Sirvi Märksõna "ärevushäired" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 21

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1. ja 2. kooliastme ärevushäire sümptomitega laste lõimimine tavaõppesse Eesti ühe piirkonna õpetajate hinnangute alusel
(Tartu Ülikool, 2013) Hanikat, Sirje; Kõrgesaar, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ärevuse seos tähelepanu ja kontrolli enesekohaste hinnangutega ärevushäiretega inimestel
(Tartu Ülikool, 2015) Ool, Mirjam; Luuk, Aavo, juhendaja; Luuk, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tähelepanu kontrolli teooria (Attentional Control Theory) kirjeldab ärevuse mõju kognitiivsele sooritusele ning seletab seda, kuidas kõrgema ärevusega inimestel ei pruugi tegelik tähelepanu sooritus madalama ärevusega inimestest kehvem olla. Kõrgema ärevusega inimesed kasutavad rohkem kompensatoorseid strateegiaid, et vähendada ärevuse negatiivset mõju tähelepanule (Eysenck & Derakshan, 2010). Töö tulemused näitavad, et ärevushäirega inimesed hindavad enda tähelepanu ja kontrolli võimekust madalamaks kui kontrollgrupp, samuti on nende tegelik tähelepanu võimekus madalam. Sellegipoolest enesekohased hinnangud ei ole seotud nende tegeliku tähelepanu võimekusega. Töös kasutatud modifitseeritud STICSA skaalad (State-Trait Inventory for Cognitive and Somatic Anxiety) ning Ärevuse intensiivsuse analoogskaala (Visual Analogue Scale for Anxiety) osutusid usaldusväärseteks ärevuse mõõdikuteks ärevushäiretega inimestel, kuid mitte kontrollgrupil. Tähelepanu ja kontrolli raskuste uurimisest ärevushäiretega inimestel võiks kasu olla ärevushäirete ravis, saades täpsemini aru, millele suunata rõhk patsiendi tähelepanu kontrolli parandamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ärevustundlikkuse roll ärevuse, depressiooni ja söömishäire sümptomite püsimisel
(Tartu Ülikool, 2023) Neemre, Marge; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
CACNA1C geeni rs1006737 polümorfismi efekt ärevus- ja meeleoluhäiretele longituudses populatsioonipõhises valimis
(Tartu Ülikool, 2019) Targijainen, Eliina; Vaht, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uurimistöö käsitleb CACNA1C geeni rs1006737 polümorfismi efekti ärevus- ja meeleoluhäiretele longituudses populatsioonipõhises valimis. Uuring põhineb Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) raames kogutud andmetel, mille valimi suurus on n = 1238. See on Euroopa Noorte südameuuringu (1998/99) esialgne Eesti valim, mis hiljem jätkus longituuduuringuna ELIKTU. Antud uurimistöös kasutatakse genotüübiandmeid ning infot enesekohastest küsimustikest ja kliinilistest intervjuudest. Lähtuvalt varasematest tulemustest uurisin, kas inimestel, kellel on CACNA1C rs1006737 A-alleel, on teismeeas kõrgem depressiivsuse ja ärevuse tase, kas nooreks täiskasvanueaks on CACNA1C rs1006737 A-alleeli omavatel inimestel suurem risk haigestuda ärevus- ja meeleoluhäiretesse ning, kas lapseeas on antud genotüübi mõju väiksem kui täiskasvanueas. Töös selgus, et genotüübil mõju ei olnud ja ükski hüpotees paika ei pidanud. Leidsin aga, et aja mõju on olemas. Tulemused näitasid, et vanuse kasvades seisundiärevus ja püsiärevus langevad. Vanuse kasvades väheneb ka depressiivsus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cholecystokinin2 receptor deficient mice: changes in function of GABA-ergic system
(2005) Raud, Sirli; Vasar, Eero, juhendaja; Volke, Vallo, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depression- and anxiety-related gene variants: effects on personality traits and health-related behaviour
(2015-01-16) Lehto, Kelli
Varasemate uuringute põhjal on teada, et mõned isiksuseomadused suurendavad depressiooni tekkimise riski. Nii isiksuseomadustel kui ka depressioonil on aga tugev pärilik taust ja osa geneetilisest alusest arvatakse neil olevat ühine. Kummagi fenotüübi geneetilist ülesehitust ei ole veel suudetud tuvastada. Käesoleva väitekirja eesmärgiks oli uurida suurel rahvastiku suhtes representatiivsel valimil, kuidas on seotud neurotransmissiooni mõjustavad depressiooni kandidaatgeenide variandid 5-HTTLPR, BDNF Val66Met, COMT Val158Met ja TPH2 G-703T isiksuseomadustega. Lisaks uurisime ka geenidevahelisi interaktsioone, vanuse ja soo mõju ning seoseid teiste tervise ja heaolu teguritega. Leidsime, et kõik nimetatud kandidaatgeenid tõepoolest mõjutavad isiksuseomadusi rahvastikus. COMT genotüüp avaldab mõju Neurootilisusele, ehk kalduvusele liigselt muretseda ja ärevust tunda. BDNF ja TPH2 mõjutavad aga Meelekindlust, inimese kalduvust olla kohusetundlik, täpne ja distsipliineeritud. Ilmnes ka 5-HTTLPR polümorfismi moduleeriv roll genotüübi ja Meelekindluse seostes. Samuti leidsime, et nii TPH2 kui COMT genotüüpide mõju Neurootilisusele oli sõltuv uuritavate vanusest. Kuigi me ei leidnud nimetatud geenivariantide seoseid ärevus- ja meeleoluhäiretega, peegeldub mõju isiksusele ka teistes inimese tervise ja heaoluga seotud tegurites. Näiteks BDNF polümorfism avaldab mõju söömishäirete sümptomaatika tekkimisel ning COMT mõjutab depressiivsuse taset, haridusteed ja hinnanguid sotsiaalmajanduslikule staatusele. Käitumisgeneetika valdkonna ummikseis isiksuseomaduste geneetiliste aluste tuvastamisel viitab erinevatele moduleerivatele mõjuteguritele geeniefektide avaldumisel. Väitekirjas käsitletud suure rahvastikupõhise uuringu tulemuste põhjal rõhutame soo, vanuse ja geenidevahelise interaktsiooni arvestamise olulisust genotüüpide mõju uurimisel väga mitmetahulistele fenotüüpidele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depressiooni ja ärevushäirete sümptomaatika seosed kehalise aktiivsusega 11-19 aastaste Eesti laste seas
(Tartu Ülikool, 2025) Koor, Katariina; Konstabel, Kenn, juhendaja; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli välja selgitada seosed vaimse tervise ja kehalise aktiivsuse vahel Eesti laste seas. Uuringus osalesid 499 õpilast vanuses 11-19, kes täitsid küsimustiku, milles hinnati nende kehalist aktiivsust ning depressiooni ja ärevuse sümptomaatikat RCADS-25 skaalal. Lisaks hindasid 322 lapsevanemat oma lapse kehalist aktiivsust. Selgus, et nii lapse kui vanema hinnatud kehalise aktiivsuse kõrgem tase oli seotud madalama ärevuse ja depressiooni sümptomaatikaga, kusjuures seos oli depressiooni puhul tugevam. Sugu koos lapse hinnanguga oma eelmise nädala kehalisele aktiivsusele ning pere majanduslikule seisule seletas ära 20,1% ärevushäiretele ning 23,4% depressioonile viitavate sümptomite esinemise variatiivsusest, tüdrukutel oli suurem tõenäosus neid sümptomeid kogeda. Seega võivad lapse sugu, kehaline aktiivsus ja majanduslik taust olla olulised tegurid, millele Eesti laste vaimse tervise edendamisel tähelepanu pöörata.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emotsiooni regulatsiooni raskuste ja kogemusliku vältimise modereeriv mõju meeleolu- ja ärevushäire sümptomitele
(Tartu Ülikool, 2024) Niitsoo, Merili Lissel; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti emotsioonide regulatsiooni (ER) raskuste ning kogemusliku vältimise (KV) rolli ärevuse ja depressiooni sümptomitele, lisaks vaadeldi ka ER raskuste ning KV seoseid depressiooni ja ärevushäirete sümptomitega. Valim (n = 286) koosnes kliinilise psühholoogi vastuvõtule pöördunud täiskasvanutest (n = 79) ning tavapopulatsioonist (n = 207). Korrelatsioonanalüüsi tulemuste kohaselt olid nii depressiooni sümptomid kui ärevushäire sümptomid nii ER raskuste kui ka KV-ga positiivses seoses. Regressioonanalüüsi tulemused näitasid, et ER raskuste ning kogemusliku vältimise koosmõju ennustas depressiooni ning seisundiärevuse sümptomeid vähesemal määral kui ER raskused või KV üksinda. Tulemused viitavad, et ER raskustel on suurem roll ärevuse ning depressiooni sümptomite püsimisel, kui seda on kogemuslikul vältimisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Generaliseerunud ärevushäirega ja häireta täiskasvanud isikute hoiakud ja teadmised ravis
(2022) Randma, Geia; Kastepõld-Tõrs, Kaia; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kroonilise stressi mõju ärevus- ja meeleoluhäiretele vahendatuna põletikumarkeri C-reaktiivse valgu poolt
(Tartu Ülikool, 2021) Targijainen, Eliina; Vaht, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada stressirikaste elusündmuste (SLE) ja C-reaktiivse valgu (CRP) seos ning roll ärevus- ja meeleoluhäiretes nii läbilõikeliselt kui longituudselt populatsioonipõhises valimis. Töö põhineb Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) vanema ja noorema kohordi kogutud andmetel, kui uuritavad olid 15-, 18-, 25- ja 33-aastased. Käesolevas uuringus kasutatakse infot stressirikastest elusündmustest, täisverest määratud põletikumarkeri CRP tasemetest, enesekohastest küsimustikest ja kliinilistest intervjuudest. Igas uuringulaines olid stressirikkad elusündmused seotud ärevus- ja meeleoluhäiretega nii läbilõikeliselt kui longituudses perspektiivis. C-reaktiivsel valgul ei olnud läbivat efekti ärevus- ja meeleoluhäirete sümptomaatikale ega diagnoosidele. Rohked stressirikkad elusündmused ei olnud seotud kõrgema CRP tasemega. Töö annab panuse stressi ja põletikumarkeri CRP rolli väljaselgitamisesse ärevus- ja meeleoluhäiretes ning nende häirete kujunemise paremaks mõistmiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Laste ja noorukite depressiooni, ärevushäire ja suitsiidiriski sõeluuring: tervisetehnoloogia hindamise raport TTH70
(Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2023) Juus, Eva; Põld, Mariliis; Kleinberg, Anne; Alloja, Janika; Jürisson, Mikk
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Linna kõnnitavuse seosed depressiooni- ja ärevuse riskiga
(Tartu Ülikool, 2024) Vichmann, Verner; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Linnalise elukeskkonna kõnnitavust võib kontseptualiseerida, kui populatsioonitihedust, hoonealust pindala ja teedevõrgustikku pikkust kaasavat terminit. Uurimistöö eesmärgiks oli leida, kuidas eelmainitud keskkonnatunnused on seotud depressiooni- ja ärevushäirete riskiga. Enesekohased andmed koguti Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu raames ning info elukoha konteksti kohta saadi projekti eMOTIONAL Cities raames kogutud geokodeeritud andmetest. Riski depressioonile ja ärevushäiretele hinnati EEK-2 küsimustikuga. Valimi moodustasid 3980 linnalise elukohaga Eesti elanikku, kellest 62% olid naised ja kelle keskmiseks vanuseks oli 51,9 aastat. Logistiliste regressioonianalüüsidega koostati sotsiaal-demograafiliste muutujatega baasmudelid ja keskkonnamudelid. Populatsioonitiheduse, hoonealuse pindala ja teedevõrgustiku pikkuse kaasamine regressioonimudelitesse parandas depressiooniriski puhul mudelite ennustusvõimet. Uuritavate keskkonnategurite kõrgemad väärtused olid seotud kõrgema depressiooni- ja ärevushäirete riskiga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Linna rohealade seosed depressiooni ja ärevuse riskiga
(2023) Kari, Britta; Kreegipuu, Kairi; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meeleolu- ja ärevushäirete kujunemise geneetiline komponent:21 neurotransmissiooniseoselise kandidaatgeeni polümorfismide analüüs
(2006) Tammekivi, Veronika; Metspalu, Andres, juhendaja; Nikopensius, Tiit, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pere- ja koolisuhete kvaliteedi mõju noore täiskasvanu ärevus- ja meeleoluhäirete esinemisele longituudses perspektiivis
(Tartu Ülikool, 2021) Leimann, Kerttu; Vaht, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli leida, mil määral mõjutab pere- ja koolisuhete kvaliteet subjektiivset ärevust ja depressiivsust ning ärevus- ja meeleoluhäirete esinemist longituudses perspektiivis. Valim koosneb Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) käigus longituudmeetodil kogutud noorema ja vanema kohordi andmetest ning selle suurus on n = 1238. Antud uurimistöös kasutatakse ärevuse, depressiivsuse, pere- ja koolisuhete kohta kogutud andmeid enesekohastest küsimustikest ning psühhiaatrilisest intervjuust. Selgus, et madalama kvaliteediga pere- ja koolisuhteid tajunud uuritavad raporteerisid ka järgnevates uuringulainetes kõrgemat püsi- ja seisundiärevust ning depressiivsust võrreldes nende uuritavatega, kes tajusid kõrgema kvaliteediga pere- ja koolisuhteid. Samuti esines tendents, et uuritavad, kes tajusid madalama kvaliteediga pere- ja koolisuhteid, olid pigem grupis, kus ärevus- ja meeleoluhäireid diagnoositi rohkem.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Serotoniini 1A retseptori geeni polümorfismi C(-1019)G seosed neurootilisuse ning ärevus- ja afektiivsete häiretega
(Tartu Ülikool, 2015) Pullerits, Piibe; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kas 5HTR1A C(-1019)G polümorfism omab mõju neurootilisusele ning ärevus- ja afektiivsetele häiretele. Lisaks uuriti peresuhete ja stressirohkete elusündmuste seost samade sõltuvate muutujatega. Vaimsete häirete olemasolu mõõdeti kliinilise intervjuu abil, neurootilisust ja keskkondlikke tegureid enesekohaste küsimustike läbi. Töös leiti, et 5HTR1A C(-1019)G polümorfism ei ole oluliselt seotud neurootilisuse ning afektiivsete ja ärevushäiretega. Seevastu esines neurootilisusel ning afekti- ja ärevushäiretel statistiliselt oluline seos peresuhete ja stressirohkete elusündmustega. Tulemustest järeldati, et keskkondlikud muutujad omavad ärevus- ja afektiivsete häirete esinemisele ning neurootilisusele olulist mõju, samas kui 5HTR1A C(-1019)G polümorfism neile mõju ei avalda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Serotonin function in panic disorder: from clinical experiments to brain imaging and genetics
(2004) Maron, Eduard; Vasar, Veiko, juhendaja; Šlik, Jakov, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Single-nucleotide polymorphism profiling of 22 candidate genes in mood and anxiety disorders
(2005) Koido, Kati; Kõks, Sulev, juhendaja; Metspalu, Andres, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Stress and sociability: individual differences and their neurochemical substrate
(2006) Tõnissaar, Margus; Harro, Jaanus, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teadvelolekul põhineva rühmateraapia mõju tähelepanu püsivusele, kognitiivsele paindlikkusele ning emotsionaalsele enesetundele
(Tartu Ülikool, 2015) Hanso, Helena; Paaver, Marika, juhendaja; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uurimistöö käsitleb teadvelolekuteraapia mõju emotsionaalsele enesetundele, teadveloleku tasemele, tähelepanu püsivusele ning kognitiivsele paindlikkusele. Meeleolu- või ärevushäiretega patsiendid (N=13) osalesid 8-nädalases teraapias, mis põhineb Mindfulness-Based Cognitive Therapy (MBCT) manuaalil. Kontrollgruppi (N=24) kuulusid terved täiskasvanud, kes vastavat sekkumist ei saanud. Mõõdeti katsegruppide sooritust testides WCST (kognitiivse paindlikkuse mõõdik) ja SART (püsiva tähelepanu mõõdik) ning enesekohastes küsimustikes EEK-2 ja MAAS. Lisaks andis osa teraapiagrupi liikmetest (N=6) ka kvalitatiivset informatsiooni teraapiaprotsessi kogemuste kohta. Hüpotees, mille kohaselt ärevus- ja meeleoluhäirete all kannatavate teraapias osalevate katseisikute emotsionaalne enesetunne paraneb teraapia käigus, ei leidnud käesolevas uuringus kinnitust. Samuti ei suurenenud teraapia käigus statistiliselt olulisel määral teadveloleku tase. Küll aga leiti, et erinevalt kontrollgrupist paranes teraapiagrupil püsiv tähelepanuvõime. Osaliselt paranesid ka kognitiivse paindlikkuse näitajad. Kokkuvõttes kinnitas uurimus tähelepanu püsivuse paranemist MBCT käigus ning soovitab teisi eelpoolmainitud seoseid edaspidi täiendavalt uurida.