Sirvi Märksõna "data" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adaptive out-of-order handling in streaming conformance checking
(2024-10-29) Raun, Kristo; Tommasini, Riccardo, juhendaja; Awad, Ahmed, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kui äriprotsessides tekib vigu võib sellel olla laiaulatuslik mõju organisatsiooni toimimisele. Seetõttu on oluline leida kõrvalekalded etteantud äriprotsessist kiiresti, täpselt ning selgelt. Hetkel parim viis täpseks ning selgeks vastavuskontrolliks, ehk kõrvalekallete tuvastamiseks, on joondus, mis näitab samm-sammult päriselu tegevuste vastavust äriprotsessile. Paraku on joondus aga praeguste meetodite juures arvutuslikult aeglane ning kiiresti saabuvate andmete puhul ebaotstarbekas. Töö esimene osa tutvustab kohandatud prefiksipuul toimivat vastavuskontrolli mis võib küll mõjutada analüüsi täpsust, kuid on arvutuslikult senistest meetoditest märkimisväärselt efektiivsem. Mida kauem aega möödub kõrvalekalde tekkimisest selle avastamiseni, seda suurem on kõrvalekalde potentsiaalne mõju. Voogandmed, ehk peaaegu reaalajas saabuvad andmed, on olulised selleks, et teha äriprotsessides vastavuskontrolli võimalikult lähedal sündmuste juhtumise hetkele. Töö teine osa esitleb algoritmi mis töötab voogandmetel, kasutab oma väljundis joondust ja on kohati mitu suurusjärku kiirem varasematest voogandmetel töötavatest meetoditest. Voogandmetel tuginev analüüs on olemuslikult keerukas, kuna andmeid saabub pidevalt ning, teoreetiliselt, lõputult. Töö kolmas osa analüüsib kuidas täiendada algoritmi nii, et me oskaks hinnata äriprotsessi juhtumite terviklikkust ning seda, millal juhtum lõpule jõuab. Kiirete ja hajusate andmevoogude puhul võib juhtuda, et sündmused saabuvad väärjärjestuses - sündmus, mis juhtus päriselus hiljem, saabub süsteemi enne sündmust mis juhtus temast varem. Töö neljas osa tutvustab teadaolevalt esimest algoritmi mis taolist olukorda vastavuskontrollis lahendab. Antud lahendus on kohanemisvõimeline, suutes reguleerida end sõltuvalt väärjärjestuses saabunud sõnumite mahust. Käesolevas kokkuvõttes käsitleti pealkirjas olevaid teemasid väärjärjestuses, kuid loodetavasti oli sellega võimalik lugemisprotsessi ajal kohaneda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andmete reaalajas kogumise võrdlemine kasutades Apache NiFit ja Pythonit
(Tartu Ülikool, 2020) Kurvits, Kristofer; Jakovits, Pelle; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Viimastel aastatel populaarsust kogunud DevOps i kultuur on jõudnud andmeteaduse valdkonda, mida kutsutakse DataOps iks. Selle tõttu on hakatud ehitama andmetorusi, et kontrollida andmete kogu elutsükklit. Kui andmete maht on kasvanud väga suureks, siis DataOps i eesmärk on parandada suhtlust, koostööd, automatiseerimist ja integratsiooni erinevate tiimide vahel, näiteks andmeteadlaste ja andmeanalüütikute. Selle tõttu on hakatud ehitama andmetorusi, et kontrollida andmete kogu elutsükklit. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on ehitada andmetoru kasutades tarkvara Apache NiFi ning võrrelda seda tavapärase skriptilise lähenemisega kasutades programmeerimiskeelt Python. Andmetoru on loodud temperatuuri mõõtvate seadmete, mis töötavad Raspberry Pi 3 arvutitel ning Tartu Ülikooli pilves olevate masinate vahele. In english: In the last years DevOps culture has gained popularity and has applied on the field of data science, which is called DataOps. It is because of that the creation of data pipelines has begun to have control over data lifecycle. When the volume of data has become huge, DataOps aims to improve communication, cooperation, automation and integration between different teams for example data scientists and data analysts. The purpose of the thesis is to build a data pipeline with a software intended for that purpose, Apache NiFi and to compare it to scripting approach using programming language Python. The data pipeline is created between temperature measuring devices which are working on Raspberry Pi 3 computers and University of Tartu’s cloud environment instances.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
C-eraph: Towards continuous OpenCypher
(Tartu Ülikool, 2020) Boldin, Fred Peter; Tommasini, Riccardo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
With the surge of data caused by the creation of internet, internet of things, growth of the computing power and storage, there is a need to process data in real-time to benefit from it. We live in a world that is connected, all of the information around us is in relationship to one another. We can look at this information as a graph - nodes of objects connected with relationships. To take advantage of this data model of nodes and relationships a graph database can be used. Often the data that is collected needs to be used immediately and therefore streaming data processing can be used to use the dynamic data that is generated in real-time. In this thesis we have tried to find out if it is possible to create a system that is able to query streams of property graphs continuously. In this paper we try to provide the required background knowledge of the work and how the original system was changed to make it work with property graph data. In estonian: Tänu andmekoguse puhangule, mille on põhjustanud interneti teke, nutistu, arvutusvõimsuse ning andmekandjate mahu suurenemine, on tekkinud vajadus andmeid töödelda reaalajas. Me elame ühendatud maailmas, kogu meid ümbritsev informatsioon on omavahel seotud. Maailma võib vaadelda kui graafi, kus kogu informatsioon koosneb tippudest, mis on omavahel seotud servadega. Selleks, et graafi andmemudelit otstarbekalt rakendada saame kasutada graafi andmebaasi. Tihtipeale on tarvis tekkivaid andmeid koheselt kasutada. Seda aitab saavutada andmevoogude töötlemine, mis võimaldab dünaamiliste andmete kasutamist reaalajas. Käesoleva töö eesmärgiks on teha kindlaks, kas on võimalik ehitada süsteem, mis suudaks teha pidevaid päringuid andmevoogudele, mis hoiavad endas andmeid property graph mudeli kujul. Töö sisaldab endas vajalikku taustainfot selle kohta, kuidas töötas baassüsteem ning millised olid vajaminevad muudatused, mida tehti, selleks, et täide viia property graph mudeli lisamine sinna süsteemi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Impact of Open Finance on Financial Product Innovation
(Tartu Ülikool, 2025) Ohri, Devak; Milani, Fredrik Payman, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The aim of this study is to explore and better understand the potential impact of open finance on financial product innovation. To achieve this goal, it is important to understand what drives innovation in the financial ecosystem, what are consumer opportunities, how this impacts the consumer journey, and what challenges they face in the process. Bringing out the industry perspective, it is also necessary to understand the opportunities and challenges for financial institutions, how these impact their business processes, and the industry’s readiness and acceptance of open finance. To explore the research objectives, I conducted semi-structured qualitative interviews with 12 experts from different fields, which were recorded and later transcribed for thematic analysis. The analysis involved coding the transcripts based on pre-defined themes and sub-themes. The results highlight that open finance is catalyzing a new wave of innovation in financial products with a multifaceted impact. The main themes of our findings include customer-centric personalization, ease of product switching and contextual innovation, the role of trust and decision-making, market disruptions, and operational and strategic challenges for service providers. As a result, the thesis provides an overview of how companies can benefit from open finance in terms of product range, business process improvements, and the challenges of implementing the new directive. The contribution of this thesis will be useful for organizations and individuals seeking to understand where innovation is most likely to occur in financial products and what barriers need to be addressed in terms of open finance.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Remote search and seizure of extraterritorial data
(2017-03-16) Osula, Anna-Maria; Ginter, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Kasvav digitaliseeritus tähendab kriminaalmenetluse jaoks seda, et aina enam tuleb arvestada nii Interneti, sellega seotud tehnoloogiate kui ka digitaalselt salvestatud või elektroonilisel viisil edastatud andmete omapäradega. Väitekirja eesmärgiks on uurida, võttes aluseks Euroopa Nõukogu arvutikuritegevusevastase konventsiooni (edaspidi konventsioon), kuidas reguleeritakse kaugläbiotsimist olukorras, kus kriminaalmenetluse tarbeks vajalikud digitaalsed tõendid asuvad väljaspool selle riigi territooriumi (piiriülene kaugläbiotsimine) või kui ei ole võimalik nende andmete geograafilist asukohta kindlaks määrata. Sealjuures peetakse kaugläbiotsimise all silmas läbiotsimist, mida toimetatakse (arvuti)süsteemis ning mida laiendatakse läbi selle süsteemi teistesse mujal asuvatesse süsteemidesse või mida viiakse läbi kriminaalmenetlust toimetavate uurimisasutuste süsteemide kaudu. Lisaks traditsioonilistele õigusabi mehhanismidele ning alternatiivsetele meetmetele piiriüleselt asuvate andmete saamiseks analüüsib väitekiri, kas menetlustoiminguna kätkeb piiriülene kaugläbiotsimine endas täidesaatva jurisdiktsiooni piiriülest kohaldamist ning kas seda saab seeläbi vaadelda teise riigi territoriaalse suveräänsuse rikkumisena. Samuti uuritakse, kuidas mõjutab nn ‘asukoha puudumine’ territoriaalse suveräänsuse tõlgendamist. Spetsiifilisemalt peatutakse konventsiooni artiklite 19(2) ja 32(b) lahkamisel ning uuritakse, kas ja mil viisil on need artiklid üle võetud Eesti siseriiklikku kriminaalmenetlusõigusesse. Piiriülese kaugläbiotsimise regulatsiooni analüüsi käigus pakub doktoritöö võrdleva vaate Belgia, Madalmaade ja Saksmaa lähenemisele, kus õiguslike dokumentide analüüsi täiendavad intervjuud nimetatud riikide arvutikuritegevusele spetsialiseerunud prokuröridega. Väitekiri osundab Eesti kaugläbiotsimisega seotud kehtiva regulatsiooni ebaselgusele ning pakub välja elemendid, mida tuleks Eesti kriminaalmenetlusseadustiku uuendamisel silmas pidada, võttes eesmärgiks tagada samaaegselt nii kriminaalmenetluse efektiivsus kui ka siseriiklike ja rahvusvaheliste normide järgimine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
SWEDEN. Risks and Opportunities Related to Media and Journalism Studies (2000–2020). Case Study on the National Research and Monitoring Capabilities.
(2022) Berglez, P.; Nord, L.; Ots, M.