Sirvi Kuupäev , alustades "2026-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Double Modals in Estonian
(Tartu Ülikool, 2026-05) Matthis, Maria; Kehayov, Petar, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A conjoint-enriched neuromarketing research framework for package design research
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-11) Pentus, Kristian; Kuusik, Andres, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste raamatukogu
Tooted ei ebaõnnestu seetõttu, et nad on iseenesest halvemad, vaid seetõttu, et tarbijad ei mõista neid tooteid nii, nagu turundajad eeldavad. Pakend ei ole pelgalt visuaalne kujundus, vaid kiire infoallikas otsuse tegemisel, kus piiratud tähelepanu, emotsioonid ja lihtsustatud heuristikud määravad valiku. Pakend on oluline ja võib muuta seda, kas toode osutub edukaks või ebaõnnestub sootuks. Tarbijad ei suuda täpselt kirjeldada, miks nad midagi valivad. Küsitlused ja intervjuud annavad sageli tarbija tagantjärele põhjendusi, mitte sisevaadet tegelikku otsustusprotsessi. Selle tulemusel optimeeritakse pakendeid tarbijate selgituste, mitte reaalse käitumise alusel. Töö tuumaks on leida viis kuidas neuroturunduse pakendi disaini uuringuid saaks paremini läbi viia. Neuroturunduse uuringute kombineerimine eliskombinatsiooni analüüsi meetodiga on üks selliseid võimalikke viise. Antud doktoritöö eesmärgiks on välja töötada eeliskombinatsiooni analüüsiga rikastatud neuroturunduse uuringuraamistik pakendi disaini uurimiseks. Antud raamistik kombineerib eeliskombinatsiooni analüüsi (conjoint analysis) neuroturunduse mõõtmismeetoditega (pilgujälgimine ja näoväljenduste analüüs). Raamistiku aluseks on tarbijakäitumise teooriad, mis jaotavad otsustusprotsessi kolmeks etapiks: tähelepanu (kognitiivne), afekt (emotsioonid) ja valik (käitumuslik). Need seotakse doktoritöös ühtseks metodoloogiliseks süsteemiks, kasutades pilgujälgimist, näoilmete analüüsi ja eeliskombinatsiooni analüüsi. Oluline ei ole ainult meetodite ühendamine, vaid nende sidumine ühtse otsustusmudeliga, mis võimaldab tuvastada, kuidas konkreetsed pakendielemendid nagu näiteks värv mõjutab kogu valikuprotsessi. Töö demonstreerib kuidas emotsioonide mõõtmise andmeid ja pilgujälgimise andmeid saab kasutada eeliskombinatsiooni analüüsi sisendina. Töös on näidatud kuidas tarbijakäitumise mudelitele tuhinedes saab trianguleerida emotsioonide mõõtmist pilku ja eeliskombinatsiooni analüüsi, andes palju laiema arusaama tarbija käitumisest. Praktiliselt annab see töö vahendi täpsemateks disainiotsusteks. Teaduslikult pakub see viisi, kuidas liikuda killustunud mõõtmistest tervikliku ja tõlgendatava tarbijakäitumise mudelini.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Neural computations underlying psychedelic insight
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-15) Kaup, Karl Kristjan; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mis toimub meie ajus, kui me millestki järsku aru saame? Selles väitekirjas uuritakse võimsaid ja tähendusrikkaid taipamiselamusi, mis tekitavad pikaajalisi ja põhjalikke muutuseid inimese meeletegevuses. Sääraste taipamiste tekitamine kontrollitud tingimustes vastavalt vajadusele pole kuigi lihtne, sest nad tekivad enamasti täiesti ootamatult. Viimaste aastate jooksul on aga leitud, et psühhedeelsed ained tekitavad tihti intensiivseid taipamiselamusi. See avab ukse uurimaks sügavaid taipamisi ja nendega seotud ajutegevust psühhedeelse seisundi kaudu. Väitekiri annab põhjaliku ülevaate taipamisest eri valdkondades: probleemilahenduses, psühhoteraapias, meditatsioonis, psühhedeelse teaduse ja psühhootiliste seisundite uuringutes. Taipamise olulisus nendes väga erinevates valdkondades illustreerib taipamise fundamentaalsust. Samuti on väitekirjas ülevaate alusel välja toodud taipamise üldised omadused. Taipamise paremaks mõistmiseks võeti appi arvutuslikud raamistikud, näiteks informatsiooniteooria ja dünaamiliste süsteemide teooria. Nendele toetudes pakutakse välja taipamise uus käsitlus, mis toob kokku malbed ja metsikud taipamised ning võimaldab luua paremaid kvantitatiivseid lähenemisi. Taipamise tekitamiseks loodi virtuaalreaalsuskogemus Psyrreal, mis imiteerib psühhedeelse seisundi võtmeelemente. Palju muu seas võib Psyrrealis leida mitmekülgseid nägemistaju moonutusi ning füüsilise egolahustumisega tihti seotud tajulisi ilminguid. Esialgsed tulemused näitasid, et Psyrrealiga toetatud teraapia tagajärjel vähenesid patsientide depressioonisümptomid. Väitekirja võtab kokku viimane artikkel, kus selgitatakse ajurakkude arvutuslikke protsesse psühhedeelse seisundi ajal. Serotonergilised psühhedeelikumid mõjutavad eelkõige infotöötlust ajukoore viienda kihi närvirakkude apikaalsetel dendriitidel, mis koguvad kokku infot aju erinevatelt piirkondadelt. See neurobioloogiline protsess on aluseks psühhedeelikumide kesksele mehhanismile, hüperkontekstualiseerimisele, mis seisneb meelesisude omavahelise suhtlemise võimendumises. Väitekirjas pakutakse uusi meetodeid taipamise ja psühhedeelsete ainete toime uurimiseks ning uusi raamistikke nende protsessidega seotud arvutuste paremaks mõistmiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maakorraldusõigus kui riigi maapoliitika vahend maaõiguslike suhete korrastamisel ja maakasutuse moderniseerimisel Eesti Vabariigis (1918–1940)
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-19) Rennu, Triinu; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Maakorraldusõigus mängis Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil (1918–1940) keskset rolli maaomandi ja maakasutuse ümberkujundamisel, aga ka moderniseerimisel. Töös uuritakse Eesti maakorraldusõiguse kujunemist ja toimimist, pöörates eritilist tähelepanu sellele, kuidas riik kasutas maakorraldust ja selle õiguslikku reguleerimist poliitiliste, sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide saavutamiseks. Eestis ajalooliselt kujunenud killustunud maakasutus muutis põllumajanduse ebaefektiivseks ning talude elujõulisuse tõstmiseks koondati talumaad maakorralduse teel kompaktseteks maatükkideks hoonete juurde. Samas rakendati maakorraldust ka laiemate eesmärkide saavutamiseks. Selle kaudu kompenseeriti riigipiiri muutustega seotud maaomandi kaotust endistel Vene aladel, kujundati ühtne omandisuhete süsteem kogu Eesti Vabariigis ning loodi eeldused uute talukohtade rajamiseks maadele, mis vabanesid maakasutuse tõhustamise tulemusel. Töös analüüsitakse maakorraldusõiguse normatiivset ja institutsionaalset raamistikku, selle erinevust kinnisasjade tehingulisest käsutamisest ning avaliku ja eraõiguse koostoimet maaomandisuhete muutmisel. Töö peamiste järelduste kohaselt kujunes maakorraldusõigus sel perioodil iseseisvaks avalik-õiguslikuks menetluseks, mille kaudu riik kujundas olemasolevaid omandisuhteid ümber, et saavutada otstarbekam maakasutus. Ümberkruntimise käigus ei toimunud muutused üksikute omanike kokkulepete kaudu, vaid avalik-õiguslikus menetluses, mille tulemusena muudeti maaüksuste piire, kuju ja paiknemist ning korraldati ümber terveid piirkondi korraga. Maakorraldusõigus aitas lahendada ka olulisi õiguslikke probleeme. Sageli ei olnud kinnistusraamatu puudulikkuse tõttu üldse selge, kes oli maa omanik või õigustatud kasutaja. Maakorralduse käigus selgitati need küsimused välja ning tagati omandiõiguse kaitse ja õiguskindlus kinnistusraamatu kannete kaudu. Seeläbi lahendati ühes, puudutatud isikute jaoks lihtsas ja odavas menetluses nii maakasutuse korrastamise sisuline kui ka õiguslik külg.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Metrological aspects of sampling and water/moisture determination on the example of lignin
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-19) Pawade, Shrikant Shivaji; Leito, Ivo, juhendaja; Herodes, Koit, juhendaja; Toom, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö on pühendatud ligniini kvantitatiivse analüüsi usaldusväärsuse parandamisele, keskendudes qNMR põhisele koostise määramisele ning vee ja niiskusesisalduse määramisele. Töö käigus töötati välja ATR FTIR PLS R kalibreerimismudelitel põhinevad meetodid, mis võimaldavad vee ja niiskuse kiiret analüüsi. Töö esimene osa käsitleb qNMR meetodite täpsust ligniini iseloomustamisel. Avaldatud uuringute kriitiline analüüs näitas, et täpsuse esitamisel esineb kirjanduses märkimisväärseid erinevusi ning mõõtesuurus ei ole sageli selgelt määratletud. Mõõtemääramatust hinnatakse harva terviklikult ning proovivõtust tulenev varieeruvus jäetakse sageli tähelepanuta. Selle lahendamiseks hinnati ligniini analüüsis proovivõtust tingitud määramatust. Tulemused näitasid, et alamproovidevaheline varieeruvus moodustab olulise osa qNMR mõõtmiste kogumääramatusest, mida tuleks tulemuse määramatuse juures alati arvestada. Töö teine osa keskendub ligniini vee ja niiskusesisalduse määramisele. Kalibreerimisproovid valmistati erinevat päritolu ligniinidest. Veesisaldus määrati aurufaasilise kulonomeetrilise Karl Fischeri meetodiga, mida toetati vee eraldumise temperatuurist sõltuvuse modelleerimisega, et leida sobivad aurustamistemperatuurid. Niiskusesisaldus määrati gravimeetriliselt ahjus kuivatamise ja lüofiliseerimise teel. Nende tulemuste põhjal töötati välja kiire ja mittedestruktiivne ATR FTIR PLS R meetod nii niiskuse- kui ka veesisalduse määramiseks. Meetod nõuab väikest proovikogust ja minimaalset proovi ettevalmistust. Kokkuvõttes rõhutab töö, et usaldusväärne kvantitatiivne analüüs eeldab mõõtesuuruse selget määratlemist ning proovivõtust tuleneva määramatuse arvestamist. Ligniini vee ja niiskusesisalduse määramiseks töötati välja lihtne ja kiire mittedestruktiivne ATR FTIR PLS R meetod.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Effects of remote ischaemic preconditioning on functional capacity and vascular and biochemical-metabolic biomarkers in patients with lower extremity artery disease
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-19) Eerik, Kadri; Kals, Jaak, juhendaja; Eha, Jaan, juhendaja; Kasepalu, Teele, juhendaja; Kals, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Alajäseme arterite haigus on ateroskleroosi üks pahaloomulisemaid väljendusvorme, mille korral alajäsemete arterite ahenemine või sulgus põhjustab jala verevarustuse häireid. Selle üheks levinumaks väljendusvormiks on vahelduv lonkamine – kõndimisel tekkiv jalavalu, mis sunnib inimest peatuma ja piirab igapäevast liikumist. Haigus langetab oluliselt elukvaliteeti ja sellega kaasneb suur haigestumus ja suremus teistesse südame-veresoonkonna haigustesse. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida, kas uudne ja mitteinvasiivne ravimeetod kaugisheemiline eelkohastamine (KIE) võib aidata vahelduva lonkamisega patsiente. KIE seisneb lühiajalistes eemal paikneva koe (nt. käe) isheemia episoodide tekitamises, mille eesmärgiks on aktiveerida organismi loomulikud kaitsemehhanismid ja suurendada haigusest haaratud jala taluvust verevarustuse häire osas. Doktoritöö raames viidi läbi juhuslikustatud näivsekkumisega (ingl. sham)-kontrollitud topeltpime uuring, mille eesmärk oli hinnata 28 päeva kestva KIE mõju vahelduva lonkamisega patsientide sümptomitele (maksimaalse kõnnivahemaa muutusele) ja elukvaliteedile. Lisaks hinnati KIE mõju veresoonte jäikusele, südame- ja neerukahjustuse, põletiku ja oksüdatiivse stressi ning ainevahetusega seotud biomarkeritele. Uuringusse kaasati 42 vahelduva lonkamisega meespatsienti, kes kasutasid vererõhuaparaati meenutavat spetsiaalset KIE-aparaati igapäevaselt 28 päeva kodus. Tulemusi võrreldi kontrollrühmaga, kes kasutas sarnast, kuid KIE-t mitte teostavat seadet. Tulemused näitasid, et 28 päeva kestnud KIE ei parandanud võrreldes näivsekkumisega patsientide maksimaalset kõnnivahemaad ega elukvaliteeti. Samuti ei mõjutanud KIE oluliselt veresoonte jäikuse, südame- ja neerukahjustuse, põletiku ega ainevahetuse näitajaid. Uuringu põhjal võib järeldada, et kuigi KIE on ohutu ja kergesti teostatav, ei too see vahelduva lonkamisega patsientidele olulist kliinilist kasu. Võimalik, et nende patsientide organism on juba alajäseme arterite haiguse tõttu „eelkohastunud“ ning täiendav KIE ei anna lisatoimet. Uuringu tulemuste põhjal ei saa KIE rutiinset kasutamist vahelduva lonkamise ravis soovitada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Balancing the freedom of scientific research and privacy in health data research: public interest, legal bases, and objection and opt-out rights
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-19) Kruus, Maret; Sein, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kuidas kasutada terviseandmeid teaduses nii, et inimese õigused ei kaoks? Kas teadsid, et sinu terviseandmeid saab kasutada teadusuuringutes ilma, et sinult luba küsitaks? Tihti on vastus „ei“, millele järgneb kiire küsimus „aga minu nimi ja isikukood ei lähe ju sinna?“. Tõsi, tavapäraselt kasutatakse pseudonüümitud vormi, kus inimest otseselt tuvastada ei saa, ehk nimi, sünniaeg ja isikukood eemaldatakse. Kuid ka pseudonüümitud andmete puhul jääb sageli oht, et inimest on endiselt võimalik tuvastada. Seega peame olema tähelepanelikud, et terviseandmeid ei jagataks ükskõik kellele ja ükskõik mille jaoks. Ühiskond on seadusandlikul tasemel, Euroopa Liidu andmekaitse üldmääruses kokku leppinud, et terviseandmeid tohib inimese nõusolekuta kasutada ainult konkreetsetel eesmärkidel, mille hulka kuuluvad ka teadusuuringud. Kuid millal on tegemist teadusuuringuga, mis õigustab nõusolekuta terviseandmete kasutamist? Doktoritöös antakse soovitus tugineda Frascati käsiraamatule ja Euroopa ametkondade soovitustele, mille kohaselt peab teadusuuring olema 1) uudne; 2) loominguline; 3) ettemääramatu tulemusega; 4) süstemaatiline; ja 5) ülekantav või korratav ning vastama metoodika- ja eetikastandarditele ja avalikule huvile. Kuid kes otsustab, kas tegemist on teadusuuringuga, mis panustab ka avalikku huvisse? Doktoritöös leitakse, et kuigi andmete juurdepääsule eelnevad sõltumatud kontrollmehhanismid nagu eetikakomitee või andmeloa menetlused võivad olla teadlase vaatest koormavad, on need siiski vajalikud inimese põhiõiguste kaitseks. Doktoritöös antakse ka soovitus jätta inimesele vaikimisi alles võimalus keelata tema terviseandmete kasutamine teadusuuringus, võimaldades samas sellest erandeid. Terviseandmete kasutamine inimese vastuseisust hoolimata on põhjendatud juhtudel, kui teadusuuringut ei ole võimalik ilma kõiki andmeid kaasamata usaldusväärselt läbi viia ning kui teadusuuringust saadav kasu on kaalukam kui inimese huvi oma andmete kasutus keelata.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Novel exact black holes in Einstein gravity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-21) Pallikaris, Konstantinos; Hohmann, Manuel, juhendaja; Saridakis, Emmanuel, juhendaja; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mustad augud kuuluvad Universumi kõige äärmuslikumate objektide hulka, tähistades piiri, kus meie arusaam gravitatsioonist pannakse proovile. Need on võimsad teoreetilised laboratooriumid gravitatsiooni, aine ja geomeetria uurimiseks. Käesolevas väitekirjas konstrueerime Einsteini võrrandite uusi täpseid lahendeid, keskendudes sellele, kuidas uued aine mudelid ja lahendite genereerimise meetodid võivad viia seni tundmatute aegruumi geomeetriateni. Väitekirja esimene osa käsitleb Einsteini gravitatsiooni, mis on seotud Maxwelli elektromagnetismi üldistusega. Selles tutvustatakse kahe vastastikmõjus oleva elektromagnetvälja mudelit. Gravitatsiooniga sidumisel viib see mudel uute, erinevates aegruumi dimensioonides esinevate rikkaliku termodünaamikaga mustade aukude perekondadeni. Mõnel juhul kirjeldavad need regulaarseid musti auke, st horisondi ja regulaarse tuumaga kompaktseid objekte. Väitekirja teine osa kasutab lahendite genereerimise meetodeid, et konstrueerida teadaolevatest lahenditest uusi aegruume. Üheks tulemuseks on elektromagnetiline pöörlev lahend, mis kirjeldab olemuslikult pöörlevat taustaegruumi välise elektromagnetväljaga. Sellisesse tausta asetatud must auk on sunnitud sellega kaasa pöörlema, samal ajal vastastikmõjustudes välise väljaga. Teine tulemus on Kerr–Levi-Civita aegruum, uus täpne pöörlev lahend vaakumi Einsteini võrranditele. Erinevalt standardsest Kerri mustast august pärib see täiendava geomeetrilise struktuuri Levi-Civita taustalt ja selle pöörlevalt üldistuselt. Sobivate parameetrite korral kirjeldab see regulaarset musta auku, millel on pööriselaadne pöörlemine. Kokkuvõttes näitab väitekiri, et täpsete musta augu lahendite spekter Einsteini gravitatsiooniteoorias on endiselt suuresti läbi uurimata.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dynamical symmetry breaking and dark matter
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-22) Kubarski, Aleksei; Kannike, Kristjan, juhendaja; Marzola, Luca, juhendaja; Järv, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Standardmudel (SM) on erakordselt edukas elementaarosakeste füüsika teooria: see kirjeldab kõiki teadaolevaid elementaarosakesi ja nendevahelisi vastastikmõjusid ning on seni läbinud kõik täpsusmõõtmised. Ometi jätab SM mitmeid olulisi küsimusi vastamata. Üks probleem ilmneb juba mudelis endas. SM-is leidub vaid üks skalaarosake – Higgsi boson – ning tema potentsiaal sisaldab massiliiget, mis on teooria ainus dimensiooniga parameeter. Selle väärtus peab olema ebaloomulikult väike, mis nõuab peenhäälestamist ja muudab teooria ebaveenvaks. Võimalik lahendus on nõuda potentsiaalilt klassikalist mastaabi-invariantsust, kus kõik parameetrid on dimensioonitud ja füüsiline massiskaala tekib kvantparanduste kaudu. Kuna seda ei saa saavutada üksnes SM-i piires, vajab see täiendava(te), seni avastamata skalaarvälja(de) olemasolu. Sellised laiendused võimaldavad ühtlasi käsitleda teisi lahtiseid probleeme. Stabiilne skalaarosake võib olla sobiv tumeaine kandidaat, seletades 27% universumi energiatihedusest. Samas raamistikus võib esineda mehhanism neutriinode masside tekkeks (mida SM ei võimalda), ning pakkuda seletust ka kosmilisele inflatsioonile – varase universumi kiirele paisumisele. Käesolevas töös uurime klassikaliselt mastaabi-invariantsete mudelite matemaatilist struktuuri ja arendame meetodeid nende potentsiaalide uurimise lihtsustamiseks. Seejärel rakendame neid meetodeid mudelis, mis suudab ühtses raamistikus käsitleda Higgsi loomulikkust, tumeainet, neutriino masse ja inflatsiooni. Lõpuks uurime ka olukorda, kus tavapärased lähendused enam ei kehti, tuues esile uued seosed skalaarväljade vahel, mis tavaliselt jäävad varjatuks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Socio-ecological enactment process (SEEP) model for understanding digital technology integration
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-22) Raave, Doris Kristina; Pedaste, Margus, juhendaja; Saks, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Seni on nii teaduses kui ka praktikas küsitud peamiselt: „Mida on vaja, et koolis digitehnoloogiat kasutada?“. Vastuseks on pakutud kiiremat internetti, uusi tahvelarvuteid või õpetajate digikoolitusi. Kuigi need tingimused on oluline alus, ei ole need piisavad, et tagada digitehnoloogia tähenduslikku kasutamist. Tähelepanuta on jäänud küsimused „kuidas“ ja „miks“. Siinne doktoritöö väidab, et digitehnoloogia väärtus ei peitu seadmes endas, vaid selles, kuidas õpetaja seda konkreetses klassiruumi olukorras kasutab. Klassiruum on ettearvamatu ja dünaamiline keskkond, kus ei toimi etteantud retseptid, vaid professionaalne otsustusvõime. See on Aristotelese kirjeldatud praktiline tarkus ehk oskus valida õige meetod või vahend õigel ajal. Töös välja töötatud raamistik SÖRM (sotsiaal-ökoloogiline rakendusprotsessi mudel) näitab, et õpetamisprotsess on pidev dünaamiline otsustusprotsess eesmärkide, osapoolte vajaduste ning ümbritsevate võimaluste ja keskkonna vahel. Siinne doktoritöö, mis põhines pea 170 koolitunni vaatlusel ja 80 õpetaja intervjuul, kinnitas, et digitehnoloogia kasutamine ei ole jäik stiil, vaid pidev ja ajas arenev tegevus. Doktoritöö peamine sõnum on, et digitehnoloogia rakendamine on aktiivne tegevus, mitte vaid soodustavate tingimuste passiivne tagajärg. Digitehnoloogia hariduslik väärtus realiseerub alles õpetaja praktilise tarkuse ja tegevusvõimekuse kaudu, mis kujuneb tema isikliku valmisoleku, klassiruumi hetkevajaduste ja toetava koolikeskkonna koosmõjus. SÖRM aitab mõista, kuidas ja miks pedagoogilised praktikad tegelikkuses kujunevad, ning suunab meid looma õpetajale toetavat keskkonda, tagades talle näiteks piisavalt aega koostööks, refleksiooniks ja pidevaks arenguks toetavas õpikogukonnas. Selline lähenemine on aluseks tõhusamaks hariduspoliitikaks, kus õpetajat usaldatakse ja toetatakse kui eksperti, sest vaid tema professionaalne otsustusvõime suudab muuta digitehnoloogia õppetöös tähenduslikuks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Прагматические и семантико-структурные особенности вставных конструкций в русском языке (на материале интернет-источников)
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-22) Батракова, Екатерина; Костанди, Елизавета-Каарина, juhendaja; Чуйкина, Наталия, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö käsitleb vene keele parenteese – lausesse lisatud sõnu, fraase või konstruktsioone, mis annavad lisateavet, kommentaare või autori hinnanguid ning on sageli eraldatud sulgude või mõttekriipsudega. Uurimuse keskmes on küsimus, kuidas sellised konstruktsioonid toimivad veebisuhtluses, kus kirjutatud keel läheneb üha enam suulisele tavakõnele. Analüüs põhineb enam kui 5000 näitel, mis on kogutud sotsiaalmeediast, foorumitest ja blogidest ning täiendatud trükitekstidega. Töö näitab, et parenteesid ei ole pelgalt kõrvalised süntaktilised elemendid, vaid oluline vahend tähenduse süvendamiseks, autori seisukoha väljendamiseks ja suhtluse kujundamiseks. Digikeskkonnas on parenteesid eriti varieeruvad: need võivad olla lühikesed märkused, emotsionaalsed kommentaarid või terviklikud lauseosad, mis katkestavad teadlikult teksti lineaarsuse. Uurimus toob esile, et parenteeside vorm ja funktsioon sõltuvad tugevalt suhtlusolukorrast, žanrist ja meediumist. Internetisuhtluses hägustuvad piirid kirjaliku ja suulise keele vahel ning see kajastub ka parenteeside paindlikus ja loovas kasutuses. Töö aitab paremini mõista, kuidas tänapäeva keel digikeskkonnas toimib, ning pakub uusi vaatenurki keele varieeruvuse ja pragmaatilise tähenduse uurimiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
When e-government meets bureaucracy: incentive structures shaping accessible service delivery in Chinese municipalities
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-26) He, Biao; Homburg, Vincent, juhendaja; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Paljud kohalikud omavalitsused kogu maailmas seisavad endiselt silmitsi raskustega kaasavate e-valitsemise teenuste pakkumisel ligipääsetavate veebilehtede kaudu. Selle tulemusena on digitaalselt haavatavate rühmade juurdepääs avalikele teenustele ja võimalused sisukaks osalemiseks digiajastul piiratud. Käesolev väitekiri uurib, miks Hiina omavalitsused reageerivad riiklikele ligipääsetavuse algatustele erinevalt ning kuidas erinevad stiimulid kujundavad rakendamistulemusi. Keskendudes Hiina 2021. aasta algatusele „Vanusesõbralike ja puudesõbralike internetirakenduste uuendamine“, kasutab väitekiri mitmemeetodilist uurimiskava, mis ühendab ühe juhtumiuuringu, võrdleva juhtumiuuringu ja kvalitatiivse võrdleva analüüsi (QCA), et uurida, kuidas kohalikud omavalitsused rakendavad ligipääsetavuse algatusi ja pakuvad ligipääsetavaid e-valitsemise teenuseid. „Vertikaal-horisontaalse stiimulistruktuuri” raamistikule tuginedes näitab väitekiri, et 2021. aasta ligipääsetavuse algatuse rakendamist Hiina omavalitsustes kujundavad mitte ainult ülalt alla suunatud poliitiline survestamine, vaid ka kohalikud tingimused, nagu piisavad organisatsioonilised ressursid, juhtkonna toetus, kohalik ühiskondlik surve, kaasomavalitsustelt õppimine ning kohalike ametnike aktiivne panus. Väitekiri näitab samuti, et ükski neist stiimulitest üksi ei taga täielikku rakendamist. Rakendamistulemused kujunevad nende stiimulite vastastikmõju kaudu nii vertikaalsete kui ka horisontaalsete mõõtmete vahel ja sees. Kokkuvõttes demonstreerib käesolev väitekiri, et ligipääsetavate e-valitsemise teenuste pakkumine on enamat kui pelgalt tehniline parandus; tegemist on keeruka poliitika rakendamise probleemiga. Väitekiri pakub raamistiku veebiligipääsetavuse ja laiemate e-valitsemise algatuste rakendamise mõistmiseks ning aitab kaasa laiematele aruteludele poliitika rakendamise üle nii Hiinas kui ka mujal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The role of cross-linguistic influence and exposure in bilingual children’s language
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-28) Vaks, Adele; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Jong, Jan de, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö annab ülevaate 4‒7-aastaste eesti-norra kakskeelsete laste keelekeskkonnast ja keelekasutusest. Lähemalt uuritakse seda, kuidas laste sõnavara ja morfosüntaksit mõjutab keelesisend ehk keel, mida lapsed kuulevad, ning milline roll on keelte vastasmõjul. Et laste keeleoskusi põhjalikult kirjeldada, töötati esimese sammuna välja eestikeelne sõnavaratest. Morfosüntaksi kasutuse kirjeldamiseks kasutati lausete järelekordamise testi ning pildipõhist jutustamisülesannet. Lapsed sooritasid testid nii eesti kui ka norra keeles, lisaks täitsid vanemad ankeedi pere keelekeskkonna kohta. Kokku osales andmekogumises 31 last, kellest viis elas Eestis ning ülejäänud Norras. Keelte vastasmõju uurimiseks sooritasid lisastiimulitega lausete järelekordamistesti eesti-norra kakskeelsed, vene-eesti kakskeelsed Eestis ning ükskeelsed eesti lapsed. Testi sooritusel ei andnud lastele olulist eelist see, kas lause struktuur on nende teises keeles (norra või vene) sarnane või mitte. Teise keele mõjusid näitas kvalitatiivne analüüs: kui lapsed ei korranud stiimullauset täpselt, kandsid nad tihti üle grammatilisi struktuure oma teisest keelest (nt minevikuvormid tingiva kõneviisi asemel). Samuti kasutasid eesti-norra lapsed vajadusel norrakeelseid sõnu oma eestikeelsetes jutustustes. Kõik norrakeelsed tegusõnad ning umbes pooled nimisõnatüvedest said laste kasutuses eestikeelsed muutetunnused. Keelesisendi ja keeleoskuse seoseid uuriti kvantitatiivsete meetoditega. Keelesisendi hulk viimase aasta jooksul oli järjepidevalt kõige olulisem morfosüntaksi oskuste ennustaja, sõnavarateadmiste jaoks oli sama oluline keelesisendi mitmekesisus. Kokkuvõtvalt leiti doktoritöös, et kvantitatiivseid erinevusi kaks- ja ükskeelsete ning erinevate kakskeelsete lasterühmade keelekasutuses selgitavad kõige paremini keelesisendi hulk ja mitmekesisus. Kvalitatiivselt aitab erinevusi selgitada keeltevaheline mõju, mis suunab seda, milliseid struktuure ja sõnu lapsed kasutavad juhul, kui sõna või grammatiline struktuur eesti keeles kättesaadav ei ole. Siinsete leidude ja kogutud andmete põhjal saab kavandada laiemaid uuringuid eesti keele arengu vaatlemiseks nii Norras kui ka muudes väliseesti kogukondades.