenuid.Item Aktiivõppe meetodite kasutamine Pärnu linna üldhariduskoolide III kooliastme muusikaõpetuse tundides(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Jürima, Reet; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli anda ülevaade aktiivõppe meetoditest, millega saab üldhariduskooli III kooliastme muusikaõpetuse tunde mitmekesisemalt läbi viia ja ühtlasi tekitada õpilastes suuremat huvi muusikaõpetuse kui aine vastu. Töös anti ülevaade muusikaharidusest üldhariduskoolis kasvatusteadlaste ja muusikapedagoogide seisukohtade põhjal ning toodi välja eelnevalt läbiviidud uurimustele toetudes õpilaste arvamused muusikaõpetuse tundide kohta. Töös anti ülevaate teismeliseea arenguetappidest ja –arenguteooriatest ning erisustest tütarlaste ja noormeeste õpetamisest III kooliastmes.Item Täiskasvanute vabahariduslik õpe eesti muusikakoolides(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Tamberg, Danguole; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondMaailmas on viimasel ajal väga populaarne nähtus ja ütlus „elukestev õpe“. Tegelikult on see väga lai mõiste, kuhu mahuvad nii formaalsed kui ka mitteformaalsed täiskasvanute hariduslikud võimalused. Kuigi täiskasvanute haridusele on Eestis juba palju tähelepanu pööratud, on siiski teatud valdkonnad, kus on vaja veel uurida ja välja tuua kitsad kohad. Näiteks on väga vähe tähelepanu saanud täiskasvanute muusikaalane haridus, kuid olen kindel, et ka selle uurimine on hetkel vajalik.Item Muusikaalase rühmategevuse mõju 1.-2. klassi õpilaste sotsiaalsete oskuste kujundamisel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Maljonkina, Irina; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondAntud magistritöö eesmärgiks oli selgitada välja muusikaalase rühmategevuse mõju 1.-2. klassi õpilaste sotsiaalsete oskuste kujundamisel ja arendamisel. Uurimisprotsess seisnes selles, et käsitleda erinevaid muusikalisi rühmatöö liike, samuti määrata kindlaks, kuidas läbiviidud ühine õppetegevus võib aidata kaasa õpilase sotsiaalsete oskuste arengule.Item Uurimus Eesti rahvusliku orelikultuuri ajaloolisest kujunemisest ja 21. sajandi orelihariduse jätkusuutlikkusest(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Kollom, Merle; Tetsmann, Aaro, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaõpetajaItem Pärimuse ja loomingu suhestamine pärimusmuusikaõpetuses(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Kalkun, Mari; Oras, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. PärimusmuusikaLoomingulise magistrieksami kirjaliku osa eesmärgiks on jäädvustada ja analüüsida arusaamu, mis on seotud pärimusmuusikast lähtuva heliloomingu õpetamise ja praktiseerimisega. Tänapäeva professionaalses muusikaelus eeldatakse pärimusmuusikult oskust muusikat mitte ainult interpreteerida, vaid ka luua. Loomingul on märgatav osakaal nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia/TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kui ka Sibeliuse Akadeemia pärimusmuusika õppekavades. Autorit huvitavad küsimused loomingu rollist ja selle õpetamise meetoditest kahe kõrgkooli pärimusmuusikaõpetuses, pärimusmuusikast lähtuva loomingu tunnustest ja pärimuse kasutamis- ja tõlgendamisvõimalustest isiklikus loomeprotsessis. Uurimuses analüüsitakse intervjuusid pärimusmuusika magistriõppekavade õppejõududega ja isiklikku õpikogemust mõlemas kõrgkoolis. Õppejõudude pärimusmuusikast lähtuva loomingu alaseid seisukohti võrreldakse autori magistrikontserdi ettevalmistusprotsessi ja kontserdiks loodud muusikaga.Item Klaveriõpetuse ja solfedžo lõimimine Viljandi muusikakooli vanemas astmes(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Mägi, Marko; Kivestu, Tuulike, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. PärimusmuusikaKäesoleva uurimustöö põhiprobleemiks on selgitada välja, kuivõrd klaveriõpetus ja solfedžo on lõimitud Viljandi muusikakooli vanemas astmes. Uurimistöö teoreetilises osas antakse ülevaade lõimingu olemusest, pedagoogilistest lähtekohtadest, ainetevahelisest lõimingust, nende ajalisest kooskõlast ja lõimingut takistavatest teguritest. Lisaks tutvustatakse Eesti muusikalise huvihariduse kujunemist ja praegust olukorda. Eraldi on alapeatükk Viljandi muusikakoolis antavast huviharidusest. Esimese peatüki lõpus on teoreetiline ülevaade solfedžo ja pilliõppe vahelisest lõimingust ning uurimistöö eesmärkidest. Teises peatükis antakse ülevaade uurimuse valimist, töös kasutatavatest uurimismeetoditest, uurimuse käigust ja andmetöötlusest. Kolmandas peatükis kirjeldatakse Viljandi muusikakooli solfedžo ja klaveri ainekavade võrdleva analüüsi tulemusi ühisosa seisukohalt, ning tehakse nende põhjal järeldusi ainekavade lõimumise kohta. Samuti antakse ülevaade klaveritundide vaatlustulemustest ja tehakse järeldusi lõimingu seisukohalt. Lisaks pakub töö autor välja klaveritundide ja solfedžo suurema lõimimise võimalikud lahendused.Item Luuperi kui alternatiivse töövahendi rakendamine pärimusmuusika improvisatsiooniõpetuses(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Jürjendal, Robert; Kivestu, Tuulike, juhendaja; Roose, Celia, konsultant; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaõpetajaKäesolevas uurimistöös otsitakse vastuseid järgnevatele küsimustele: 1. Kuivõrd otstarbekas on luuperi kasutamine pärimusmuusika improvisatsiooni õppimisel? 2. Millisel määral peaks pärimusmuusika õppekava sisaldama muusikatehnoloogia kasutamise õpetust? 3. Millised on luuperi kasutamisega seotud ohud pärimusmuusikas?Item Kromaatilise kandle õpetus Eesti muusikakoolides(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Org, Külli; Jussufi, Guldžahon, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. PärimusmuusikaItem Kogenud ja algajate õpetajate mõtlemise erinevused pedagoogiliste probleemsituatsioonide lahendamisel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Pilvar, Anne; Leijen, Äli, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaõpetajaItem Muusikalise liikumise rakendamisest üldhariduskooli I kooliastmes Viljandimaa näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Juht, Ingrid; Kiilu, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaõpetaja; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaItem Eesti kitarriõpetajate kasutatavad meetodid õpimotivatsiooni toetamisel pilliõppes(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Vago, Andres; Kivestu, Tuulike, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaõpetajaKäesoleva töö eesmärk on teada saada, milliseid võimalusi kasutavad kitarriõpetajad õpilaste motivatsiooni toetamiseks.Item Sequencer model with variable domain based on mathematical concepts and abstract art(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Barvinskyi, Stanislav; Paeglis, Janar, juhendaja; Lock, Hans-Gunter, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusika ja filmikunsti helitehnoloogiad; Tallinna Ülikool. Balti Filmi- ja MeediakoolThe aim of this project is to design and develop a sequencer model as an artistic template which will allow the artist to develop, modify and use his own abstract patterns in real time. The basic idea of this project comes from the investigation of possibilities of analogue sequencers, such as Doepfer A-142 Quad AD/LFO and A-143 Complex ADSR models. These processing blocks provides user with number of possibilities of pattern developing, yet they are not precise and quite inconvenient in use. The main objective of the instrument is to provide the artist with flexible workflow for artistic live performance and improvisation. The approach the author has used considers both mathematical and creative perspectives on the structure, equilibrium, aesthetics and "painterliness" of sound as both an individual object and as part of a pattern. The author implements a new approach to the development of sequence functions, in which the method used is the alteration of function domain.