Sirvi Märksõna "aktiivsus- ja tähelepanuhäire" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 56

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
15-aastaste kooliõpilaste aktiivsus- ja tähelepanuhäire skoori seos toitumise ja sotsiaalmajanduslike teguritega
(Tartu Ülikool, 2021) Huul, Karoliina; Kurrikoff, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuriti ELIKTU valimi (N = 593) põhjal 15-aastaste kooliõpilaste toitumise ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) skoori seost, eriti seoseid kala-, muna-, puu- ja juurviljade, kiirtoidu- ning magusatarbimisega. Samuti uuriti pere sotsiaalmajandusliku seisu ja vanemate hariduse seost ATH skooriga. ATH skoori võrreldi erinevate toitude ja toodete tarbimissageduse ning -kogusega; samuti sotsiaalmajanduslike teguritega. Leiti, et kõrgemal ATH skooril on oluline seos eelkõige kiirtoidu, soolaste näkside ja karastusjookide igapäevase tarbimisega. Lisaks oli kõrge magusasisaldusega toitude osas kõrgemal ATH skooril oluline seos küpsiste igapäevase tarbimisega, ning sama tendents oli teistel magusasisaldusega toodetel. Muud tulemused ei näidanud olulisust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
8-10-aastaste aktiivsus-ja tähelepanuhäire sümptomitega õpilaste ja nende õpetajate hinnang lapse eneseregulatsioonile
(Tartu Ülikool, 2024) Hansti, Ly; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adrenergilise ?-2A retseptori geeni promootorpiirkonna C-1291G polümorfismi, peresuhete ja koolisuhete seos noorukite aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega
(Tartu Ülikool, 2022) Hunt, Janne; Kurrikoff, Triin; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adrenergilise ?2A retseptori geeni promootorpiirkonna C-1291G polümorfismi seos magusa- ja piimatoodete tarbimise ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomitega 25- aastaste noorte hulgas
(Tartu Ülikool, 2022) Klade, Hele; Kurrikoff, Triin; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire alased teadmised ja sellesse suhtumine eesti lasteaiaõpetajate näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Adusoo, Liisi; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire geneetilise eelsoodumuse ja stressirohkete lapsepõlvesündmuste seosed ATH riskiga täiskasvanueas
(Tartu Ülikool, 2025) Huul, Karoliina; Kõiv, Kadri, juhendaja; Haan, Elis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on üks kõrgeima päritavusega psüühikahäireid. Lisaks geneetikale võivad ka keskkonnategurid mõjutada ATH kujunemist. Üks võimalikke tegureid, mis ATH riski panustab, on lapsepõlves kogetud stressisündmused. Seega oli käesoleva töö eesmärgiks uurida seoseid ATH polügeense riskiskoori (PRS-i), stressirohkete lapsepõlvesündmuste (SLS) ning ATH riski vahel täiskasvanueas. Samuti uurida soolisi erinevusi ATH PRS-i, SLS-i ja ATH riski seoste osas. Antud magistritöös kasutati Eesti geenivaramu andmeid Heaolu ja vaimne tervis uuringust (N = 63 205). Seoste esinemist, sealhulgas ka sugude lõikes, testiti regressioonimudelitega. Kõige kõrgema ATH PRS-iga kvintiilis oli 25% suurem šanss (OR = 1,25, 95% CI [1,13-1,37]) kõrgeks ATH riskiks. Koos SLS-idega mudelis oli keskmisesse SLS gruppi (1-3) kuuludes 68% suurem šanss (RRR = 1,68, 95% CI [1,56-1,82]) ning kõrgesse SLS gruppi (4+) kuuludes lausa 3,52 korda suurem ATH riski šanss (RRR = 3,52, 95% CI [3,23-3,83]). PRS-i seos ATH riskiga oli keskmisesse SLS gruppi (1-3) kuuluvatel inimestel nõrgem (interaktsiooni OR = 0,91; 95% CI [0,85, 0,99]). Naistel ilmnes 10% kõrgem ATH risk, kuid see seos kadus, kui SLS-d lisati ATH riski ennustamise mudelisse. ATH PRS ja SLS-id mõjutavad täiskasvanueas populatsioonipõhiselt ATH riski nii eraldiseisvalt kui ka väikeses koosmõjus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire seosed vaimse heaolu ja tervisekäitumuslike teguritega Eesti täiskasvanutel
(Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2025) Nõomaa, Annely; Villa, Inga, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire skoori seos valkude tarbimisega 15-, 25- ja 33-aastaste seas
(2023) Andresoo, Anette; Kurrikoff, Triin; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid kui riskitegur algajatel autojuhtidel
(Tartu Ülikool, 2016) Miškinyte, Grete; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleval bakalaureusetööl oli kaks eesmärki. Esimeseks eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas on algajatel autojuhtidel mõõdetud aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid seotud nende liikluskäitumisega. Teiseks eesmärgiks oli uurida, kas autokoolides läbiviidud psühholoogiline sekkumine „Impulsiivne käitumine liikluses“ aitab vähendada ATH sümptomaatikast tulenevat riskikäitumist. Bakalaureusetöös kasutatud andmed on pärit vahemikus 2013-2015 läbi viidud Eesti Psühhobioloogilise Liikluskäitumise Uuringust. Töö tulemustest selgus, et ATH sümptomite esinemine on seotud kõrgema riskikäitumisega liikluses. Seda leidu toetavad nii (1) mitmese logistilise regressioonanalüüsi tulemused, mis näitasid, et kõrge ATH sümptomaatikaga algajatel autojuhtidel oli ligi 4 korda suurem šanss osaleda liiklusõnnetuses kui madala sümptomaatikaga autojuhtidel, ja (2) enesekohaste küsimustike tulemused, mille kohaselt kõrgem ATH sümptomaatika on seotud ka kõrgema impulsiivsuse, antisotsiaalsuse, sagedasemate liikluses esinevate rikkumiste ja vigade ning madalamate sõidu- ja ohutusoskustega. Samuti selgus tööst, et 2014. aastal autokoolides läbi viidud sekkumisest ei olnud kasu kõrge ATH sümptomaatikaga algajate autojuhtide liiklusriski vähendamiseks. Samas selgus tulemustest, et sekkumisrühma kuuluvatel madalama sümptomaatika juhtidel esines aasta jooksul vähem liiklusõnnetusi ja rikkumisi kui kontrollrühma kuuluvatel. Selline tulemus viitab sellele, et sekkumisest oli kasu pigem neile algajatele autojuhtidele, kellel tõenäoliselt ei olnud aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. See tähendab, et tulevikus tuleks liiklusohutuse eesmärgil välja töötada sekkumisprogramme, mis oleksid suunatud neile algajatele autojuhtidele, kellel on või võib olla aktiivsus- ja tähelepanuhäire.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite esinemine lastel, nende vanematel ja nende omavahelised peresuhted ning laste edasine elukäik longituudse eliktu valimi põhjal
(Tartu Ülikool, 2015) Kaarna, Kristin; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite seos hilisema narkootikumide tarvitamisega
(Tartu Ülikool, 2013) Kurg, Kirsikka; Harro, Jaanus, juhendaja; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuritakse aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomite esinemist Eesti lastel ja nende seost keelatud uimastite tarvitamisega hilisemas elus. Seminaritöös kasutati Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Tervise uuringu andmeid, sh Hüperaktiivsuse skaala (af Klinteberg, 1988) ja õpetajale täitmiseks mõeldud SNAP-IV versiooni (Swanson, 1995) tulemusi ning andmeid psühhoaktiivsete farmakonide tarbimise kohta. Tulemused näitasid, et ka ATH alalävine sümptomaatika ennustab suuremat uimastitarbimist hilisemas elus. See seos ei olnud märgatavalt tugevam kummalgi sool, kuigi meessoost katsealused tarbisid keskmiselt rohkem narkootikume ja neil oli rohkem ATH sümptome. Kõige paremaks sagedase uimastite tarbimise ennustajaks osutusid keskendumisraskused ja motoorne rahutus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite seos koolirahulolu, depressiivsuse ja ärevusega teismelise eas olevatel koolilastel
(Tartu Ülikool, 2014) Randmäe, Delia; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The objective of this research is to identify which symptoms have more impact on school satisfaction: inattention/concentration difficulties or hyperactivity/impulsivity, and are there any differences between boys and girls on this point. The representative sample is used in this research – younger cohort children on age 15 from the Research of Estonian Children Personality, Behavior and Health (2004). The measurement instrument is hyperactivity scale (af Klitenberg, 1998), SNAP-IV scale (Swanson, 1995), BDI scale (Beck, 1961), STAI scale (Spielbert et al, 1983) and School Questionnaire (University of Tartu, 1998). Boys suffer more on motor anxiety, inattention and concentration difficulties than girls. The girls reported more symptoms of depression and anxiety which had impact on relations with teachers and peers and marked less general satisfaction. Inattention/concentration difficulties and hyperactivity/impulsivity had significant impact on children´s general satisfaction and relations with teachers, but had no significant impact on relations with peers.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste sensomotoorne areng ning häire füsioterapeutiline käsitlus = Sensomotor development of children with attention deficit hyperactivity disorder and physiotherapeutic management of the disorder
(Tartu: Tartu Ülikool, 2018) Kabrits, Karina; Bergmann, Margot, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste suhtlemis- ja käitumisoskused: hindamine küsimustike abil
(Tartu Ülikool, 2021) Kaarjärv, Merje-Liis; Padrik, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega õpetajate ja tugispetsialistide tööga toimetulek ning kasutatavad strateegiad
(Tartu Ülikool, 2024) Pääro, Eneli; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega õpilane
(Tartu Ülikool, 2011-03-09) Aavik, Anu
BeSt programmi toetusel loodud e-kursus annab ülevaate, mis on aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), kuidas seda ära tunda ja kuidas ATH-ga lapsi koolisituatsioonis kohelda. Tutvustatakse ka täiskasvanute ATH-d. Kursuse eesmärgiks on anda tulevastele pedagoogidele esmased teadmised selle diagnoosiga laste kohta ja esmane valmisolek neid lapsi professionaalselt kohelda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega õpilaste õppetöö korraldamine Tartumaa üldhariduskoolide näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Kadaja-Prodanets, Kristi; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega põhikooliõpilaste toetamine matemaatikaõppes: õpetajate tähelepanekud ja õpetamisstrateegiad
(Tartu Ülikool, 2025) Petrov, Aleksei; Pihlap, Sirje, juhendaja; Kivirähk-Koor, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäirele omase sümptomaatikaga laste vanemate kogemused tugiteenuste kättesaadavusest Harjumaal
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2025) Taaksalu, Helena; Talts, Kersti; Roostar, Viivika, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algklasside õpetajatele suunatud aktiivsus- ja tähelepanuhäirega õpilaste kognitiivseid eripärasid ja õpetamisstrateegiaid tutvutava juhendmaterjali koostamine ning selle tulemuslikkuse hindamine
(Tartu Ülikool, 2024) Jaanson, Marily; Jääger, Karina; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut