Sirvi Märksõna "Estonia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 477

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2000 Regular Report from the Commission on Estonia’s Progress Towards Accession
(2000) European Commission
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2001 REGULAR REPORT ON ESTONIA'S PROGRESS TOWARDS ACCESSION. SEC(2001) 1747
(2001) European Commission
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2002 REGULAR REPORT ON ESTONIA'S PROGRESS TOWARDS ACCESSION {COM(2002) 700 final}
(2002) European Commission
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
210Pb in Estonian air: long term study of activity concentrations and origin of radioactive lead
(2016-07-01) Isakar, Kadri; Realo, Enn, juhendaja; Kiisk, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Maa sees on tema sünnist saadik mitmeid radioaktiivseid materjale, mis lagunevad millekski uueks, mis laguneb omakorda millekski järgmiseks, mis laguneb omakorda millekski jne. Niisuguste radioaktiivsete lagunemisridade elemente nimetatakse nende järjekorra alusel emanukliidideks ja tütarnukliidideks. Üks tuntumaid lagunemisrea liikmeid on radoon, mis oma gaasilise oleku tõttu maapinnast õhku rännata suudab ning mille kogunemist eluruumidesse võimalikult palju pärssida püütakse. Vähem räägitakse radooni tütardest, kelle kurikuulsus samuti radooni nime alla koondatud on. Üks neist tütarnukliididest on plii ehk täpsemalt plii 210 ehk 210Pb. “210” tähistab kindlat tüüpi pliituumade massi ehk neutronite ja prootonite koguarvu tuumas. 210Pb on kasulik abivahend keskkonnas toimuvate transpordiprotsesside uurimisel, järvesetete vanuse määramisel ning samuti radooni ja kõigi tema tütarde kiirgusmõju hindamisel. Neiks töödeks on aga eelnevalt vaja teada 210Pb igapäevast kogust meie elukeskkonnas, sh välisõhus. Käesoleva töö raames koguti iganädalasi õhuproove ning analüüsiti 210Pb sisaldust Tõravere, Narva-Jõesuu ja Harku välisõhus, tulemused on antud aastate 2001-2008 kohta. 210Pb kogust õhus mõõdetakse ühikutes Bq/m3, mis näitab, kui palju radioaktiivseid lagunemisi ühe sekundi jooksul ühes kuupmeetris õhus juhtub. Kuna kogused on väikesed, peame kasutama eesliidet “milli-“ ehk ühikuks saab mBq/m3. Tulemused: Tõraveres 0,12 mBq/m3 kuni 2,77 mBq/m3, Narva-Jõesuus 0,08 mBq/m3 kuni 2,53 mBq/m3, Harkus 0,01 mBq/m3 kuni 2,16 mBq/m3. Väärtused muutuvad väga suurtes piirides, mis mujal maailmas saadud tulemustega võrreldes ning õhumasside liikumisi arvesse võttes ongi täiesti tavaline. Uuriti ka, kust 210Pb meile saabuda võiks ning selleks arvutati ülemaailmse andmebaasi (NOAA USA-s) abil õhu liikumise trajektoorid, mis koondusid proovide kogumispunktidesse. Koondtulemus näitas, et nii Tõraverre, Narva-Jõesuusse kui ka Harkusse saabub 210Pb-rikas õhk idast ja kagust ning 210Pb-vaene õhk läänest. Seda põhjendatakse asjaoluga, et maismaa kohal on 210Pb sisaldus oluliselt suurem kui merel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A model for implementing inclusive education in early childhood education
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-09-22) Nelis, Pille; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kaasav hariduse põhimõtete rakendamine alushariduses on üks olulisemaid teemasid nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis. Alusharidus kaasavas õpikeskkonnas avaldab pikaajalist ja positiivset mõju laste akadeemilistele oskustele, sotsiaalsele arengule ja edasijõudmisele koolis ja seetõttu on kaasava hariduse tõhus rakendamine koolieelsetes lasteasutustes väga oluline. Uuringute tulemused on näidanud, et kaasava hariduse tõhus rakendamine on seotud mitmete teguritega nagu arusaam kaasava hariduse tähendusest, selgus kaasava hariduse rakendamist toetavates tunnuste ja lasteaia töötajate professionaalsus kaasava hariduse rakendamisel. Seetõttu keskendub doktoritöö kaasava hariduse rakendamist toetava mudeli loomisele ja selle rakendatavuse uurimisele alushariduses. Uurimist alustati süstemaatilise kirjandusanalüüsiga. Kirjanduses leiduvate definitsioonide kõige olulisemaid aspekte arvesse võttes sõnastati kaasava hariduse definitsioon, milles saab eristada selle filosoofilist ja praktilist olemus. Kirjandusanalüüs näitas, et kaasava hariduse võtmetunnused saab süstematiseerida haridussüsteemi viie tasandi kaudu: lapse, pere, õpetaja, institutsiooni ja riigi tasand. Edasi uuriti, kuidas on teoreetiline mudel kooskõlas lasteaia praktikatega. Selleks viidi läbi juhtumiuuring, kus osalesid ühe lasteaia töötajad. Tulemused näitasid, et teoreetiline mudel on kooskõlas lasteaia praktikatega. Samas ilmnesid mitmed väljakutsed kaasava hariduse rakendamisel. Lõpuks hinnati mudeli rakendatavust lasteaedade meeskondadele suunatud koolitusprogrammi kaudu, mis arendati välja mudeli põhjal. Täpsemalt uuriti, kuidas muutub programmi läbimisel osalejate tegevusvõimekus kaasava hariduse rakendamisel. Selleks viidi läbi küsitlused enne koolituse algust ja pärast koolituse lõppu. Tulemused näitasid, et koolituse läbimisel muutus osalejate tegevusvõimekus kaasava hariduse rakendamisel, mis omakorda viitab mudeli rakendatavusele. Doktoritöös antakse soovitused edasisteks uuringuteks, hariduspoliitika kujundamiseks, kaasava hariduse rakendamiseks lasteaedades ja õpetajate koolitamisel, et toetada kaasava hariduse tõhusat rakendamist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A Survey of Open Science Attitudes and Practices among Estonian Scientists
(2017-04-20) Olesk, Arko
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Academic assets, life-cycle, and entrepreneurship: a longitudinal study of Estonian academic workers
(2021) Mõttus, Maksim; Lukason, Oliver
This study aimed to find out how academic assets are interconnected with firm creation by academic staff at different academic life-cycle stages. The applied theoretical setting integrated resource-based and life-cycle explanations of academic entrepreneurship. A longitudinal whole population dataset of Estonian academic workers was applied, with a dependent variable reflecting firm creation, and independent variables representing different academic assets. The logistic regression results indicated the varying importance of different academic assets at different academic career stages, while divergence also exists with respect to academic discipline. The results enable postulating several theoretical propositions, accompanied by practical implications for technology transfer at universities.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Acute myocardial infarction in Estonia 2001–2014: towards risk-based prevention and management
(2019-07-04) Saar, Aet; Eha, Jaan, juhendaja; Ainla, Tiia, juhendaja; Marandi, Toomas, juhendaja; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Südame-veresoonkonna haiguste, eelkõige südame isheemiatõvest ja südamelihase infarktist põhjustatud suremus Eestis on viimastel aastakümnetel langenud, kuid on jätkuvalt Euroopa keskmisest kõrgem. Suremuse edasine langetamine eeldab tõhusamat infarkti ennetamist ja paremat ravi. Ennetuse nurgakiviks on kõrgeima haigestumisriskiga inimeste kindlaks tegemine ja neile ennetava ravi pakkumine, et vähendada infarkti haigestumise tõenäosust. Ravijuhised soovitavad selleks kasutada riski hindamise skoore, mis ennustavad riskifaktorite esinemise põhjal haigestumise tõenäosust. Riskihinnangu alusel otsustatakse ennetava ravi vajadus – kõrgem risk eeldab varasemat ja tõhusamat sekkumist. Riskiskoorid on välja töötatud madalama südame-veresoonkonna haiguste levimusega arenenud riikides ning seni ei ole nende sobivust Eesti rahvastikul hinnatud. Doktoritöö tulemusel selgus, et kolmest riskiskoorist kaks – Euroopas kasutatav SCORE ja Ameerika PCE sobivad südame-veresoonkonna haiguste riski hindamiseks Eestis. Suurbritannia QRISK2 alahindas oluliselt haigestumise tõenäosust ja seega vajaks enne kasutamist kohandamist Eesti oludele. Doktoritöös hinnati ka südamelihase infarktiga patsientide ravi kvaliteeti Eestis 2001–2014. Kuigi patsientide keskmine vanus ja kaasuvate haiguste esinemise sagedus kasvasid, paranes oluliselt infarktijärgne elulemus, mida võib seostada ravijuhistes soovitatud kaasaegse ravi paranenud kättesaadavusega. Uuringuperioodi jooksul ühtlustusid infarkti ravikvaliteet ja -tulemused Eestis – 2011. aastaks ei sõltunud ellujäämise tõenäosus enam sellest, kas patsient pöördus esmaselt piirkondlikku või kohalikku haiglasse. Probleemina tõi töö välja nn. ”riski-ravi paradoksi”, mille kohaselt kõrgeima riskiga patsiente ravitakse vähem tõhusalt võrreldes madalama riskiga haigetega. Seega, infarktijärgse elulemuse edasiseks parandamiseks tuleb enam tähelepanu pöörata kõrgeima riskiga, sealhulgas eakate, suhkrutõve ja neerupuudulikkusega patsientide ravile.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adam Reinhold Schiewe. Esimese Eesti baptistikoguduse rajaja elulugu
(2024-05-15) Linder, Üllas; Lehtsaar, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimuse käsitleb Poola sakslasest baptistijutlustaja Adam Reinhold Schiewe (22.05.1843–29.12.1930) elulugu. Schiewe tegutses tänapäevaste piiride järgi viies riigis: Poolas, Volõõnia piirkonnas Ukrainas, Peterburi saksakeelses koguduses Venemaal (ja samal ajal ka Eestis) ning Saksamaal. Suurima jälje jättis Schiewe Eestisse, kus ta rajas 1884. aastal Haapsalus esimese baptistikoguduse ja oli Eesti baptismi tegelik juht 11 aastat. Uurimuse kirjutamise ajendiks oli vajadus mõista baptismi kui ühe Eestis tegutseva uskkonna ajaloolist tausta, väärtustada omaaegset mõjusat isikut, täpsustada senist pilti Schiewest ja tuua ta välja aja kulgemisest tingitud varjust. Uurimuse teemadeks on baptismi põhimõtted ja ajalugu, Schiewe kirjalik pärand, Schiewe päritolu ja perekond, kuidas Schiewest sai baptist ja jutlustaja, Schiewe ilmalik ja vaimulik haridus ning kuidas ta neid rakendas, Schiewe jutlustajana ja pastorina, Schiewe kui usu pärast tagakiusatu (sh Volõõniast väljasaatmine), Schiewe vaimulike ja majandusprobleemide lahendajana, Schiewega seotud olulised isikud – tema suhtumine neisse ja nende suhtumine temasse, olud, milles Schiewe elas ja tegutses – millised need olid enne ja millisteks kujunesid pärast teda, Schiewe kujutamine mittebaptistlikus ajakirjanduses, Schiewe suhted riigivõimuga, Schiewe jt sakslaste kirjeldused eestlastest, Schiewe vaimulikud vaated ning hinnang Schiewele, sh varasemate hinnangute kinnitamine või ümberlükkamine. Autor väidab, et tal õnnestus koostada allikatega põhjendatud, seniseid teadmisi oluliselt laiendav, mitmeid probleemseid seikasid lahendav ja vigu parandav Schiewe teaduslik elulugu, täita sellega üks tühik kirikuloos. Autori hinnangul on Schiewe väärt soliidset kohta ülemaailmse baptismi ajaloos, sest ta viis baptismi uuele maale – Eestisse. Ta peaks leidma kindlama koha ka nende maade baptismi ajaloos ja kirikuloos, kus ta töötas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Addressing the family physician shortage: career and migration intentions in Estonia and Europe
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-05) Velgan, Marta; Kalda, Ruth, juhendaja; Michels, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Perearstide puudus on paljude riikide tervishoiusüsteemi ohustav probleem, mis vajab konkreetseid lahendusi ja sekkumisi. On tõestatud, et hästi korraldatud esmatasand aitab ennetada kroonilisi haigusi ja enneaegset surma ning vähendada ebavajalikke tervishoiukulutusi. Elanikkonna vananemine ja kroonilistesse haigustesse haigestumise sagenemine toob kaasa raskusi seoses piisava ja kvaliteetse arstiabi tagamisega. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2023. aastal Eestis kokku 4772 arsti, kellest 939 (19,7%) olid perearstid. Kui arstide üldarv on viimastel aastatel Eestis kasvanud, siis perearstide arv on vähenenud. Lisaks oli 2023. aastal Eesti perearstide keskmine vanus (56,1 aastat) suurem võrreldes kõikide arstide keskmise vanusega (50,6 aastat), kusjuures üle 65-aastaste perearstide hulk on viimasel kümnendil peaaegu kahekordistunud. Perearstide arvu piisavus tervishoius sõltub mitmest tegurist: arstiüliõpilaste huvi peremeditsiini eriala vastu, uute perearstide edasised karjäärivalikud, perearstide väljaränne või nende lahkumine peremeditsiinist mistahes karjäärietapis. Antud doktoritöö peamine eesmärk oli täiendada teadmisi perearstide puuduse põhjustest ning kirjeldada tegureid, mis seda probleemi mõjutavad. Selleks viidi läbi nii eri meetoditega uuringud Eestis ja mitmes Euroopa riigis. Kolme erineva uuringu tulemused toovad esile küllaltki sarnaseid probleeme ning võimalikke lahendusi. Peremeditsiini eriala vastu huvi äratamiseks on oluline üliõpilaste varane kokkupuude peremeditsiiniga õpingute ajal ning eeskätt perearstidest eeskujude olemasolu. Pärast seda, kui arst on valinud oma erialaks peremeditsiini, on väga tähtis pakkuda talle tuge karjääriteel püsimiseks. Paindlikud töötingimused, mis võimaldavad saavutada töö ja eraelu tasakaalu, mõjutavad nii tulevaste arstide kui juba tervishoius töötavate perearstide karjäärivalikuid, sealhulgas ka teise riiki tööle suundumist. Perearstide lahkumist peremeditsiinist või rännet teise riiki on võimalik vähendada, lihtsustades perearstipraksise loomise ja patsientide nimistule kandideerimise protsessi ning parandades töötingimusi, töökultuuri ja tervishoiukorraldust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajaline faktor halduskohtumenetluses tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamist ning rahuldamist mõjutava tegurina
(2017-09-13) Vene, Einar; Merusk, Kalle, juhendaja; Pilving, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Avalik-õiguslike vaidluste lahendamisele keskendunud halduskohtumenetluses võib tühistamiskaebuse (kaebus haldusakti tühistamiseks) ja kohustamiskaebuse (kaebus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks) lahendamist oluliselt mõjutada vaidlustatava haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni möödunud aeg või selle kestel toimunud sündmused (ajaline faktor). Näiteks võib ametnik, kes on esitanud kaebuse talle määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, olla vahepeal avalikust teenistusest vabastatud ja karistuse tühistamine ei pruugi olla talle enam vajalik. Samuti võib isik olla esitanud kohustamiskaebuse talle ehitusloa väljastamiseks, kuid kohtuotsuse tegemise ajaks on kehtestatud planeering, millega soovitud ehitusluba enam kooskõlas pole. Doktoritöös uuriti, millised on võimalikud olukorrad, kus ajaline faktor võib tühistamis- või kohustamiskaebuse lahendamist mõjutada. Samuti käsitleti seda, milliseid menetlusõiguslikke lahendusi võib selline olukord kaasa tuua, st millal tuleb kaebus rahuldada või rahuldamata jätta või millal peaks kohus sooritama asja lahendamiseks täiendavaid menetlustoiminguid. Eelkõige uuriti neid probleeme Eesti õiguse kontekstis. Selgus, et Eesti kohtupraktikas on ilmnenud seoses ajalise faktoriga küllaltki palju probleeme (nt haldusakti mõju lõppemine kui selle tühistamist välistav asjaolu, määrav hetk haldusakti või toimingu õiguspärasuse hindamiseks ja muud kohtupraktikas kujundatud seisukohad, mis välistavad muidu põhjendatud kaebuse rahuldamise). Samal ajal ei arvesta Eesti seadused, eeskätt halduskohtumenetluse seadustik, piisaval määral selliste olukordadega. Doktoritöö tulemusena leiti, et vajalik oleks Eesti seaduste täiendamine selliseid olukordi arvestava regulatsiooniga
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalookirjutust mõjutanud tegurid varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal
(2017-10-17) Laidla, Janet; Rosenberg, Tiit, juhendaja; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Ajaloolasele on varauusaegne kroonika enamasti allikas – hea või halb, usaldusväärne või ebausaldusväärne – ning sellest lähtuvalt otsustab ajaloolane kui palju saab ta kasutada kroonikas kirjeldatud sündmusi ja inimeste tegusid selleks, et minevikku rekonstrueerida. Ajalookirjanduse ajaloo uurijale on kroonika oma ajastu ajaloo teadmiste ja ajaloo idee peegeldus. Teda huvitab autori isik, tema motiivid, kroonika valmimisega seotud asjaolud, krooniku allikad ja selle edasine saatus ajaloomaastikul. Mis puudutab kroonika allikalist väärtust, siis selles osas on ajalookirjutuse ajaloo uurijad ja ajaloolased varauusaegsete kroonikaid uurinud ning neile hinnangu andnud. Vähem on uuritud kroonikaid kui oma ajastu ajalookirjutuse peegleid ning seda, kuidas võtsid need vastu Lääne-Euroopas levinud ajalooteaduse arenguid või kuidas ühiskondlikud tegurid ajalookirjutust mõjutada võisid. Käesolev doktoriväitekiri sisaldab seitset sissevaadet varauusaegsesse ajalookirjutusse uurides ühiskondlike tegurite (võim, sõda, trükikunsti levik), Lääne-Euroopast tulnud ideede (ajaloo idee, antikvaarne liikumine, gootitsism) ning autori individuaalse allikavaliku mõju ajalookirjutusele Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal. Kokkuvõttes võib tõdeda, et Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa ajalookirjutajad võtsid vastu erinevaid Lääne-Euroopas levinud ideid ning lugesid uuemat kirjandust, kuid nende endi keskelt ei kerkinud esile ajaloolast, kes oleks olnud üle Euroopa tuntud. Dialoogis Euroopa kultuuri keskusega jäädi pigem vastuvõtjaks kui võrdseks partneriks. Ühiskondlike tegurite mõju avaldus enamasti paljude tegurite kombinatsioonis kui selgelt üheselt. Näiteks ei saa väita, et sõjategevus või trükikodade asutamine Eesti-, Liivi- ja Kuramaale alati julgustas või vastupidi pärssis ajalooteoste sündi, trükkimist või levikut. Kui 16. sajandil oli ajalookirjutajate jaoks esiplaanil oma eluajal toimunud sündmuste kirjeldamine järeltulevate põlvede jaoks, siis 17. sajandil asusid mitmed autorid koostama terviklikumat käsitlust kohalikust ajaloost.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktsionäri derivatiivnõue kui õiguskaitsevahend ja ühingujuhtimise abinõu
(2011-05-10) Vutt, Margit
Väitekirjas uuritakse aktsionäri derivatiivnõuet ehk aktsionäri võimalust panna aktsiaseltsi asemel maksma kahju hüvitamise nõue olukorras, kus juhatuse liige on rikkunud oma kohustust ja tekitanud aktsiaseltsile kahju. Töö eesmärgiks on leida vastus küsimusele, kas tänapäeva ühinguõiguses on aktsionärile tsiviilõigusliku derivatiivnõude õiguse võimaldamine Mandri-Euroopa õigusruumis põhjendatud. Sellise eesmärgi püstitamise on tinginud asjaolu, et aktsionäri derivatiivnõue on praktikas kasutusel eelkõige Ameerika Ühendriikides, samal ajal kui Euroopas ja eriti Mandri-Euroopa riikides esitatakse selliseid nõudeid harva. Kuna Eesti õiguses aktsionäri derivatiivnõude instituut praegu puudub, siis analüüsitakse töös ka Eesti ühinguõigust, hindamaks seda, kas aktsionäri derivatiivnõue peaks kuuluma ka siinsete aktsiaseltside aktsionäride õiguskaitsevahendite kataloogi. Olukorrale, kus aktsiaseltsi juhatus sõlmib näiteks kartellikokkuleppe või annab mingi hüve ebaseaduslikuks saavutamiseks altkäemaksu, mille tulemusena aktsiaselts juriidilise isikuna mõistetakse süüdi ja teda karistatakse rahalise karistusega, peaks loogilise sammuna järgnema ühingu kahju hüvitamise nõue rikkumise toime pannud juhtorgani liikmete vastu. Samas on üsna tõenäoline, et juhtorgani liikmete kohustuste tahtliku rikkumise korral (ja eriti olukorras, kus juhtorgani liikmed tegutsevad rikkumist toime pannes ühiselt) võivad ühingusisesed vastutuse rakendamise mehhanismid osutuda puudulikuks. Töös jõutakse järeldusele, et vaatamata aktsionäri derivatiivnõude vähesele rakendamisele Mandri-Euroopa õigussüsteemis saab seda pidada märkimisväärseks abinõuks, mis aitab täita lünki juhtorgani liikmete vastu esitatavate kahju hüvitamise nõuete maksmapanekul ja suurendada juhtorgani liikmete vastutuse kohaldamise tõenäosust, mistõttu vastav abinõu tuleks sisse viia ka Eesti õigusesse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alcohol consumption's relation to socioeconomic status in Estonia
(Tartu Ülikool, 2019) Lastik, Markos; Trasberg, Viktor, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algorithmic imaginaries of syrian refugees: exploring hierarchical data relations from the perspective of refugees
(2021-07-12) Kasapoglu, Tayfun; Masso, Anu, juhendaja; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Andmestumine omab üha suuremat mõju nii sotsiaalsete rühmade kui ka terve ühiskonna igapäevaelu eri tahkudele, tuues kaasa uusi võimalusi ja ohte. Andmete kogumise, säilitamise ja analüüsimise oskus võimaldab mõnedel rühmadel ja institutsioonidel pakkuda tõhusamaid teenuseid, kuid samuti annab neile võimu teha teiste inimeste kohta andmepõhiseid otsuseid. Ka põgenikud puutuvad riigipiiridel nii enne kui pärast piiriületust kokku paljude andmetoimingutega, kuid neil on väga vähe sõnaõigust selle üle, milliseid andmepõhiseid otsuseid nende eest ja nende kohta langetatakse. Doktoritöö „Süüria põgenike algoritmilised kujutluspildid: Hierarhiliste andmesuhete uurimine põgenike vaatenurgast“ eesmärk on kaardistada põgenike vaatenurki andmestumisele ja nende suhet selle eri tahkudega, pöörates erilist tähelepanu algoritmidele. Seejuures vaatleb väitekiri, millisena näevad põgenikud algoritmide võimalikku kasulikkust ja varjupoolt, keskendudes agentsusele, kontekstidele ja julgeolekustamisele. Selle eesmärgi täitmiseks tugineb doktoritöö Süüria põgenikega Eestis ja Türgis tehtud intervjuude ning Süüria põgenike sotsiaalmeedias jagatud lugude analüüsile. Kuigi algoritmidel on keeruline struktuur, mis tekitab küsimusi läbipaistvuse ja vastutuse kohta, suutsid põgenikud mõtiskleda algoritmide üle lähtuvalt kultuurilistest teguritest ja isiklikust rändekogemusest. Doktoritöö tulemustest nähtub, et põgenikele suunatud andmepõhistes lahendustes on oluline arvestada põgenike arusaamade, murede ja eelistustega, et tagada õiglane ja kaasav algoritmipõhine valitsemine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antecedents and concomitants of adult psychological distress
(2011-07-21) Luuk, Kersti
Dissertatsioonis käsitletakse psühholoogilise distressi (ärevuse ja depressiooni) seotust demograafiliste ja sotsiaal-majanduslike näitajatega, eluga rahulolu ning muude sotsiaalset kohanemist mõjutavate faktoritega Eesti elanikkonnas. Kuna naiste hulgas on distressi näitajad keskmiselt kaks korda kõrgemad kui meestel, pööratakse uurimuses erilist tähelepanu sugudevahelistele erinevustele ärevuse ja depressioonisümptomite ning eluga rahulolu ja oma elu üle kontrolli tajumise vahel. Uurimuse põhiandmestik pärineb kahest üleriigilisest terviseintervjuust: Eesti Terviseküsitlus 1996 ja 2006. 1996. a. Eestis läbi viidud terviseküsitluse tulemustest ilmnes kindel seos majandusliku olukorra ja psühholoogilise distressi, eluga rahulolu ning muude sotsiaalse kohanemise tunnuste vahel. Enim kannatasid ja ei olnud oma eluga rahul eakamad, üksikud, mitte eesti rahvusest ning majanduslikult mitteaktiivsed ja ilma tööta inimesed. 2006. a. terviseküsitlusest selgus, et distressinäitajad Eesti elanikkonnas olid 10 aasta jooksul oluliselt vähenenud. Näiteks olulist depressioonisümptomaatikat viimase nelja nädala jooksul arvas endal olevat esinenud ainult 3,3 % küsitletud majanduslikult aktiivsetest meestest vanuses 18-65, võrreldes 6,7 % 1996 aasta terviseuuringust. Naiste vastavad näitajad olid 6,8% 2006. a. ja 14,9% 1996. a. Edasine vaimse tervise kolme olulise komponendi – kontrolliveendumuste, eluga rahulolu ja negatiivsete emotsioonide – omavaheliste seoste uurimine näitas, et naiste ja meeste heaolu ja vaimse tervise struktuur on üldiselt võrreldav, aga sisaldab ka olulisi erinevusi. Naiste eluga rahulolu mõjutas oluliselt rahulolu pereelu ja majandusliku olukorraga. Meestele omakorda olid oluliseks rahulolu allikaks ja stressi reguleerimise vahendiks vabaajategevused ning nendega rahulolu. Oluliselt erinesid ärevuse- ja depresssioonisümptomite ja eluga rahulolu omavahelised seosed meeste ja naiste vahel. Leitud erinevused võimaldavad seletada naistele iseloomulikku kõrgemat distressi meestega võrreldes ja kinnitavad „stressi taastootmise“ hüpoteesi passiivse ja emotsioonile suunatud toimetuleku kaudu. Nii meestel kui naistel olid isikliku kontrolli alahindamisega seotud uskumused mehhanismiks, mille kaudu lapsepõlve kahjustavad faktorid soodustasid ärevust ja depressiooni täiskasvanueas. Veelkord leidis kinnitust naiste tugevam haavatavus. Mitteturvaliseks peetud lapsepõlvekeskkond seostus isikliku kontrolli alahindamisega oluliselt rohkem naistel kui meestel. Naiste ebasoodsamat olukorda peegeldab ka nende suurem väljalangevus kõrge stressimääraga lennujuhi elukutsest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antecedents and consequences of divorce in Estonia from longitudinal and multigenerational perspectives
(2017-12-04) Rootalu, Kadri; Tooding, Liina-Mai, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Abielude sõlmimise ja lagunemise trendid on pidevalt nii teaduslike kui maailmavaateliste väitluste tulipunktis. Käesolevas töös vaadatakse abielulahutuste põhjuseid ja tagajärgi lastele inimese elutee perspektiivist. Selleks kasutatakse kahe sotsioloogilise uuringu andmeid: „Ühe põlvkonna elutee“, milles jälgitakse 1983. aasta keskkoolilõpetajate edasist eluteed kuni aastani 2005 ning uuring „Laste väärtus ja põlvkondadevahelised suhted“, mille Eesti andmed koguti aastal 2009. Uuringute käigus selgus, et suurt rolli lahutuse riski puhul mängib abiellumisvanus. Suurema tõenäosusega lahutatakse nooremas vanuses sõlmitud kooselud, registreeritud abielud on stabiilsemad kui vabaabielud. Samuti on väiksem lahutuse risk sellistes peredes, kus kasvavad ka lapsed. Abikaasade hariduse mõju lahutuse riskile on tunduvalt väiksem. Uuringust selgus, et naiste puhul haridustase lahutuse riski ei mõjuta. Meeste puhul oli kõrgharidusega vastajatel veidi väiksem lahutuse risk. Töös otsiti ka vastust küsimusele, kas ja kuidas vanemate lahutus mõjutab noore inimese eluplaane ja tegelikku eluteed. Selgus, et vanemate lahutuse mõju on nähtav eriti tüdrukute puhul. Lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud plaanivad varem kodust välja kolida kui kahe koos elava vanemaga kasvanud tüdrukud. Tegelikult kodust väljakolimise vanustes siiski erinevusi ei leidunud. Küll aga oli näha, et lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud hakkavad oma peret looma nooremas vanuses. Seega, tehtud plaanid ja tegelikud elusündmused olid vanemate lahutusest mõjutatud eri viisil. Samuti vaadati töös, kuidas mõjutab päritolupere noorte inimeste hoiakuid abielulahutuste suhtes. Uuringust selgus, et 15-aastaste laste hoiakud abielulahutuste suhtes ei sõltunud suurel määral nende emade hoiakutest lahutuste suhtes ega ka kasvupere tüübist. Tundub, et tegemist on noorte jaoks piisavalt isikliku teemaga, kus otsused langetatakse peamiselt ise.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Anthropometric and physiological determinants of running economy and performance from Estonian recreational to Kenyan national level distance runners
(2014-07-05) Mooses, Martin
Ida-Aafrika, eriti Kenya jooksjad on domineerinud kesk- ja pikamaajooksudes rohkem kui 40 aastat. Sporditeadlased on proovinud selle piirkonna jooksjate edu selgitada nii geneetika, keskkonna, kultuuri, sotsiaalmajandusliku, elustiili kui ka treeningu faktoritega. Varasemalt on näidatud, et Kenya jooksjate maksimaalse hapnikutarbimise väärtused (laboratoorsetes tingimustes määratud parameeter, mis iseloomustab jooksja vastupidavuslikku töövõimet) ei erine oluliselt Euroopa jooksjate näitajatest ning seetõttu on pööratud üha suuremat tähelepanu jooksu ökonoomsuse uurimisele kui ühele sportliku saavutusvõime võtmefaktorile pikamaajooksus. Jooksu ökonoomsus on kompleksne faktor, mis iseloomustab kui efektiivselt jooksja hapnikku kasutab. Sellele parameetrile pööratakse erilist tähelepanu kõrgeimal sportlikul tasemel ning seetõttu on vajalik parem arusaamine ökonoomsuse seosest võistlustulemusega, keha koostise ning mõõtmete parameetritega erineva tasemega sportlastel. Käesolevaks hetkeks puudub üksmeel, kuidas jooksu ökonoomsus on seotud võistlustulemusega, millised faktorid mõjutavad ökonoomsust ja kas ökonoomsus on kesk- ja pikamaajooksjatel erinev. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida jooksu ökonoomsust ning võistlustulemusi Eesti harrastus- ja võistlustasemel jooksjatel ning ka Kenya rahvuslikul tasemel jooksjatel. Selleks viidi läbi kaks uuringut Eesti kesk- ja pikamaajooksjatega ning samu metoodikaid ja vahendeid kasutades üks uuring Kenyas sealsete kõrgel tasemel jooksjatega. Uuringud näitasid, et erinevusi Eesti võistlus- ning harrastusjooksjate ökonoomsuses ei ole võimalik selgitada erinevustega keha koostises (rasva- ning lihasmassi vahekord) ning võib arutleda, et erinevused jooksu ökonoomsuses on pigem mõjutatud erialasest treeningutst kui keha koostise parameetritest. Rahvuslikul tasemel Kenya jooksjate grupis kehvema ökonoomsusega jooksjad kompenseerisid seda kõrgema maksimaalse hapnikutarbimise võimega saavutamaks kõrgeid sportlikke tulemusi. Kokkuvõttes on antud doktoritöö tulemused kooskõlas ideega, et jooksu ökonoomsus on üks väga mitmest faktorist, mis selgitab kõrget sportlikku saavutusvõimet kesk- ja pikamaajooksudes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Apical periodontitis: prevalence and etiopathogenetic aspects
(2018-10-03) Vengerfeldt, Veiko; Mändar, Reet, juhendaja; Saag, Mare, juhendaja; Kullisaar, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Apikaalne periodontiit (AP) on hamba juurekanalisüsteemis paikneva bakterpõletiku tagajärjel tekkinud kahjustus hambajuuretipu ümbruses. AP tekib enamasti kaugelearenenud hambakaariese tagajärjel ning sellega kaasnev hambajuuretipu ümbruse kudede häving on radioloogiliselt nähtav. AP on maailmas laialt levinud haigus, mille esinemist seostatakse vanuse, soo, teiste hambahaiguste, hambaravikvaliteedi ja indiviidi sotsiaalmajandusliku seisundiga. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli välja selgitada AP levimus Eestis ning seda põhjustavad ja soodustavad faktorid. Selleks viidi läbi 3 suuremat uuringut. AP levimuse hindamiseks vaadeldi 6552 patsiendi radioloogilisi uuringuid, kus hinnati kõikide hammaste seisukorda. AP diagnoositi üle pooltel uuritavatest ja haigusel leiti tugev seos eelnevalt teostatud hambahaiguste ja -ravi kvaliteediga. Haigestumise risk oli oluliselt madalam kvaliteetse hambaravi korral. Mikrobioloogiliseks uuringuks koguti proove 12 hamba juurekanalist, eraldati DNA ja tuvastati bakteri liigid. Mikroobikooslused olid indiviiditi erinevad ja mitmekesised, kuid domineerisid anaeroobsed bakterid. Avastati mitmeid raskesti kultiveeritavaid ja seni juurekanalitest avastamata mikroobiliike. Eelnevast võib järeldada, et kuna AP’d põhjustavad väga paljud mikroobid, siis spetsiifiliste mikrobioloogiliste analüüside teostamine juurekanalisüsteemist ei ole mõistlik ja raviprotsess tuleb suunata kõikide mikroobide ja nende koosluste vastu. Oksüdatiivse stressi (OxS) markerite määramiseks kasutati 86 patsiendi sülge ja juurekanali sisaldust. OxS esines nii kõikide uuritud juureravi vajavate hammaste juurekanalis kui ka kogu organismis. Tervetel inimestel seevastu olid OxS tasemed madalad. Märkimisväärseks osutus OxS seos hambavalu ja hamba juuretipu ümbruse luu hävinguga. Seega on OxS tähtis mehhanism juurekanali põletike korral.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arbuscular mycorrhizal fungal biodiversity for sustainable agroecosystems
(2021-07-02) Vahter, Tanel; Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Doktoritöö käigus uuriti taimede ja seente vahelist vastastikku kasulikku kooselu, mükoriisat, moodustavate mullaseente ökoloogiat põllumajandusmaastikes. Kuna nende seente abil saavad taimed mullast vajaminevaid toitaineid, on nad oluline osa mulla elustikust ning panustavad ka põllumajanduse jätkusuutlikkusse. Töö üks põhieesmärke oli uurida, kuidas levinud põlluharimise praktikad mükoriisaseeni mõjutavad ning millised praktikad võiksid nende elurikkust suurendada. Uuringutes leidsime, et sarnaselt Lääne-Euroopaga on ka Eestis olenevalt põlluharimise viisidest mükoriisaseente elurikkuses suured erinevused – mitmekesisemate ja vaesemate põldude mükoriisaseente liigirikkuse vahe oli koguni kuuekordne. Olulisteks negatiivseteks teguriteks olid sünteetiliste väetiste ja pestitsiidide kasutamine, kuid positiivselt mõjusid orgaaniliste väetiste kasutamine ja maastikuelementide rohkus. Lisaks saime teada, et lühiajaliste rohumaade lisamine külvikorda soodustab mullaseeni ning külvikorra planeerimisel tasuks mõelda kasvatatavate sortide valiku peale. Näiteks selgus, et mõned ajaloolised nisusordid kasvavad paremini koos mahetootmise põllu mullast pärit seentega, samas kui mõni kaasaegne sort jällegi intensiivtootmise mulla seentega. Selle teadmise baasilt oleks võimalik tulevikus aretada näiteks mükoriisasõbralikke sorte nii mahe- kui tavaviljelusse. Lisaks eksperimenteerisime ka liigirikaste taimekoosluste taastamisega, luues liigivaestesse põlevkivikarjääridesse mükoriisaseente abiga kõigest mõne aastaga rohelised niidud. Sama metoodikat kasutades võiks tekitada elurikkuse tugipunkte ka intensiivselt majandatud põllumajandusmaastikesse, kus taimede, putukate ja mükoriisaseente elustik põllumajandustootjale kasu saaks tuua. Seega, kasutades rohkem orgaanilisi väetisi ja tõrjudes haiguseid ning kahjureid mitmekesise külvikorraga saab luua mükoriisaseeni soodustavad tingimused. Lisades maastikesse veel uusi ja hoides olemasolevaid elurikkuse tugipunkte, võiksime olla eeskujuks oma kodukandi kõrge elurikkuse ja sellega arvestava toidutootmisega.