Sirvi Kuupäev , alustades "2025-07-07" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Structure and dynamics of photoactive proteins studied by (in situ-) neutron scattering methods
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-07) Hajizadeh Omaslanolya, Mina; Pieper, Jörg, juhendaja; Golub, Maksym, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas doktoritöös uuritakse valgusaktiveeritavate valkude struktuuri ja dünaamikat, kasutades kaasaegseid neutron- ja röntgenhajumise meetodeid. Töö keskmes on Orange Carotenoid Protein (OCP), mis on tsüanobakterites oluline fotokaitsevahend, ning Water-Soluble Chlorophyll Protein (WSCP), mis toimib lihtsustatud mudelina pigment–valgu interaktsioonide uurimiseks. Nende valkude kaudu käsitletakse, kuidas valguse poolt esilekutsutud struktuurimuutused ja valgu paindlikkus määravad nende bioloogilise funktsiooni, eriti valguse kogumise ja energia hajutamise mehhanismide kaudu. Töö tugineb mitmete täiendavate eksperimentaalsete tehnikate integreerimisele, sealhulgas Small-Angle Neutron Scattering (SANS), Quasielastic ja Inelastic Neutron Scattering (QENS ja INS) ning Time-Resolved Small-Angle X-ray Scattering (TR-SAXS), et iseloomustada valgusaktiveeritavate valkude staatilisi struktuure ja dünaamilisi muutusi füsioloogilistele tingimustele sarnastes keskkondades. SANS-analüüs koos Size-Exclusion Chromatography (SEC) meetodiga võimaldab määrata OCP–FRP komplekside lahusstruktuurid ja oligomeersed olekud, heites valgust nende rollile OCP valgusaktiveerimise ja taastumisprotsessides. QENS-mõõtmised toovad esile erinevate OCP variantide ja WSCP sisemise liikumise ning selle, kuidas pigmentide sisaldus, lahusti viskoossus ja temperatuur mõjutavad valgu paindlikkust ja funktsiooni. TR-SAXS võimaldab reaalajas jälgida valguse poolt aktiveeritud OCPᴿ olekust taastumist tagasi algsesse OCPᴼ olekusse. Töö tulemused annavad tervikliku ülevaate sellest, kuidas valgusindutseeritud valkude struktuurne paindlikkus ja dünaamiline käitumine toetavad nende funktsionaalset ümberlülitust. Lisaks fotoprotektsiooni mehhanismide paremale mõistmisele tsüanobakterites annavad saadud teadmised olulise panuse bioinspireeritud valguskogumissüsteemide, sünteetiliste fotokaitsematerjalide ja optogeneetiliste rakenduste arendamiseks. Uurides nii keerukaid looduslikke süsteeme kui ka lihtsustatud mudeleid, aitab see doktoritöö paremini mõista struktuuri ja dünaamika seoseid valkude funktsiooni määramisel.
Evolución en el uso del artículo por parte de estudiantes de grado estonias de lengua española. Un estudio longitudinal de corpus de aprendientes con énfasis en la influencia interlingüística
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-07) Rapún Mombiela, Virginia; Kruse, Mari, juhendaja; Santiago Alonso, Gemma María, juhendaja
Doktoritöö uurib hispaania keele artikli kasutamise arengut eesti keelt emakeelena rääkivate õppijate seas. Nagu ka varasemad uuringud on näidanud, on hispaania keele artikli omandamine keeruline õppijatele, kelle emakeeles artikkel puudub, eriti mitmekeelses kontekstis, kus nende keeltepagasisse kuuluvad muud keeled õppimist mõjutavad. Doktoritöö lähtub eeldusest, et keele arengut ei saa analüüsida isoleeritult, vaid seda tuleb mõista osana keelelisest ökosüsteemist, kus erinevad elemendid mõjutavad üksteist. Väitekiri püüab vastata kahele peamisele küsimusele: (1) Kuidas areneb hispaania keele artikli kasutus romaani filoloogia bakalaureuseõppe kahe esimese aasta jooksul? (2) Kuidas mõjutab seda protsessi õppijate varasem keeltepagas? Uurimuse laiemaks eesmärgiks luua õpetamisstrateegiaid ja õppematerjale, mis hõlbustavad artikli omandamist autentsetes suhtlusolukordades. Uuring põhineb longituudse õppijakorpuse andmete analüüsil. Selle jaoks koostatud Corpus Longitudinal de Español de Aprendientes Estonios (CLEAE ehk eestikeelsete hispaania keele õppijate longituudkorpus) sisaldab kirjalikke ja suulisi hispaaniakeelseid tekste, mille on loonud Tartu Ülikooli romanistika õppekava hispaania keele ja kirjanduse eriala üliõpilased oma kolmeaastase bakalaureuseõppe (kuue semestri) jooksul (A1 kuni B2 tasemed). Doktoritöö analüüsib 15 tudengi hispaania keele artikli kasutust kahe esimese bakalaureuseõpingute aasta kirjalikes tekstides. Uurimuse tulemused viitavad selgele vajadusele artikli funktsioone õppijatega põhjalikumalt arutada. Oluline on kasutada õpitegevusi, mis soodustavad metalingvistilist mõtlemist ja keelestruktuuride võrdlemist hispaania, inglise ja eesti keeles, et aidata õpilastel mõista artikli kui grammatilise kategooria diskursiivseid ja semantilisi funktsioone. Läbimõeldud ja rikkalik sisend koos õpetaja tagasiside ja metalingvistilise aruteluga aitab õppijatel harjuda artikli kasutamisega erinevates süntaktilistes ja semantilistes kontekstides, teha keeleõppe sihipärasemaks ning tulemused püsivamaks.
The role of outdoor recess opportunities, schoolyard design, and parents in encouraging physical activity in school among 9–13-year-old students
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-07) Lemberg, Getter Marie; Mäestu, Evelin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkind
Ebapiisav kehaline aktiivsus (KA) on üha suurenev probleem laste ja noorte seas. Ülemaailmselt kõigest kolmandik lastest täidab Maailma Terviseorganisatsiooni kehalise aktiivsuse soovitust olla igapäevaselt keskmiselt vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega KA (MTKA) (43% Eesti lastest ja noortest). Selle probleemi lahendamiseks on oluline roll koolikeskkonnal. Õuevahetundide kasutamine on näidanud positiivset mõju õpilaste KA-le, kuid Eestis ei ole see tavapärane osa koolipäevast. Paljud koolid alles alustamas selle lisamisega enda päevakavva. Samuti on viimaste aastate jooksul mitmeid koolihoove uuendatud, et muuta need õpilaste jaoks huvitavamaks ning liikuma kutsuvamaks. Sellest tulenevalt oli käesoleva doktoritöö eesmärk kaardistada koolihoovide võimalusi, mõõta õpilaste KA erinevates vahetundides ning hinnata, kuidas mõjutab õuevahetunni olemasolu õpilaste ja nende vanemate hoiakuid KA suhtes. Uuringus osales 15 kooli üle Eesti ning nendest koolidest võttis uuringust osa 967 õpilast 3.–6. klassist ning üks nende vanematest. Uuringu raames kaardistati koolihoovide võimalusi, vaadeldi õuevahetunde, mõõdeti õpilaste KA vahetunnis ning küsimustiku abil hinnati õpilaste ja vanemate hoiakuid õuevahetunni ja liikumisvõimaluste kohta koolis. Vahetunni võimaluste alusel jagati õpilased kolme gruppi: 1) igapäevane õuevahetund; 2) ebaregulaarne õuevahetund; 3) sisevahetund. Doktoritöö tulemustest selgus, et enim toetasid õpilaste KA koolihoovis, suuremad ja looduslikumad koolihoovid. Õuevahetunni vaatlusest selgus, et looduslikud ala, kiiged ning erinevad ronimisvõimalused olid enim kasutatavad alas, kuid spordiväljakud, eriti kui õpilastel polnud võimalik kasutada erinevaid väikevahendeid olid kõige vähem kasutatud alad õuevahetunnis. Samuti leiti, et igapäevase õuevahetunniga õpilased olid vahetunni jooksul aktiivsemad ning nende MTKA vahetunnis ei vähenenud vanuse kasvades võrreldes õpilastega kahes teises grupis. Nii õpilastel kui ka lapsevanematel „igapäevase õuevahetunni“ grupis olid oluliselt positiivsemad hoiakud õuevahetunni, selle kasude ning liikumisvõimaluste kohta koolis võrreldes õpilaste ja lapsevanematega kahes teises grupis. Antud töö tulemused tõstavad esile õuevahetunni kooli päevakavva lisamise olulisust ning rõhutavad õuevahetunni suurt potentsiaali õpilaste KA toetamisel ning tavapärase KA languse vähendamisel vanuse kasvades. Samuti pakuvad koolihoovi võimaluste ja õuevahetunni tegevuste kaardistamise tulemused praktilist informatsiooni uute koolihoovide ehitamiseks ning vanemate koolihoovide uuendamiseks
Self-determination theory-based interventions combining physical education teachers’ and parents’ need-supportive training to increase out-of-school physical activity among school students
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-07) Meerits, Pille-Riin; Raudsepp, Lennart, juhendaja; Koka, Andre, juhendaja; Tilga, Henri, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Teismeliste ebapiisav kehaline aktiivsus on probleem kogu maailmas. Noorte hoiakute kujundamisel liikumise suhtes on koolidel ja peredel võtmeroll. Doktoritöös uuriti, kuidas kehalise kasvatuse (KK) õpetajatele ja lapsevanematele suunatud veebipõhised sekkumised võivad aidata neil omandada oskusi, mille abil toetada teismeliste liikumist vabal ajal. Uuring tugineb enesemääratlusteooriale, mis rõhutab kolme psühholoogilise põhivajaduse – autonoomsuse (otsustamisvabadus), kompetentsuse (pädevustunne) ja seotuse (kuuluvustunne) – toetamise olulisust, et edendada noorte sisemist motivatsiooni rohkem liikuda. KK õpetajad saavad luua tunnis põhivajadusi toetavaid tingimusi, näiteks pakkudes õpilastele valikuvõimalusi, samas kui lapsevanemad saavad julgustada noorte liikumist vabal ajal. Doktoritöös testiti kolme sekkumist: üks lapsevanematele, üks KK õpetajatele ja üks kombineeritud programm nii õpetajatele kui ka lapsevanematele. KK õpetajatele suunatud sekkumine parandas oluliselt õpilaste tajutud õpetajate toetust, aidates säilitada nende motivatsiooni KK tundides. Huvitaval kombel selgus, et KK õpetajatele suunatud sekkumise tulemusel tunnetasid sekkumisrühma lapsed tugevamat lapsevanema poolset toetust oma psühholoogilistele põhivajadustele. Samas ei avaldanud lapsevanematele suunatud sekkumine oodatud otsest mõju laste kehalise aktiivsusega seotud näitajatele, tõenäoliselt madala osalusaktiivsuse ja muude kohustuste tõttu. Hoolimata psühholoogilistest kasudest ei toonud ükski sekkumine kaasa noorukite kehalise aktiivsuse taseme märkimisväärset tõusu. Kooli ja kodu ühine panus on hädavajalik, et arendada noorte elukestvaid liikumisharjumusi. Edaspidi tuleks keskenduda sellele, et muuta lapsevanematele suunatud programmid kaasahaaravamaks, pakkudes näiteks kohandatud sisu ning kombineerides veebipõhiseid ja vahetuid koolitusi. Toetava keskkonna loomine nii koolis kui ka kodus aitab kujundada noorte tervislikku ja aktiivset eluviisi.