Võrdleva poliitika õppekava magistritööd – Master´s theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/24343

Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut

Browse

Browsing Võrdleva poliitika õppekava magistritööd – Master´s theses by Subject "Elva"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine avatud ja kaasava valitsemise rakendamisel haldusreformi järgses omavalitsuses - Elva valla näitel
    (Tartu Ülikool, 2018) Vuks, Kertu; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Info ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT), sh Interneti kasutamine on meie igapäevase elu osa. Eesti on suutnud luua endale hea maine just avalikus sektoris rakendatavate IKT lahenduste poolest, meie kogemusest soovivad õppida ka mitmed meist palju suuremad riigid. E-valitsemine, e-teenused, e-riik- need on märksõnad, mis Eesti avaliku sektorit iseloomustavad. Internetiühendus üle Eesti on tänaseks peaaegu kõikjal piisavalt hea, enamik meist kasutab Interneti igapäevaselt erinevate toimingute tegemiseks. Haldusreformi kontekstis on teenuste kättesaadavus saanud varasemast olulisema tähtsuse. Omavalitsuste territooriumid on muutunud suuremaks ning selleks, et teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ei muutuks on ka riigi tasandil välja toodud arengusuunaks IKT laialdasem kasutamine teenuste pakkumisel ning osalemis ja kaasamisvõimaluste loomisel. Magistritöö eesmärgiks on selgitada, kuidas on haldusreform mõjutanud omavalitsustes IKT kasutamist, et tagada seeläbi kaasavama ja avatuma valitsemise rakendamise kohalikul tasandil. Töö keskendub omavalitsuse ja kodaniku omavahelisele interaktsioonile. Selleks uuriti töö raames omavalitsuste veebilehtede, sotsiaalmeedia kanalite, kaasamist ja osalemist võimaldavad IKT lahendusedfoorumid, KOVMEN-i e-teenuste taotlusvormide rakendused, VOLIS platvormi kasutamine haldusreformi eelsetes omavalitsustes ja uues haldusreformi järgselt tekkinud Elva valla näitel. Analüüsiks püstitatud hüpoteesid said töö käigus kinnitust- omavalitsused, kes varasemalt kasutasid IKT vahendeid elanike kaasamiseks ja nende osalusvõimaluste suurendamiseks, kasutasid neid rakendusi ka ühinemise järgselt. Omavalitsused, mis varasemalt oma arengukavades IKT vahendite ja kaasamist ei tähtsustanud, ei kasutanud IKT võimalusi selliselt nagu omavalitsused, kes seda strateegiadokumentides olid sätestanud. Intervjuude põhjal selgus, et peamised taksitused, miks uues omavalitsuses IKT võimaluste rakendamine probleeme tekitab sõltub nii haldusreformi järgsest keerulisest olukorrast uues organisatsioonis (uued inimesed, üleminekuperiood) kui ka sellest, et IKT rakendused ei vasta uute omavalitsuste vajadustele.