Sirvi Kuupäev , alustades "2017-10" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 23

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2017 nr 9
(Tartu : Tartu Ülikool, 2017-10) Siil, Virgo, peatoimetaja
Eesti kutseõppe 2015.-2016. aasta vilistlaste uuring
(Ernst & Young Baltic AS, 2017-10)
Ernst & Young Baltic AS viis koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbi Eesti kutseõppe 2015. ja 2016. aasta vilistlaste uuringu. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade lõpetanute õpingutega seotud taustast, lõpetamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööturul ning hinnangutest kutseõpet pakkuvate asutuste õppetöö kvaliteedile ja omandatud pädevustele. Uuring viidi läbi veebiküsitluse vormis, vastuseid laekus 1062 vilistlaselt 37-st kutseõpet pakkuvast koolist. Küsitluse vastustest selgus, et vilistlaste rahulolu õpingutega on väga kõrge (90%), ka on küllalti kõrge kutseõppe lõpetajate õpingutejärgne tööhõive (78% vilistlastest töötab). Veel selgus, et eriala ja kooli valikul on kõige olulisem tegur huvi valdkonna ja/või õpitava eriala vastu, et praktikakohad õpingute ajal leitakse valdavalt õppurite enda initsiatiivil aga ka, et ligi poole kutseõppe vilistlastest vajasid õpingute ajal tugisüsteemide abi (mida nad ka said) ning et tugiteenuste kasutamine on levinum vene õppekeelega vilistlaste seas.
Tänavused tähtsad ilmaelu juubelid
(Maaleht, 2017-10-05) Kallis, A.
Süüteokatsest loobumise instituudi põhjendus ja kohaldatavuse piirid kuritegelikule eeltegevusele
(2017-10-06) Feldmanis, Laura; Sootak, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Süüteokatsest loobumine annab tähenduse toimepanija teole, mis on suunatud õigushüve kahjustamise vältimisele. Eesti karistusseadustiku järgi on sellisel juhul välistatud toimepanija süü. Toimepanija õigushüve kaitsvale teole annab tähenduse ka tegevkahetsuse regulatsioon. Eesti karistusseadustiku kohaselt saab tegevkahetsuse tagajärjeks olla üksnes karistuse kergendamine või karistusest vabastamine. Järelikult on süüteokatsest loobumisel ja tegevkahetsusel Eesti karistusseadustiku järgi oluliselt erinev tähendus. Samas on oluline märkida, et mõlemad regulatsioonid võivad kohalduda kuritegelikule eeltegevusele ning mõlemal juhul võidakse hoida toimepanija teo tulemusel ära õigushüve kahjustamine. Eeltoodu tõstatab olulise küsimuse: kas erineva tähenduse andmine toimepanija õigushüve kahjustamisele suunatud teole on põhjendatud. Kogu probleemistiku muudab keerulisemaks asjaolu, et süüteokatsest loobumisele puudub karistusõigusteoorias vastuoludeta põhjendus. Käesoleva töö eesmärk on analüüsida, süüteokatsest loobumise tähendust ning kas ja millises ulatuses tuleks süüteokatsest loobumise regulatsiooni argumentatsiooni arvestada kuritegeliku eeltegevuse puhul eriosas, kui toimepanija realiseerib õigushüve kaitsele suunatud teo. Käesolevas töös on jõutud järeldusele, et karistusõiguses tuleb õigushüve kaitsvale teole tähenduse andmisel lähtuda ühtedest ja samadest põhimõtetest, sest nii on tagatud süsteemne lähenemine, isikute võrdne kohtlemine ning senisest efektiivsem õigushüvede kaitse. Samas tuleb arvestada, et kuritegelik eeltegevus karistusõiguse üldosas ja karistusõiguse eriosas on karistatavad erinevate kriteeriumite alusel, mistõttu võib toimepanija õigushüve kaitsval teol olla erinev tähendus. Järelikult tuleb analüüsida, kas süüteokatsest loobumise eeldused on täidetud või mitte. Juhul kui süüteokatsest loobumise eeldused on täidetud, siis tuleks ka karistusseadustiku eriosas sätestatud kuritegelikule eeltegevusele näha ette samaväärsed õiguslikud tagajärjed kui süüteokatsest loobumisele.
The role of academic, social and professional integration in predicting student retention in higher education information technology studies
(2017-10-06) Kori, Külli; Pedaste, Margus, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Infotehnoloogia (IT) roll ühiskonnas on kasvanud ja üha enam vajatakse tööturul IT-oskustega kõrgharidusega töötajaid. Igal aastal alustavad üliõpilased kõrgkoolides IT õpinguid, kuid suur osa neist õpinguid ei lõpeta. Kõrgkoolis edasijõudmist mõjutavaid tegureid on palju ning käesolevas doktoritöös luuakse nendest süsteem. Üliõpilasi on erinevat tüüpi ja seetõttu eristatakse käesolevas doktoritöös ka üliõpilaste profiilid, et oleks võimalik erinevate profiilidega üliõpilastele pakkuda just neile sobivat toetust õpingutes edasijõudmiseks. Tulemused näitavad, et õppekava valikul oli üliõpilaste jaoks kõige olulisem varasem IT-ga seotud kogemus, mis põhjustas huvi IT õppimise vastu. Töötamisega seotud aspektid (nt töövõimalused, palgad) olid üliõpilaste jaoks olulised nii õppekava valikul kui ka õpingute jätkamisel. Õpingute jätkamisel mängisid tähtsat rolli ka sotsiaalsed suhted kõrgkoolis. Käesoleva doktoritöö aluseks on USA-s loodud mudel, mis näitab akadeemilise ja sotsiaalse integratsiooni rolli kõrgkoolis edasijõudmisel. Doktoritöö tulemuste põhjal täiendati mudelit professionaalse integratsiooni rolli lisamisega, et see sobiks paremini IT erialade jaoks. Koostati empiiriline mudel, mis näitab, et IT erialadel õpingutes edasijõudmisel on olulised nii akadeemiline, sotsiaalne kui ka professionaalne integratsioon. Eriti tugevalt tuli välja professionaalse integratsiooni roll, mis viitab, et IT üliõpilased tahavad õpingute käigus olla reaalselt seotud IT ettevõtetes tehtava tööga. Seega on üliõpilaste õpingutes edasijõudmise toetamisel oluline kõrgkoolide koostöö IT ettevõtetega nii õppekava arendamisel kui ka üliõpilastele praktiliste ülesannete andmisel. Üliõpilaste profiilide eristamisel leiti samuti, et osa üliõpilasi vajab õpingute jätkamiseks praktilist töökogemust IT valdkonnas. Lisaks eristati üliõpilaste profiilid, kes vajavad toetust keerulistes õppeainetes edasijõudmisel. Töö praktiline väärtus seisneb soovituste välja toomises, mis aitaksid tulevikus IT üliõpilasi toetada ja väljalangevust vähendada
Relevance, content and effects of left-right identification in countries with different regime trajectories
(2017-10-06) Kivistik, Kats; Ehin, Piret, juhendaja; Freire, André, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Vasak- ja parempoolsus on üleilmselt kasutatav mõiste poliitikate, parteide, ideoloogiate ja vaadete kirjeldamiseks. Samas seatakse selle mõiste kasulikkus vaatamata selle populaarsusele tihti kahtluse alla. Selleks on põhjust andnud esile tõusnud paremäärmuslikud parteid, populismi võidutsemine, kodanike identiteedi mitmekesistumine ja noored demokraatlikud riigid, kus asetleidvad protsessid ei vasta alati üks-ühele arenenud demokraatiates nähtule. Just Ida-Euroopas levinud arusaamad, kus liberaalsed vaated ja reformide toetamine on seotud parempoolsusega, mitte vasakpoolsusega, ei sobi kokku klassikalise Lääne-Euroopa lähenemisega. Selgitamaks selliste kõrvalekallete põhjuseid, keskendub doktoritöö vasak- ja parempoolse eristamise uurimisel noortele demokraatiatele, nende varasemale autoritaarsele taustale ning edasisele demokraatlikule kogemusele. Töö toetub viimase paarikümne aasta küsitlusandmetele ja jõuab mitme järelduseni. Esiteks, Vasaku ja Parema eristamine kõnetab inimesi üle maailma. Kuigi võime ennast vasak-parem skaalale paigutada suureneb ühiskonna demokraatliku ja sotsiaalse arengu ning poliitilise võistluslikkuse tulemusena, suudavad juba vähearenenud riikide elanikud ennast sellele skaalale paigutada. Teiseks varieeruvad vasak- ja parempoolsusega seotavad väärtused ja hoiakud riigiti olulisel määral. Lisaks tavapärastele väärtustele ehk majandusliku võrdsuse ja sotsiaalse liberaalsuse või vastupidise toetamisele seotakse Läänest väljaspool vähemarenenud ühiskondades vasak- ja parempoolsust ka teiste hoiakutega, nagu nt konflikti aktsepteerimine, multikultuurilisuse või riigi eestkoste toetamine. Kolmandaks leiab aset suundumus, et vasak- ja parempoolne enesemääratlus areneb ja muutub, mis on eriti hästi jälgitav noortes demokraatiates. Pärast demokraatliku režiimi kehtestamist võivad mõisted Vasak ja Parem tähistada esialgu küllalt mitmekesist väärtuste ringi. Autoritaarsest režiimist demokraatiasse üleminekul omistatakse vasak- ja parempoolsele vastandusele konflikt demokraatia pooldamise ja selle vastasuse vahel, kuid selle olulisus kaob pärast mõnekümne aastast demokraatlikku kogemust. Majandusliku ja sotsiaalse arenguga lisanduvad vasak- ja parempoolsele enesemääratlusele ka postmateriaalsed väärtused. Endistes vasak-autoritaarsetes riikides esialgu ilmnev vastandlik seos sotsiaalse liberaalsuse ja parempoolsuse vahel kaob, mistõttu vastuolulised arusaamad vasak- ja parempoolsusest on pigem ajutised ning üldiselt leiab vasak- ja parempoolsuse tähenduses aset suund suurema ühtsuse poole. Vasak- ja parempoolsuse olemuse võib kokku võtta Seymour Martin Lipseti jt (1954) sõnadega: “Vasaku all peame silmas suuremale võrdsusele – poliitilisele, majanduslikule, sotsiaalsele – suunatud ühiskondlike muutuste eest seismist; Parema all peame silmas traditsioonilise, enam või vähem hierarhilise ühiskonnakorra toetamist ja suuremale võrdsusele suunatud muutustele vastu seismist.” (p. 1135)
Impact of management on peatland microbiome and greenhouse gas emissions
(2017-10-10) Espenberg, Mikk; Truu, Marika, juhendaja; Truu, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Turbaalad leiavad rakendust põllumajanduses, metsanduses, energiatootmises, reoveekäitluses ja ka teistes valdkondades. Kui võtta arvesse üha suurenevat inimmõjutuste ja kliimamuutuste survet neile aladele, siis on turbaalade süsiniku- ja lämmastikuringe väga olulised nii keskkondlikust, ökoloogilisest kui ka majanduslikust vaatevinklist. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida erinevate majandusmeetmete mõju turbaalade mikrobioomile ja kasvuhoonegaaside emissioonile. Põhjapoolkera parasvöötme turbaalade kuivendamisel väheneb CH4 emissioon, kuid selle mõju on CH4 emissioonile väiksem rabades võrreldes madalsoodega. Kuivendamine avaldab suurt mõju ka troopilise turbaala gaasiemissioonidele ja selle mikroobikooslusele. Kuigi CH4 ja potentsiaalse N2 emissioonid kahanesid troopilise turbaala kuivendamisel, siis N2O voog atmosfääri suurenes. Troopilise turbaala kuivendamine muutis lisaks bakterite ja arhede arvukusele ning liigilisele koosseisule oluliselt ka erinevaid lämmastikuringe protsesse läbiviivate mikroorganismide arvukusi. Kuivendamise tulemusena vähenes denitrifikatsiooni ja N2 fikseerimise potentsiaal troopilise turbaala pinnases. Põhjapoolkera parasvöötme häiritud turbaalade taassoostamine suurendab CH4 emissiooni. Mahajäetud turbakaevandusalade taimestamine päiderooga bioenergia tootmise eesmärgil vähendas CH4 emissiooni, kuigi metanogeenide arvukus turba erinevates kihtides jäi ligikaudu samale tasemele või siis isegi suurenes katseperioodi jooksul. Lisaks sellele on turbaalasid sooderikastes piirkondades võimalik kasutada reovee puhastamiseks, et kaitsta veekogude ökosüsteeme reoainete eest. Turbaalapuhastites on oluline roll ka taimedel, mis võivad olla läbi erinevate mehhanismide efektiivseteks reoainete eemaldajateks veest.
«Диалог миров» в матрице коммуникативного поведения удмуртов
(2017-10-10) Анисимов, Николай; Арукаск, Мадис, juhendaja; Глухова, Галина, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri on pühendatud suhetele surnute ja elavate maailma vahel udmurdi traditsioonilises kultuuris ruumiliste ja ajaliste representatsioonide kontekstis. Võttes näiteks sünni ja surmaga seotud pererituaalid vaatlen udmurtide sakraalset ja argist kommunikatiivset käitumist. Sünd ja surm annavad täpse pildi maailmade koostoimest, kajastades udmurtide arhailist maailmataju. Just nendel kriitilistel perioodidel muutuvad argiaeg ja -ruum sakraalseks ning motiveerivad kommunikatsiooni üksikisiku ja kogukonna tasandil teispoolsusega: kogu ümbritseva (esemed, nähtused, inimesed jne) tähenduslikkus suureneb siirderiituste käigus. Mütoloogiliste representatsioonide kohaselt muutub ühiskonna ja järelikult kogu maailma struktuur. Isiku sünd ja surm tugineb maailmade läbitavuse kontseptsioonil (vastsündinu tuleb teisest maailmast aga surnu lahkub sinna), eeldades sakraalset kontakti teisepoolsuse ja selle asunikega. Toetudes erinevatele etnokommunikatiivsetele ning etnopsühholoogilistele näidetele oma välitöödelt, analüüsin udmurtide kommunikatiivse käitumise maatriksit ”maailmade dialoogi” raamistikus. Kogu uurimuse ulatuses keskendun tänasele olukorrale ning kajastan lokaalseid ja põlvkondadevahelisi variatsioone kommunikatsioonis teispoolsusega. Olulisel kohal on refleksiivne kogemus, mis dissertatsiooni materjalides kajastub. Uurimus rajaneb autori aastakümne vältel läbi viidud välitöödel, arhiiviallikatel ning teaduskirjanduse andmetel.
Forest soil bacterial community analysis using high-throughput amplicon sequencing
(2017-10-10) Preem, Jens-Konrad; Truu, Jaak, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Muldade rikkalike mikroobikoosluste uurimist on siiani palju takistanud tõsiasi, et enamik mulla mikroobe on kultiveerimatud. Seda kitsaskohta aitab leevendada lähenemine nimega metagenoomika, mis tähistab uurimistööd otse keskkonnaproovidest eraldatud geneetilise materjaliga. Selliste andmete kasutamiseks on levinud meetodid, mille abil grupeeritakse (klasterdatakse) kogutud DNA järjestused ad-hoc taksonoomilistesse üksustesse nn. OTU-desse (Operational Taxonomic Unit). Nii võib OTU-desse klasterdatud järjestusi kasutades hinnata bakterikoosluste mitmekesisust ja liigilist koostist. Saadud OTU-de arvukuse numbreid annab kasutada mitmesugustes erinevates analüüsides kui asendajaid tavapärasematele taksonoomilistele üksustele. Niisama kiire, kui on olnud uute sekveneerimistehnoloogiate areng, on ka olnud uute tööriistade arvu kasv – viimase kümnendi jooksul on loodud hulk programme, mis on mõeldud eelpoolmainitud OTU-de moodustamiseks DNA järjestuste andmetest. Antud doktoritöö töö keskendub sellele, kuidas mõjutavad erinevad OTU loomise meetodid edasisi analüüse ning järeldusi. Selleks kasutati järjestusandmeid artiklist “Bacterial community structure and its relationship to soil physico-chemical characteristics in alder stands with different management histories” ning erinevaid OTU klasterdamise meetodeid. OTU-d loodi erinevate programmide abil (Mothur,CROP,UCLUST,Swarm) – seejärel viidi läbi koosluste mitmesugused statistilised analüüsid. OTU andmete analüüs andis üldjoontes samasuguseid tulemusi. Seda visualiseerivad hästi töös olevad joonised. OTU arvude ja mitmekesisusindeksi statistilised testid ei leidnud statistiliselt olulist erinevust eri klasterdusmeetodite vahel. Kasutatud klasterdamismeetoditest jäid parimaina silma paistma CROP ja UCLUST meetodid.Lisaks näitasid analüüsid ka osade statistiliste meetodite eeliseid teiste ees sedasorti OTU andmete käsitlemisel
Трансформация марийской религиозной традиции в постсоветский период
(2017-10-10) Алыбина, Татьяна; Леэте, Арт, juhendaja; Пурынычева, Галина, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Animistliku religioosse kultuuri eksisteerimine 21. sajandil näitab mütoloogilise maailmapildi püsimist tänapäevases ühiskonnas. Teostatud uurimus tõestab, et mari usutraditsioonides on säilinud seos traditsioonilise maailmapildi ja rituaalse praktikaga, mis võimaldab kasutada mari religiooni etnilise identiteedi ühe koostisosana. Ühiskondliku arengu murranguhetkedel lülitatakse etniline usund vaimse praktikana ühiskondlik-poliitilise arengu voogu ja see tugevdab usku ideeliselt rahvusliku taassünni protsessis. Mari religioosne traditsioon täidab jätkuvalt rolli rahva identiteedi ülesehitamise toena ja rahvuslik omapära jääb seotuks vaimse kultuuri väärtustega. Tänapäeval ilmneb mari religioosne liikumine eelkõige Mari traditsioonilise religiooni “Mari kumaltõš” (MTR) organisatsiooni tegevuse kaudu. Organisatsiooni juhid mõjutavad mari religioosse traditsiooni kontseptsiooni arengut. Ajakirjandusliku kajastuse kontekstis esinevad palvuste korraldajatena mari usu kogukonnad ja ühendusse kuuluvad ohvripapid. Uurimistöö algfaasis esitasin hüpoteesi, et mari religioosne traditsioon on otseselt sõltuv regiooni poliitilisest ja ühiskondlikust olukorrast. Eeldasin, et hooajaliste ja olmerituaalide traditsioon kaotab ajapikku väärtust tänapäevase külaühiskonna jaoks. Osalusvaatluse meetodi rakendamine võimaldas tuvastada mari usuliikumise teise osapoole – animistlike palvuste elava traditsiooni. Ekspeditsioonidel kogutud materiaali analüseerimine näitab, et kohalikud palvetamise praktikad jäävad konservatiivsemaks, järgides patriarhaalsemaid traditsioone. Liikumise üksikute liidrite poliitika või sotsiaalse keskkonna tingimused (nagu usuvastane propaganda või “paganliku taassünni” lained) loomuliku külaanimismi kihistust oluliselt ei mõjuta. Samas tuleb tunnistada, et välised asjaolud siiski mõjutavad kaudselt animistlikku maailmataju ja rituaalset praktikat. Muutused külaanimismi arengus toimuvad sõltuvalt tavade järgijate maailmavaatest, sest usulised ettekujutused arenevad ümbritseva tegelikkuse tingimustes. Praeguseks hetkeks on need tingimused määratud polükonfessionaalse multikultuurilise keskkonna, spetsiifilise poliitilise süsteemi, sotsiaalsete ja ökoloogiliste probleemide, linnastumise ja üldise globaliseerumisprotsessi poolt.
Теоретические основы составления двуязычного словаря: на примере польского и эстонского языков
(2017-10-17) Чекада, Алисия; Дуличенко, Александр, juhendaja; Абисогомян, Ирина, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Viimasel ajal on Eestis suurenenud vajadus tehniliste, ilukirjanduslike ja teaduslike poola-eesti ja eesti-poola tõlgete järele. Samas on suurenenud ka vajalikkus vastava poola-eesti ja eesti-poola teatmekirjanduse järele. Mitmeaastase tõlkekogemuse vältel puutus väitekirja autor tihtipeale kokku sellega, et olemasolevates poola ja eesti leksikograafilistes väljaannetes puudub vajalik sõnavara, ning seetõttu tuli abivahendina kasutada kolmandat keelt. Sel juhul aitavad keerulisest olukorrast välja tulla sõnaraamatud, kus lähte- või sihtkeeleks on muu keel (nt inglise või vene). Kuid, nagu teada, tõlkimine vahendava keele abil raskendab ja aeglustab tõlkeprotsessi ning – mis on kõige olulisem – langetab tõlkekvaliteeti. Antud väitekirja autor keskendub kakskeelse sõnaraamatu koostamise teoreetiliste põhimõtete väljatöötamisele poola ja eesti keele näitel. Väitekirja eesmärkideks on: 1. anda ülevaade Eestis ilmunud kakskeelsete slaavi-eesti ja eesti-slaavi (sealh vene-eesti / eesti-vene, tšehhi-eesti, poola-eesti jt) leksikograafilistest väljaannetest; siinjuures vaadeldakse ka väljakujunenud traditsiooniga slaavi-soome leksikograafilisi väljaandeid (sõnastikud, vestmikud); 2. erinevate sõnaraamatute kirjeldamine lähtuvalt kasutaja eesmärkidest ja ülesannetest; kakskeelse sõnaraamatu eduka koostamisprotsessi ning kvaliteetse tulemuse jaoks vajalike parameetrite paikapanemine; 3. lekseemi foneetiliste ja graafiliste eripärade märkimise põhimõtete väljatöötamine tulevikus koostatavas poola-eesti sõnaraamatus; 4. grammatiliste parameetrite väljatöötamine substantiivi, adjektiivi ja verbi artikli jaoks võimalikus poola-eesti sõnaraamatus; 5. lekseemi semantiliste parameetrite väljatöötamine sõnaraamatu artiklis võimalikus poola-eesti sõnaraamatus. Antud väitekirja raames käsitletakse küsimusi, mis on pühendatud kakskeelsetele sõnaraamatutele ja nende koostamise põhimõtetele. Töös käsitletakse potentsiaalse poola-eesti sõnaraamatu struktuuri, mõlema keele erinevustest tulenevaid koostamise iseärasusi; rõhutatakse sõnaraamatu poola- ja eestikeelse kasutaja eri vajadusi, keelelist tausta. Tuginedes teoreetiliste aspektide analüüsile pakub väitekirja autor välja ka praktilise lahenduse, nimelt koostab kolm näidisartiklit poola substantiivi, adjektiivi ja verbi näitel.
Ajalookirjutust mõjutanud tegurid varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal
(2017-10-17) Laidla, Janet; Rosenberg, Tiit, juhendaja; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Ajaloolasele on varauusaegne kroonika enamasti allikas – hea või halb, usaldusväärne või ebausaldusväärne – ning sellest lähtuvalt otsustab ajaloolane kui palju saab ta kasutada kroonikas kirjeldatud sündmusi ja inimeste tegusid selleks, et minevikku rekonstrueerida. Ajalookirjanduse ajaloo uurijale on kroonika oma ajastu ajaloo teadmiste ja ajaloo idee peegeldus. Teda huvitab autori isik, tema motiivid, kroonika valmimisega seotud asjaolud, krooniku allikad ja selle edasine saatus ajaloomaastikul. Mis puudutab kroonika allikalist väärtust, siis selles osas on ajalookirjutuse ajaloo uurijad ja ajaloolased varauusaegsete kroonikaid uurinud ning neile hinnangu andnud. Vähem on uuritud kroonikaid kui oma ajastu ajalookirjutuse peegleid ning seda, kuidas võtsid need vastu Lääne-Euroopas levinud ajalooteaduse arenguid või kuidas ühiskondlikud tegurid ajalookirjutust mõjutada võisid. Käesolev doktoriväitekiri sisaldab seitset sissevaadet varauusaegsesse ajalookirjutusse uurides ühiskondlike tegurite (võim, sõda, trükikunsti levik), Lääne-Euroopast tulnud ideede (ajaloo idee, antikvaarne liikumine, gootitsism) ning autori individuaalse allikavaliku mõju ajalookirjutusele Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal. Kokkuvõttes võib tõdeda, et Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa ajalookirjutajad võtsid vastu erinevaid Lääne-Euroopas levinud ideid ning lugesid uuemat kirjandust, kuid nende endi keskelt ei kerkinud esile ajaloolast, kes oleks olnud üle Euroopa tuntud. Dialoogis Euroopa kultuuri keskusega jäädi pigem vastuvõtjaks kui võrdseks partneriks. Ühiskondlike tegurite mõju avaldus enamasti paljude tegurite kombinatsioonis kui selgelt üheselt. Näiteks ei saa väita, et sõjategevus või trükikodade asutamine Eesti-, Liivi- ja Kuramaale alati julgustas või vastupidi pärssis ajalooteoste sündi, trükkimist või levikut. Kui 16. sajandil oli ajalookirjutajate jaoks esiplaanil oma eluajal toimunud sündmuste kirjeldamine järeltulevate põlvede jaoks, siis 17. sajandil asusid mitmed autorid koostama terviklikumat käsitlust kohalikust ajaloost.
The perception of issues related to instructional planning among novice and experienced teachers
(2017-10-17) Koni, Ingrid; Krull, Edgar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Õppetöö planeerimisoskus on õpetaja professionaalsuse üks kesksemaid avaldusi. See oskus määrab suures osas õpetamise kvaliteedi ja mõjutab seeläbi õpilaste õppimist. Seetõttu peaks nii õppetundide kui pikaajalise õppetöö planeerimise oskuse omandamine olema õpetajakoolituse esmatähtsusega ülesanne. Oma iseloomult on planeerimisoskus kui nähtus intuitiivne ja praktilisest kogemusest sõltuv, mistõttu selle uurimine on pälvinud vähe teadlaste tähelepanu ja usaldusväärsema teadmise puudumine valdkonnast raskendanud selle olulise oskuse sihipärast kujundamist õpetajakoolituses. Doktoritöö eesmärgiks oli selgitada välja õpetajate planeerimisalast mõtlemist iseloomustavad põhijooned ja algajate ja kogenud õpetajate mõtlemise erinevused õppetöö planeerimisel. Uurimistöö tulemustest lähtuvalt saaks teadlikumalt toetada algajatel õpetajatel planeerimisoskuse omandamist õpetajakoolituses. Eesmärgi saavutamiseks loodi mudel õpetajate potentsiaalsest mõtlemisest õppetöö planeerimisel, toetudes varasematele uuringutele valdkonnast. Mudeli põhjal töötati välja küsimustik algajate ja kogenud õpetajate mõtlemise erinevuste väljaselgitamiseks õppetöö planeerimisel. Küsitluse tulemustest selgus, et algajate ja kogenud õpetajate mõtlemises õppetöö planeerimisest on olulisi erinevusi. Osutus, et algajad õpetajad peavad kogenud õpetajatest olulisemaks formaalsete eesmärkide saavutamist nagu saavutada õppekavas olevad eesmärgid ja õpetada selgeks vastav materjal. Lisaks peeti oluliseks, et koolijuht oleks nende tööga rahul. Kogenud õpetajad seevastu aga tajusid selgemalt klassis aset leidvaid sündmusi, mis võivad takistada püstitatud eesmärkide saavutamist. Uurimustulemustest lähtudes tuleks ülikooli õpingutesse põimida enam ülesandeid ja tegevusi, mis aitavad tajuda planeerimise eripära ja õpetamise sõltuvust konkreetsest olukorrast. Lisaks võiks õpingute osana pakkuda võimalusi algajatel ja kogenud õpetajatel ühiseks tundide planeerimiseks, mis omakorda aitaks kogenud õpetajate planeerimisalast teadmist reljeefsemalt esile tuua.
Silver nanoparticles for cancer research
(2017-10-17) Willmore, Anne-Mari Anton; Teesalu, Tambet, juhendaja; Braun, Gary, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Vähktõve efektiivse ravi tagamine on kaasaegsele meditsiinile jätkuvalt suureks väljakutseks. Kuigi nanoravimitega on viimase 20 aasta jooksul saavutatud mõningast edu vähiravi kõrvaltoimete vähendamisel, ei ole see ravimiklass osutunud loodetud imerohuks ega suurendanud patsientide elumust. Praegu kliinilises kasutuses olevad nanoravimid akumuleeruvad kasvajalistes kudedes passiivselt. Vähirakke selektiivselt ära tundvaid nanoosakesi testitakse arvukates prekliinilistes ja kliinilistes uuringutes. Vähirakke ära tundvate moodulite lisamine terapeutilistele nanoosakestele võimaldab parandada akumulatsiooni vähikoes ning seeläbi võimaldada efektiivsemat ravi ning vähendada kõrvaltoimeid. Üks võimalus nanoosakeste suunamiseks on kasutada in vivo faagidisplei meetodi abil avastatud kullerpeptiidide. Selliste peptiidide avastamiseks süstitakse vähi-hiiri bakteriofaagi kattevalgul kuvatud peptiidi-raamatukogudega. Kasvajakoes üle-esindatud peptiidi-faagide sekveneerimine aitab seejärel tuvastada koeselektiivsed kullerpeptiidid. Kullerpeptiidide ja teiste nanoosakeste pinnamodifikatsioonide mõju hindamiseks oleks palju abi mudel-nanoosakeste platvormist, mida on lihtne kasutada, mikroskoopiliselt uurida ja kvantifitseerida. Kuna enamik ravimeid peavad ravitoime avaldumiseks sisenema rakku, võiks üks nanoosakeste platvormi kasulik omadus olla võimalus eristada intra- ja ekstratsellulaarseid osakesi. Hõbeda nanoosakestel (AgNP) on olemas kõik eelpool soovitud omadused. AgNP võimendavad neile kinnitatud värvainete fluorestsentsi, neil on optilisel tuvastamisel kõrge ekstinktsioonikoefitsient ning nendega on võimalik siduda lühikesi peptiide. Veelgi enam, AgNP lahustuvad kiiresti ja täielikult mittetoksilises metalse hõbeda söövituslahustis; see võimaldab rakuväliste osakeste lahustamist, mõjutamata rakusiseseid osakesi. AgNP on võimalik valmistada hõbeda puhastest isotoopidest, võimaldamaks osakeste isotoopset tuvastamist ja kvantifitseerimist massispektromeetria abil.
Allostery in cAMP dependent protein kinase catalytic subunit
(2017-10-20) Kivi, Rait; Järv, Jaak, juhendaja; Loog, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Informatsiooni omamine ja selle edastamine on määrava tähtsusega kõikide keeruliste süsteemide toimimisel. Nii on see ka eluslooduses, kus toimub infovahetus nii rakkude vahel kui ka rakkude sees. Antud doktoritöö on keskendunud ühele rakus infot edastavale ensüümile, nimega cAMP sõltuv proteiinkinaas (proteiinkinaas A). Kinaasid on valgud, mis reguleerivad teiste valkude omadusi, kinnitades nende külge ATP molekulist pärineva fosforhappe jäägi. Selle reaktsiooni tulemusena teised valgud kas aktiveeruvad või inaktiveeruvad, või muutub nende asukoht rakus. Inimese genoomis on 518 kinaasi, millel kõigil on omad ülesanded. Nende ülesannete täitmiseks peab kinaas ära tundma oma toime märklaua, st teise valgu, mille aktiivsust ta muutma peab. See molekulide omavaheline äratundmine toimub valkude kokkupuudete kaudu, mille toimumise kohad omavad kindlat keemilist struktuuri ning mida nimetatakse sidumistsentriteks. Samadele sidumiskohtadele võivad seonduda ka muud molekulid, takistades või soodustades valgumolekuli funktsioneerimist, ning neid nimetatakse inhibiitoriteks ja aktivaatoriteks. Samal valgul võib olla ka mitu sidumiskohta. Rohkem kui 60 aastat tagasi avastati, et kui valgu pinnale on juba üks molekul seostunud, võib see oluliselt mõjutada järgnevate molekulide seostumist. Kui sidumist mõjutavad ja järgnevalt seostuvad molekul on erinevad, siis nimetatakse sellist regulatsiooni allosteeriaks. Kuigi selliseid nähtusi on kirjeldatud juba aastakümneid, ei mõisteta nende olemust täielikult tänapäevani. Selles doktoritöös uuriti allosteerilisi nähtusi proteiinkinaas A näitel, mille regulatsioon on määrava tähtsusega rakus toimuvate protsesside suunamisel. Leidsime, et allosteeriline efekt sõltub ligandide struktuurist ja selle kaudu nende valguga seostumise tugevusest ning ilmselt ka sellest, kuidas taoline sidumine muudab valgumolekuli struktuuri võnkumisi. On esitatud oletus, et allosteeriline regulatsioon toimibki valgu dünaamiliste omaduste muutmise kaudu. Tulemuste saamiseks oli vajalik luua uudne metodika, mis võimaldab iseloomustada molekulide seondumist valgule ning mõõta erinevate ligandide mõju sidumisele ning selle kaudu iseloomustada allosteerilist efekti.
Development of an educational simulation game and evaluation of its impact on acculturation attitudes
(2017-10-20) Männamaa, Ivar; Leijen, Äli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Euroopa põgenikekriisi järel on Eestisse oodata üha enam sisserändajaid, mis nõuab meilt valmisolekut ka teistest riikidest pärit kooliõpilaste vastuvõtmiseks. Saabujatel tuleb aga Eestile omase kultuuri ja väärtussüsteemiga kohaneda: see on protsess, mida nimetatakse akulturatsiooniks. On teada, et põliselanikkonna hoiakud mõnest muust religioossest või kultuurilisest grupist pärinevate sisserändajate suhtes pole alati pooldavad, kuid kaasõpilaste suhtumine mõjutab oluliselt sisserändajate peredest õpilaste kohanemist kooliga. Koolikaaslaste suhtumise ja hoiakute kujundamisel on mitmes valdkonnas edukalt rakendatud hariduslikke mänge, ent pole teada, kuivõrd mõjutavad nende käigus omandatud kogemused õpilase hoiakuid väljaspool mängu. Uurimuse kavandamisel seadsime kolm omavahel seotud eesmärki. Esmalt soovisime pakkuda välja alusskeemi, mida kasutades oleks võimalik tõhusaid õppimiseks sobivaid mänge luua. Teiseks otsustasime loodud skeemi põhjal välja töötada mudeldusmängu, mida oleks võimalik kasutada abivahendina akulturatsiooniteemade tutvustamisel. Ning kolmandaks tahtsime välja selgitada, kas loodud mängus osalemine avaldab mõju põlisrahvusest gümnaasiumiõpilaste akulturatsiooni¬hoiakutele. Akulturatsioonihoiakuid hinnati 12 väitest koosneva küsimustiku abil. Õpilastel paluti nii enne kui pärast mängu hinnata, kuivõrd nad nõustuvad sisserändajate saabumise kohta käivate väidetega. Erinevused mängus osalenud õpilaste eel- ja järeltesti tulemustes lubavad väita, et mängu mõjul muutuvad õpilaste akulturatsioonihoiakuid integratsiooni pooldavas suunas. Eriti selgelt avaldus see hoiakutes, mis puudutavad sisserändajate võimalusi: peale mängu oli süvenenud hoiak, mille kohaselt sisserändajate ligipääs ressurssidele ning otsustusprotsessidele ei peaks olema piiratud ning neil pole tingimata vaja loobuda oma kultuuri olulistest tunnustest. Uuringu tulemused osutavad sellele, et eesmärgipäraselt loodud mäng võib aidata kaasa õpilaste akulturatsioonihoiakute muutumisele. Käesolevaks ajaks on väljatöötatud mudeldusmäng Allikad tõlgitud enam kui kümnesse keelde.
Causes of variation in littoral fish communities of the Eastern Baltic Sea: from community structure to individual life histories
(2017-10-20) Taal, Imre; Vetemaa, Markus, juhendaja; Saks, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Litoraalialad on vee-elustikule oluliseks sigimis-, kasvu- ja toitumisalaks. Muutlike abiootiliste ja biootiliste keskkonnategurite koosmõjul varieerub litoraalialade kalakoosluste liigiline koosseis väga suurel määral nii ajas kui ka ruumis. Käesoleva töö eesmärkideks oli välja selgitada: 1) Läänemere litoraali asustavate kalaliikide ööpäevaringseid ja aastasiseseid käitumismustreid; 2) litoraali kalastiku sesoonse toitumisökoloogia eripärad meritindi näitel; 3) anadroomsete kalade (lõhe ja meriforell) noorjärkude alternatiivseid rändestrateegiaid jõgede ja Läänemere litoraalialade vahel. Selgus, et: 1) Läänemere litoraali asustavate kalaliikide ööpäevaringne käitumine on seni kirjeldatust oluliselt mitmetahulisem. Seega, mingi konkreetse litoraali piirkonna ööpäevas muutuva liigilise koosseisu täielikuks kirjeldamiseks on vajalik proovipüükide tegemine nii hommikul, keskpäeval, õhtul kui ka öösel; 2) Läänemere idaosa litoraaliala asustava meritindi toitumiskäitumine erineb avamere elupaikades kirjeldatust; 3) Läänemere riimveelised litoraalialad võivad olla seni arvatust olulisemaks kasvualaks alternatiivseid rändestrateegiaid kasutavatele lõhilaste noorjärkudele; 4) läbi riimvee vooluveekogu vahetavad noorkalad võivad osaliselt olla ka anadroomsete lõhilaste populatsioonides esinevate „eksijate“ varem kirjeldamata tekkemehhanismiks; 5) Läänemere litoraali asustavatel kalaliikidel võib esineda nii piirkonnaspetsiifilisi ööpäevaringseid toitumisrändeid (meritint) kui ka elukäigumustreid (lõhe, meriforell).
Molecular identification of Collembola and their fungal associates
(2017-10-20) Anslan, Sten; Tedersoo, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Muld on mitmekesine elupaik, mis hõlmab suurt mikroobide ja loomade liigirikkust. Rikkalik mullaelustik on olulisel kohal paljudes looduslikes protsessides alates mulla kujundamisest ja lagundamisprotsessidest kuni mikrokliima reguleerimiseni. Molekulaarsete identifitseerimismeetodite areng on kaasa aidanud mullaorganismide tuvastamisele, mis võimaldavad määrata liike nii indiviidi kui ka koosluste tasemel. Oma doktoritöös uurisin ITS2 rakendatavust hooghännaliste (Collembola) määramisel, kuna vastava DNA lõiguga on potentsiaalselt võimalik mullaproovidest määrata samaaegselt mitmesugused eukarüootide rühmad liigi tasemele. Kuna hooghännalised on tihedalt seotud seenekooslustega (seened moodustavad olulise osa nende toidust), siis uurisin oma doktoritöös ka hooghännalistega seotud seenekoosluste ruumilist ja ajalist struktuuri kasutades nii seente kultuurides kasvatamise kui ka mass-sekveneerimise (HTS) meetodit. Vastavate HTS andmete lihtsaks ja kiireks bioinformaatiliste analüüside teostamiseks oli vaja välja töötada mass-sekveneerimisandmete töötlemise töölaud. Doktoritöö peamised tulemused ja järeldused on järgmised: 1) ITS2 lõik omab piisavat liikidevahelist erinevust, et eristada hooghännaliste liike; 2) hooghännalistega seotud seeneliikide tuvastamine on tõhusam mass-sekveneerimise meetodiga, mis tõi esile, et hooghännalised on seotud palju rohkemate seeneliikidega kui seni traditsiooniliste meetoditega kindlaks määratud; 3) tulenevalt seenekoosluste suktsessioonist on hooghännalistega seotud seenekoosluste struktuur ja liigirikkus mõjutatud nii sesoonist kui aastast; 4) töös kasutatud hooghännaliste liikide vahel ei tuvastatud toitumiseelistusi seente osas; 5) koostatud HTS andmete töötlemise programm võimaldas kiiret ja tõhusat DNA järjestuste töötlust.
Analyzing EEG data and improving data partitioning for machine learning algorithms
(2017-10-23) Korjus, Kristjan; Vicente, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Doktoritöö käigus valmis uus meetod masinõppe andmete efektiivsemaks kasutamiseks. Klassikalises statistikas on mudelid piisavalt lihtsad, et koos eeldustega andmete kohta, saavad need öelda, kas saadud tulemused on statistiliselt olulised või mitte ehk kas andmetes üldse on signaali, mis oleks mürast erinev. Masinõppe algoritmid, nt sügavad närvivõrgud, sisaldavad sageli sadu miljoneid parameetreid, mis muudab kogu tööprotsessi loogikat. Need mudelid suudavad alati andmed 100% ära kirjeldada – sõltumata signaali olemasolust. Masinõppe keeles on see ületreenimine. Seepärast kasutatakse masinõppes statistilise olulisuse mõõtmiseks teistsugust meetodit. Nimelt pannakse osa algandmeid kõrvale, st neid ei kasutata mudeli treenimisel. Kui kasutatud andmete põhjal on parim mudel valmis tehtud, testitakse seda varem kõrvale jäänud andmete peal. Probleemiks on aga see, et masinõppe algoritmid vajavad väga palju andmeid ning kõik, mis n.ö kõrvale pannakse, läheb mudeli treenimise mõttes raisku. Teadlased on ammu otsinud viise, kuidas seda probleemi leevendada ning kasutusele on võetud mitmeid meetodeid, aga paraku on ka neil kõigil oma puudused. Näiteks ristvalideerimise korral saab kõiki andmeid väga efektiivselt kasutada, ent pole võimalik tõlgendada mudeli parameetreid. Samas kui paneme andmeid kõrvale, on meil see info küll olemas, aga mudel ise on vähemefektiivne. Doktoritöö raames leiutasime uue viisi, kuidas andmete jagamist teha. Antud meetodi puhul jäetakse samuti algul kõrvale andmete testrühm, seejärel fikseeritakse ristvalideerimist kasutades mudeli parameetrid, neid kõrvale pandud andmete peal testides tehakse seda aga mitmes jaos ning igas jaos üle jäänud andmeid kasutatakse uuesti mudeli treenimiseks. Kasutame uuesti küll kõiki andmeid, aga saavutame ka selle, et parameetrid jäävad interpreteeritavaks, nii et me teame lõpuks, kas võitis lineaarne või eksponentsiaalne mudel; kolmekihiline või neljakihiline närvivõrk. Keeruliste andmetega loodusteadustes tihti ongi just seda vaja, et teadusartikli lõpus saaks öelda, milline oli parim mudel. Samas mudeli kaalude kõiki väärtusi polegi tihtipeale vaja. Sellises olukorras on uus meetod meie teada praegu maailma kõige efektiivsem ja parem.
Social construction of sexual harassment in the post-soviet context on the example of Estonian nurses
(2017-10-23) Lamesoo, Katri; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Probleemi kirjeldus. Seksuaalse ahistamise kogemise ulatuse mõõtmine annab riigiti erinevaid tulemusi. Kas sellest võiks järeldada, et ühtedes riikides esinebki seksuaalset ahistamist rohkem kui teistes? Kuigi seksuaalne ahistamine on juriidiliselt defineeritud, on selle tajumine subjektiivne, mis esitab nähtuse uurijatele palju väljakutseid. Selleks, et mõista nähtust sügavuti ja seda just Eesti kontekstis, on käesolevas töös kasutatud kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Töö põhineb peamiselt süvaintervjuudel meditsiiniõdedega. Tulemus ja kasutegur. Rahvusvahelises plaanis on uurimistöö väärtuslik, kuna näitab konkreetse konteksti, antud juhul postsotsialistliku Eesti konteksti mõju seksuaalse ahistamise konstrueerimisele. Viimane on oluline õenduse kontekstis, kus ristuvad institutsionaalsed ja soolised hierarhiad, mille tähendust oluliselt mõjutab kohalik ajaloolis-ühiskondlik kontekst. Töös tulevad esile viisid, kuidas ahistamist esitatakse nähtamatu või olematu kategooriana. Seksuaalsest ahistamisest rääkides positsioneerisid õed ennast ühtaegu nii võimu omavate kui ka mitteomavatena. See tegi nähtavaks võimu ambivalentsuse ja dünaamilisuse, millest seni on ahistamise kontekstis räägitud pigem teoreetiliselt kui seda näitlikustatud empiiriliselt. Analüüsi tulemused näitavad, kuidas naiste püüdlused positsioneerida ennast professionaalses kontekstis võimukana ebaõnnestusid, kuna professionaalset identiteeti oli raske leida. Kontekstis, kus naistel puudub sooteadlik keel, mis võimaldaks neil ära tunda enda võimutust haigla süsteemis, tuginetakse diskursusele, mis Eesti kontekstis võimaldab neil saada osa diskursiivsest võimust, asetades ennast naise positsiooni. Õdede enesepositsioneerimine naisena võimaldab neil hoiduda iseenda asetamisest ohvripositsiooni, mis käib paratamatult kaasas seksuaalse ahistamise ja teiste soolise diskrimineerimisega seotud nähtustega. Uurimuse käigus tehakse nähtavaks viisid, kuidas subjekti positsiooni võtmine võimaldab naisel diskursiivselt positsioneerida ennast võimukana ja vältida ohvripositsiooni. Taotledes professionaali subjektipositsiooni, on õed sunnitud silmitsi seisma võimutusega, enda positsioneerimine naisena on aga üks viis enese võimustamiseks