Sirvi Märksõna "emotions" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 24

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
7-11-aastaste laste joonistused värskelt nähtud konfliktistseenist: soolised erinevused inimeste ja emotsioonide kujutamisel
(Tartu Ülikool, 2024) Rei, Adeele; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Selles, kuidas lapsed kogevad ja mõistavad konfliktisituatsioone, on varasemas kirjanduses leitud soolisi erinevusi. Antud töös lasti 7-11-aastastel (N=25, 14 poissi ja 11 tüdrukut) joonistada teatris nähtud tülistseeni uurimaks hüpoteese, et poisid kujutavad oma piltidel rohkem inimesi ja agressiooni ning tüdrukud rohkem nii negatiivseid kui ka positiivseid emotsioone. Joonistuste analüüsimisel leiti, et tüdrukud kujutasid poistest rohkem kõiki uuritavaid elemente - emotsioone, inimesi ja agressiivsust. Tulemused demonstreerivad soolisi erinevusi laste emotsionaalses kasvatuses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A defence of the existence of emotions in birds
(Tartu Ülikool, 2018) York, Kyle; Puusepp, Vivian, juhendaja; Orsi, Francesco, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This thesis demonstrates that (at least some) birds can feel emotions. First, it gives a methodological justification for how one can make such attributions in the first place. Then supplies behavioral and physiological evidence for emotions such as fear, anger, and affection. It goes on to defend the idea that birds have the neurological and cognitive capacities for emotions. It next turns towards cognitive and mental considerations, including intentionality, mental content, language-like thought, and making attributions of propositional attitudes and evaluative judgments to birds. It concludes by considering whether birds have human-like emotions or bird-relative ‘schmemotions’.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Basic emotions in read Estonian speech: acoustic analysis and modelling
(2017-09-05) Tamuri, Kairi; Pajusalu, Karl, juhendaja; Pajupuu, Hille, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritööl oli kaks eesmärki: saada teada, milline on kolme põhiemotsiooni – rõõmu, kurbuse ja viha – akustiline väljendumine eestikeelses etteloetud kõnes, ning luua neile uurimistulemustele tuginedes eestikeelsele kõnesüntesaatorile parameetrilise sünteesi jaoks emotsionaalse kõne akustilised mudelid, mis aitaksid süntesaatoril äratuntavalt nimetatud emotsioone väljendada. Kuna sünteeskõnet rakendatakse paljudes valdkondades, näiteks inimese ja masina suhtluses, multimeedias või puuetega inimeste abivahendites, siis on väga oluline, et sünteeskõne kõlaks loomulikuna, võimalikult inimese rääkimise moodi. Üks viis sünteeskõne loomulikumaks muuta on lisada sellesse emotsioone, tehes seda mudelite abil, mis annavad süntesaatorile ette emotsioonide väljendamiseks vajalikud akustiliste parameetrite väärtuste kombinatsioonid. Emotsionaalse kõne mudelite loomiseks peab teadma, kuidas emotsioonid inimkõnes hääleliselt väljenduvad. Selleks tuli uurida, kas, millisel määral ja mis suunas emotsioonid akustiliste parameetrite (näiteks põhitooni, intensiivsuse ja kõnetempo) väärtusi mõjutavad ning millised parameetrid võimaldavad emotsioone üksteisest ja neutraalsest kõnest eristada. Saadud tulemuste põhjal oli võimalik luua emotsioonide akustilisi mudeleid* ning katseisikud hindasid, milliste mudelite järgi on emotsioonid sünteeskõnes äratuntavad. Eksperiment kinnitas, et akustikaanalüüsi tulemustele tuginevate mudelitega suudab eestikeelne kõnesüntesaator rahuldavalt väljendada nii kurbust kui ka viha, kuid mitte rõõmu. Doktoritöö kajastab üht võimalikku viisi, kuidas rõõm, kurbus ja viha eestikeelses kõnes hääleliselt väljenduvad, ning esitab mudelid, mille abil emotsioone eestikeelsesse sünteeskõnesse lisada. Uurimistöö on lähtepunkt edasisele eestikeelse emotsionaalse sünteeskõne akustiliste mudelite arendamisele. * Katsemudelite järgi sünteesitud emotsionaalset kõnet saab kuulata aadressil https://www.eki.ee/heli/index.php?option=com_content&view=article&id=7&Itemid=494.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Can contempt serve as a morally appropriate form of self-defense against the damage wrought by superbia? A critical analysis of Macalester Bell's account of contempt
(Tartu Ülikool, 2015) Meriste, Heidy; Sutrop, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This thesis is focused on whether contempt could serve as a morally appropriate form of self-defense against superbia. My analysis is largely built on and developed in critical dialogue with a thesis put forward by Macalester Bell in her monograph “Hard feelings: the moral psychology of contempt” (2013). Bell is one of the few modern moral philosophers who have defended contempt as an emotion that has an important role to play in our moral lives. Even though contempt has often been rejected as a nasty and immoral emotion and it is not particularly difficult to come up with cases where contempt would indeed be unjustified, I find it hard to deny that there is a grain of truth in saying that the virtuous agent will love the good and hate the evil1. If we are to be consistent and wholeheartedly value morality, and we agree that emotions are important mediums through which we value things (as it is assumed by the current mainstream theories of emotion), then there seems to be a prima facie case for at least some hard feelings―understood as emotions that help us hold other people accountable for their wrongdoing, or, in case of superbia (which is more to do with character rather than some isolated acts of wrongdoing), their “badbeing” (Bell 2013: 39).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Electroencephalographic insights into affective attention
(2014-05-09) Uusberg, Andero
Miks ilus inimene rahvasummas silma jääb? Või ka kauguses kostuv pidurikrigin liiklusmürast üle kostab? Tartu Ülikoolis valminud doktoritöö kohaselt võib põhjuseks olla emotsionaalse informatsiooni kiirendatud töötlus. Aju on varustatud tähelepanumehhanismidega, mis valivad meeleorganite vahendatud infotulvast välja kõige olulisema teabe. Näiteks tahtlik tähelepanu aitab keskenduda käesolevale ning tahtmatu tähelepanu märgata ootamatusi. Neile sekundeerib ka kolmas süsteem, mis tõstab esile emotsionaalse tähendusega infot. Just afektiivne tähelepanu viib fookuse potentsiaalsetele hüvedele nagu kaunis kaaslane ja ohtudele nagu liiklusõnnetus. Seni on aga lahendamata küsimus, mis täpselt toimub ajus siis, kui erinevad tähelepanusüsteemid omavahel konkureerivad. Näiteks kui veebiuudise lugeja silm haarab ühtaegu nii pooleliolevat teksti kui mahlakat kõmupealkirja külgribal. Mõnikord jääb võitjaks emotsionaalne tähelepanu ning kõmulugu saab oodatud kliki. Teinekord suudab aga tahtlik tähelepanu ebaolulise ahvatluse kõrvale tõrjuda ja loo lugemine võib jätkuda. Oma doktoritöös uuris Andero Uusberg lähemalt võimalust, et tähelepanulises võistluses toimub esimese sekundikolmandiku jooksul liidritevahetus. Emotsionaalne tähelepanu reageerib stardis kiiremini, kuid umbes 350 ms järel on tahtlik süsteem seisu viigistanud ning aju fookust juhitakse edaspidi koostöös. Mitmed selle mõttemudeli ennustused leidsid kinnitust emotsionaalse sisuga fotode vaatamise ajal mõõdetud aju elektrilise aktiivsuse analüüsimisel. Üldisemalt aitab tähelepanusüsteemide erinev stardikiirus seletada, miks tegelikkuses ohutud stiimulid nagu kauge pidurikrigin kipuvad siiski tähelepanu haarama – kulub hetk, ette kui konteksti arvestav tahtlik tähelepanu jõuab korrigeerida primitiivsema emotsionaalse süsteemi esialgset valikut. Doktoritööst leiab ka vihjeid igapäevaseks emotsioonide reguleerimiseks. Ebameeldiva raviprotseduuri või muu ärevust tekitava olukorraga toimetulemiseks soovitatakse vahel mõelda millestki muust. Uusbergi uurimistöö näitas aga, et selline strateegia on suurema tõenäosusega edukas siis, kui mõte juhitakse millelegi piisavalt keerukale. Näiteks kui katseisikutel paluti võimalikult detailirohkelt kujutleda jalutamist kodulinnas, vähenes samal ajal esitletud emotsionaalsete piltide sisusse süvemine ning neile reageerimise intensiivsus. Kui ülesandeks oli aga keskenduda emotsionaalsete piltide neutraalsetele omadustele, vähenes afektiivne tähelepanu vaid mõnevõrra.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emotional experience: Relations to personality, subjective well-being, recollection, and external influences
(2012-08-06) Kööts-Ausmees, Liisi
Emotsionaalne kogemus on keeruline nähtus, sest aju töötleb selle loomiseks pidevalt erinevatest allikatest tulenevat teavet, nagu näiteks kehalisi aistinguid, eelnevaid teadmisi objektide ja situatsioonide kohta ning ka ümbritsevast maailmast pärinevat sensoorset informatsiooni. Käesolev väitekiri põhineb eeldusel, et emotsioonitekkes on üks peamisi tegureid see, kuidas inimesed enda jaoks olulisi sündmusi tõlgendavad. Töös kasutatakse ühe uurimisviisina kogemuse väljavõtte meetodit, mis võimaldab emotsioone hinnata nende loomulikus keskkonnas. Kuna mõõtmised toimuvad reaalajas, aitab see vältida ka mälust tingitud moonutusi. Nimelt on mitmed senised uurimused rõhutanud inimeste ebatäpsust minevikusündmuste ja emotsioonide meenutamisel. Ka väitekirjas esitatud tulemused näitavad, et inimese üldine emotsionaalsus mõjutab oluliselt seda, kui eredalt ja intensiivselt oma elusündmusi meenutatakse. Veel uuritakse käesolevas doktoritöös paari populaarset tõekspidamist, mis varasemates töödes on osutunud vastuolulisteks – näiteks seda, kas ilmastikutingimused mõjutavad emotsioonide kogemist. Tulemustest järeldub, et ilmal küll on afektiivsetele seisunditele teatud mõju, kuid see ei ole kindlasti nii suur, nagu võiks eeldada üldlevinud veendumuse põhjal. Samuti otsitakse vastust küsimusele, kas inimesed on suutelised olema ühtaegu nii rõõmsad kui kurvad. Selgub, et neid näiliselt vastandlikke emotsioone on tõepoolest võimalik samal ajahetkel kogeda, kuigi mitte väga intensiivsel kujul. Töös ilmneb ka isiksuseseadumuste mõju, mis viitab sellele, et teatud inimesed tunnevad segaemotsioone suurema tõenäosusega. Nii positiivsete kui negatiivsete tunnete uurimine on oluline muuhulgas ka seepärast, et nii eraldiseisvana kui omavahelises koostoimes mõjutavad mõlemad seda, kui rahul inimesed oma eluga üldiselt on. Viimast tuleb siiski vaadelda laiemas kontekstis, sest emotsioonide suhteline kaal rahuloluhinnangutes on riigiti mõnevõrra erinev, sõltudes kultuurilistest teguritest. Lõpetuseks, emotsionaalset kogemust kultuuriti uurides on vajalik analüüsida emotsiooniskaalade ning isegi konkreetsete sõnade tähendusruumide võrreldavust, sest alati ei ole need ühest kultuuri- või keelekontekstist teise otseselt ülekantavad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Exploring the role of personality traits and age in the experience and recognition of emotions
(2017-09-20) Mill, Aire; Realo, Anu, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Emotsioonid loovad igapäevaselt inimeste elule värvingu, iga inimese emotsionaalne maailm on ühest küljest unikaalne, kuid samas on oluline mõista üldisi seaduspärasusi emotsioonide kogemise, väljendamise ja äratundmise mustrites. Käesoleva väitekirja peamiseks uurimisküsimuseks on: „Kuidas mõjutavad inimese isiksuseomadused ja vanus emotsioonide kogemist, väljendamist ja teiste inimeste emotsioonide äratundmist?“. Uurimustöö raames viidi läbi kaks eksperimenti, esimeses uuriti individuaalseid erinevusi emotsioonide äratundmises (Uurimus I ja II). Teises eksperimendis olid vaatluse all individuaalsed erinevused emotsioonide kogemises ja väljendamises, kasutades kogemuse väljavõtte meetodit (Uurimus III, IV, V). Väitekirja põhijäreldused on järgmised: – Inimestel on üsnagi selge ja üldistunud arusaam sellest, kui hästi suudetakse teise inimese seisundeid ja omadusi hinnata. Kuid see enesekohane hinnang oma inimesetundmise võimele ei ole seotud tegeliku sooritusega emotsioonide või isiksuseomaduste hindamisel, peegeldades pigem inimese isiksuseomadusi. Samas kui tegelik sooritus on seotud pigem vaimse võimekusega. (Uurimus I) – Vaatamata suuremale elukogemusele, tunnevad vanemad inimesed teatud negatiivseid emotsioone (eriti viha ja kurbust) halvemini ära, ning selline muutus on täheldatav juba 30-ndates eluaastates. Samas kui näiteks põlguse väljenduse äratundmine isegi tõuseb 60ndate eluaastateni. (Uurimus II) – Inimeste emotsionaalne maailm seisneb paljuski kogetud emotsionaalsete hetkede taasloomises. Uurimus III näitas, et kurbuse, hirmu, rõõmu ja viha kogemise mäletamine sõltub olenevalt möödaläinud ajast nii inimese hetke väsimusest kui ka isiksuseomadustest. – Väsimus on sageli kogetav vaimne seisund, mida mõjutavad nii kogetud emotsioonid kui ka nende varieeruvus. (Uurimus IV) – Sageli kogevad inimesed reaktsioonina mingile situatsioonile mitut emotsiooni korraga. Viha kogemisel surutakse viha alla või näidatakse seda välja ning see sõltub nii kaasuvatest emotsioonidest kui ka isiksuseomadustest. Näiteks kui lisaks vihale on inimene ka pettunud või hirmunud, näidatakse viha vähem välja. (Uurimus V)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Interpreteeritava ja töödeldud MIDI-vormingus muusika tajumise iseärasused
(Tartu Ülikool, 2020) Karo, Carolin; Rauk, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada interpreteeritava ja töödeldud automaatse (siin kontekstis arvuti esitatud, aga mingit emotsiooni jäljendada püüdva) muusika tajumise iseärasused. 81 katseisikule esitati 10 helikatkendit, millest 9 olid MIDI-vormingus ja töödeldud Director Musices programmiga nii, et vastaksid teatud emotsionaalsele seisundile (hirmule, vihale, kurbusele, õnnelikkusele, neutraalsusele) ning üks oli loomulik interpretatsioon pianist C. Colombo esituses. Katseisikutel paluti hinnata iga helikatkendi puhul tajutavat emotsiooni (valida tuli viha, hirmu, kurbuse, õnnelikkuse seast või märkida kategooria „muu“ ja anda vabas vormis vastus) ning kuuldu loomulikkust, meeldivust ja väljendusrikkust. Tulemused kinnitavad eelnevaid teadmisi sellega, et töödeldud MIDI-vormingus muusikas tajuti neljal juhul üheksast kõige sagedamana programmeerides taotletud emotsiooni, olenemata sellest, kas tegu oli muusikaharidusega või -hariduseta isikutega. Seejuures oli ootuspärane, et interpreteeritav muusika sai võrreldes automaatse muusikaga kõrgemad hinnangud loomulikkusele, meeldivusele ja väljendusrikkusele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Laste koroonapandeemia mälestuste emotsionaalne sisu
(Tartu Ülikool, 2024) Uuemäe, Johanna; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Laste autobiograafilistele mälestustele koroonaajast ei ole seni eriti tähelepanu pööratud, kuid selle teema uurimine annab võimaluse mõista, kuidas lapsed ülemaailmset kriisi mäletavad ja tõlgendavad, võimaldades seeläbi neid tulevikus paremini toetada. Käesolev töö uuris 6-17-aastaste laste mälestuste emotsionaalset sisu. Poolstruktureeritud intervjuude vältel lausutud laste emotsiooni- ja hinnangusõnad kodeeriti nelja tunnuse järgi: valents, spontaansus, sõnatüüp ja kontekst. Tulemused näitasid, et valimiüleselt kasutati pigem negatiivse valentsiga ja hinnangulisi sõnu ning emotsioonidest ja hinnangutest räägiti eelkõige siis, kui nende kohta otseselt küsiti. 6-8-aastased kasutasid vanematest lastest vähem emotsioonisõnu ja hinnanguid, kuid 9-12- ja 13-17-aastased üksteisest eelnimetatud kolme tunnuse osas ei erinenud. Lapsed mainisid emotsioone ja andsid hinnanguid kõige enam rääkides vabast ajast, lasteaiast ja koolist, suhetest ning koroonaajast üleüldiselt. Üllatuslikult olid suhted ja haigus ise valdkonnad, kus vanuserühmad üksteisest emotsiooni- ja hinnangusõnade hulga kasutuse poolest ei erinenud. Töö pakub sisendit mõistmaks, kuidas lapsed on koroonaaega enda jaoks emotsionaalselt mõtestanud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mindfulness-tüüpi Vaikuseminutite harjutuste mõju 8.-9.kl õpilaste eneseraporteeritud emotsionaalsele enesetundele
(Tartu Ülikool, 2021) Nuut, Madli; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eesmärk: Mindfulnessil ehk teadvelolekul põhinevad sekkumised (Mindfulness-Based Intervention, MBI) on näidanud paljulubavaid tulemusi laste ja noorukite vaimsele tervisele. Seniste uuringute puuduseks on väikesed valimid ja randomiseeritud kontrollitud uuringute (randomized control trial, RCT) madal kvaliteet. Käesolevas töös uuriti MBI mõju õpilaste emotsionaalsele enesetundele (EEK-2) ja eneseraporteeritud emotsioonidele. Meetod: Eesti koolide õpilased (N = 750) 12 koolist, vanuses 13-16 aastat (8.-9. klass) jaotati juhuslikult 10-nädalasse programmi, kus katserühmas kasutati sekkumisena Vaikuseminutite teadvelolekul põhinevaid harjutusi. Mõlemas rühmas arutati enesejuhtimisega seotud teemasid, kontrollgrupis viidi teadveloleku harjutuste asemel läbi muu harjutus (ettelugemine või vaikne olemine). Lisaks viidi õpilaste eneseraporteeritud emotsioonide uurimiseks läbi meeleoluanalüüs (sentimental analysis). Tulemused: EEK-2 asteenia ja ärevuse alaskaalade keskmised jäi katserühmas samaks võrreldes kontrollrühmaga, kus skoorid aja jooksul tõusid. Meeleoluanalüüsis selgus statistiline erinevus aja lõikes negatiivse valentsiga emotsioonide nimetamisel. Järeldused: Eesti koolides läbi viidud 10-nädalasel mindfulnessil põhineval programmil oli efekt noorukite vaimsele kurnatusele ja ärevusele. Edaspidised uuringud võiksid keskenduda harjutuste kestusele, et näha kas pikaajalisem või regulaarne praktika annab tugevamaid tulemusi ja muutusi õpilaste enesekohastes hinnangutes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Multimodal emotion recognition based human-robot interaction enhancement
(2018-05-03) Noroozi, Fatemeh; Anbarjafari, Gholamreza, juhendaja; Aabloo, Alvo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Üks afektiivse arvutiteaduse peamistest huviobjektidest on mitmemodaalne emotsioonituvastus, mis leiab rakendust peamiselt inimese-arvuti interaktsioonis. Emotsiooni äratundmiseks uuritakse nendes süsteemides nii inimese näoilmeid kui kakõnet. Käesolevas töös uuritakse inimese emotsioonide ja nende avaldumise visuaalseid ja akustilisi tunnuseid, et töötada välja automaatne multimodaalne emotsioonituvastussüsteem. Kõnest arvutatakse mel-sageduse kepstri kordajad, helisignaali erinevate komponentide energiad ja prosoodilised näitajad. Näoilmeteanalüüsimiseks kasutatakse kahte erinevat strateegiat. Esiteks arvutatakse inimesenäo tähtsamate punktide vahelised erinevad geomeetrilised suhted. Teiseks võetakse emotsionaalse sisuga video kokku vähendatud hulgaks põhikaadriteks, misantakse sisendiks konvolutsioonilisele tehisnärvivõrgule emotsioonide visuaalsekseristamiseks. Kolme klassifitseerija väljunditest (1 akustiline, 2 visuaalset) koostatakse uus kogum tunnuseid, mida kasutatakse õppimiseks süsteemi viimasesetapis. Loodud süsteemi katsetati SAVEE, Poola ja Serbia emotsionaalse kõneandmebaaside, eNTERFACE’05 ja RML andmebaaside peal. Saadud tulemusednäitavad, et võrreldes olemasolevatega võimaldab käesoleva töö raames loodudsüsteem suuremat täpsust emotsioonide äratundmisel. Lisaks anname käesolevastöös ülevaate kirjanduses väljapakutud süsteemidest, millel on võimekus tunda äraemotsiooniga seotud ̆zeste. Selle ülevaate eesmärgiks on hõlbustada uute uurimissuundade leidmist, mis aitaksid lisada töö raames loodud süsteemile ̆zestipõhiseemotsioonituvastuse võimekuse, et veelgi enam tõsta süsteemi emotsioonide äratundmise täpsust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Näoilmetele omistatud emotsionaalse tähenduse mõju sõnade praiminguefektile
(Tartu Ülikool, 2017) Kovaljov, Deniss; Tamm, Gerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös kirjeldatakse naeratavatele ja neutraalsetele näoilmetele omistatud erinevate emotsionaalsete tähenduste (positiivne, negatiivne ja neutraalne) mõju implitsiitsele töömälule sõnade praimingu eksperimendis. Hüpoteesiks oli, et positiivsete omistatud tähendustega näoilmete mõjul jääb rohkem sõnu meelde. Uuriti ka tasutundlikkuse seoseid praiminguefektiga. Katsealustele õpetati enne katset autori ja juhendaja poolt disainitud lihtsa kaardimängu abil naeratavate ja neutraalsete nägude tähendusi, esines ka õpetamisvaba katsetingimus. Kokku oli 8 erinevat katsegruppi: 2x4 disain. Kõik katsealused läbisid esmalt lihtsa tajuüleande, millega praimiti sõnad koos nägudega ning hiljem esitati katsealustele lünksõnade ülesanne. Tulemustest selgus, et erinevad omistatud emotsionaalsed tähendused omasid praimimise ajal mõju hilisemale sõnade meenutamisele (p<0.05). Positiivne omistatud emotsionaalne tähendus naeratava näo korral omas statistiliselt olulist mõju hilisemale meenutamisele võrreldes neutraalse ja negatiivse omistatud emotsionaalse tähendusega (Tukey post-hoc p<0.05). Tasutundlikkuse uurimisel statistiliselt olulisi oodatud seoseid ei leitud. Tulemused annavad uudset infot implitsiitse töömälu ja näoväljenduste infotöötluse kohta, mida saab kaudselt rakendada hariduses või psühhoteraapias.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Negatiivsete emotsioonide ümberhindamise ja aktsepteerimise võrdlus ERP andmetel
(Tartu Ülikool, 2020) Koppel, Karl Martin; Uusberg, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöös võrreldi ümberhindamise ja aktsepteerimise mõju emotsioonide reguleerimisele toetudes 53 katseisiku EEG andmetele. Regulatsiooni mõju hindamiseks tuli osalejatel teha läbi neli katsetingimust, mis jagunesid omaette katseplokkideks – VAATA, MÕTLE TEISITI (ümberhindamine), AKTSEPTEERI ja HINDA. Esimesed kolm võimaldasid vahetu regulatsiooni efekti hindamist ning viimane plokk andis võimaluse hinnata emotsiooniregulatsiooni kestvamat mõju konkreetse strateegia puhul. Ümberhindamine ja aktsepteerimine võimendasid vahetult LPP amplituudi. Aktsepteerimise võimendas ka subjektiivset negatiivsuse hinnangut, kuid ümberhindamine vähendas seda. Kestvamat mõju ei esinenud kummalgi strateegial. Uurimistöö on teadaolevalt esimene, mis võrdleb ümberhindamist ja aktsepteerimist EEG andmetel. Uuring pakub väärtuslikku informatsiooni selle kohta, et LPP ja subjektiivne negatiivne afekt ei pruugi regulatsiooni ajal samasuunaliselt muutuda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Oluliste mälestuste teemad täiskasvanutel ja seos emotsioonidega: sooline ja vanuseline võrdlus
(Tartu Ülikool, 2020) Aktanajeva, Karina; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida täiskasvanute isiklikult oluliste mälestuste teemasid ja seost emotsioonidega ning võrrelda neid soo ja vanuse lõikes. Valimisse kuulus 38 naist ja 20 meest vanuses 18–60 (M = 36,67, SD = 12,10). Oluliste mälestuste teemasid kodeeriti vastavalt ühte kuuest kategooriast: suhted, surelikkus, saavutused, elumuutvad sündmused, vaba aeg ja muu. Emotsioonide hindamisel lähtuti vastajate endi poolt kirja pandud emotsioonidest ja tunnetest. Vastupidiselt püstitatud hüpoteesidele ei tulnud uurimuses välja oluliste mälestuste teemade erinevused soo ja vanuse lõikes. Analüüsi tulemusel ilmnes, et naiste ja meeste erinevused emotsioonide nimetamises ei olnud statistiliselt olulised. Lisaks selgus, et vanusel ja positiivsete/negatiivsete emotsioonide arvul ei ole statistiliselt olulist lineaarset seost. Töös on arutletud tulemuste, võimalike mõjutajate, piirangute ja edasiste uurimissuundade üle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Perspective Chapter: Democracy beyond Rationality
(Eötvös Loránd University, Mertek Media Monitor, 2024) Polyák, Gábor; Kövesdi, Veronika
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Reward sensitivity, affective neuroscience personality, symptoms of attentiondeficit/hyperactivity disorder, and TPH2-703G/T (rs4570625) genotype
(Cambridge University Press, 2020) Pulver, Aleksander; Kiive, Evelyn; Harro, Jaanus
Objective: Reward sensitivity is an increasingly used construct in psychiatry, yet its possible inner structure and relationship with other affective variables are not well known. Methods: A reward sensitivity measurement scale was constructed on the basis of large item pool collected from birth cohort representative samples (the Estonian Children Personality Behaviour and Health Study; original n = 1238). Affective Neuroscience Personality Scale (ANPS) and the Adult Attention deficit hyperactivity disorder (ADHD) Self-Report Scale (ASRS) were administered in young adulthood. A variant (rs4570625) of the gene encoding tryptophan hydroxylase 2 (TPH2) that is responsible for the synthesis of central serotonin was genotyped. Results: Reward sensitivity consisted of two orthogonal components, operationally defined as Openness to Rewards and Insatiability by Reward, that respectively characterise the striving towards multiple rewards and the strong pursuit and fixation to a particular reward. While SEEKING and PLAY (and to lower extent CARE) of the ANPS co-varied with Openness to Rewards, FEAR, SADNESS, and ANGER were related to Insatiability by Reward. The total score of ASRS was moderately correlated with Insatiability by Reward, while the association with Openness to Rewards was negligible. However, ASRS Inattention had some negative relationship with the Social Experience facet of Openness to Rewards. The T/T homozygotes for the TPH2 promoter polymorphism had lower Insatiability by Reward but not Openness to Rewards. Conclusions: Behaviours sensitive to rewards are separable to the components of variability and fixation, and these components are differentially related to affective aspects of personality, attention, and hyperactivity as well as to TPH2 genotype.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rõõmsate nägude mõju praiminguefektile kitsa ja laia tähelepanu haardeulatusega katsetingimustes
(Tartu Ülikool, 2018) Luha, Kristi; Tamm, Gerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös kirjeldatakse rõõmsate ja neutraalsete näoilmete mõju implitsiitsele töömälule sõnade praimingu eksperimendis, laia ja kitsa haardeulatusega katsetingimustes. Peamiseks hüpoteesiks oli, et rõõmsa näostiimuliga sõnade esitlemisel jääb rohkem sõnu meelde laia tähelepanufookusega katsetingimuses. Lisaks uuriti, kuidas katsealuste endi tähelepanustrateegia (lokaalne vs globaalne) sooritust mõjutab, uurimiseks kasutati Navon’i (1977) testi. Eksperiment oli katseisikutevaheline (n=33) ja 2 x 2 disainiga: rõõmus/neutraalne nägu vs kitsas/lai tähelepanufookus. Tulemustest selgus, et tähelepanu haardeulatus (kitsas vs lai) omas mõju sõnade meenustamisele (õigete sõnade arv oli kõrgem laia tähelepanufookusega katsetingimuses) (t-test, p ˂ 0,05). ANOVA analüüsist aga ilmnes, et puudus emotsiooni katsetingimuse ja haardeulatuse interaktsioon (p ˃ 0,05) praiminguefektile. Samuti ei omanud statistiliselt olulist mõju praiminguefektile katseisikute fookusstrateegia katsesse tulles (p ˃ 0,05). Katsetingimus ise seevastu omab statistiliselt olulist rolli tulemustes (p ˂ 0,05).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Semantik und (Morpho-)Syntax der Emotionsverben im Deutschen und im Estnischen
(2011-07-29) Rääts, Anni
Eesmärgiks oli kontrastiivselt uurida vastastikuseid seoseid emotsiooniverbide süntaktiliste funktsioonide, morfoloogiliste käänete ja verbisemantika vahel kahes tüpoloogiliselt erinevas keeles – saksa ja eesti keeles. Emotsiooniverbid on lingvistika seisukohalt erilised eelkõige selle poolest, et varieeruvad oma kesksete osalejaargumentide Kogeja ja Stiimuli realiseerimisel süntaktilise subjekti või objektina, kuna nende agentiivsed omadused ning semantilised tunnused, nagu teadlikkus, tahtlikkus, kontroll, jagunevad ühtlaselt kummagi rolli vahel. Uurimuse põhiliseks teoreetiliseks lähtekohaks on sõltuvusgrammatika. Semantilise analüüsi aluseks on semantiliste rollide määratlemine ning verbitüüpide ja semantiliste omaduste analüüs. Analüüsitavaks materjaliks on peamiselt sõnaraamatuloendil põhinev emotsiooniverbikorpus eesti ja saksa keeles. Lisaks viidi lõpliku verbivaliku saamiseks läbi küsitlus emakeelsete katseisikutega. Verbide rühmitamine emotsioonikategooriatesse kinnitas universaalset tendentsi negatiivsete emotsioonide rikkalikumast leksikast võrreldes positiivsetega. Ilmnes, et saksa keele suuremad semantilised rühmad on suuremad ja väiksemad väiksemad kui eesti keele emotsiooniverbide puhul. Samuti leiavad emotsiooniverbide puhul kinnitust saksa keele rikkalikum tüvevalik ja eesti keele laiemad verbituletuse võimalused. Metafoorse tähendusega verbide analüüs näitas, et mõlemad keeled kasutavad tundeelu peegeldavate protsesside ja seisundite metaforiseerimisel sarnaseid kontsepte ja allikdomeene. Emotsiooniverbides kasutatud kontseptuaalsete metafooride analüüsimisel selgus, et saksa keeles on ruumiliste metafooride hulk oluliselt suurem kui eesti keeles, eriti vihaga seotud verbides. Emotsiooniverbide süntaktilise struktuuri ja verbisemantika omavahelist korrelatsiooni uuritakse linking-analüüsis, mis toob välja eesti keele (transitiivsete) verbide suurema valentsipaindlikkuse, mis muudab verbiliigituse keerukamaks, ja saksa keele lausekonstruktsioonide ohtruse. Saksa keelele on omasem inhoatiivsuse ja eesti keelele kontinuatiivsuse väljendamine emotsiooniverbdie abil.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Seos väsimuse ja emotsiooninägude peegeldamise ning väljendamise vahel
(Tartu Ülikool, 2021) Jõeleht, Carmen Kaidi; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, kas väsimusel ja unetundide arvul on seos emotsioonide peegeldamise ja väljendamise hinnanguskooridega. Katses analüüsiti 119 katseisikut, kes andsid hinnangut oma emotsioonide esitamisele. Leiti statistiliselt olulised seosed kurbuse ja hirmu peegeldamise ning kurbuse väljendamise ja katsele eelneva öö ja tavalise unetundide erinevuse vahel. Samuti olid statistiliselt olulised seosed hirmu peegeldamise ja vastikuse väljendamise ning keskmise unetundide vahel. Statistiliselt oluline erinevus leiti ka keskmiselt alla ja üle 7 tunni magavate katseisikute vahel, need, kes magavad regulaarselt alla soovitusliku piiri hindasid oma emotsioonide esitamise oskust madalamalt, kui üle 7 tunni magavad katseisikud. Järeldati, et uneaeg võib mõjutada emotsioonide peegeldamist ja väljendamist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Täiskasvanute narratiivid konfliktidest romantilistes suhetes: ohvri ja süüdlase perspektiivid
(Tartu Ülikool, 2024) Issak, Killu; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimuse eesmärk oli välja selgitada, kuidas inimesed kogevad romantilistes suhetes konflikte ohvri ja süüdlase perspektiividest ning millised erinevused ilmnevad käitumise, emotsioonide ja vaimsete seisundite kirjeldamisel vastavalt sellele, millist rolli nad endale konfliktides omistavad. Valimi moodustas 67 täiskasvanud meest ja naist. Osalejatel paluti esitada kaks lugu konfliktidest, kus ühes tunti end ohvrina ja teises süüdlasena. Tulemused näitasid, et ohvri ja süüdlase vaatepunktist erinevad oluliselt käitumise ja emotsioonide kirjeldused. Süüdlasena keskenduti rohkem enda käitumisele, samas kui ohvrina kirjeldati rohkem teise osapoole käitumist. Emotsioonide osas leiti, et ohvri perspektiivist keskenduti rohkem enda emotsioonidele, samas kui süüdlasena keskenduti rohkem teise osapoole emotsioonidele. Vaimsete seisundite kirjeldamine ei erinenud ohvri ja süüdlase perspektiivides. Uurimustulemused täiendavad varasemaid uurimusi ohvri ja süüdlase perspektiivide erinevustest ning pakuvad praktilisi suuniseid ja panuse romantiliste suhete konfliktide paremaks mõistmiseks.