Sirvi Kuupäev , alustades "2015-01" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 2097

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rail Balticu Pärnu kaubajaama rajamise otstarbekus ja mõju Pärnumaa ekspordiettevõtete transpordikuludele
(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2015) Jaanson, Jüri; Ernits, Raigo, juhendaja; Õun, Kandela, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juurdepääsupiirangute seadmine dokumentidele ministeeriumite avalikes dokumendiregistrites
(Tartu Ülikool, 2015) Aitsam, Birgit; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Bauman, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool.|bÜhiskonnateaduste instituut
Lõputöö on kirjutatud teemal „Juurdepääsupiirangute seadmine dokumentidele ministeeriumite avalikes dokumendiregistrites.” Teema sai valitud põhjusel, et seadusandja on pannud avalikke ülesandeid täitvatele asutustele kohustuseks pidada ja avalikustada veebilehel asutuse dokumendiregister. Töö eesmärgi täitmiseks viidi läbi Eesti ministeeriumite ADRides uurimus juurdepääsupiirangute kehtestamise aegade, aluste, tähtaegade kohta. Saadud tulemuste põhjal selgus, kuidas tõlgendavad ministeeriumid riiklikest normdokumentidest (eelkõige AvTS) tulenevaid nõudeid. Uurimustöös käsitleti infovabadust ja sellest tulenevalt nii infole juurdepääsu kui juurdepääsupiiranguid ning konfidentsiaalse informatsiooni mõistet. Samuti kirjeldati seadusandlusest tulenevaid nõudeid asutuste ADRidele ja juurdepääsupiirangutele ning anti ülevaade ministeeriumite ADRides dokumentidele seatud juurdepääsupiirangu alustest ning kehtestatud piirangu tähtaegadest. Uuringu tulemusena said vastuse töös püstitatud uurimisküsimused. Selgus, et ajalist piirangut tõlgendatakse ebaselgelt ning et ministeeriumid peavad juurdepääsupiirangute aluste seadmisest ja tähtaegade kehtestamisest kinni osaliselt. Kõikide ministeeriumite lõikes ei toimita sarnaselt, sest Haridus- ja Teadusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oma ADRi üles ehitanud nii, et piirangu alguskuupäeva ei ole võimalik tuvastada ilma mahuka tööta ning Rahandusministeerium vahetas ADRi ja seetõttu on järjepidevus nõrk. Kokkuvõttes selgus uurimusest, et ministeeriumite ADRides: 1) oli piirangu aluseks määratud alus, mida ministeerium aluseks määrata ei saa; 2) puudus viide seadusele, mille alusel on juurdepääsupiirang kehtestatud; 3) kasutati märget „asutusesiseseks kasutamiseks“ viitamata seadusele, mille alusel on juurdepääsupiirang kehtestatud; 4) piirangu alus oli märgitud vaid paragrahvi/lõike täpsusega, viitamata oli jäetud konkreetsele punktile; 5) määratud alus oli mõni seaduse säte, mis ei võimalda piirangut kehtestada; 6) dokumentidele oli piirangu aluseks määratud ainult AvTS § 35 lg 1 p 19, kuid täpsustamata oli jäänud muu teabe liik; 7) piirangu aluseks oli seaduse olematu säte; 8) dokumentidele seati piirangu tähtajaks kas pikem aeg või lühem aeg, kui seadus seda lubab; 9) kombineeritud piirangu aluste puhul, millel on erinevad lõpptähtajad, piirduti lõppkuupäeva märkimisega; 10) ajutise iseloomuga juurdepääsupiirangu aluste tähtajaks märgiti viis aastat; 11) puudus juurdepääsupiirangute tähtaegade lõppkuupäev/kirjeldus. Autor arvab, et seaduse osaline täitmine võib tuleneda vähesest kontrollist ADRi üle või vähesest teadlikkusest AvTSist ja AÜAst tulenevatest nõuetest. Vähene teadlikkus võib omakorda olla tingitud isikuandmete kaitse ja teabe avalikustamise koordinaatori väheses aktiivsuses või selle ametikoha puudumises. Tegemist võib olla nii inimliku eksimuse kui tehniliste probleemidega. Antud teemat võiks edasi uurida kohalike omavalitsuste ADRid näitel, et selgitada, kuivõrd erineb juurdepääsupiirangute seadmine ministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Uurimus annab ülevaate Eesti ministeeriumite kasutatavatest juurdepääsupiirangu alustest, piirangute kehtivuse aegadest ehk ministeeriumite seaduste tõlgenduspraktikast. Antud uurimus võib leida kasutust AKI monitooringute osana, mille põhjal viia läbi järelevalvetoiminguid AvTSi täitmise üle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti sotsiaalmeedia mikrokuulsuste kasutatavad tähelepanu pälvimise strateegiad
(Tartu Ülikool, 2015) Kaljuvee, Kristel; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on mõista Eesti sotsiaalmeedia mikrokuulsuste poolt kasutatavaid strateegiaid, nende tulemuslikkust mikrokuulsuse praktiseerimise eest saadava kasu näol ning auditooriumi tajumist mikrokuulsuse poolt. Et üldine teooria mikrokuulsuste kasutatavate strateegiate kohta puudus, kogus autor kokku erinevate akadeemikute teoreetilised ja empiirilised lähtekohad ning koostas nende põhjal strateegiate süsteemi. Teooria testimiseks viidi läbi kümme semistruktureeritud audiovisuaalset süvaintervjuud online-platvormil Skype. Võib väita, et kogutud empiiriline materjal illustreeris töö kirjanduse osas välja toodud seisukohti ning andis juurde uusi aspekte, mida uurida. Garcia-Galera & Valdivia (2014) järgi lubab digitaalse meedia areng vastuvõtjatel saatjateks muutuda, jagades informatsiooni samal ajal ise meediat tarbides. Ka Sundar ja Limperos (2013) viitasid samale nähtusele. Mikrokuulsuste teke on heaks näiteks, kuidas sotsiaalmeedia enda jaoks tööle panna ning sellest võimalikku kasu optimeerida, kuid samal ajal ise sotsiaalmeedia auditooriumi liikmeks jääda. Läbi viidud uuringu põhjal võib öelda, et mikrokuulsuse praktiseerimise põhiliseks motivaatoriks on tuntuse, sotsiaalse kuuluvustunde, uute kontaktide ja võimaluste saamine ning reaalse elu sotsiaalsete puudujääkide korvamine ehk sotsiaalse kapitali (Bourdieu 1984: 114) suurendamine. Enesebrändimise (Chen 2013) eest saadav kasu on samuti mõõdetav eelkõige sotsiaalses võtmes. Shao (2009) tõi välja, et peamiseks sotsiaalmeedia aktiivse kasutamise põhjuseks on eneseteostus- ja eneseväljendusvajadus, mida kinnitasid mitmed mikrokuulsused, öeldes, et nende tegevus valmistab neile rõõmu ning annab hingerahu. Majanduslik kasu oli enamike mikrokuulsuste puhul veel minimaalne, kuid tihti seoti tulevikuväljavaated just oma sotsiaalmeedia väljunditega, et nende pealt kunagi raha teenima hakata. Sotsiaalmeedia mikrokuulsused kasutavad auditooriumi suurendamise ja tunnustuse kogumise eesmärgil mitmeid varieeruvaid strateegiaid. Kõige aluseks on kindel eneserepresentatsioon (Mangus 2010; Goffman 1959), mis koosneb kontrollitud elementidest ning mille põhjal mikrokuulsus auditooriumi jaoks oma isiku loob. Kuigi mikrokuulsused ei tunnistanud, et nad veebis kindlat karakterit mängivad, võis siiski märgata „ideaalse mina“ fenomeni (Marwick et al 2010; Goffman 1959: 3). Töö kirjanduse osas välja toodud tähelepanu äratamise strateegiaid (Melrose et al 2013; Buss & Chiodo 1991; Baym 2012; Tufekci 2013; Sanderson 2008) leidsid suuremal või vähemal määral kasutust. Erandiks on vaid äärmuslikud strateegiad (Buss & Chiodo 1991; Davenport et al 2014), mille kasutamist ei tunnistanud ükski mikrokuulsus. Saadud empiiriliste andmete töötlemise järel lõi autor uue mikrokuulsuste kasutatavate strateegiate tüpoloogia, mis koosnes neljast strateegiate põhitüübist: sisu maksimaalne kättesaadavus, internetimina autentsus, visuaalne atraktiivsus ja auditooriumi kaasamine. Veel on märgata, et mikrokuulsused imiteerivad laiemas meediaruumis olemist ning on omaks võtnud mõned traditsioonilise meedia põhimõtted. Nad tajuvad aktiivse auditooriumi kontseptsiooni ja pakuvad oma auditooriumile veidi modifitseeritult seda, mida traditsiooniline meedia on pakkunud oma auditooriumile. Näiteks on kollane meedia mikrokuulsustele õpetanud, et konflikt tähendab kõrgendatud tähelepanu. Mikrokuulsused on loonud „tuttava võõra“ nähtuse (Senft 2012), nad on jälgijate jaoks muutunud virtuaalseteks kaaslasteks, kes mõjutavad auditooriumi maailmapilti, eelistusi ja tarbimisvalikuid ning loovad uusi norme ja väärtusi. Samal ajal saab mikrokuulsustest rääkida aga ka kui mõjukatest turunduskanalistest, sest mitmed ettevõtted kasutavad oma toodete reklaamimiseks just blogijaid. Siin võib aga tekkida eetiline probleem – kas jälgijad saavad aru, et tegemist on reklaamiga kanalis, kus nad võib-olla ei ole veel harjunud seda nägema. Digitaalne kirjaoskus on uue meedia ajastul äärmiselt oluline, mistõttu tuleks sellealaseid teadmisi anda ka blogitasandil ning võimalikult varakult, näiteks koolis, et auditoorium oskaks internetis olevat infot õigesti interpreteerida. Mikrokuulsuseks saamise ning selle staatuse hoidmine on pikk protsess ning antud töös on keskendutud selle algusfaasile ehk vaadeldud, mil moel tuntust koguma hakatakse ning milliseid strateegiaid selle jaoks kasutatakse, et seda suhteliselt uurimata teemat kaardistada. See võimaldab tulevikus mikrokuulsuste fenomeni ja selle mõju sügavamalt uurida, näiteks tuleks vaadelda, kui suur mõju on mikrokuulsustel oma auditooriumi tarbimisvalikute üle, mil määral mõjutavad nad jälgijate maailmapilti ning kujundavad nende eelistusi. Kui rääkida mikrokuulsustest endast, oleks põnev uurida nende toimetulekustrateegiaid selle ülimalt auditooriumist sõltuva staatuse, avalikkuse surve ning muude äkilisest populaarsusest tingitud probleemidega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kohaliku omavalitsuse organite intra legem korras antud määruste legaliteediprobleemide õiguslikest mõjudest
(Tartu Ülikool, 2015) Paal, Krete; Liventaal, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kaudsete tõendite olulisus isiku süüdimõistmisel kriminaalmenetluses
(Tartu Ülikool, 2015) Int, Hanna-Liisa; Soo, Anneli, juhendaja; Sootak, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Samastumine ja emotsionaalne pühendumine Bigbank AS virtuaalsete multikultuursete meeskondade näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Kuusk, Karin; Killumets, Elar, juhendaja; Vadi, Maaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Krooniline Achilleuse kõõluse keskosa tendinopaatia ja füsioteraapia
(Tartu Ülikool, 2015) Sepp, Liisi; Riso, Eva-Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Kehakultuuriteaduskond; Tartu Ülikool. Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Puhkeoleku ja koormusega seotud vererõhu ja südame löögisageduse hindamine noorsportlastel vanuses 9-19 eluaastat
(Tartu Ülokool, 2015) Nämi, Piret; Unt, Eve, juhendaja; Mäestu, Jarek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kehakultuuriteaduskond; Tartu Ülikool. Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Liivimaa politseikorraldused vaeste ja kerjuste küsimuses enne pärisorjuse kaotamist
(Tartu Ülikool, 2015) Taela, Aliide-Marie; Seppel, Marten, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Пространственно-временная семантика базовых лексем языков майя-киче доколониального периода (на материале «Дрезденского кодекса» и «Пополь-Вуха»)
(Tartu Ülikool, 2015) Люттер, Марк; Avramets, Irina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
NPSR1 A/T polümorfismi mõju Wisconsini kaardisorteerimisülesande sooritusele
(Tartu Ülikool, 2015) Nurga, Kai; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Wisconsini kaarditest on käitumuslik test, mida kasutatakse täidesaatvate funktsioonide hindamisel, impulsiivsus mõjutab testi sooritust. Neuropeptiid S (NPS) ja selle retseptor NPSR1 moodustavad transmittersüsteemi, mis moduleerib aktivatsiooni ning ärevust. Loomadel suureneb NPSi manustamise järel liikumisaktiivsus, mida saab tõlgendada impulsiivsuse väljendusena. Inimeste puhul võimendavad NPSR1 T-alleeli kandjatel impulsiivsust ning hüperaktiivsust stressirikkad elusündmused. Käesolevas töös uuriti NPSR1 A/T polümorfismi koosmõju stressirikaste elusündmuste ning sooga Wisconsini kaarditesti tulemustele. Kovariaatidena võeti arvesse eneseraporteeritud impulsiivsust ning vaimset võimekust, mida mõõdeti Raveni testi abil. Kasutati ELIKTU noorema kohordi andmeid aastast 2007, kui osalejad olid 18 aastased (n=417). Leiti, et TT genotüübiga poisid sooritavad kaarditesti A-alleeliga poistest halvemini (p<0,05), tüdrukute testitulemused ei sõltunud A/T polümorfismist. NPSR1 mõjutas testitulemusi rohkem stressirikkaid elusündmusi kogenud noorte puhul (p<0,05), TT genotüübiga isikud andsid kõige vähem õigeid vastuseid. Impulsiivsuse arvesse võtmine ei mõjutanud tulemusi, kuid Raveni testi skoorid seletasid ära NPSR1 ja soo koosmõju testitulemustele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sünnitanud naiste kõhusirglihase diastaas, kõhu- ning vaagnapõhjalihaste terapeutilised harjutused
(Tartu: Tartu Ülikool, 2015) Post, Helena; Linkberg, Reet, juhendaja; Vahtrik, Doris, juhendaja; Tartu Ülikool. Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpetajate hinnangud lapsest lähtuva rühmaruumi planeerimisele kolme Tallinna lasteaia näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Vares, Marian; Niilo, Airi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nelja immuunsünapsi molekuli (CTLA-4, CD28, CD80, CD86) ekspressiooni ja funktsiooni analüüs
(Tartu Ülikool, 2015) Pahla, Jürgen; Ingerpuu, Sulev, juhendaja; Kisand, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lähisuhtevägivallajuhtumite menetlemise materiaal- ning menetlusõiguslik regulatsioon Eesti õigussüsteemis Istanbuli konventsiooni kontekstis
(Tartu Ülikool, 2015) Oja, Kaspar; Randma, Paavo, juhendaja; Kaugia, Silvia, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õppematerjalid toimetulekuõppe III arengutaseme õpilaste suhtlemiseks vajalike pragmaatiliste oskuste arendamiseks
(Tartu Ülikool, 2015) Ülviste, Anna Maria; Karlep, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Uncovering Noun-Noun Compound Relations by Gamification
(Vilnius, Lithuania, Linköping University Electronic Press, Sweden, pp. 251--255, 2015) Bos, Johan; Nissim, Malvina; Megyesi, Beáta
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rakendus meilipostkasti andmete visualiseerimiseks
(Tartu Ülikool, 2015) Visbek, Vladimir; Tamme, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Tänapäval on meili teel suhtlemine muutunud väga populaarseks ning selleks on loodud mitmed meilikliendid, arvutiprogrammid ja veebimeilid. Töös uuritud kõige kasutatavamal meilikliendil Gmailil puudub võimalus postkasti andmete põhjalikumaks analüüsimiseks ja selle põhjal graafikute ja statistika koostamiseks. Seda on võimalik teha ainult kasutades selleks spetsiaalselt programmeeritud Gmaili laiendusi ja lisafunktsioone, nagu näiteks Immersion ja Gmail Meter. Seega valmis antud töö raames Pythoni keeles programmeeritud meilirakendus, millega on võimalik sisse logida oma Gmaili kasutajaga, valida sobivad otsingukriteeriumid ja analüüsimise parameetrid, allalaadida nende põhjal oma postkastist kirju, kuvada need ekraanile ning luua nende kohta seitse huvitavat graafikut. Kõik nimetatud funktsionaalsused töötasid ka lõpptestimise ajal. Testimise ja teiste meilirakendustega võrdlemise järel jõuti järeldusele, et EDA programmiga on võimalik analüüsida kasutaja Gmaili postkasti andmed ning näidata tulemust visualiseeritud graafikutena.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Punk Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis 1980-1991
(Tartu Ülikool, 2015) Vangonen, Joonas; Mertelsmann, Olaf, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rahvusvaheline maksualane teabevahetus kui maksudest kõrvalehoidumise vastane meede
(Tartu Ülikool, 2015) Silm, Verner; Lehis, Lasse, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigi- ja haldusõiguse õppetool