Sirvi Märksõna "õppimine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 137

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ainekursuse "Ennastjuhtiv õppija" mõju 10. klasside õpilaste eneseregulatsioonioskusele
(Tartu Ülikool, 2024) Tappo, Tuuli; Saks, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialade õppimise motiivid Tallinna ja Tartu Ülikooli bakalaureuseastme tudengite seas
(Tartu Ülikool, 2016) Tamme, Heleri; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöös on uuritud ja analüüsitud ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppivate tudengite motiive erialade õppimiseks ja nendel tegutsemiseks ning samuti kõrghariduse omandamise vajalikkust. Töö ajendiks on viimastel aastatel Eestis laienenud võimalused nendel erialadel kõrghariduse omandamiseks, mis teevad vajalikuks uue olukorra analüüsimise. Sellest tulenevalt vaadeldi ka ülikoolide omavahelist konkurentsisituatsiooni ja võimalikke erinevusi õppetöös, toetudes tudengite hinnangutele. Uuringu tulemustest selgus, et ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppimine on tudengite kindel läbimõeldud soov ja sellega soovitakse siduda oma tulevikku. Erialade õppimine on motiveeritud võimalusest eneseväljenduseks ja huvist valdkonna vastu. Mõlemal erialal peetakse kõrghariduse omandamist vajalikuks ja võimalusi heaks ning rõhutatakse teooria ja praktika tasakaalu olulisust. Võimalust valida ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppimiseks kahe ülikooli vahel peavad tudengid positiivseks muutuseks eelkõige logistilistel põhjustel, kuid teadvustavad ka konkurentsi suurenemist tööturul. Tuntakse muret tänast ajakirjandust iseloomustavate klikiuudiste pärast, mis võib seada ohtu selle kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse. Kommunikatsioonivaldkonna puhul oldi tagasihoidlikumad ning probleeme ega võimalikke muutusi välja ei toodud. Vaatamata sellele, et täna veel võrdlemisi värske situatsioon võib tekitada ajakirjanduses ja kommunikatsioonis spetsialistide ületootmise, on esmalt oluline, et mõlemad ülikoolid defineeriksid ennast uues konkurentsiolukorras, keskenduses eelkõige ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialadele, ning seaksid selged eesmärgid nendel erialadel koolituse pakkumisel. Läbi viidud uuringu ja analüüsi tulemusena võib hinnata, et huvi ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppimise vastu on püsivalt kõrge. Tudengeid jätkub mõlemale ülikoolile ning õppijatel on valikuvõimalus. Siiski on oluline, et ülikoole oleks samade erialade õpetamisel võimalik paremini eristada, et tulevased õppijad saaksid teha omale kõige sobivama valiku ega peaks pettuma.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andmed üliõpilaste töö kohta
(Tartu Riiklik Ülikool, 1982) Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andmed üliõpilaste töö kohta : [küsimustik]
(Tartu Riiklik Ülikool, 1979) Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andragoogilise, sotsiaalse ja psühholoogilise aspekti tegurite koosmõju täiskasvanute õppimiskäsituste, õppimisvalmisolekule ja koolitusaktiivsuse kujunemisele elukestva õppe kontekstis
(2006) Jõgi, Larissa
Elukestev õpe ja täiskasvanuharidus on võimas jõud saavutamaks sotsiaalset sidusust, eriti siis, kui koolituse/õppevorm ja kontekst on seotud kohaliku või regionaalse tasandiga, ümbritseva eluga ja selle eluga, mida inimesed elavad. Käesoleva uurimuse koostamisel lähtuti vajadusest laiendada ning analüüsida teoreetilist nägemust täiskasvanu õppimise olemusest ja õpikäsituste kujunemisest elutee kontekstis. Uurimuse põhiküsimusteks on: kuidas kujuneb täiskasvanute õpikäsitus ja millised tegurid mõjutavad õpikäsituste, õppimisvalmisolekute ja koolitusaktiivsuse kujunemist täiskasvanueas erinevate põlvkondade lõikes?
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ankeet : [vene keele õppimise kohta]
(Tartu Riiklik Ülikool, 1979) Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ankeet : [vene keele õppimise kohta]
(Tartu Riiklik Ülikool, 1981) Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Embargo ,
Arvu eelkujutluste omandatus tavakooli esimese klassi matemaatika programmi läbinud õpilastel
(Tartu Ülikool, 2007) Poll, Marje; Maila, Meelika, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Associative learning method as an English learning method at EFL primary school
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2019) Dobrovolskaja, Jelena; Dobrovolskaja, Jelena; Razinkova, Žanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalik-õiguslike kõrgkoolide bakalaureuseastme tudengite töötamist mõjutavad aspektid EUROSTUDENT IV ja V näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Tamm, Lauri; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolevas bakalaureusetöös analüüsiti, mis aspektid mõjutavad avalik-õiguslike ülikoolide täiskoormusega õppivaid tudengeid tööle asuma. Esmalt andis töö autor ülevaate valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ning varasemalt läbi viidud uuringutest ning üldisest statistikast Eestis ja mujal maailmas. Töö empiiriline osa põhineb EUROSTUDENT IV ja EUROSTUDENT V uuringujärkude Eesti kohta käivatel andmetel. Bakalaureusetöö täitis seatud eesmärki, töös uuriti, mis on tööle asumise peamised põhjused, kui seotud on tehtav töö õpitava erialaga, vanemate sotsiaalmajandusliku staatuse mõju tööle asumisele ning ülikoolilinna kolimise mõju tööle asumisele. Selgus, et peamiseks põhjuseks, mis tudengid bakalaureuseastmes tööle asuvad, on majandusliku toimetuleku tagamine. Tudengid töötavad valdavalt valdkondades, milles leiavad mingi ühisosa õpitava erialaga. Tuleb välja tuua, et olulisel määral seotuks hindasid oma tööd neljandik vastanutest ning veidi vähem kui pooled tudengid töötavad ametites, milles ei ole õpitavaga seost. Vanemate haridustaseme ning vastajate poolt antud hinnangu vanemate sotsiaalmajanduslikule tausta ning töötamise vaheliste seoste uurimisel ilmnes, et olulist mõju nimetatud aspektid ei oma. Ülikoolilinna kolimisel ei ilmnenud antud uuringust statistiliselt olulist mõju töötamisele. Nii ülikoolilinnadesse kolinutest kui samas linnas õpinguid jätkavatest tudengitest töötasid ligikaudu pooled. Peamiseks põhjuseks, miks tudengid tööturul aktiviseeruvad, on majandusliku toimetuleku tagamine. Käesoleva töö autor leiab, et on oluline ümber hinnata õppetoetuste süsteem ning tõsta need tasemele, mis võimaldaks tudengitel läbida ülikooliõpingud ilma tööle asumata. Selleks, et omandada praktilist töökogemust õpitavas valdkonnas, tuleb suurendada praktika osakaalu õppekavades.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Balanseringen av arbete och studier : studenternas erfarenheter att navigera dubbla ansvarsområden
(Tartu Ülikool, 2024) Ermits, Regina; Mullamaa, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Basic school students’ perceptions of the application Memrise as an assisting tool for language learning
(Tartu Ülikool, 2021) Pilter, Pille; Zagura, Natalja, juhendaja; Tartu Ülikool. Anglistika osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Different techniques for foreign language learning change and develop over time and mobile assisted learning has been growing in popularity over the past few years. Even though the techniques used in the applications are not new, the gamification aspect of them can motivate students to learn languages and have positive results in overall language knowledge. Therefore, the aim of this thesis is to use the language learning application Memrise as an assisting tool for language learning and find out the perceptions of the students using the application and whether they could benefit from it. The study was conducted in a large basic school near Tallinn, Estonia among students from 6th and 9th grade.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Collaborative blended learning and gamified classroom. A case study in argumentation-based Costa Rican social studies classes
(Tartu Ülikool, 2025) Godínez Mora, Andrés Felipe; Siiman, Leo Aleksander, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Collaborative learning in senior secondary schools in Lagos state Nigeria: students' perceptions, techniques and real-world learning transfer
(Tartu Ülikool, 2025) Nnadi, Omolabake Aminat Vivian; Siiman, Leo Aleksander, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Conceptual development in school-aged children: the impact of teaching
(Tartu : Tartu University Press, 1997) Kikas, Eve
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Constructively Aligned Economics Class: Achieving Intended Learning Outcomes by Using Classroom Game
(Tartu Ülikool, 2015) Roosaar, Eva; Bormann, Sven-Kristjan, juhendaja; Kaasa, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Creating a business English course
(Tartu Ülikool, 2020) Eero, Sille; Türk, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Anglistika osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
In this quickly globalizing world, a broad world view and a good command of English is becoming more and more important. Tartu Miina Härma Gümnaasium aims to prepare students for this and provides many elective courses, Business English being one of them. The aim of this MA thesis is to design a Business English course for Tartu Miina Härma Gümnaasium that focuses on subject matter and Business English related vocabulary which makes it a fusion of English for Special Purposes (ESP) and Content and Language Integrated Learning (CLIL) course. ESP is an approach where English as a language is central but it is taught within a certain subject area (for example, English for Doctors or Business English); CLIL is an approach where a subject is taught in the target language and students learn both the subject matter and the language at the same time. The course that is meant for 12th graders consists of six units (“Corporate image and supply”, “Marketing”, “Risk management”, “Free trade”, “Investing”, “Working life”) over 60 lessons and its materials come from different Business English textbooks and some are created by the author of this thesis. Modular format with some cyclical course format’s characteristics is used as course outline – this means that the topics do not have to be in a certain order because there is little cumulative knowledge between the topics but revisiting previous topics is done wherever possible. A lot of attention is given to revising vocabulary as this helps students to remember new vocabulary better.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digioskuste õpetamine eakatele: juhtumianalüüs õppimiseksperimendi pilootkatse põhjal
(Tartu Ülikool, 2025) Seedur, Hanna; Liin, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uuringu eesmärk oli Kadri Leetmaa eestvedamisel läbiviidava projekti „Nutika ühiskonna avaram ümbermõtestamine: targa maaelu koosloome vananeva elanikkonnaga piirkondades“ õppimiseksperimendi piloteerimine ning võimalike takistuste, piirangute ja probleemide leidmine. Teiseks eesmärgiks oli arendada pilootsekkumise kaudu uuritava digioskusi ning kontrollida seega järgmiseid hüpoteese: (1) õppeprogrammi läbimise tulemusena paranevad osaleja digioskused; (2) õppeprogrammis osalemise tulemusena suureneb osaleja heaolu ja väheneb üksilduse tunne. Pilootsekkumine viidi läbi ühe väheste digioskustega 79-aastase naise peal, kasutades digioskusi õpetavaid prototüüp-videoloenguid. Kõik tähelepanekud videoloengute ning üldiselt sekkumise kohta said edastatud uurimisgrupile ning nende abil arendati välja päris sekkumine. Õppeprogrammi läbides paranesid uuritava digioskused nii tema enda hinnangul kui ka uuringule eelnenud ja järgnenud digioskuste küsimustike vastuste võrdluses ning suurenes ka WHO-5 Heaolu Indeksi küsimustiku kohaselt heaolu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digipädevusi arendava õpimängu “Häkkerite lahing” loomine
(Tartu Ülikool, 2019) Poudel, Diana; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö raames valmis hariv ja lõbus õpimäng „Häkkerite lahing“, mille eesmärgiks on õpetada vajalikke digipädevusi alg- ja põhikoolis käivatele noortele. Mängu küsimuste koostamisel lähtuti eelkõige Livingstone jt (2014) ja Lorenzi (2017) töödes välja toodud ohtudest ning DigComp digipädevuste raamistuses (Kluzer ja Pujol Priego, 2018) välja toodud oskustest ja teadmistest. Tegu on õpimänguga, kus tavalise lauamängu elemente on rakendatud hariduslike eesmärkide saavutamiseks. Mäng koosneb 12 tegelaskaardist (Lisa 2), mille on loonud tunnustatud Eest lasteraamatute illustraator Marja-Liisa Plats ning 150 kaitsekaardist (Lisa 3), mis on jaotatud viieks tasemeks. Lisaks on mängus kasutusel paha häkkeri tegevust kajastavad artefaktid: täringud ning pahavaražetoonid. Mängu on testitud nii koolitunnis kui väljaspool seda ning selle tulemusena võib kindlalt väita, et mäng motiveerib lapsi uusi teadmisi õppima ning aitab kaasa diskussiooni tekkele erinevate olukordade üle internetis. Mäng antakse välja 2019. aasta sügiseks kasutades osaliselt ühisrahastust ning osaliselt koostööd Telia Eesti AS Suurima Julguse algatusega. Ma väga loodan, et sellest magistritööst on tulevikus abi nendel, kes plaanivad mõnd õpimängu luua. Minu enda jaoks oli see protsess juba väga hariv ja lõbus väljakutse ning loodan, et mäng pakub uusi teadmisi ja mängurõõmu tuhandetele Eesti lastele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Doctoral students’ perspectives on learning about teaching in the higher education context
(2024-06-04) Soomere, Triinu; Karm, Mari, juhendaja; Roxå, Torgny, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoriõpingute ajal õpetama õppimine võib tunduda teisejärguline teadustööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamise kõrval. Samas on teada, et paljud doktorandid jätkavad oma karjääri nii akadeemilises kontekstis, kus õpetamine on üks nende tööülesannetest, kui ka mitteakadeemilistes valdkondades konsultantidena või täiskasvanute koolitajana, kus nad vajavad õpetamisega sarnaseid oskusi. Lisaks on poliitikadokumendid nii Euroopa Liidus kui ka Eestis suunanud ülikooliõpet muutuma õppimiskeskseks. Varasemad uuringud näitavad, et doktorandid ei tunne end õpetamiseks hästi ette valmistatutena, neil puudub süstemaatiline ettevalmistus õpetamiseks ning doktorantide õpetamisarusaamad võivad olla nii õppimiskesksed kui ka õpetajakesksed. Käesoleva doktoritöö eesmärk on välja selgitada doktorantide arvamused kuidas erinevad õppimisviisid nende õpetama õppimist kujundavad. Empiirilised andmed koguti poolstruktureeritud intervjuude vormis 25 doktorandilt neljast Eesti ülikoolist. Tulemused näitasid, et uuringus osalenud doktorandid pidasid õpetamise väärtust rõhutava ja õppimiskesksele lähenemisele keskendunud pedagoogilise kursuse läbimist toetavaks ja tähtsaks õpetamise õppimiseni viivate vestluste kujundamisel. Mitteformaalsetest vestluste toel õpetama õppimine oli uuringus osalejate sõnul seotud refleksiooniga. Veel selgus tulemustest, et osad doktorandid ei vestle õpetamisest kellegagi ja ilmnes ka doktoritöö juhendajatega õpetamisteemaliste vestluste puudumine. Lisaks näitasid tulemused, et mida rohkem on omaks võetud ülikooli õpetamiskultuuri normid, seda hõlpsam on saada kogukonna poolt aktsepteeritud. Kogukonna poolt aktsepteerimine võib hõlbustada või takistada õpetama õppimist. Tulemustest ilmnes ka, et transformatiivse õppimise protsessi ja liikumist õppimiskesksuse suunas kirjeldasid osalejad seoses kogetud rahulolematusega oma õpetamises ning oma õpetamise kriitilise refleksiooniga, mis põhines teoreetilistele pedagoogikateadmistele. Kontekst võib toetada või takistada transformatiivset õppimist, kuid osalejate sõnul sügaval tasandil toimuv transformatsioon jätkub olenemata kogetud toetusest ümbritsevas keskkonnas. Tulemuste põhjal tehti mitmeid ettepanekuid seoses formaalse ja informaalse õpetamise kohta doktorantidele, doktorantide juhendajate rolli kohta õpetama õppimisel ja ülikooli karjäärimudeli kohta.