Sirvi Kuupäev , alustades "2015-08" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 33

Viis küsimust raamatukogu tuleviku kohta. Lugejaküsitluse tulemused
(Tartu Ülikooli Raamatukogu, 2015-08) Riisalu, Helina
Studies on inducible alphavirus-based antitumour strategy mediated by site-specific delivery with activatable cell-penetrating peptides
(2015-08-04) Pärn, Kalle
Kasvajate ravi on tänaseni osutunud suureks väljakutseks nii arstidele, kes tegelevad otsese raviga, kui ka teadlastele, kes erinevaid terapeutilisi lähenemisi välja töötavad. Kirurgiline sekkumine on enimrakendatud lähenemine vähiravis, mida tihtipeale kombineeritakse nii kiirituse kui ka kemoteraapiaga, kuid kahjuks näeme siiani suurt hulka patsiente, kellel tekib kasvaja mõne aja pärast uuesti. Siinkohal tuleb hakata mõtlema uudsetele lahendustele – äkki ei piisa ainult sellest, et toimetada sobiv ravimolekul kasvajasse ja lasta seal mõjuda, kas on olemas ka mõni teine lähenemine? Uurimustöös pakuti välja seni proovimata uudne lahendus kemoteraapiasüsteemi loomiseks, mis koosneb kahest erinevast osast. Palju on räägitud erinevate geenijärjestuste transpordist haigetesse kudedesse, eesmärgiga neid ravida, kuid palju vähem kõlapinda on saanud geneetiliselt modifitseeritud viiruste kasutamine sarnaseks eesmärgiks. Kuna tegemist on ikkagi kasvajarakkudega, ei ole neid praeguste tehnoloogiate juures enam võimalik tagasi normaalseteks rakkudeks muuta, seega ei ole ka nende ellu jäämine väga oluline. Siinkohal tulevadki mängu viirused, mille heaks näiteks on alfaviiruste hulka kuuluv Semliki Forest viirus. Sellise viiruse kasvajarakku sisestamine võimaldaks saavutada kaks eesmärki korraga: esiteks oleks viiruse genoomi sisestatud järjestuselt võimalik toota terapeutilise efektiga valke, teiseks võimaldab viiruse omadus oma peremeesrakk hävitada, efektiivselt võidelda kasvajarakkudega. Samas ei ole kõik nii lihtne, nagu esmapilgul tundub, kuna viirustel on tihtipeale omadus hakata oma peremeesorganismis paljunema, mille tagajärjeks on nakatumine. Selle piiramiseks on välja mõeldud kontrollsüsteem, mis moodustab ka ravimehhanismi esimese poole, mille puhul sisestatakse viirustesse defektsed intronid, mis võimaldavad neil paljuneda ainult sellistes rakkudes, mis sisaldavad aktiveerivat molekuli, mis neid siis läbi defekti blokeerimise sisse lülitab. Antud süsteemi täielikult toimimiseks on vaja ka teist poolt, ehk siis efektiivset meetodit nii eelpool mainitud viiruse kui ka selle aktivaatori transpordiks soovitud rakkudesse, mis antud kontekstis on kasvajarakud. Selle saavutamiseks modifitseeriti ühte rakku sisenevat peptiidi (klass efektiivseid ja võrdlemisi ohutuid transpordimolekule), milleks oli PepFect14. Kuna antud molekul oli eelnevalt demonstreerinud suutlikkust transportida erinevaid lastmolekule erinevatesse kudedesse, eelistatuna kopsu, siis tuli esmalt leida moodus aktiivsuse maha surumiseks. Selleks kasutati molekuli, PEG, mis käitub nagu kaitsekilp, takistades peptiidil erinevate rakkudega kontakti astumast. Siinkohal võib tekkida küsimus, et kuidas molekuli varjestamine aitab kaasa kasvajarakkudesse jõudmisele, kas nimetatud molekul ei blokeeri kõiki funktsioone ära? Lahenduseks on „kilbi“ kinnitamine läbi sellise vahelüli, mis lagundatakse spetsiifiliste kasvajarakkude keskkonnas avalduvate ensüümide poolt, muutes eelnevalt uinunud olekus süsteemi aktiivseks ainult kasvajakoes, võimaldades kompleksidel (transportiv peptiid ning selle lastiks olev viiruse järjestus või siis aktiveeriv molekul) seeläbi valikuliselt kasvajarakkudesse siseneda. Kokkuvõttes võimaldab antud strateegia tappa kasvajakudesid kontrollitava viirusega, mis samas toodab ravimolekule, mis, sõltuvalt täpsest funktsioonist, kas stimuleerivad immuunsüsteemi või toimivad mõnda muud rada pidi. Kindlustamaks, et viirus ja selle aktiveerimiseks vaja minev molekul jõuaksid just kasvajatesse ja mitte kuhugile mujale, on nende transpordiks rakendatud kasvajate poolt aktiveeritav peptiidil põhinev geenitranspordisüsteem.
Petrography and the rare earth element composition of apatite in 2 Ga Onega and Pechenga basins, Russia: the environmental settings for phosphogenesis
(2015-08-04) Joosu, Lauri
Fosfor on bioevolutsiooniliselt võtmetähtsusega element, millel on oluline roll nii elu geneetilises koodis, kui ka organismide ainevahetuses. Tänapäeval toimub fosfogenees (fosfori eemaldamine veekogudest) ja kaasaegsete fosforiitide moodustumine peamiselt mandrilavade äärealadel kus ookeanisüvikutest tõusvad toiteaineterikkad hoovused toidavad pinnakihtide kõrget primaarproduktsiooni. Tüüpiliselt kujunevad fosfaatsete mineraalide (apatiidi) kristalliseerumiseks piisavad fosfaadi kontsentratsioonid settesisestel anoksilise (sulfiidse) – aeroobse keskkonna redokspiiridel, kus fosfori kuhjumist kontrollivad settes elavad ja primaarset orgaanilist ainet lagundavad mikroorganismid. Esimesed fosforirikkad settekivimid moodustusid Paleoproterosoikumis, ligikaudu kaks miljardit aastat tagasi. Seejuures on tähelepanuväärne, et sarnase vanusega fosforiite on leitud paljudest kohtadest üle maakera ning seetõttu võib arvata, et nende väljasettimise põhjustas mingi globaalne sündmus. Doktoritöös uuriti ühtesid maailma vanimaid fosforiite, mis pärinevad kahest erinevast settebasseinist Loode Venemaal. Töö eesmärgiks oli selgitada keskkonnatingimused nende fosforiitide moodustuse ajal ning võrrelda neid tänapäevaste fosfogeneesi keskkondadega. Põhitähelepanu keskendus settelises apatiidis leiduvate haruldaste muldmetallide (lantanoidide) jaotumise ning sisalduste selgitamisele, mis võimaldavad interpreteerida apatiidi tekkekeskkonna redokstingimusi. Uuringute tulemusena selgus, et mõlemas settebasseinis toimus fosfogenees merepõhja settekolonni ülemises osas, kus valitsesid redokstingimused, mis on sarnased kaasaegse fosfogeneesi keskkondadele. See näitab, et tõenäoliselt kontrollisid apatiidi väljasettimist Paleoproterosoikumis ja kontrollivad ka kaasaegsetes setendites sarnased bioloogilised-füüsikalis/keemilised protsessid. Arvatavasti märgib apatiidi väljasettimise algust geoloogilises ajas spetsiifilise anoksilise (sulfiidse) – aeroobse redokspiiri moodustumine sette ülemises mõne cm paksuses osas, mis sai võimalikuks alles peale vaba hapniku ilmumist Maa atmosfääris ligikaudu 2,3 miljardit aastat tagasi.
In situ Scanning Tunnelling Microscopy studies of the interfacial structure between Bi(111) electrode and a room temperature ionic liquid
(2015-08-04) Anderson, Erik
Viimastel aastatel on uuesti populaarsust kogunud ioonsed vedelikud kui vesilahustele alternatiivsed elektrolüüdid. Neid rakendatakse näiteks elektrilise kaksikkihi kondensaatorite korral. On teada, et vesilahustes on elektrokeemilised protsessid sageli limiteeritud ja kasulikkude protsesside suunamiseks tuleb kasutada suuri ülepingeid. Ioonse vedeliku keskkonnas on seevastu võimalik opereerida madalama energiakuluga, näiteks väärismetallide ja nende segude sadestamine. Lisaks on ioonsed vedelikud väga heade lahusti omadustega ja nende keskkonnas võimalik sünteesida uusi aineid. Tänaseni puudub üks-ühene arusaam elektrood | ioonne vedelik piirpinna ehitusest ja seal toimuvatest protsessidest elektrokeemilise polarisatsiooni tingimustes. Skaneeriva tunnelmikroskoopia (STM) ja aatomjõumikroskoopia (AFM) mõõtmistest on teada, et Bi(111) elektroodid on vesilahustes ja mitte-vesilahustes ajaliselt väga stabiilsed negatiivse potentsiaali tingimustes. Atomaarselt sileda pinna tõttu Bi(111) elektroodid heaks alternatiiviks kullast või süsinikust elektroodidele. Lisaks on teada, et ioonse vedeliku keskkonnas on võimalik uurida neid potentsiaale ja seega protsesse, mis vesikeskkonnas samadel elektroodidel tihti ei ole võimalik. Käesoleva doktoritöö põhiteemaks on Bi(111) ja ioonse vedeliku vahelise piirpinna uuringud in situ STM meetodil. Katseks valiti kolm ioonset vedelikku: 1-etüül-3-metüülimidazolium tetrafluoroboraat (EMImBF4), 1-etüül-4-metüülpüridinium tetrafluoro-boraat ja EMImBF4 + 1% 1-etüül-3-metüülimidazolium iodiidi segu. Doktoritöös kasutati lisaks kahte võrdlevat meetodit: tsükliline voltamperomeetria ja elektrokeemiline impedantsspektroskoopia. Töö käigus näidati, et Bi(111) elektrood on atomaarselt siledate platoodega ka ioonse vedeliku tingimustes. Kõigi kolme ioonse vedeliku tingimustes saadi Bi(111) aatomlahutused ja mõõdeti ajalised sõltuvused potentsiaali tsükleerimise tingimustel. Ioonsete vedelikkude segu korral saavutati kõrglahutuslikud in situ STM pildid, kus visualiseeriti adsorbeerunud jodiidi ioonide paiknemine Bi(111) pinnal. Käesoleva doktoritöö raames uuriti lisaks teralise struktuuriga tahkeoksiidse kütuseelemendi elektroodide pinda AFM meetodiga. Spetsiaalse tarkvara abil arvutati kütuseelemendi katoodide, anoodide ja elektrolüüdi pindade karedused. Lisaks täiendati magistritöös alustatud terade suuruse modelleerimise meetodit, et hinnata terade suurust ja suuruste jaotust uuritud pindadel. Välja töötatud terade suuruse modelleerimise meetodit rakendati Bi(111) | ioonse vedeliku segu piirpinnal adsorbeerunud ioonide visualiseerimiseks. Sama meetodit kasutati ka Bi(111) elektroodi pinna muutuste modelleerimiseks potentsiaalide alas, kus toimub Bi(111) elektroodi anisotroopne lahustumine ja sadenemine ioonse vedeliku keskkonna tingimustes.
Igati põhjendatud äikesekartus
(Maaleht, 2015-08-06) Kallis, A.
Energy transfer probe as a tool to study morphological and structural origins of fluorescence quenching in rare-earth doped nanophosphors
(2015-08-10) Samsonova, Elena
Uute vähidiagnostika meetodite arendamine on moodsa meditsiini üks põhilisi uurimisvaldkondi. Sügaval paiknevate vähirakkude fluorestsentskuva võib osutuda toimivaks mitteinvasiivseks diagnostikameetodiks. Fluorestsentskuva realiseerimiseks on välja pakutud mitmeid potentsiaalselt sobivaid materjale. Suurt huvi pakuvad haruldaste muldmetallidega dopeeritud nanoosakesed, mis on orgaaniliste luminofooride ja kvantpunktidega võrreldes parema bioloogilise sobivusega ning samas ka foto- ja termostabiilsemad. Paraku nende fluorestsentsomadused vajavad viimistlemist. Põhiprobleemiks on fluorestsentsi kustutamine, mis konkureerib kiirgusliku protsessiga. Et pakkuda välja lahendusi sellele probleemile, tuleb esmalt selgitada selle päritolu ja põhjused. Käesolev töö ongi pühendatud fluorestsentsi kustutamise põhjuste väljaselgitamisele haruldaste muldmetallidega dopeeritud nanoosakestes. Selleks arendati välja nn energiaülekandesondi meetod, mille abil näidati, et fluorestsentsi kustutamist põhjustavad peamiselt vesilahusest pärinevad veemolekulid ja –OH rühmad, mis on märkimisväärses koguses jaotunud üle kogu nanoosakese ruumala, paiknedes tõenäoliselt mesopoorides, mis tekivad materjali kristallisatsiooni käigus.
Intelligence and socioeconomic success: A study of correlations, causes and consequences
(2015-08-10) Strenze, Tarmo
Intelligentsed inimesed on üldiselt edukamad kui vähem intelligentsed inimesed. Käesolev doktoritöö näitab, et intelligentsus aitab eriti tugevalt kaasa edukusele hariduse ja töö valdkonnas, mõnevõrra vähemal määral inimsuhete ja tervise valdkonnas. Intelligentsuse mõju tööalasele edukusele ei ole kõikides ühiskondades ühesugune. Näiteks USA-s on intelligentne olemisest rohkem kasu kui Skandinaaviamaades, Eesti asub kusagil nende vahepeal. Intelligentsuse mõju tööalasele edukusele on oluline teema mitte ainult inimeste jaoks isiklikult, vaid ka ühiskonna jaoks tervikuna, sest ühiskond mis laseb intelligentsetel inimestel end tööalaselt teostada, saab nende inimeste võimetest majanduslikku kasu. Ühiskonnad kus intelligentsed inimesed on edukad, kasvavad majanduslikus mõttes kiiremini, kui ühiskonnad mis intelligentsete inimeste edukust ei soodusta.
Diferentsiaalgeomeetria meetodite rakendused dünaamiliste süsteemide uurimisel
(Tartu Ülikool, 2015-08-11) Ojaots, Margit; Abramov, Viktor, juhendaja; Liivapuu, Olga, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatika instituut
Käesolev magistritöö põhineb J-M. Ginoux monograafias Differential Geometry Applied to Dynamical Systems [4] kirjeldatud ja artiklites [Diferential geometry and mechanics: Applications to Chaotic Dynamical Systems [5], Slow invariant manifold of heartbeat model [6], Flow curvature method applied to canard explosion [3]] uuritud meetoditel. Selles lähenemises me vaatleme n-dimensionaalse dünaamilise süsteemi trajektoori kõverat kui kõverat Eukleidilises ruumis. Seda meetodit nimetatakse kõveruse muutkonna meetodiks. Punktides, kus voo kõverus on null, saame defineerida muutkonna, mida nimetatakse kõveruse voo muutkonnaks. Konkreetsel juhul rakendame seda meetodit Van der Pol’i ostsillaatorile.
Parajad poolrühmad
(Tartu Ülikool, 2015-08-11) Lüsi, Iiris; Laan, Valdis, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatika instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida teatud poolrühmi, mida me nimetame (paremalt või vasakult) parajateks. Need poolrühmad defineeritakse üle nende vaadeldavate polügoonide omaduste abil. Antakse tarvilik ja piisav tingimus selleks, et poolrühm oleks paras ning näidatatakse, et parajate poolrühmade klass sisaldab mõned suured poolrühmade klassid. Teatud parempoolsete ideaalide abil defineeritakse poolrühma unitaarne osa, mis paraja poolrühma korral osutub kahepoolseks ideaaliks. Uuritakse lühidalt Morita ekvivalentsust poolrühmade korral, mille unitaarsel osal on ühised nõrgad lokaalsed ühikelemendid.
Elastse tala staatika ja dünaamika
(Tartu Ülikool, 2015-08-11) Lenbaum, Artur; Lellep, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatika instituut
Töö esimeses peatükis defineeritakse siirde ja deformatsiooni mõisted ning tuuakse sisse üldistatud jõud. Samas tuletatakse ka diferentsiaalvõrrandid, mida peavad rahuldama üldistatud jõud. Teises peatükis vaadeldakse tala erinevate kinnituste korral läbipaindeid jaotatud ja ühtlase koormuse mõjul. Kolmandas peatükis vaadeldakse talade vabavõnkumist. Sealjuures defineeritakse omavõnkesagedused üldisel juhul ning leitakse konkreetsed väärtused vabalt toetatud tala näitel. Neljandas peatükis vaadeldakse astmelist tala ja selle põhivõrrandeid. Erijuhuna uuritakse ühtlaselt koormatud konsooltala käitumist olukorras, kus talas esineb mitteläbiv pragu. Viiendas peatükis vaadeldakse konsooltala ja vabalt toetatud astmelist tala ning lahendatakse läbipainet kitsendava lisatingimusega optimiseerimisülesanded.
Pinged ja deformatsioonid plaatide teoorias
(Tartu Ülikool, 2015-08-11) Must, Johannes; Lellep, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatika instituut
Käesolevas bakalaureusetöös tutvutakse pideva keskkonna mehaanika aluste, plaatide ja koorikute põhimõistetega. Töö esimeses pooles defineeritakse pinged, siirded ja deformatsioonid koos tasakaaluvõrranditega, teises pooles uuritakse elastse tala deformeerumist ristkoormuse korral.
Laplace’i teisenduse kasutamine diferentsiaalvõrrandite lahendamisel
(Tartu Ülikool, 2015-08-11) Laanemaa, Anna Marita; Pedas, Arvet, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatika instituut
Olgu funktsioon f määratud poollõigus [0, ∞). Funktsiooni f Laplace’i teisenduseks nimetatakse integraalteisendust kujul F (s) = Z ∞ 0 e −st f (t) dt. (1) Parameeter s on üldiselt kompleksarv, kuid käesolevas töös (välja arvatud paragrahv 3) eeldame, et s on reaalarv. Lisaks märgime, et selles töös enamasti rakendatakse Laplace’i teisendust tükiti pidevatele ja eksponentsiaalse kasvuga funktsioonidele, mida nimetatakse originaalideks. Laplace’i teisendust (1) märgitakse sageli kujul F (s) = L[f ](s) või F (s) = L[f (t)](s). Teisenduse (1) juured algavad šveitsi matemaatiku ja füüsiku Leonhard Euleri (1707−1783) töödest aastatel 1763 ja 1769. Kuid kõnealune teisendus on nimetatud siiski Laplace’i teisenduseks prantsuse matemaatiku, füüsiku ja astronoomi Pierre-Simon Laplace’i (1749−1827) auks, kes kasutas seda teisendust esmakordselt oma tõenäosusteooria alases töös aastal 1782 (vt [3], lk 319−331). Magistritöö on põhiliselt referatiivse iseloomuga ja tugineb peamiselt raamatutes [2], [4] ja [8] toodud tulemustele. Töö koosneb kümnest paragrahvist ja lisas toodud tabelitest.
Epideemia leviku matemaatilised mudelid
(Tartu Ülikool, 2015-08-11) Melsas, Heleri; Puman, Ella, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatika instituut
Vaadeldav bakalaureusetöö annab ülevaate epideemia leviku modelleerimisest, selle juurde kuuluvatest mõistetest ja tähistustest ning erinevatest mudelitüüpidest. Töös on toodud erinevatele viiruse tüüpidele vastavad diferentsiaalvõrrandid ja mudelid, mis on koostatud programmiga Stella. Graafikute ning tabelite abil on selgitatud mudelite ning vaatlusandmete kõrvutamise vajalikkust. Lisaks on seagripi mudeli põhjal näidatud, et epideemia ennetamiseks on oluline lasta ennast vaktsineerida ning haigestumise korral tuleks jääda kogu nakkusliku perioodi ajaks koju.
Biruutvastavusseadus
(Tartu Ülikool, 2015-08-11) Ahven, Anu; Tart, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatika instituut
Käesolevas bakalaureusetöös sõnastatakse biruutvastavusseadus ja esitatakse selle täielik detailne tõestus. Mainitud seadus seob neljanda astme kongruentside lahenduvuse üle Gaussi täisarvude ringi mooduli kujuga analoogiliselt Gaussi ruutvastavusseaduse ning Legendre’i ja Jacobi sümbolitega. Täieliku tõestuseni jõudmiseks kasutatakse Gaussi algarvude ja primaarsete Gaussi täisarvude klassifikatsiooni ning Gaussi ja Jacobi summasid üle lõplike korpuste.
Segmental context effects on temporal realization of Estonian quantity
(2015-08-11) Lippus, Pärtel; Šimko, Juraj
Normi säilitavate jätkude ühesus
(Tartu Ülikool, 2015-08-11) Viil, Tauri; Oja, Eve, juhendaja; Põldvere, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatika instituut
Magistritöös tõestatakse omnibuss-teoreem, mis annab uusi samaväärseid tingimusi Banachi ruumi kinnise alamruumi totaalseks sileduseks. Samuti vaadeldakse normeeritud ruumide ranget kumerust ja siledust ning esitatakse detailsed tõestused Taylor–Fogueli teoreemile ja hästituntud teoreemile, mis kirjeldab normeeritud ruumi siledust kerajadade omaduste terminites.
Keskväärtusteoreemid ja nendega seotud funktsionaalvõrrandid
(Tartu Ülikool, 2015-08-11) Rosenberg, Nele; Leiger, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatika instituut
Käesolevas bakalaureusetöös esitatakse Lagrange'i, Fletti ja Pompeiu keskväärtusteoreemide teadaolevad tõestused ja rakendused ning selgitatakse nende geomeetrilist tähendust. Lagrange'i teoreemi puhul kirjeldatakse keskväärtust määrava pun kti asümptootilist käitumist. Fletti teoreemi erinevate versioonide hulgast tõestatakse Trahani ja Tongi teoreemid ning kirjeldatakse nende kolme teoreemi vahekorda. Esitatakse üksikasjalikud tõestused Lagrange'i ja Pompeiu keskväärtusteoreemidega seotud aritmeetilise ja harmoonilise keskmisega määratud funktsionaalvõrrandite lahendamisest.
n-Lie superalgebrad
(Tartu Ülikool, 2015-08-11) Lätt, Priit; Abramov, Viktor, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatika instituut
Käesolevas magistritöös tuletame meelde mõned Lie algebrate teooria põhitõed ja vaatame selle klassikalise struktuuri üldistusi. Filippov konstrueeris artiklis [7] n-Lie algebra, kus binaarne kommutaator on asendatud n-aarse analoogiga. Meie kombineerime viimase Lie superalgebra struktuuriga, mis üldistab Lie algebraid kasutades Z2 -gradueeritud vektorruumi ning gradueeringu iseärasusi kommutaatoril tavalise vektorruumi asemel, et saada n-Lie superalgebra, nagu seda on tehtud artiklis [1]. Me uurime n-Lie superalgebra, ehk n-aarse gradueeritud Filippovi samasust rahuldava tehtega superalgebra omadusi, ning rakendades ideid artiklitest [1, 3] indutseerime n-Lie superalgebratest (n +1)-Lie superalgebrad. Viimaks uurime me ternaarseid Lie superalgebraid üle C, kus algebra aluseks oleva supervektorruumi dimensioon on m|n, m + n ≤ 4. Me teeme kindlaks kui palju on erinevaid võimalikke kommutatsioonieeskirju, mida neile tingimustele vastavad 3-Lie superalgebrad omada võivad.
Dünaamika ülesannete modelleerimine programmi Stella abil
(Tartu Ülikool, 2015-08-11) Lääne, Kerttu; Puman, Ella, juhendaja; Mürk, Annely, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatika instituut
Antud bakalaureusetöös käsitletakse dünaamika ülesandeid, mis põhinevad diferentsiaalvõrranditel ning mis muutuvad ajas. Töö põhineb kahel dünaamika ülesandel: keha viskamise ja allveelaeva sukeldumise ülesandel. Mõlemal juhul on antud ülesande püstitus, põhivalemid, nende lahendus ning mudelite kirjeldused ja graafikud, mis on saadud programmi Stella mudelite põhjal.
Efficient multiplication in binary fields
(Tartu Ülikool, 2015-08-11) Kuldmaa, Annabell; Tart, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatika instituut
The thesis discusses the basics of efficient multiplication in finite fields, especially in binary fields. There are two broad approaches: polynomial representation and normal bases, used in software and hardware implementations, respectively. Due to the advantages of normal bases of low complexity, there is also a brief introduction to constructing optimal normal bases. Furthermore, as irreducible polynomials are of fundamental importance for finite fields, the thesis concludes with some irreducibility test.