VKMO magistritööd – Master's theses
Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/34631
Browse
Browsing VKMO magistritööd – Master's theses by Title
Now showing 1 - 20 of 64
- Results Per Page
- Sort Options
Item Aktiivõppe kasutamine muusika kuulamise oskuste arendamisel üldhariduskooli gümnaasiumiastmes : magistritöö(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Kährik, Pille; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondItem Aktiivõppe meetodite kasutamine Pärnu linna üldhariduskoolide III kooliastme muusikaõpetuse tundides(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Jürima, Reet; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli anda ülevaade aktiivõppe meetoditest, millega saab üldhariduskooli III kooliastme muusikaõpetuse tunde mitmekesisemalt läbi viia ja ühtlasi tekitada õpilastes suuremat huvi muusikaõpetuse kui aine vastu. Töös anti ülevaade muusikaharidusest üldhariduskoolis kasvatusteadlaste ja muusikapedagoogide seisukohtade põhjal ning toodi välja eelnevalt läbiviidud uurimustele toetudes õpilaste arvamused muusikaõpetuse tundide kohta. Töös anti ülevaate teismeliseea arenguetappidest ja –arenguteooriatest ning erisustest tütarlaste ja noormeeste õpetamisest III kooliastmes.Item Anamnesis: exploring digital archives through interactive experiences in the theoretical framework of memory studies(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Tumyk, Oleksandra; Jansen, Taavet, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Heli- ja visuaaltehnoloogia; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondItem Artikulatsioonitüüpidest eesti rahvapärases viiulimängus 1912. - 1938. aastal helisalvestatud polkade alusel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Talsi, Eeva; Pärtlas, Žanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaLoomingulise magistritöö kirjaliku osa eesmärk on uurida artikulatsiooni eesti rahvapärases viiulimängus polkade ajalooliste helisalvestiste näitel. Diplomitöö põhilisteks uurimismeetoditeks on arhiivisalvestiste ja noodistuste analüüs, kirjeldamine ja omavaheline võrdlus. Peamine uurimismaterjal on ERA fonoteegis säilitatud 1912.– 1938. a helisalvestatud eesti viiuldajate polkad. Selles töös on käsitletud rahvapärase mängimismaneeri selliseid omadusi nagu groove, artikulatsioon ja agoogika. Traditsiooniliste viiuldajate mängus eristatakse ja kirjeldatakse erinevaid artikulatsioonitüüpe. Artikulatsiooni detailne uurimine ajalooliste salvestiste põhjal annab tänapäeva pärimusmuusikutele hinnalist informatsiooni, mida nad võiksid kasutada oma praktikas.Item Diatoonilise kandle repertuaari seadmine kromaatilisele kandlele Joosep Kotkase ja Alfred Kuusi repertuaari põhjal : loomingulise magistrieksami kirjalik osa(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Karras, Pille; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondItem Documentation as Transformative Tool in Artistic Practice(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Korohod, Bohdana; Jansen, Taavet, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusika õppekava; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondIn the frame of this artistic research two projects have been realized. The installation “interrogation / room / in progress” in Vent Space (Tallinn, 9th -13th of February 2021) which included material objects, soundscape, video, and lighting design of the gallery space. The second project, “Insignificant audio-performance in three acts”, was performed online during the Festival of Spooky Action at a Distance on the 4th of April 2021 at eˉlektron. The sound recordings, mixing of the soundscapes of the performance, and live audio and video streaming set-up were done by me with the assistance of eˉlektron team. Both projects were built upon the practices of documentation. In the first case, documentation started as the process of organization of already existing documents and later – of creating the secondary documents referring to them (evidences and testimonies), and developed into the video-documentation of the process of rewriting those objects which was included into the final work. While the audio-performance’s script consists of the documented voice messages shared by me and my collaborator Maria Paiste, and the sound recordings from my living space.Item Eesti kitarriõpetajate kasutatavad meetodid õpimotivatsiooni toetamisel pilliõppes(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Vago, Andres; Kivestu, Tuulike, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaõpetajaKäesoleva töö eesmärk on teada saada, milliseid võimalusi kasutavad kitarriõpetajad õpilaste motivatsiooni toetamiseks.Item Eesti muusikakoolide viiuliõpetajate professionaalne enesemääratlus : magistritöö(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Linde, Riina; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondItem Eesti torupilli õpetamisel kasutatavad metoodikad algajatele(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Kutser, Kristel; Suits, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Koolimuusika instituutEesti puudub torupilli õppematerjal, mistõttu on käesolev uurimistöö aluseks antud õppematerjali loomisele. Uurimistöö eesmärgiks on eesti torupilli õpetajate ja nende õpetamismetoodikate kaardistamine. Milliseid õpetamismetoodikaid kasutavad eesti torupilli õpetajad? Kas eesti torupilli õpetamismetoodikaid on mitmeid ning kas nendel on sarnasusi ja erinevusi? Milliseid sarnasusi ja erinevusi leidub teiste riikide torupilli õpetamismetoodikates võrreldes eesti torupilli õpetamismetoodikatega? Töö koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis kirjutan metoodika ja meetodi mõistetest, pärimusmuusikast, pärimuslikust pillimängust, torupilli ajaloolisest sünnist ja torupilli ajaloost Eestis. Toon välja andmed torupilli õppimisvõimalustest Eestis ja osades Euroopa riikides. Analüüsin võõrkeelsete torupilliõpikute õppepeatükke. Teises peatükis kirjeldatakse uurimistöö metoodikat ja käiku. Sihtrühmaks kujunes seitse Eesti haridusasutustes töötavat või töötanud eesti torupilli õpetajat, kellega viidi läbi intervjuud. Kolmandas peatükis toon välja intervjuude tulemused ning võrdleva analüüsi eesti torupilli õpetamismetoodikatest. Õpetajad on väga loomingulised ning mõtlevad harjutusi ise välja. Nende õpetamismetoodikad kanduvad edasi mittekirjalikul teel. Seetõttu on näha põlvkonniti sarnaseid ja erinevaid õpetamismetoodikaid. Sarnased on surve ja tooni hoiu ning sõrmetehnika harjutused. Erinevus tuleb välja tooni hoidmise põhimõttes, kus vanem põlvkond õpetab tooni hoidma burdooniga ja noorem põlvkond ilma. Neljandas peatükis võrdlen eesti torupilli õpetamismetoodikaid Iiri ja Šoti torupilliõpikute metoodiliste peatükkidega. Sarnasused on rohkem kehahoiu kasutamises, burdoonide häälestamises, harjutamise põhimõtetes ning lihtsamate lugudega alustamise eelistes. Erinevused on sõrmede asetuses sõrmilisele, sõrmilise skaalas ja noodieraldamise harjutustes. Torupilli õpetamismetoodikaid tuleks põhjalikumalt edasi uurida algharjutuste kohapealt ning sellest koostada eesti torupilli õppematerjal, mida saaksid kasutada nii õpetajad, õpilased kui ka huvilised torupillimängijad.Item Eesti torupilli tutvustava videoblogi "100 torupilli" pedagoogilised aspektid(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Sillamaa, Sandra; Roose, Celia, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaLoomingulise magistrieksami kirjalik osa keskendub eesti torupilli tutvustava videoblogi “100 Torupilli” pedagoogilistele küsimustele, mis kaasnevad täiskasvanute pilliõppega harrastusõppes. Kasutusel on kolm pilliõppe meetodit: individuaalne lähenemine, kuulmise järgi õppimine ja kiirõppe meetod. Uurimistöö eesmärgiks on tuua esile projekti käigus kasutatava kiirõppe meetodi lihtsad ja keerulised etapid ning leida efektiivsed meetodid kiires õpetusprotsessis, mida saab rakendada nii eesti torupilli mängutehniliste võtete kui ka lugude õpetamisel. Projekti pedagoogiline eesmärk on õpetada osalejatele selgeks eesti torupillimängu esmased mänguvõtted ja lihtne lugu. Uurimistöös kasutatakse tegevusuuringut, mis kuulub kvalitatiivsetete uuringutüüpide alla. Analüüsi aluseks on küsimustik, video salvestised ja päevik.Item Eino Tambergi "Lasteaasta klaverialbumi" interpretatsiooni probleemidest(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Badina, Inna; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondAntud magistritöö eesmärgiks oli välja töötada interpretatsiooni probleemide lahendamise metoodika E. Tambergi kogumiku ,,Lasteaasta klaverialbum’’põhjal. Antud metoodika pakub rütmiliste, tehniliste raskuste, aplikatuuri, pedalisatsiooni lahendamise võimalusi. Samuti on palu vaadeldud kunstilis- kujundlike ideede vaatenurgast. Palade analüüsimisel on kasutatud komplekset lähenemist, mis põhineb muusikaliste ja muusikalisteoreetiliste ainete integratsioonil.Item Electronic dance music production helper : a tool for generating risers(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Lieb, Thomas; Paeglis, Janar, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusika ja filmikunsti helitehnoloogiad; Tallinna Ülikool. Balti Filmi- ja MeediakoolIn this thesis an audio plug-in was developed. The plug-in is a tool for creating electronic dance music risers. Risers are elements in the production of songs in that genre and connect different parts by transitions. The most common example is a filter sweep applied to noise. A plug-in, which supports the major architectures, was previously unavailable. The producers had to build risers manually or use existing audio samples from sound libraries. The goal was to build a tool where the producer can sonically judge and adjust the riser at any time in the production process. Risers are built with many small elements based on signal processing algorithms. This software is derived from an object oriented strategy that matches the structure of bundled small objects. The algorithms are based on theories that are commonly used to develop electronic instruments that generate sound. The theories are shortly explained in the thesis and later used during the development of the final product. Risers are sound objects that transform over time: transformation appears in automated control changes of the components. The solution provides an easy way to the manipulation of parameters over time. The result of the thesis is a product that can be used in either professional or home studios.Item Hindamismudelite loomine II kooliastme muusikaõpetuse nelja osaoskuse hindamiseks (tegevusuuringuna)(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Hirson, Eda; Remmik, Marvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaItem Karl Kikas inspiratsiooniallikana: mängustiili analüüs(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Uppin, Juhan; Sildoja, Krista, juhendaja; Bartosik, Tuulikki, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaMagistrieksami kirjalikus osas analüüsin mind inspireerinud lõõtspillimängija Karl Kikase mängustiili, et seda mõista ja teadlikumalt jäljendada. Tuginen analüüsis Sven Ahlbäcki uurimismeetodile ja Kikase mängustiili jäljendamisel omandatud praktilistele kogemustele. Käsitlen muusiku mängustiili kui lahutamatut tervikut, mida võib analüüsida erinevate kvaliteetide lõikes, pidades silmas ka konteksti ja mitmete tehniliste eelduste mõju mängija isikupärase stiili kujunemisel. Analüüsi tulemusel sõnastan, mis on minu arvates Karl Kikase mängustiili peamised tunnusjooned ehk stiilielemendid. Kirjeldan, kuidas mina mängijana neid stiilielemente tajun ja oma mängus tunnetan.Item Klaveriõpetuse ja solfedžo lõimimine Viljandi muusikakooli vanemas astmes(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Mägi, Marko; Kivestu, Tuulike, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. PärimusmuusikaKäesoleva uurimustöö põhiprobleemiks on selgitada välja, kuivõrd klaveriõpetus ja solfedžo on lõimitud Viljandi muusikakooli vanemas astmes. Uurimistöö teoreetilises osas antakse ülevaade lõimingu olemusest, pedagoogilistest lähtekohtadest, ainetevahelisest lõimingust, nende ajalisest kooskõlast ja lõimingut takistavatest teguritest. Lisaks tutvustatakse Eesti muusikalise huvihariduse kujunemist ja praegust olukorda. Eraldi on alapeatükk Viljandi muusikakoolis antavast huviharidusest. Esimese peatüki lõpus on teoreetiline ülevaade solfedžo ja pilliõppe vahelisest lõimingust ning uurimistöö eesmärkidest. Teises peatükis antakse ülevaade uurimuse valimist, töös kasutatavatest uurimismeetoditest, uurimuse käigust ja andmetöötlusest. Kolmandas peatükis kirjeldatakse Viljandi muusikakooli solfedžo ja klaveri ainekavade võrdleva analüüsi tulemusi ühisosa seisukohalt, ning tehakse nende põhjal järeldusi ainekavade lõimumise kohta. Samuti antakse ülevaade klaveritundide vaatlustulemustest ja tehakse järeldusi lõimingu seisukohalt. Lisaks pakub töö autor välja klaveritundide ja solfedžo suurema lõimimise võimalikud lahendused.Item Kogenud ja algajate õpetajate mõtlemise erinevused pedagoogiliste probleemsituatsioonide lahendamisel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Pilvar, Anne; Leijen, Äli, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaõpetajaItem Koolikultuuri avaldumisvormid muusikakoolis Tartu I muusikakooli õpilaste ja õpetajate hinnangul(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Paide, Aveli; Parmo, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikapedagoogika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Koolimuusika instituutKäesoleva magistritöö eesmärgiks on avada koolikultuuri mõiste (komponendid), seda mõjutavad tegurid ja seos kooli muutumisprotsessiga ning välja selgitada koolikultuuri avaldumisvormid muusikakoolis Tartu I Muusikakooli näitel. Antud töös kasutatakse meetodina juhtumiuuringut, mille konkreetseks juhtumiks oli Tartu I Muusikakool. Töö esimeses peatükis avatakse koolikultuuri mõiste läbi selle komponentide, kirjeldatakse koolikultuuri mõjutavaid tegureid ja seost organisatsiooni muutmisprotsessiga. Teises peatükis kirjeldatakse muusikakooli kui huvikooli karakteristikuid ja positsiooni haridussüsteemis; antakse ülevaade muusikahariduse suundumustest ja tutvustatakse Tartu I muusikakooli. Kolmandas peatükis kirjeldatakse uurimistöö metoodikat ning käiku. Andmekogumismeetoditeks on ankeetküsitlused õpilastele ja õpetajatele ning intervjuu kooli direktoriga. Neljandas peatükis esitatakse analüüs, uurimistulemused ja järeldused. Uuringu tulemustest selgus, et koolis tähtsaks peetavad väärtused õpilaste ja õpetajate ühisel hinnangul on õppeedukus, ausus ja õpilaste turvalisus. Õpetajad kui õpilased tõid iseloomuliku joonena kooli kohta välja selle, et koolis valitseb sõbralik õhkkond, Koolipere liikmed ei tea küll kooliga seotud lugusid, aga väärtustavad ühiselt traditsioonilisi sündmusi koolis. Nii õpilased kui õpetajad on arvamusel, et nende koolil on „oma nägu“, mis teda teistest koolides eristab.Item Kromaatilise kandle õpetus Eesti muusikakoolides(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Org, Külli; Jussufi, Guldžahon, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. PärimusmuusikaItem Lapse muusikaline ettevalmistus üleminekul lasteaiast kooli: Võrumaa haridusasutuste näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Nirk, Maire; Muldma, Maia, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaõpetajaKäesoleva uurimistöö probleem: miks lasteaia muusikaõpetajad ei pööra piisavalt tähelepanu lapse muusikalisele ettevalmistusele üleminekul lasteaiast kooli? Tulenevalt probleemist on magistritöö eesmärgks uurida välja, kuivõrd on muusikaõpetajd teadlikud ja kuidas nad rakendavad muusikaõpetuse mõjuvõimalusi laste koolivalmiduse kujundamisel.Item Laulu eriala vilistlaste hinnangud vokaalpedagoogiks kujunemisele Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Junson, Laura; Medell, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikapedagoogika; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaKäesolev magistritöö keskendub jazzmuusika ja koolimuusika õppekava pilliõpetaja suuna laulu eriala vilistlaste hinnangutele vokaalpedagoogiks kujunemisele Tartu Ülikooli ViljandiKultuuriakadeemias. Töö eesmärgiks on kaardistada TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia jazzmuusika ja koolimuusika õppekava pilliõpetaja suuna laulu eriala vilistlaste hinnangud vokaalpedagoogiks kujunemisele. Uurimisprobleem seisneb asjaolus, et vokaalpedagoogiks kujunemine nõuab professioonile vastavaid üksteist toetavaid ja üksteisega lõimuvaid õppeaineid. Aga puudub teadmine, kuidas on jazzmuusika ja koolimuusika pilliõpetaja suuna laulu eriala vilistlaste endi hinnangul antud õppekavad toetanud nende kujunemist vokaalpedagoogiks. Uurimisprobleemina on autor tõstatanud küsimuse - kuidas on toetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia jazzmuusika ja koolimuusika õppekavad pilliõpetaja suuna laulu eriala vilistlaste kujunemist vokaalpedagoogiks?