Sirvi Märksõna "Soome" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 185

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1920-1930ndate ja 1990-2000ndate Eesti, Vene ja Soome päevalehtedes esinevate väärtuste võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2010) Dotsenko, Jevgenia; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1990. aastate alguses Soome emigreerunud Eesti naised: kultuuriline kohanemine ja barjäärid
(Tartu Ülikool, 2010) Laansalu, Kaili; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abo
(1823) Kügelgen, Karl Ferdinand von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduslik faktiloome erinevates ühiskondlikes tingimustes
(2012-11-12) Treufeldt, Indrek
Väitekirjas on vaatluse all ajakirjanduslik faktiloome eri ajastute ajakirjanduslikes tekstides. See mõiste hõlmab ühelt poolt tegelikkuse esitamist. Kuid teisalt ka nende tekstide seotust avalikkusega, mida need kõnetavad, samuti ka mitmesuguseid institutsionaalse kontrolli mehhanisme. Analüüs lähtub hüpoteesist, et ajakirjanduslikku faktiloomet iseloomustavad universaalsed, mistahes ühiskondlikes oludes püsivad sotsiopragmaatilised dimensioonid ehk modaalsused. Väitekirja empiiriline osa hõlmab kolme erinevat ühiskonda: autoritaarset, totalitaarset ning demokraatlikku. Võrdluses saab selgitada faktiloome ajaloolisi ja universaalseid jooni. Töös võrreldakse lähemalt Eesti ajakirjanduse faktiloomet Soomega. Detailsemalt on vaatluse all Eesti ajakirjanduse tekstid ning Soome ringhäälingu eestikeelsed saated perioodist 1939–1940. Samuti uuritakse lähemalt Eesti Televisiooni esimesi eetritekste (sealhulgas soomekeelseid eetritekste) perioodist 1955–1958 ning ka nüüdisaegseid Euroopa Liitu käsitlevaid erikeelseid ajakirjandustekste. Sõjaeelsete ajakirjandustekstide analüüs näitab, kuidas Eesti 1939. aastal sattus maailmasõja puhkedes infosõtta ja ajakirjandus minetas võime adekvaatselt kajastada tegelikkust. Teisalt selgub, et Nõukogude Eestis sai televisioonist oluline avaliku kommunikatsiooni kanal, mida keskvõim täiel määral kontrollida ei suutnud. Kokkuvõtteks võib nentida, et ajakirjanduslik faktiloome teostub alati avatud süsteemis. Avatuse tagavad selle süsteemi eri elemendid. võim, avalikkus ja ajakirjandus. Eri ühiskondades varieeruvad üksnes ajakirjanduse institutsionaalsed kontrollimehhanismid, mitte aga tegelikkuse reflektsioon ja tõlgendamine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste internetiahistamist puudutav õiguslik regulatsioon ning preventsioon Eestis ja Soomes
(Tartu Ülikool, 2017) Ausmees, Asko; Kaugia, Silvia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arbeiten der pharmazeutischen Sektion des V Fennougrischen Kulturkongresses
(1938) Vallner, Rudolf, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avatud perekeskuse teenus sotsiaalset sidusust toetava meetmena Soomes ja Eestis EL poliitikate kontekstis
(Tartu Ülikool, 2018) Pulver, Katri; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli analüüsida avatud perekeskuse teenust kui sotsiaalse sidususe toetamise meedet kodus last hooldavate vanemate subjektiivsel hinnangul Eestis ja Soomes. Avatud perekeskuse teenuse tõhususe analüüsimiseks kasutas autor sotsiaalse sidususe ja sotsiaalse investeerimise teooriaid. Selgitamaks, millised meetmed võiksid olla tõhusamad väikelastega vanemate sotsiaalse sidususe toetamiseks, tegi autor kõigepealt ülevaate EL-i liikmesriikides pakutavast toest lapsevanematele ja analüüsis, milliseid meetmeid või perede toetamise strateegiaid võib lugeda tõhusamateks. Analüüsist selgus, et peresid universaalselt toetavad meetmeid võib lugeda tõhusamatemaks vajadusepõhistest toetamise meetmetest. Lisaks selgus, et väikelastega perede toetamine läbi teenuste on tõhusam, kui nende toetamine läbi rahaliste vahendite. Selgus, et hästi toimivad pered ei ole EL-i poliitika kujundamisel saanud piisavalt tähelepanu, samuti ei ole levinud meetmed vanemluse toetamiseks. Küll aga võib väikelapsega kodus veedetud aeg muuta lapsevanemad ühiskonnas vähekaasatud sihtgrupiks, kelle vähese kaasatuse tagajärjel võivad halveneda nii nende enda väljavaated püsida ühiskonnas aktiivsete liikmetena ja naasta peagi tagasi tööturule kui ka väikelastele pakutav kasvukeskkond. Ka töö autori poolt läbi viidud intervjuud lapsevanematega kinnitasid väikelaste vanemate vajadust vanemaid toetavate teenuste järele. Käesolevast tööst ilmnes, et Soomes laialdaselt pakutav avatud perekeskuse teenus mõjub tõhusalt lapsevanemate sidususe toetajana. Lisaks sellele ilmnes perekeskuse positiivne mõju lapsevanema teadlikkuse tõstjana lapse kasvatusse puutuva teemal, mis oleks Eesti kontekstis väga oluline, kuna vanemaharidus ei ole Eestis hästi ja sihtgrupile kättesaadavalt korraldatud. Avatud perekeskusel võib näha ka olulist rolli vabatahtliku töö populariseerijana. Avatud perekeskuse tööd hindab käesoleva töö autor kulutõhusaks peredele suunatud teenuseks ning küsitledes Eesti lapsevanemaid selgus, et ka Eesti lapsevanemad oleksid huvitatud sellises keskuses käimisest. Analüüsides nendega tehtud intervjuusid ning perekeskuste külastajatega tehtud intervjuusid selgus ka Eesti vanemate vajadus sellise toe järele, mida küsitletud Soome lapsevanemad enda sõnul avatud perekeskusest saavad. Selle põhjal soovitab käesoleva töö autor perepoliitika kujundajatel kaaluda avatud perekeskuste töö toetamise võimalikkust nii Eestis kui ka mujal EL-is.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Beiträge zur Kenntniss des Russischen Reiches und der angränzenden Länder Asiens. 4. Bändchen, gemischten Inhalts
(St. Petersburg : Im Verlage der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften, 1841) Anonymous; Baer, Karl Ernst von; Helmersen, Gregor von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bericht über den II. Kongress im Juli 1929 in Tartu.
(Tartu, 1930) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Borgo
(1822) Kügelgen, Karl Ferdinand von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cross-media in public service broadcasting: the struggle between producers and audiences
(2018-10-29) Nanì, Alessandro; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tänapäevane meediamaastik, mis hõlmab arvukalt nii traditsioonilisi kui uusi audiovisuaalide tootjaid, ajendab ühest küljest ringhäälinguorganisatsioone uurima televisiooni ja interneti ning teatud juhtudel ka muu meedia vahelise sünergia poolt pakutavaid võimalusi ning teisalt kujutab see endast võimalusterohket väljakutset meediasõnumite tõlgendamiseks auditooriumide poolt. Käesoleva väitekirja eesmärk on vaadelda, kuidas tootjad auditooriume kontseptualiseerivad, uurida erinevusi ja sarnasusi oodatavate meediaüleste tekstide tõlgendamises ideaalse publiku poolt ja selliste meediaproduktsioonide võimalikku ühtlustamist tegeliku auditooriumi poolt. Töö ülesandeks meedia muutuvas olukorras on kujutada suhet Soome ja Eesti avaliku meedia tootjate ning auditooriumide vahel kindlal ajaperioodil – täpsemalt aastatel 2016-2017. I, II, III ja IV uurimuse kombineeritud tulemused annavad üldpildi, mille kokkuvõte on järgnev: • avalikõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid püüavad luua avalikku väärtust, kaldudes ristmeedia poole. Nende eesmärgiks on reageerida killustuva auditooriumi probleemile ja sellest tulenevale väljakutsele säilitada oma roll ühiskonnas; • ristmeedia produktsioonipraktikale ülemineku potentsiaalset mõju ohustavad produtsentide uskumused ja meediavastuoluline vastuvõtt auditooriumide poolt; • produtsendid asetavad status quo säilitamise ristmeedia pakutavate võimaluste ära kasutamisest kõrgemale, sest ristmeedia poolt pakutavat auditooriumide osalust peetakse ohuks kvaliteedile ja vastutusele; • produtsendid kujundavad kujuteldava auditooriumi lähtudes iseendist, oma eelarvamustest ja ettekujutusest; • avalikõiguslik meedia, mille eesmärgiks on avaliku väärtuse loomine, võib kaasavaid ristmeedia võimalusi kasutades sattuda vastuollu eetiliste juhtnööridega; • auditooriumide valmisolekut olla tekstidesse aktiivselt kaasatud ei reguleeri mitte ainult meediumi ja tekstide lubatavused, vaid see, kuidas neid lubatavusi tajutakse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cultural diplomacy & the reproduction of identity and memory: the centenaries of Estonia, Finland, Latvia, and Lithuania
(Tartu Ülikool, 2019) Bélanger, Jessie; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
In 2017 and 2018, Estonia, Finland, Latvia, and Lithuania celebrated the hundredth anniversary of their independence. Considering these countries have limited international visibility due to their limited resources, population density and territory size, such milestones represent an extraordinary opportunity to resolve the situation. The practice of cultural diplomacy within the realm of diplomacy continues to be underestimated. Since most of its understanding is still stained by the Cold War period and its research focus too USA-centric, the practice of cultural diplomacy continues to be misleading. Therefore, the thesis seeks to demonstrate the benefits of cultural diplomacy by applying its methods on concrete examples that have had considerable domestic and international reach. It also seeks to demonstrate its usefulness in situations where conflicts or tense relations are absent. Consequently, the cases of the centenaries of Estonia, Finland, Latvia, and Finland have been chosen to highlight the potential of cultural diplomacy for small countries, who have yet to grow on the international stage. As a result, the research has found that the practice of cultural diplomacy was noticeable in the planning, organization, and celebration of the Estonian, Finnish, Latvian, and Lithuanian centenaries, and that its impacts, along with identity and collective memory, on small countries were consequential.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Curator as an expert and mediator in the paradigm of the new museum: a comparative case study of the Baltic and Finnish national museums
(2021-06-11) Reidla, Jana; Kõresaar, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö keskmes on muuseumitöötaja, üldistatud ametinimetusega kuraator, kes ajalooliselt on täitnud kõiki muuseumi põhifunktsioone, milleks on säilitamine, uurimine ja kommunikatsioon. Nii nagu muuseum tervikuna, on ka kuraatori amet viimastel aastakümnetel läbi teinud muutusi – toimunud on nii spetsialiseerumist kui uute ülesannete lisandumist. Tänaseks maailma muuseumimaastikul valdavalt aset leidnud paradigmamuutus sai lääneriikides alguse 20. sajandi lõpukümnenditel uue museoloogia ideest. See kutsus üles vähendama muuseumide konservatiivsust ja elitaarsust ning tõstis esiplaanile avatud suhtlemise ühiskonnaga ja publiku erinevate vajaduste arvestamise. Erinevalt klassikalisest muuseumist ei keskendu uus muuseum oma kogudele, vaid sihtgrupiks olevatele kogukondadele. Väitekiri käsitleb uue muuseumi paradigma omaksvõtu mõju kuraatori ametile Baltimaade ja Soome rahvusmuuseumide näitel. Rakendatud on etnograafilist meetodit, keskseks allikaks on aastatel 2016–2019 toimunud välitöödel tehtud intervjuud muuseumitöötajatega. Täpsemalt on uuritud, kuidas kommunikatsioonivaldkonna tähtsustamine on mõjutanud kuraatorite ülesandeid ja rollitaju ning milliseid järeldusi saab sellest muuseumipoliitika kujundamisel teha. Teema on avatud kuraatori kolme vastutusvaldkonna kaudu: 1) kuraator kui kogude hoidja, 2) kuraator kui teadur ja 3) kuraator kui muuseumi sisuliste teemade vahendaja ühiskonnale. Uues muuseumis on esiplaanil atraktiivsed näitused ja teenused. Sotsiaalselt tundliku ja suhtleva muuseumi ideaalid on tänapäeval suuresti põimunud turumajanduse loogika järgimisega, vajadusega teenida omatulu. Seetõttu on suurendatud kommunikatsiooni (sh turundus- ja müügivaldkonna) osakaalu organisatsiooni struktuuris. Tulemuseks on suundumus, milles väheneb kuraatorite roll näituse- ja uurimisteemade kujundamisel ning suureneb kommunikatsioonispetsialistide otsustusvõim. Vähenenud on ka museaalide kasutamine nii näitustel kui teadustöös, kuigi kogusid tähtsustatakse avalikkusega suhtlemise aspektist. Samas suureneb kuraatorite töökoormus veebiandmebaaside täitmisel ning külastajate nõustamisel. Kuraatori kui sisulise eksperdi identiteet on muutuste tulemusel ebakindlaks muutunud, töömotivatsioon on vähenenud. Doktoritöö pakub poliitikakujundajatele soovitusi, kuidas kuraatorite potentsiaali teadlase ja teadmiste vahendajana paremini rakendada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Customer loyalty and the role of delight in day spa industry, case of Estonia and Finland.
(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2018) Niinepuu, Triin; Tooman, Heli, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dalkarby
(1823) Kügelgen, Karl Ferdinand von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dans le voisinage de Kyro
(1823) Kügelgen, Karl Ferdinand von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Der Nordischen Königreiche Süd-Oost Theil : Begreiffende Liefland, Ingermanland und Finnland zum Theil
(Augsburg : Gabriel Bodenehr, 1717) Stridbeck, Johann, noorem, 1666-1714 Bodenehr, Gabriel, 1673-1765
Kaart atlasest: G. Bodenehr. Atlas Curieux oder Neuer und Compendieuser Atlas... Augsburg : Gabriel Bodenehr, s.a. [1716-] ; leht 98
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Deteriorated security environment and its impact on perception of threat in the non-aligned states: a comparative study of the Finnish and Swedish parliamentary debate on security after the Crimean annexation
(Tartu Ülikool, 2021) Kanarbik, Daniel; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
It is widely recognised that Russia’s foreign policy has become increasingly aggressive for the past decades, whereas the Crimean annexation in 2014 has been perceived especially alarming in the European security context. This study examines and compares the Finnish and Swedish parliamentary debate in order to determine how the mainstream political circles have reacted to the deteriorated security environment in the two non-aligned states. By using qualitative content analysis, this study reviews three debates of both countries conducted between 2015-2020, while scrutinising the following topics: NATO membership, military cooperation and national military capabilities. The findings indicate that, in general, threat perception has increased among the political elite of both states, which has found reflection in their altered security policy preferences. The majority of both parliaments favoured enhancing international military cooperation, supported measures to strengthen the country’s national military capabilities, and some political actors changed their position vis-à-vis NATO membership. Regarding the latter, the Swedish debate turned out to be more sophisticated and detailed, and there is an increasingly higher understanding in the parliament that Sweden should opt for membership in the Alliance. However, the membership question has also intensified in the Finnish debate but without significant position changes among the parties. This study concludes that threat perception has witnessed a greater increase in Sweden, which was confirmed with the more concrete and rapid responses to the changed security environment by the Swedish political actors. Secondly, in general terms, both states are gradually drifting away from their old, constructed identity of non-alignment which has previously been a central element of these states’ security thinking.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Domestic violence in international law from the perspective of intersectional feminism
(Tartu Ülikool, 2022) Akiki, Francesca; Kiviorg, Merilin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
East-West migration in Europe: The case of Estonia after regaining independence
(2014-11-18) Anniste, Kristi
Kui veel 25 aasta eest oli väljaränne Eestist üsna haruldane, siis nüüdseks on vähemalt mõneks ajaks välismaale elama siirdumine muutunud üsna tavaliseks. Seda väljarännet Eestist, aga ka paljudest teistest Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest Lääne-Euroopasse nimetatakse Ida-Lääs rändeks. Kuigi võimalusel välismaal õppida, töötada ja elada on mitmeid positiivseid aspekte, valmistab aina suurenev väljaränne päritolumaade riigijuhtidele ja teadlastele pigem muret. Kuna traditsiooniliselt on aktiivsemalt välja rännanud noorem tööealine elanikkond, on peamisteks probleemideks, mida arvukas väljaränne päritoluriikide jaoks võib tekitada, ajude väljavool, ajude raiskamine ja tööjõupuudus. Seepärast otsib käesolev doktoritöö vastust küsimustele, millises ulatuses on väljaränne Eestist toimunud, kuidas on Eesti liitumine Euroopa Liiduga väljarännet muutnud, kes on lahkujad, kas minnakse ära püsivalt või ka ajutiselt ja kui minnakse ajutiselt, siis mis mõjutab kodumaale naasmist? Kuna ülekaalukalt on eestlaste lemmiksihtkohaks olnud Soome, uuritakse doktoritöös põhjalikumalt just Soome rännanud Eesti inimesi, nende poolt kasutatavaid rändemustreid, nende lõimumist oma uue elukohariigi ühiskonda, säilinud sidemeid Eestiga ning võimalikke tagasirände plaane. Kõikjal maailmas teeb rahvusvahelise rände uurimise keeruliseks rändeandmete kesine kvaliteet. Probleeme tekitavad asjaolud, et riikidel on rändeandmete salvestamiseks sageli erinev metoodika, väljarändajad sageli ei registreeri oma riigist lahkumist ning lühiajalise rände kasvuga on aina raskem defineerida, kes on rändaja ja kes mitte. Seetõttu on doktoritöös tõstatatud küsimustele vastamiseks kasutatud nii rändestatistikat kui rändeuuringute andmeid ning nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Töö tulemused annavad olulist teadmist nii Eesti rahvastiku protsesside kui Ida-Lääs rände kohta tervikuna.