VKRK lõputööd – Student works
Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/17564
Browse
Browsing VKRK lõputööd – Student works by Subject "19. saj"
Now showing 1 - 4 of 4
- Results Per Page
- Sort Options
Item Eesti roositud sõrmkindad 19. sajandil(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Varik, Eve; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilLõputöö teema on „Eesti roositud sõrmkindad 19. sajandil“. Töö koosneb teoreetilisest uurimusest ning kollektsioonist erinevate paikkondade roositud kinnastest. Teoreetilises pooles antakse ülevaade muuseumikogudes olevate roositud kinnaste välistest tunnustest nagu värvikasutus, mustrite motiivid, mustri paigutus, randmed ja proportsioonid. Samuti võrreldakse erinevate paikkondade (Läänemaa, Pärnumaa, Põhja-Viljandi ja Mulgimaa) kindaid ja nende eripärasid. Töö teine osa moodustab prakstilise töökäigu kirjeldus. Kollektsiooni valmimise järjekorras kirjeldatakse töös ettetulnud küsimusi ja praktilisi lahendusi selle tehnika kasutamisel. Lisades on äratoodud roositud kinnaste põhilisemad levialade kaart ning mustri- ja koeskeemid kollektsiooni kinnastele. Lõputöö võimaldab saada ülevaate Eestis valmistatud roositud sõrmkinnastest ning annab vajalikud praktilised juhised nende kdudmiseks.Item Harjumaa põimevaipade kompositsioonilised tüübid 19. sajandil – 20. sajandi 30-ndatel aastatel. Koopiavaip Eesti Vabaõhumuusemile(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Vetsa, Karin; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilKarin Vetsa töös on uuritud ajaloolisel Harjumaal 19. sajandil ja 20. sajandi alguskümnenditel levinud põimevaipade kompositsioonilisi tüüpe. Vaatluse alla on võetud 221 Eesti muuseumitest ja erakogudest leitud naast- ja pindpõime ning nendega kombineeritud tehnikates vaipa. Uurimustöö keskse probleemina on püütud välja selgitada olemasolevaid seoseid vaipade kompositisooniliste tüüpide ja kihelkondliku päritolu vahel. Kaardistatud vaibad jaotusid kahte suuremasse rühma: piiramata ja piiratud pinnajaotusega vaibatüübid. Piiramata pinnaga vaibarühma liigitusid triibustiku- ja ruudustiku-põhised vaibad. Piiratud e suletud pinnajaotusega vaibarühm jagunes ühtlase keskväljakuga ja kontsentrilise kompositsiooniga allrühmaks. Töö tulemusena selgus, et ilmnesid piirkondlikud eripärad vaipade kompositsioonitüüpides – neid eripärasid on töös ka tutvustatud. Praktilise tööna teostati vaibakomplekt, mis koosnes Eesti Rahva Muuseumis leiduva Nissi kihelkonna pindpõimevaiba eeskujul valmistatud koopiast Eesti Vabaõhumuuseumile ja samas koloriidis lihttriibulisest vaibast tänapäevasesse interjööri. Töös kirjeldatakse telgedel kootud vaibakomplekti valmistamiskäiku, antakse ülevaade aja- ja materjalikulust.Item Meeste vestid Kuusalu naaberkihelkondades 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Kahe erineva lõikega vesti valmistamine Kuusalu kihelkonna mehe piduliku rahvarõivakomplekti juurde(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Truus, Gitta; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondLõputöö ,,Meeste vestid Kuusalu naaberkihelkondades 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Kahe erineva lõikega vesti valmistamine Kuusalu kihelkonna mehe piduliku rahvarõivakomplekti juurde eesmärk oli uurida, millised võisid olla meeste vestid Kuusalus naaberkihelkondadest leitud esemetele toetudes. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimene peatükk annab ajaloolise ülevaate vestide tekkimisest meeste rõivastusse ja sulandumisest rahvarõivastesse ning lühikirjelduse Soome rahvarõivavestidest, teine peatükk tutvustab muuseumides uuritud esemeid, kolmas peatükk kirjeldab praktilise töö teostamise protsessi ja vestide lõpliku hinna kujunemist. Töö sisaldab arvutiprogrammiga Kaledo Style tehtud jooniseid ja fotosid muuseumiesemetest ning praktilise töö juures vajalikke mustri- ja lõikejooniseid. Lõputöö praktilises osas oli eesmärk käsitsi kududa vestikangad ja õmmelda kaks erinevat vesti Kuusalu mehe rahvarõivakomplektile.Item Saaremaa seelik 19. sajandil: selle semiootiline staatus(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2002) Jõeste, Kristi; Anti Randviir, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond