Sirvi Märksõna "keelekasutus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 152

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
8. klassi bioloogiaõpiku analüüs
(Tartu Ülikool, 2017) Käärik, Birgit; Lepajõe, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A propósito de la lengua asturiana: situación lingüística y actitudes
(Tartu Ülikool, 2018) Krevald, Liis; Kruse, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Hispaania keel ja kirjandus
Käesoleva bakalaureusetöö „Astuuria keele hetkeolukord ning suhtumine“ eesmärk on analüüsida Astuurias elavate inimeste suhtumist astuuria keelde (traditsiooniline kohakeel) ning jõuda järeldusele, kas keel on elujõuline. Autor koostas Martin Ehala „etnolingvistilise vitaalsuse küsimustiku“ põhjal küsimustiku uurimaks, kui sagedasti seda keelt kõneldakse, milliseks hindavad astuurlased oma kohakeele oskust, kus ja kellega räägivad ning mis nad arvavad astuuria keele säilitamisest. Ülevaade antakse ka astuuria keele ajaloost, praegusest olukorrast ning keeleökoloogiast. Astuurias ilmneb selge kakskeelsus: ühelt poolt räägitakse hispaania keelt, mis on ka riigikeel, ning teisalt kasutakase igapäevases suhtluses ka kohakeelt. Astuurlased valdavad mõlemat keelt hästi, kuid kuna mõlemad keeled erinevad prestiižikuse poolest, siis peavad sealsed elanikud sõltuvalt olukorrast keeli vahetama. Riigikeelt kasutatakse administratiivsel tasandil ning formaalsetes situatsioonides, astuuria keelt räägitakse pigem pereringis või teenindava personaliga (poemüüjad, ettekandjad jne). Siiski täheldatakse üha laienevat astuuria keele kasutust meedias ja kultuurilisel tasandil.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A. H. Tammsaare romaanisari „Tõde ja õigus“: muutused Indrek Paasi keelekasutuses ja tegelaste pöördumisvormides
(Tartu Ülikool, 2017) Ojamäe, janika; Velsker, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Action nouns in a constructional network: a corpus-based investigation of the productivity and functions of the deverbal suffix -mine in five different registers of Estonian
(2021-10-13) Pilvik, Maarja-Liisa; Lindström, Liina, juhendaja; Kehayov, Petar, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti keeles on palju tuletusliiteid, mille abil on ühelt poolt võimalik rikastada keele sõnavara, teisalt aga on need vahendid, mis aitavad meil väljendada suheldes vastavalt vajadusele mingeid olukordi ja suhteid või nende osalisi. Üheks selliseks liiteks on -mine, mis võimaldab väga reeglipärasel moel moodustada tegusõnadest nimisõnu nii, et muutub sõnaklass, ent mitte tähendus (nt Mulle meeldib, kui Anne Veski laulab –> Mulle meeldib Anne Veski laulmine). Kuna liide on nii tähenduslikult kui ka moodustuslikult nõnda regulaarne, on seda peetud ka kõige produktiivsemaks tuletusliiteks eesti keeles ning isegi tegusõna pöördevormistiku osaks. Ei ole aga sugugi selge, kas me keelt kasutades ka kogu liite potentsiaali ära kasutame ning millest see sõltub. Doktoritöö eesmärk oligi tegeliku keele kasutuse põhjal välja selgitada, kas liide on ühtmoodi produktiivne erinevates situatiivse keelekasutuse registrites (näiteks kirjutatud teaduskeeles või kõneldud spontaanses suhtluses), kui palju produktiivsem on -mine võrreldes teiste tegusõnast nimisõnu tuletavate liidetega (-us ja -ja) ning kuidas mõjutab produktiivsust see, milliste ülesannete jaoks lausetes tuletisi kasutame. Väitekiri vaatleb tuletusmalle nii morfeemipõhisest (vormilisest) kui ka skeemipõhisest (tähenduslikust) perspektiivist, kirjeldamaks tuletusmorfoloogia rolli tegelikus keelekasutuses ning käsitlemaks sõnamoodustust kui morfoloogia ja süntaksi vahele jäävat nähtust terviklikumal, konstruktsioonipõhisel moel. Töös kasutatakse keelekorpuste (sagedus)andmeid ning ühendatakse kvantitatiivne sõnatasandi produktiivsuse analüüs kvalitatiivse lausetasandi analüüsiga. Töö tulemused näitavad, et kvantitatiivsete mõõdikute abil on võimalik eesti keele tuletusliidete produktiivsust empiiriliselt võrrelda ning et eri tuletusliidete produktiivsus tõepoolest erineb oluliselt ka registriti: mine-liide on üldjuhul kõikides registrites produktiivseim, ent kõikide tuletusliidete produktiivsus näib olevat kõrgem informaalsetes registrites. Erinevused tulenevad ühelt poolt tuletusmallide struktuurilistest ja semantilistest piirangutest, teisalt aga ka pidevast väljendusvahendite vahelisest võistlusest ning erinevast pragmaatilisest nõudlusest teatud tuletisetüüpide ning kinnistunud ühendite (valimised, tegemist oli naljaga) järele eri keelekasutussituatsioonides. Samuti mängib produktiivsuse hindamisel suurt rolli see, millist kvantitatiivset mõõdikut vaadelda. Töös näidatakse ka, et eri tuletised eelistavad registrites erinevaid käändekonstruktsioone ning et morfoloogiline produktiivsus on seotud seega ka tuletiste süntaktilise kasutuskontekstiga. Põhjalikumalt analüüsitakse üht varem vähekirjeldatud süntaktilist konstruktsiooni (nt Meil on koristamist), kus mine-tuletised moodustavad lause süntaktilise ja semantilise tuuma.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi reklaamide keelekasutus
(Tartu Ülikool, 2017) Kase, Taavet; Lepajõe, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
An analysis of linguistic features of American football
(Tartu Ülikool, 2025) Belous, Anton; Torn-Leesik, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Anglistika osakond
This thesis looks at the linguistic features that are used within American football whilst also comparing how such characteristics have been used before. A total of nine transcripts were taken and analysed to see if gridiron football commentary has gone through any major changes or if it has not really changed much over the years. The first part covers the language used in sports and their characteristics while also introducing the roles of the commentators and the differences between radio and television broadcasts that were used in the second part. Additionally, the first half of the paper takes a brief look at previous studies covering this topic. The second half of the paper compares several aspects, which were identified by previous studies and books on this topic.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analyse der sprachlichen Gestaltung unter besonderer Berücksichtigung der Wortspiele in Werbekampagnen der BVG für Sondertickets im Zeitraum von 2018 bis 2023
(Tartu Ülikool, 2023) Vanner, Margaret; Miliste, Merje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Besonderheiten der jugendsprachlichen Lexik am Beispiel von Wolfgang Herrndorfs Romans "Tschick" und dessen Übersetzung ins Estnische
(Tartu Ülikool, 2019) Lubi, Hanna-Lisett; Arold, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond
Zusammenfassend lässt sich sagen, dass die Verwendung der Jugendsprache heutzutage fast keine Grenzen mehr hat. Ob der Fernseher im Hintergrund leise läuft oder es im Buchhandel einen neuen fesselnden Jugendroman gibt, die Sprache der Jugend kann nicht vermieden werden. Für einen Autor und einen Übersetzer eines Jugendromans ist es notwendig, sich mit der Jugendsprache vertraut zu machen, um die Jugend glaubhaft ansprechen zu können.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bimodaalne kakskeelsus Eestis: kurtide vanemate kuuljate laste keelekasutus täiskasvanueas
(Tartu Ülikool, 2021) Huik, Keiti; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Minu magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, kas Eestis elavate kurtide vanemate kuuljatel lastel esineb neile omane CODA-kõneviis ja mille poolest see sarnaneb või erineb mujal kasutatavast CODA-de kõneviisist. Valitud teema on aktuaalne, sest eesti viipekeel on iseseisev keel ning seda ei loeta Eestis võõrkeeleks (Keeleseadus 2019) ja kuna kõnealust keelt on vähe uuritud, siis on iga selleteemaline teadustöö oluline panus keele arengusse ja hoidmisse. Oma lõputöö jaoks kogutud materjali põhjal analüüsin, kas ja kui palju esineb CODA-de kõnes koodisegunemist. Eesmärgi saavutamiseks otsin vastused järgmistele uurimisküsimustele: 1. Kas Eesti CODA-d kasutavad sarnaselt varasemates uuringutes kirjeldatud tulemustele rohkem koodisegunemist kui koodivahetust? 2. Millist tüüpi koodisegunemist kasutatakse? 3. Kuidas mõjutab CODA-de keeletaust nende keelekasutust?
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Brugen af multietnolekt i sprogundervisning ved eksempel af Adam og Noah
(Tartu Ülikool, 2017) Mägi, Astrid; Mikkelsen, Nicholas Hedegaard, juhendaja; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Multietnolekt kan være svært at forstå for mennesker, som har dansk som modersmål, men det er endnu sværere at forstå for udlændinge, der ofte lærer kun dansk rigsmål. Fra min egen erfaring kan jeg sige, at selvom jeg har læret dansk for tre år og kan godt forstå de etniske danskere, er det svært at forstå sproget med multietniske træk, ligesom det var først svært at forstå arhusiansk eller de andre dialekter, fordi for de to første år hørte og talte jeg kun københavnsk. Derfor synes jeg, at det er vigtigt at bruge forskellige varieteter når man underviser og lærer sproget, især på universiteter. Siden multietnolekt bliver mere og mere accepteret i Danmark, synes jeg, at sprogstuderende skulle også komme i kontakt med det, så de er forberedt, hvis de rejser til Danmark og ser at mange unge mennesker taler ikke på rigsmålet. Især, at sprogstuderende på univsersiteter, f.eks her i afdelingen for skandinavistik, skulle få alsidige indsigter af sproget.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Christoph Blume keelekasutuse eripärast
(Tartu Ülikool, 2016) Pärismaa, Liina; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Christoph Blume substantiivi- ja adjektiivimoodustus
(Tartu Ülikool, 2014) Park, Külli; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Christoph Blumele omistatava proovijutluse autorsusest keelekasutuse põhjal
(Tartu Ülikool, 2013) Pärismaa, Liina; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Classical tradition from the 16th century to Nietzsche
(Tartu Ülikool, 2010) Päll, Janika, toimetaja; Volt, Ivo, toimetaja; Steinrück, Martin, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Comparison of immigration related news in two different UK media publications
(Tartu Ülikool, 2021) Kägra, Hanna-Mary; Türk, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Anglistika osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
The aim of this paper is to establish how two different UK media publications, the Daily Mail and The Daily Mirror, present immigration-related news. Are there any significant differences in the news on the same theme? Does political orientation affect the way the news is being reflected? The introduction and first chapter provide generic knowledge about immigration and explain the need for it. Immigration numbers in the world and in the United Kingdom are discussed. The second chapter analyses how two UK media publications, the Daily Mail and The Daily Mirror, introduce the topic and sees if the political views are an important aspect on how the news are presented and if different wording and/or attitude towards the topic is apparent. The conclusion summarises the main findings of the topic.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Critical studies in the word-statistics of Oscar Wilde's "Dorian Gray"
(Tartu, 1926) Jürma, Mall
listelement.badge.access-status Embargo ,
Critical study on the wordstatistics of Wilde's Dorian Gray chs. I,II,III
(Tartu, 1926) Tiling, Else von
listelement.badge.access-status Embargo ,
Del uso del subjuntivo en dos époses de Chrestien de Troyses: Cligés i Erec et Enide
(Tartu Ülikool, 1936) Nurmekund, Pent
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Deontiline vajalikkus Eesti Vabariigi õigusaktides ja eesti keelde tõlgitud Euroopa Liidu määrustes
(Tartu Ülikool, 2021) Olmre, Heike; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Siiamaani ei ole uuritud, kas ja mil määral väljendatakse deontilist vajalikkust Eesti ja ELi õigusaktides erinevalt. Sellest lähtudes on magistritöö eesmärk selgitada välja, kas ja kuidas erineb deontilist vajalikkust väljendavate keelendite esinemissagedus ja kasutus Eesti Vabariigi õigusaktides ja eesti keelde tõlgitud ELi määrustes. Uurimiseesmärgi saavutamiseks olen sõnastanud kolm uurimisküsimust. 1) Mis on sagedasemad deontilise vajalikkuse keelendid Eesti Vabariigi õigusaktides ja eesti keelde tõlgitud ELi määrustes? 2) Kas ja kuidas erineb sagedasemate deontilise vajalikkuse keelendite esinemis-sagedus ja kasutus Eesti Vabariigi õigusaktides ja eesti keelde tõlgitud ELi määrustes? 3) Kas ja kuidas erineb sagedasemate deontilise vajalikkuse keelendite esinemis-sagedus ja kasutus eesti- ja ingliskeelsetes ELi määrustes?
listelement.badge.access-status Embargo ,
Die Dorpater Studentensprache und die deutschbaltischen studentischen Korporationen an der Kaiserlichen Universität Dorpat im 19. Jahrhundert - die baltische Eigenart in der deutschen Studentenkultur
(Tartu Ülikool, 2002) Bender, Reet; Lepa, Karl, juhendaja; Nail, Norbert, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Germanistika osakond