Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi märksõna järgi

Sirvi Märksõna "innovatsioon" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 20 22
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Alignment between the factors of the innovation process and public sector innovation support measures: an analysis of Estonian dairy processors and biotechnology enterprises
    (2010-11-16) Tamm, Dorel
    Enamik riike soovib toetada firmade innovatiivsust, kuna selles nähakse konkurentsivõime peamist tegurit. Ka firmad ise on innovatiivsusest huvitatud, sest uuendusmeelsus suurendab tulu ja/või parandab firma teisi majandusliku edukuse näitajaid. Üheks võimaluseks tõstmaks ettevõtete innovatiivsust, on efektiivne avaliku sektori innovatsiooni toetusmeetmestik. Toetusmeetmestik peab olema suunatud innovatsiooniprotsessi takistavate tegurite kõrvaldamisele või nende negatiivse mõju leevendamisele. Tihti on innovatsiooni toetusmeetmestiku rakendamine ebaefektiivne. Toetusmeetmete efektiivsuse tõstmiseks peab iga riik analüüsima, millised on need barjäärid või innovatsiooniprotsessi etapid, mis põhjustavad probleeme ettevõtetele, ning kujundama innovatsiooni toetusmeetmestikku vastavalt sellele. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli ettepanekute tegemine innovatsiooni toetusmeetmestiku efektiivsuse tõstmiseks, toetudes kattuvusanalüüsi tulemustele. Kattuvusanalüüsi rakendamiseks pidi töö autor välja töötama vastavad instrumendid. Kattuvusanalüüsi käigus võrreldi innovatsiooniprotsessi tegureid teatud kindlas sektoris ja vastava riigi innovatsiooni toetusmeetmestikuga. Võrdluse tulemusena selgusid innovatsiooniprotsessi tegurid, mis põhjustasid probleeme ettevõtetele, kuid ei olnud kaetud innovatsiooni toetavate meetmetega, see tähendab, et puudus kattuvus tegurite ja meetmete vahel. Analüüsi tulemusena jõuti ettepanekuteni, mis aitavad tõsta Eesti innovatsiooni toetusmeetmestiku efektiivsust toetamaks Eesti piimatöötlejaid ja biotehnoloogia ettevõtteid. Need kaks ettevõtete gruppi valiti, et analüüsida kahte suhteliselt erinevat tegevusala. Piimatöötlejad esindavad traditsioonilist tööstusharu, biotehnoloogia ettevõtted aga kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid. Biotehnoloogiliste lahenduste kasutamine piimatöötlejate poolt võimaldas analüüsida ka kõrgtehnoloogia kasutamist traditsioonilises sektoris ehk kahe grupi kokkupuutepunkte.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Analysis of Collaboration Dynamics in Hackathons: Combining Quantitative and Qualitative Methods
    (Tartu Ülikool, 2024) Rapur, Karl; Nolte, Alexander, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
    Hackathons are intensive, time-bounded events where teams collaborate to solve specific problems or develop innovative artifacts. Over the past years, researchers have primarily used qualitative instruments (e.g., observations and interviews) to study these events. However, these instruments come with inherent limitations. Scalability issues hinder current data collection methods in the context of large hackathons, as they require significant human resource allocation. Furthermore, current methods have limited potential for live feedback, which is necessary for hackathon organizers. This study demonstrates a combination of qualitative and quantitative data collection instruments to study collaboration dynamics. A case study was conducted during a hackathon with multiple teams, where data was gathered by combining conventional methods with smart badges and sensors. The study uncovered varied collaboration dynamics influenced by experienced participants, constellation changes, language barriers, goal clarity, adaptability, and mentorship. Badge-collected data provided insights into speaker transition logs, speech patterns, transcriptions, and spatial awareness. As contemporary research has primarily relied on qualitative data collection instruments with inherent limitations, this study showcased the possibilities of using sensors and badges to fill this gap. Therefore, it lays the groundwork for future work to leverage such technology to overcome limitations, study hackathons on a larger scale, and provide live feedback to organizers.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Avaandmete põhine agiilne õppimine avalikus sektoris e-residentide ettevõtete maksulaekumiste suurendamiseks
    (Tartu Ülikool, 2025) Veskioja, Ivar; Pärna, Ott, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    “Citizens’ social media adoption in Paraguay”
    (2021) Homburg, Vincent; Moody, Rebecca
    This article aims to identify which factors are associated with Paraguayan citizens’ use of social media in citizen-government relations. We gathered data using a vignette-survey with which responses to four public service problems were recorded, apart from scores on perceived effectiveness, capability, social influence, trust in government, trust in social media infrastructure, and social media anxiety. Multivariate analysis was used to test hypotheses. Perceived effectiveness, social influence and trust in social media infrastructures were found to be significantly correlated with citizens’ use of social media to report public service issues. On the other hand, capability, trust in government and social media anxiety were not found to be associated with citizens’ social media use. The results urge us to further theorize and disentangle how perceived effectiveness, social influence and trust in proprietary social media infrastructures affect digital citizen engagement and participation, and under what conditions proprietary social media platforms such as Facebook and Twitter contribute to a vibrant democracy.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Eesti rahvusvaheline positsioon teadus- ja arenduspoliitika rakendamisel
    (2012) Reiljan, Janno; Paltser, Ingra
    Käesoleva uurimuse eesmärgiks on hinnata Eesti rahvusvahelist positsiooni EL liikmete ja sellega tihedalt assotsieerunud riikide kogumis TjaA-poliitika rakendamisel selle 5 ressursivarustuse ja -kulu ning tulemuslikkuse aspektist, et luua alus Eesti innovatsioonisüsteemi toimimise tõhususe rahvusvaheliseks võrdlevhinnanguks.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Eesti teaduse rahastamise rahvusvaheline võrdlevanalüüs
    (2013) Ukrainski, Kadri; Kanep, Hanna; Masso, Jaan
    Käesoleva raporti eesmärgiks on rahvusvahelise võrdlevanalüüsi kaudu anda poliitikasoovitusi Eesti teaduse finantseerimise kohta. Raportis püütakse anda vastused küsimustele, kuidas tagada et uued ja arenevad, samuti ka riigile strateegiliselt olulised teadusvaldkonnad saaksid riigipoolse rahastuse sealjuures jälgides, et konkurentsipõhiste meetmete pakett süsteemis ei muutuks riigi seisukohast võttes liiga kalliks administreerida. Lisaks eeltoodule püütakse vastata küsimusele, kuidas kujundada tasakaalu oluliste teadussuundade sihipärase arendamise ja lühiajaliste projektipõhiste finantseerimisvõimaluste vahel (et viimased ei hakkaks domineerima pikaajaliste eesmärkide üle). Pikaajalisi eesmärke uuritakse raportis riikide teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (TAI) strateegiate alusel, viies need kokku riikide avaliku ja erasektori poolse TA finantseerimise kontekstis. Raportis koondatakse tähelepanu ka väikeriigi rollile Euroopa teaduse integratsiooniprotsessides.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Eesti teadusfinantseerimise instrumendid ja teaduse rakendatavus majanduses: poliitikaanalüüs tänase TAI süsteemi väljakutsetest ja võimalustest
    (2014) Karo, Erkki; Kattel, Rainer; Tõnurist, Piret; Valdmaa, Kaija; Looga, Ly; Kirs, Margit; Lumi, Priit; Käger, Maarja
    Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika (TAI) keskseteks eesmärkideks – eriti 2014-2020 strateegiaperioodi võtmes – on nii teaduse tippkvaliteedi pidev arendamine kui ka teadustöö majandusliku ja sotsiaalse rakendatavuse suurendamine Eesti majanduses. Kui ideaalis peaksid need eesmärgid olema teineteist täiendavad (sh üha kõrgetasemelise teaduse rakendamine ettevõtluses, mis omakorda viib tootlikkuse kiirema kasvuni), siis siiani on neid kahte eesmärki – vähemalt poliitikameetmete juhtimisel ja rahastamise instrumentides – vaadeldud teineteisest lahutatuna. Käesolev TIPS uuring analüüsib Eesti TAI süsteemi toimimist just nende kahe eesmärgi paralleelse täitmise kontekstis. Uuringu tulemused on võetud kokku poliitikaanalüüsis, mis vaatleb kuidas on aidanud ja aitab lähitulevikus Eesti TAI instrumentide süsteem (sihtfinantseerimine/ institutsionaalne uurimistoetus, grandid, baasfinantseerimine, teaduse tippkeskused, TAK, riiklikud programmid) saavutada neid kahte eesmärki, mis osaliselt eeldavad erinevaid riiklikke sekkumisloogikaid.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    IKT ja Eesti koolikultuur
    (Tartu Ülikool, 2003) Marandi, Triin; Luik, Piret; Laanpere, Mart; Adojaan, Kristjan; Uibu, Krista
    Uurimuse käigus otsiti vastuseid järgmistele küsimustele: 1) Millised on erinevused õpetajate diskursustes (IKT kasutamise eesmärgid ja põhjused, sellest tulenev kasu, sellega seonduvad probleemid ja ohud)? 2) Milline teoreetiline/kontseptuaalne raamistik sobib kõige paremini kaasaegse õpikeskkonna analüüsiks, s.h. IKT mõju hindamiseks? 3) Milline on kooli juhtimise ja õpetajate täienduskoolituse osa IKT-ga seotud uuenduste elluviimisel koolis? 4) Millised on need innovaatilised, Eesti oludes tulemuslikud strateegiad, mis aitavad kaasa IKT-ga seotud uuenduste elluviimisele koolis?
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Innovatiivsed tehnoloogilised terviklahendused.
    (2016-03-15) Purge, Markko
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Innovation as a result of strategic decisions in the context of organizational environment: the case of Estonian information and communication technology companies
    (2010-06-03T09:50:16Z) Kask, Triin; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond. Ettevõttemajandusinstituut; Vadi, Maaja, juhendaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Innovatsioonihange riigihanke õiguses
    (Tartu Ülikool, 2018) Brandt-Kure, Kristina; Pärn-Lee, Evelin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Konkurentsi moonutamise risk innovatsioonipartnerluse teatud etappides
    (Tartu Ülikool, 2022) Suurväli, Siret; Mari Ann Simovart, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Kooli innovatsiooni mudelid maakoolide näitel (haridusinnovatsioon Eestis) (KIMA)
    (2011) Kärner, Anita; Lauristin, Marju; Loolaid, Ülle; Kärner, Indrek
    Eduko analüüsigrandi toetusel läbi viidud analüüs ""Kooli innovatsiooni mudelid maakoolide näitel"" toimus 01.09.2010 kuni 31.01.2011 nelja Lõuna-Eesti maakonna koolide baasil. Analüüsi eesmärgiks oli: 1) selgitada maapiirkonna koolide näitel, millised on kooli organisatsiooni sisemised ja väliskeskonna tegurid uuenduste algatamisel ja elluviimisel; 2) millised on koolis muutusi soodustavad ja takistavad tegurid; 3) kirjeldada süsteemselt innovatsioonijuhtumeid kahest maapiirkonna koolist.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Lõppeva teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia täitmise hindamine
    (2012) Kattel, Rainer ; Karo, Erkki ; Tõnurist, Piret; Looga, Ly; Varblane, Urmas; Roolaht, Tõnu
    Praeguse TAI strateegia vahehindamise tulemused näitavad edu eeskätt teaduse infrastruktuuri,  teadustegevuse  väljundi  kvaliteedi  ning  kvantiteedi  ja  rahvusvahelise  teadlasmobiilsuse  edendamisel.  Suur  osa  teaduse  valdkonnas  seatud  strateegia  eesmärkidest  on  juba  täidetud  (ning  suurendatud)  või  strateegia  lõpuks  täitumas.  Samas  ettevõtlusväljundi  mõttes  on  areng  olnud  mõnevõrra  aeglasem  (võimendatuna  ka  majanduskriisist),  sest  innovatsiooni‐ investeeringute  eesmärktase  küll saavutatakse,  kuid  paljuski  domineerivad  nende  seas  vähese  uudsusega  investeeringud  masinatesse  ja  seadmetesse.  Seega  peab  nentima,  et TAI süsteemi areng on olnud pigem teaduse keskne ning teadlaskond on suutnud paremini kinni haarata käesoleval strateegiaperioodil pakutud arenguvõimalustest. 
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Nõudluspoolne innovatsioonipoliitika Eestis: sekkumise loogika, meetmed ja piirangud
    (2013) Lember, Veiko; Cepilovs, Aleksandrs; Kattel, Rainer
    Käesoleval analüüsil on kaks eesmärki. Esiteks pakub see laiema ülevaate olemasolevatest nõudluspoolsetest poliitikavahenditest. Teiseks selgitatakse, miks ja mis tingimustel on mõttekas nõudluspoolset innovatsioonipoliitikat Eestis rakendada. Üldiselt peetakse nõudluspoolseid poliitikavahendeid kogu poliitikatsükli ulatuses keerulisemaks kui pakkumispoolseid vahendeid, sest nende poliitikate kujundamisse, rakendamisse ja hindamisse on kaasatud paljud osapooled, mis omakorda eeldab väga kvaliteetsete tagasisidestusmehhanismide olemasolu. Nõudluspoolseid vahendeid muudab keerukamaks EL-ile omane mitmetasandiline valitsemine ja mitme poliitikavälja (nt EL-i regulatsioon ja standardiseerimine) rahvusvaheline olemus. Lähtuvalt suhtelisest keerukusest muutub nõudluspoolsete meetmete elluviimisel keskseks riigi poliitikasuutlikkus ja eelduseks saab traditsioonilise (pakkumispoolse) innovatsioonipoliitika koordineerimispraktikate muutmine. Seega lisaks võimalike poliitikavahendite kirjeldamisele avatakse käesolevas poliitikaanalüüsis nõudluspoolse innovatsioonipoliitika konteksti läbi poliitikasuutlikkuse prisma.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Nutika spetsialiseerumise võimalused ja väljakutsed Eestis teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika kujundamisel ja juhtimisel 2014-2020
    (2014) Karo, Erkki; Kattel, Rainer; Lember, Veiko; Ukrainski, Kadri; Kanep, Hanna; Varblane, Urmas
    Käesolev poliitikaanalüüs käsitleb ‘nutika spetsialiseerumise’ kontspetsiooni kui ühte teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika (TAI) kujundamise ja juhtimise instrumenti. Käsitleme selle peamisi väljakutseid (sh peamised takistused ja eeltingimused) Eesti kontekstis ning vaatleme, kas ja kuidas saaks neid ületada ning nutika spetsialiseerumise kaudu senisest fokuseeritumat TAI poliitikat kujundada ja ellu viia.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Roheinnovatsiooni seosed majanduskasvuga Euroopa Liidu riikide näitel
    (Tartu Ülikool, 2025) Karro, Katrina Johanna; Parts, Eve, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Teaduse-arendustegevuse ja innovatsiooni indikaatorid Eesti innovatsiooni- ja teaduspoliitikas: senine praktika ja poliitikasoovitused
    (2013) Masso, Jaan; Liik, Margo; Ukrainski, Kadri
    Käesoleva raporti eesmärgiks on anda panus Eesti poliitikakujundajatele innovatsiooni indikaatorite kasutamiseks nii uue programmiperioodi (2014-2020) teadus- ja arendustegevuse strateegias kui ka erinevate innovatsiooni ning teadus-arendustegevuse meetmete juures. Seda eesmärki on raportis üritatud saavutada läbi kolme tegevuse. Raporti teises peatükis tutvustatakse üldiseid indikaatorite koostamise metoodika põhimõtteid ja analüüsitakse Eesti senise teadus- ja arendustegevuse strateegia (perioodi 2007-2013) täitmist indikaatorite kaupa. Raporti kolmandas peatüki analüüsitakse uuritakse teadus- ja arendustegevuse panust erinevate tehnoloogilise tasemega majandusharude tegevusedukusse OECD riikides (sealhulgas ka Eestis) leidmaks milliseid võiksid olla teadus-arendustegevuse ja innovatsioonipoliitika rõhuasetused erinevates majandusharudes. Raporti neljanda osa eesmärk on pakkuda välja üks võimalik eeskiri (algoritm) indikaatorite valikuks teadus-arendustegevuse poliitikasse, mis arvestaks indikaatoritele esitatavaid erinevaid nõudeid, vähendaks vastava protsessi subjektiivsust ja oleks põhimõtteliselt rakendatav erinevatel tasanditel (indikaatorite valikuks nii strateegiatesse kui ka konkreetsetesse poliitikameetmetesse).
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    The role of culture for innovative processes
    (2024-01-04) Soloviov, Vladyslav; Kaasa, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
    Innovatsiooni tähtsus on viimastel aastakümnetel pidevalt kasvanud. Ettevõtted kasutavad innovatsiooni kiirelt muutuvas majanduskeskkonnas ellu jäämiseks ning konkurentsieelise saavutamiseks. Riigid julgustavad innovatsiooni nii ettevõtete kui akadeemia tasandil mitmel põhjusel, näiteks oma kodanike elukvaliteedi tõstmiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning kaasaegse maailma paljudele väljakutsetele lahenduste välja töötamiseks. Nende arengute tõttu muutub aina tähtsamaks nende tegurite teaduslik uurimine, mis seletavad erinevate riikide innovatsioonitegevuste väljundite erinevust. Kultuur on üks viis, millega saab mõnda neist erinevustest selgitada. Käesolev doktoritöö tugineb erinevatele kultuuriteooriale, et aidata mõista, mis rolli kultuur mängib erinevate riikide ja regioonide innovatsioonitegevuses. Kolm doktoritöösse kuuluvat empiirilist teadusartiklit heidavad valgust kultuuri ja innovatsiooni erinevate osiste vahelisele suhtele ning ka teguritele, mille kaudu kultuur innovatsiooni mõjutab. Need uurimused rakendavad nii kaasaegset metodoloogiat ning andmeid kui ka alternatiivseid käsitlusi kultuuri ja innovatsiooni vahelise seose analüüsimiseks. Käesoleva doktoritöö jaoks läbi viidud uurimuste tulemused näitavad, et kultuur on seotud innovatsiooniga läbi mitme teise nähtuse, sealhulgas iga riigi kulutatavad summad teadus- ja arendustegevusteks ja mitmed riigijuhtimise aspektid. Uurimuste tulemustest johtub, et regiooni tasandil kultuuri ja innovatsiooni vaheliste seoste uurimine on tulemuslik. Need kinnitavad, et tugev seos innovatsiooni ja individualismi vahel on olemas lähtudes nii vanematest kui uuematest kultuuriteooriatest. Lisaks väidavad uurimused, et uuemad kultuuridimensioonide komplektid tagavad empiirilistes uurimustes täpsemad mõõtetulemused ja et teadlased võiksid luua enda kultuuridimensioone kasutades andmeid olemasolevatest küsimustikest.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Üliõpilase toetusvõrgustik põhipraktikal
    (Tartu Ülikool, 2015) Kadak, Kristi, juhendaja; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
  • «
  • 1 (current)
  • 2
  • »

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2026 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet