VKMO magistritööd – Master's theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/34631
Sirvi
Sirvi VKMO magistritööd – Master's theses Kuupäev järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 64
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Pop-jazz muusikaõpe laste ja noorte huvihariduses 2005. aastal loodud pop-jazzmuusika näidisõppekava kontekstis : magistritöö(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Pihlak, Peep; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondKirje Diatoonilise kandle repertuaari seadmine kromaatilisele kandlele Joosep Kotkase ja Alfred Kuusi repertuaari põhjal : loomingulise magistrieksami kirjalik osa(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Karras, Pille; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondKirje Relatiivse noodilugemismeetodi jo-le-mi kasutamine Tartumaa üldhariduskoolide tavaklassides : magistritöö(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Aasmäe, Katrin; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondKirje Eesti muusikakoolide viiuliõpetajate professionaalne enesemääratlus : magistritöö(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Linde, Riina; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondKirje Aktiivõppe kasutamine muusika kuulamise oskuste arendamisel üldhariduskooli gümnaasiumiastmes : magistritöö(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Kährik, Pille; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondKirje Pärimusmuusika löökpillide õpetamise võimalused Stockholmi Kuningliku Muusikakolledži näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Priks, Kristjan; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond2010. aastal võeti TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika õppekava trummide erialale vastu kaks tudengit. Trummide eriala avamine pärimusmuusika õppekavas on esmakordne sündmus Eesti ajaloos ning edukaks õpetamiseks ja ainekava täiustamiseks oli vajalik analüüsida juba toimivat eeskuju mõnes välisriigi kõrgkoolis. Käesoleva empiirilise uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas õpetatakse pärimusmuusika löökpille Stockholmi Kuninglikus Muusikakolledžis – Kungliga Musikhögskolan i Stockholm.Kirje Täiskasvanute vabahariduslik õpe eesti muusikakoolides(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Tamberg, Danguole; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondMaailmas on viimasel ajal väga populaarne nähtus ja ütlus „elukestev õpe“. Tegelikult on see väga lai mõiste, kuhu mahuvad nii formaalsed kui ka mitteformaalsed täiskasvanute hariduslikud võimalused. Kuigi täiskasvanute haridusele on Eestis juba palju tähelepanu pööratud, on siiski teatud valdkonnad, kus on vaja veel uurida ja välja tuua kitsad kohad. Näiteks on väga vähe tähelepanu saanud täiskasvanute muusikaalane haridus, kuid olen kindel, et ka selle uurimine on hetkel vajalik.Kirje Aktiivõppe meetodite kasutamine Pärnu linna üldhariduskoolide III kooliastme muusikaõpetuse tundides(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Jürima, Reet; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli anda ülevaade aktiivõppe meetoditest, millega saab üldhariduskooli III kooliastme muusikaõpetuse tunde mitmekesisemalt läbi viia ja ühtlasi tekitada õpilastes suuremat huvi muusikaõpetuse kui aine vastu. Töös anti ülevaade muusikaharidusest üldhariduskoolis kasvatusteadlaste ja muusikapedagoogide seisukohtade põhjal ning toodi välja eelnevalt läbiviidud uurimustele toetudes õpilaste arvamused muusikaõpetuse tundide kohta. Töös anti ülevaate teismeliseea arenguetappidest ja –arenguteooriatest ning erisustest tütarlaste ja noormeeste õpetamisest III kooliastmes.Kirje Muusikakoolist väljalangevuse ennetamine õpimotivatsiooni tõhustamise kaudu(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Kogan, Anton; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondAntud uurimistöös kaardistatakse muusikakoolist väljalangevuse põhjusi ning otsitakse meetodeid selle ennetamiseks. Eesti muusikakoolide suureks probleemiks on õpingute pooleli jätmine. Põlvamaal on muusikakoole kolm. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel katkestas 2009/2010. õppeaastal muusikaõpinguid Põlva Muusikakoolis 6,81%, Räpina Muusikakoolis – 10,98% õppijatest, Värska Muusikakoolis jätsid õpinguid pooleli 6,38% õpilastest. Põlvamaa muusikakoolides suur väljalangenute protsent kajastab üldist Eesti muusikakoolides tekkinud olukorda. Näiteks Valga Muusikakoolis oli eespool mainitud õppeaastal 20,70%, Võru Muusikakoolis – 26,53% väljalangenuid.Kirje Eino Tambergi "Lasteaasta klaverialbumi" interpretatsiooni probleemidest(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Badina, Inna; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondAntud magistritöö eesmärgiks oli välja töötada interpretatsiooni probleemide lahendamise metoodika E. Tambergi kogumiku ,,Lasteaasta klaverialbum’’põhjal. Antud metoodika pakub rütmiliste, tehniliste raskuste, aplikatuuri, pedalisatsiooni lahendamise võimalusi. Samuti on palu vaadeldud kunstilis- kujundlike ideede vaatenurgast. Palade analüüsimisel on kasutatud komplekset lähenemist, mis põhineb muusikaliste ja muusikalisteoreetiliste ainete integratsioonil.Kirje Muusikaalase rühmategevuse mõju 1.-2. klassi õpilaste sotsiaalsete oskuste kujundamisel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Maljonkina, Irina; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondAntud magistritöö eesmärgiks oli selgitada välja muusikaalase rühmategevuse mõju 1.-2. klassi õpilaste sotsiaalsete oskuste kujundamisel ja arendamisel. Uurimisprotsess seisnes selles, et käsitleda erinevaid muusikalisi rühmatöö liike, samuti määrata kindlaks, kuidas läbiviidud ühine õppetegevus võib aidata kaasa õpilase sotsiaalsete oskuste arengule.Kirje Luuperi kui alternatiivse töövahendi rakendamine pärimusmuusika improvisatsiooniõpetuses(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Jürjendal, Robert; Kivestu, Tuulike, juhendaja; Roose, Celia, konsultant; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaõpetajaKäesolevas uurimistöös otsitakse vastuseid järgnevatele küsimustele: 1. Kuivõrd otstarbekas on luuperi kasutamine pärimusmuusika improvisatsiooni õppimisel? 2. Millisel määral peaks pärimusmuusika õppekava sisaldama muusikatehnoloogia kasutamise õpetust? 3. Millised on luuperi kasutamisega seotud ohud pärimusmuusikas?Kirje Kromaatilise kandle õpetus Eesti muusikakoolides(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Org, Külli; Jussufi, Guldžahon, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. PärimusmuusikaKirje Pärimuse ja loomingu suhestamine pärimusmuusikaõpetuses(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Kalkun, Mari; Oras, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. PärimusmuusikaLoomingulise magistrieksami kirjaliku osa eesmärgiks on jäädvustada ja analüüsida arusaamu, mis on seotud pärimusmuusikast lähtuva heliloomingu õpetamise ja praktiseerimisega. Tänapäeva professionaalses muusikaelus eeldatakse pärimusmuusikult oskust muusikat mitte ainult interpreteerida, vaid ka luua. Loomingul on märgatav osakaal nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia/TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kui ka Sibeliuse Akadeemia pärimusmuusika õppekavades. Autorit huvitavad küsimused loomingu rollist ja selle õpetamise meetoditest kahe kõrgkooli pärimusmuusikaõpetuses, pärimusmuusikast lähtuva loomingu tunnustest ja pärimuse kasutamis- ja tõlgendamisvõimalustest isiklikus loomeprotsessis. Uurimuses analüüsitakse intervjuusid pärimusmuusika magistriõppekavade õppejõududega ja isiklikku õpikogemust mõlemas kõrgkoolis. Õppejõudude pärimusmuusikast lähtuva loomingu alaseid seisukohti võrreldakse autori magistrikontserdi ettevalmistusprotsessi ja kontserdiks loodud muusikaga.Kirje Klaveriõpetuse ja solfedžo lõimimine Viljandi muusikakooli vanemas astmes(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Mägi, Marko; Kivestu, Tuulike, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. PärimusmuusikaKäesoleva uurimustöö põhiprobleemiks on selgitada välja, kuivõrd klaveriõpetus ja solfedžo on lõimitud Viljandi muusikakooli vanemas astmes. Uurimistöö teoreetilises osas antakse ülevaade lõimingu olemusest, pedagoogilistest lähtekohtadest, ainetevahelisest lõimingust, nende ajalisest kooskõlast ja lõimingut takistavatest teguritest. Lisaks tutvustatakse Eesti muusikalise huvihariduse kujunemist ja praegust olukorda. Eraldi on alapeatükk Viljandi muusikakoolis antavast huviharidusest. Esimese peatüki lõpus on teoreetiline ülevaade solfedžo ja pilliõppe vahelisest lõimingust ning uurimistöö eesmärkidest. Teises peatükis antakse ülevaade uurimuse valimist, töös kasutatavatest uurimismeetoditest, uurimuse käigust ja andmetöötlusest. Kolmandas peatükis kirjeldatakse Viljandi muusikakooli solfedžo ja klaveri ainekavade võrdleva analüüsi tulemusi ühisosa seisukohalt, ning tehakse nende põhjal järeldusi ainekavade lõimumise kohta. Samuti antakse ülevaade klaveritundide vaatlustulemustest ja tehakse järeldusi lõimingu seisukohalt. Lisaks pakub töö autor välja klaveritundide ja solfedžo suurema lõimimise võimalikud lahendused.Kirje Uurimus Eesti rahvusliku orelikultuuri ajaloolisest kujunemisest ja 21. sajandi orelihariduse jätkusuutlikkusest(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Kollom, Merle; Tetsmann, Aaro, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaõpetajaKirje Kogenud ja algajate õpetajate mõtlemise erinevused pedagoogiliste probleemsituatsioonide lahendamisel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Pilvar, Anne; Leijen, Äli, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaõpetajaKirje Traditsiooniliste eesti viiulilugude interpreteerimine flöödil 1937. aastal helisalvestatud Jaan Palu lugude näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Paberits, Merike; Pärtlas, Žanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaLoomingulise magistritöö kirjaliku osa eesmärk on välja pakkuda võimalusi, kuidas interpreteerida flöödil traditsioonilisi Eesti viiulilugusid. Aluseks on 1937. aastal helisalvestatud Kihnu viiuldaja Jaan Palu viiulilood, mis on säilitatud ERA fonoteegis. Töös analüüsin helisalvestisi, noodistusi ning isiklikku õpikogemust nende lugude interpreteerimisel flöödiga. Käesolevas töös on käsitletud traditsioonilise viiulimängu selliseid aspekte, nagu topeltnootide kasutus, intonatsioon, artikulatsioon ja rütmika. Neid aspekte on detailselt uuritud ning nende interpreteerimiseks flöödil on välja pakutud mitmeid võimalusi. Antud uurimus annab edasi olulist informatsiooni teistele pärimusmuusikutele (eriti puhkpillimängijatele) viiulilugude jäljendamise osas.Kirje Lapse muusikaline ettevalmistus üleminekul lasteaiast kooli: Võrumaa haridusasutuste näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Nirk, Maire; Muldma, Maia, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaõpetajaKäesoleva uurimistöö probleem: miks lasteaia muusikaõpetajad ei pööra piisavalt tähelepanu lapse muusikalisele ettevalmistusele üleminekul lasteaiast kooli? Tulenevalt probleemist on magistritöö eesmärgks uurida välja, kuivõrd on muusikaõpetajd teadlikud ja kuidas nad rakendavad muusikaõpetuse mõjuvõimalusi laste koolivalmiduse kujundamisel.Kirje Vokaalimprovisatsiooni õpetamisest algajatele Eesti huvikoolide laulu eriala õppes(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Voltein, Vesta; Medell, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikapedagoogika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Koolimuusika instituutEt huvitatud õpilane saaks tegeleda põhjalikumalt rütmimuusika alla kuuluva pop-jazzlauluga ning vokaalimprovisatsiooniga, on vaja haritud õpetajat. Magistritöö eesmärgiks on koostada õppematerjal vokaalimprovisatsiooni õpetamisest algajatele Eesti huvikoolide laulu eriala õppes, saada sellele tagasiside sõltumatutelt ekspertidelt ja huvikooli laulu eriala 1. klassi õpilastelt pärast õppematerjaliga tutvumist. Antud töö uurimisküsimused on järgmised: 1) Millised oskused saavutasid laulu eriala õpilased õppematerjali „Vokaalimprovisatsioon algajale“ kasutamisel ajavahemikus veebruar-märts 2014. aastal? 2) Kuivõrd efektiivseks osutus õppematerjal vokaalimprovisatsiooni õpetamisel? Uurimismeetodiks oli tegevusuuring. Uurimuslikus osas selgus, et koostatud õppematerjal on abiks vokaalimprovisatsiooni õppimisel. Õpilased omandasid uusi teadmisi improvisatsioonist ning jazzmuusikast ja õppisid oma muusikalisi mõtteid vokaalselt väljendama. Antud ajaperioodil läbitud metoodiline osa koos õpetajapoolsete selgitustega (ühegi õpilasega tervet õppematerjali läbida ei jõutud) oli õpilastele arusaadav. Ettepanek õpilaselt oli suurendada õppematerjali juurde kuuluvate noodipildiga harjutuste arvu.