VKMO magistritööd – Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/34631

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 64

Diatoonilise kandle repertuaari seadmine kromaatilisele kandlele Joosep Kotkase ja Alfred Kuusi repertuaari põhjal : loomingulise magistrieksami kirjalik osa
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Karras, Pille; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
Pop-jazz muusikaõpe laste ja noorte huvihariduses 2005. aastal loodud pop-jazzmuusika näidisõppekava kontekstis : magistritöö
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Pihlak, Peep; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
Relatiivse noodilugemismeetodi jo-le-mi kasutamine Tartumaa üldhariduskoolide tavaklassides : magistritöö
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Aasmäe, Katrin; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
Aktiivõppe kasutamine muusika kuulamise oskuste arendamisel üldhariduskooli gümnaasiumiastmes : magistritöö
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Kährik, Pille; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
Eesti muusikakoolide viiuliõpetajate professionaalne enesemääratlus : magistritöö
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Linde, Riina; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
Pärimusmuusika löökpillide õpetamise võimalused Stockholmi Kuningliku Muusikakolledži näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Priks, Kristjan; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
2010. aastal võeti TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika õppekava trummide erialale vastu kaks tudengit. Trummide eriala avamine pärimusmuusika õppekavas on esmakordne sündmus Eesti ajaloos ning edukaks õpetamiseks ja ainekava täiustamiseks oli vajalik analüüsida juba toimivat eeskuju mõnes välisriigi kõrgkoolis. Käesoleva empiirilise uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas õpetatakse pärimusmuusika löökpille Stockholmi Kuninglikus Muusikakolledžis – Kungliga Musikhögskolan i Stockholm.
Muusikakoolist väljalangevuse ennetamine õpimotivatsiooni tõhustamise kaudu
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Kogan, Anton; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
Antud uurimistöös kaardistatakse muusikakoolist väljalangevuse põhjusi ning otsitakse meetodeid selle ennetamiseks. Eesti muusikakoolide suureks probleemiks on õpingute pooleli jätmine. Põlvamaal on muusikakoole kolm. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel katkestas 2009/2010. õppeaastal muusikaõpinguid Põlva Muusikakoolis 6,81%, Räpina Muusikakoolis – 10,98% õppijatest, Värska Muusikakoolis jätsid õpinguid pooleli 6,38% õpilastest. Põlvamaa muusikakoolides suur väljalangenute protsent kajastab üldist Eesti muusikakoolides tekkinud olukorda. Näiteks Valga Muusikakoolis oli eespool mainitud õppeaastal 20,70%, Võru Muusikakoolis – 26,53% väljalangenuid.
Muusikaalase rühmategevuse mõju 1.-2. klassi õpilaste sotsiaalsete oskuste kujundamisel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Maljonkina, Irina; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
Antud magistritöö eesmärgiks oli selgitada välja muusikaalase rühmategevuse mõju 1.-2. klassi õpilaste sotsiaalsete oskuste kujundamisel ja arendamisel. Uurimisprotsess seisnes selles, et käsitleda erinevaid muusikalisi rühmatöö liike, samuti määrata kindlaks, kuidas läbiviidud ühine õppetegevus võib aidata kaasa õpilase sotsiaalsete oskuste arengule.
Eino Tambergi "Lasteaasta klaverialbumi" interpretatsiooni probleemidest
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Badina, Inna; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
Antud magistritöö eesmärgiks oli välja töötada interpretatsiooni probleemide lahendamise metoodika E. Tambergi kogumiku ,,Lasteaasta klaverialbum’’põhjal. Antud metoodika pakub rütmiliste, tehniliste raskuste, aplikatuuri, pedalisatsiooni lahendamise võimalusi. Samuti on palu vaadeldud kunstilis- kujundlike ideede vaatenurgast. Palade analüüsimisel on kasutatud komplekset lähenemist, mis põhineb muusikaliste ja muusikalisteoreetiliste ainete integratsioonil.
Aktiivõppe meetodite kasutamine Pärnu linna üldhariduskoolide III kooliastme muusikaõpetuse tundides
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Jürima, Reet; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli anda ülevaade aktiivõppe meetoditest, millega saab üldhariduskooli III kooliastme muusikaõpetuse tunde mitmekesisemalt läbi viia ja ühtlasi tekitada õpilastes suuremat huvi muusikaõpetuse kui aine vastu. Töös anti ülevaade muusikaharidusest üldhariduskoolis kasvatusteadlaste ja muusikapedagoogide seisukohtade põhjal ning toodi välja eelnevalt läbiviidud uurimustele toetudes õpilaste arvamused muusikaõpetuse tundide kohta. Töös anti ülevaate teismeliseea arenguetappidest ja –arenguteooriatest ning erisustest tütarlaste ja noormeeste õpetamisest III kooliastmes.
Täiskasvanute vabahariduslik õpe eesti muusikakoolides
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Tamberg, Danguole; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
Maailmas on viimasel ajal väga populaarne nähtus ja ütlus „elukestev õpe“. Tegelikult on see väga lai mõiste, kuhu mahuvad nii formaalsed kui ka mitteformaalsed täiskasvanute hariduslikud võimalused. Kuigi täiskasvanute haridusele on Eestis juba palju tähelepanu pööratud, on siiski teatud valdkonnad, kus on vaja veel uurida ja välja tuua kitsad kohad. Näiteks on väga vähe tähelepanu saanud täiskasvanute muusikaalane haridus, kuid olen kindel, et ka selle uurimine on hetkel vajalik.
Pärimuse ja loomingu suhestamine pärimusmuusikaõpetuses
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Kalkun, Mari; Oras, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Pärimusmuusika
Loomingulise magistrieksami kirjaliku osa eesmärgiks on jäädvustada ja analüüsida arusaamu, mis on seotud pärimusmuusikast lähtuva heliloomingu õpetamise ja praktiseerimisega. Tänapäeva professionaalses muusikaelus eeldatakse pärimusmuusikult oskust muusikat mitte ainult interpreteerida, vaid ka luua. Loomingul on märgatav osakaal nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia/TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kui ka Sibeliuse Akadeemia pärimusmuusika õppekavades. Autorit huvitavad küsimused loomingu rollist ja selle õpetamise meetoditest kahe kõrgkooli pärimusmuusikaõpetuses, pärimusmuusikast lähtuva loomingu tunnustest ja pärimuse kasutamis- ja tõlgendamisvõimalustest isiklikus loomeprotsessis. Uurimuses analüüsitakse intervjuusid pärimusmuusika magistriõppekavade õppejõududega ja isiklikku õpikogemust mõlemas kõrgkoolis. Õppejõudude pärimusmuusikast lähtuva loomingu alaseid seisukohti võrreldakse autori magistrikontserdi ettevalmistusprotsessi ja kontserdiks loodud muusikaga.
Luuperi kui alternatiivse töövahendi rakendamine pärimusmuusika improvisatsiooniõpetuses
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Jürjendal, Robert; Kivestu, Tuulike, juhendaja; Roose, Celia, konsultant; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaõpetaja
Käesolevas uurimistöös otsitakse vastuseid järgnevatele küsimustele: 1. Kuivõrd otstarbekas on luuperi kasutamine pärimusmuusika improvisatsiooni õppimisel? 2. Millisel määral peaks pärimusmuusika õppekava sisaldama muusikatehnoloogia kasutamise õpetust? 3. Millised on luuperi kasutamisega seotud ohud pärimusmuusikas?
Klaveriõpetuse ja solfedžo lõimimine Viljandi muusikakooli vanemas astmes
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Mägi, Marko; Kivestu, Tuulike, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika
Käesoleva uurimustöö põhiprobleemiks on selgitada välja, kuivõrd klaveriõpetus ja solfedžo on lõimitud Viljandi muusikakooli vanemas astmes. Uurimistöö teoreetilises osas antakse ülevaade lõimingu olemusest, pedagoogilistest lähtekohtadest, ainetevahelisest lõimingust, nende ajalisest kooskõlast ja lõimingut takistavatest teguritest. Lisaks tutvustatakse Eesti muusikalise huvihariduse kujunemist ja praegust olukorda. Eraldi on alapeatükk Viljandi muusikakoolis antavast huviharidusest. Esimese peatüki lõpus on teoreetiline ülevaade solfedžo ja pilliõppe vahelisest lõimingust ning uurimistöö eesmärkidest. Teises peatükis antakse ülevaade uurimuse valimist, töös kasutatavatest uurimismeetoditest, uurimuse käigust ja andmetöötlusest. Kolmandas peatükis kirjeldatakse Viljandi muusikakooli solfedžo ja klaveri ainekavade võrdleva analüüsi tulemusi ühisosa seisukohalt, ning tehakse nende põhjal järeldusi ainekavade lõimumise kohta. Samuti antakse ülevaade klaveritundide vaatlustulemustest ja tehakse järeldusi lõimingu seisukohalt. Lisaks pakub töö autor välja klaveritundide ja solfedžo suurema lõimimise võimalikud lahendused.
Uurimus Eesti rahvusliku orelikultuuri ajaloolisest kujunemisest ja 21. sajandi orelihariduse jätkusuutlikkusest
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Kollom, Merle; Tetsmann, Aaro, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaõpetaja
Kromaatilise kandle õpetus Eesti muusikakoolides
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Org, Külli; Jussufi, Guldžahon, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika
Kogenud ja algajate õpetajate mõtlemise erinevused pedagoogiliste probleemsituatsioonide lahendamisel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Pilvar, Anne; Leijen, Äli, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaõpetaja
Koolikultuuri avaldumisvormid muusikakoolis Tartu I muusikakooli õpilaste ja õpetajate hinnangul
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Paide, Aveli; Parmo, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikapedagoogika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Koolimuusika instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on avada koolikultuuri mõiste (komponendid), seda mõjutavad tegurid ja seos kooli muutumisprotsessiga ning välja selgitada koolikultuuri avaldumisvormid muusikakoolis Tartu I Muusikakooli näitel. Antud töös kasutatakse meetodina juhtumiuuringut, mille konkreetseks juhtumiks oli Tartu I Muusikakool. Töö esimeses peatükis avatakse koolikultuuri mõiste läbi selle komponentide, kirjeldatakse koolikultuuri mõjutavaid tegureid ja seost organisatsiooni muutmisprotsessiga. Teises peatükis kirjeldatakse muusikakooli kui huvikooli karakteristikuid ja positsiooni haridussüsteemis; antakse ülevaade muusikahariduse suundumustest ja tutvustatakse Tartu I muusikakooli. Kolmandas peatükis kirjeldatakse uurimistöö metoodikat ning käiku. Andmekogumismeetoditeks on ankeetküsitlused õpilastele ja õpetajatele ning intervjuu kooli direktoriga. Neljandas peatükis esitatakse analüüs, uurimistulemused ja järeldused. Uuringu tulemustest selgus, et koolis tähtsaks peetavad väärtused õpilaste ja õpetajate ühisel hinnangul on õppeedukus, ausus ja õpilaste turvalisus. Õpetajad kui õpilased tõid iseloomuliku joonena kooli kohta välja selle, et koolis valitseb sõbralik õhkkond, Koolipere liikmed ei tea küll kooliga seotud lugusid, aga väärtustavad ühiselt traditsioonilisi sündmusi koolis. Nii õpilased kui õpetajad on arvamusel, et nende koolil on „oma nägu“, mis teda teistest koolides eristab.
Eesti kitarriõpetajate kasutatavad meetodid õpimotivatsiooni toetamisel pilliõppes
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Vago, Andres; Kivestu, Tuulike, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaõpetaja
Käesoleva töö eesmärk on teada saada, milliseid võimalusi kasutavad kitarriõpetajad õpilaste motivatsiooni toetamiseks.
Traditsiooniliste eesti viiulilugude interpreteerimine flöödil 1937. aastal helisalvestatud Jaan Palu lugude näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Paberits, Merike; Pärtlas, Žanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Loomingulise magistritöö kirjaliku osa eesmärk on välja pakkuda võimalusi, kuidas interpreteerida flöödil traditsioonilisi Eesti viiulilugusid. Aluseks on 1937. aastal helisalvestatud Kihnu viiuldaja Jaan Palu viiulilood, mis on säilitatud ERA fonoteegis. Töös analüüsin helisalvestisi, noodistusi ning isiklikku õpikogemust nende lugude interpreteerimisel flöödiga. Käesolevas töös on käsitletud traditsioonilise viiulimängu selliseid aspekte, nagu topeltnootide kasutus, intonatsioon, artikulatsioon ja rütmika. Neid aspekte on detailselt uuritud ning nende interpreteerimiseks flöödil on välja pakutud mitmeid võimalusi. Antud uurimus annab edasi olulist informatsiooni teistele pärimusmuusikutele (eriti puhkpillimängijatele) viiulilugude jäljendamise osas.

Sirvi

Sirvi VKMO magistritööd – Master's theses Kuupäev järgi