Keemia õppekava magistritööd – Master's theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30297
Sirvi
Sirvi Keemia õppekava magistritööd – Master's theses Pealkiri järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 111
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje 2,9-Bis-heteroarüül-1,10-fenantroliini derivaatide ja nende lantanoidide komplekside süntees(Tartu Ülikool, 2020) Palla, Rait; Kukk, Siim; Burk, Peeter; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutMuldmetalle, kasutatakse igapäevases elus väga erinevates valdkondades. Lantanoidid ja aktinoidid on maakides koos ja lisaks moodustavad need osa tuumajäätmetest. Sarnaste keemiliste omaduste tõttu on nende omavaheline eraldamine raskendatud. Üheks meetodiks on kasutada metalle siduvaid ühendeid, mis moodustavad kompleksid, aga ka neil esineb puudusi. 1,10-fenantroliini derivaadid on andnud siiani parimaid tulemusi, kuna on stabiilsed karmides tingimustes ning suudavad efektiivselt metalle eraldada. Töö eesmärgiks oli sünteesida väike seeria 1,10-fenantroliini derivaate, mõõta nende komplekside moodustumisvõimet La(NO3)3-ga ning määrata nende komplekside täpset struktuuri La3+ ja Lu3+-ga. Töö tulemusena sai sünteesitud neli ligandi, millest kolme ei ole varem uuritud. Nende lahustuvus erinevates orgaanilistes solventides osutus nii madalaks, et takistas kolme ligandi komplekseerumiste uurimist. Valmistatud komplekside La3+ ja Lu3+-ga struktuuri määramine lükkus eriolukorra tõttu edasi.Kirje Akrülodaaniga märgistatud cAMP-st sõltuva proteiinkinaasi A katalüütilise alaühiku seostumine inhibiitorpeptiididega(Tartu Ülikool, 2015) Solovjova, Karina; Järv, Jaak; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituutKirje Aktiveeritavate rakku sisenevate peptiidide süntees ning rakendamine geeni transpordiks in vitro ning in vivo tingimustes(Tartu Ülikool, 2014) Künnapuu, Kadri; Kurrikoff Kaido; Langel Ülo; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituutKirje Aminohapete derivatiseerivate reagentide võrdlemine LC-ESI-MS analüüsil(Tartu Ülikool, 2013) Oldekop, Maarja-Liisa; Herodes, Koit, juhendaja; Rebane, Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituutKirje Antibiootikumide biosensorrivis kasutatavate ensüümide puhastamine ja eraldamine(Tartu Ülikool, 2013) Arujõe, Meeli; Rinken, Toonika, juhendaja; Kivirand, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituutKirje Aparecium tarkvara arendamine ja kasutamine retseptorsüsteemide biokeemilistes uuringutes(Tartu Ülikool, 2019) Laasfeld, Tõnis; Kopantšuk, Sergei; Rinken, Ago; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutKäesolevas töös on kirjeldatud andmetöötlusega seotud probleeme biokeemiliste katsete läbiviimisel ning nende lahendamiseks mõeldud Aparecium tarkvara eesmärke ja ülesehitust. Töös on kirjeldatud kahte praktilist rakendust, mille arendamisel ja kasutamisel on Aparecium tarkvaral andmetöötluse seisukohast määrav roll. Esimene kirjeldatud rakendus on retseptorligand interaktsioonimehhanismide uurimine muskariinse atsetüülkoliini retseptor M1 ja neuropeptiid Y Y1 retseptori näitel. Teine rakendus on meetod dopamiin D3 retseptor – ligand interaktsioonide uurimiseks. Töös kirjeldatud rakendused näitavad, et Aparecium tarkvara on kasutajasõbralik ning paindlik paljudes erinevates rakendustes kasutamiseks.Kirje Application of Responsive Photoluminescent Probes for Analysis of Dissociation Kinetics of Protein Kinase/Inhibitor Complexes(Tartu Ülikool, 2013) Ivan, Taavi; Uri, Asko, juhendaja; Vaasa, Angela, juhendaja; Enkvist, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituutKirje ARC-LUM ühendite fotoluminestsentsomaduste uurimine tahkes polümeermaatriksis(Tartu Ülikool, 2017) Jõgela, Joana; Enkvist, Erki; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutMagistritöö eesmärgiks oli uurida ARC-Lum ühendite luminestsentsomadusi polüvinüülalkoholis, jätkuna bakalaureusetööle „Mudelainete süntees Försteri distantsi uurimiseks ARC-Lum(Fluo) sondides“. OLED-ite ning fosforestsentskiirgusel põhinevate sensorite areng on viimastel aastakümnetel olnud märgatav, seetõttu sooviti uurida, kas ARC-Lum ühendid sobiksid sellisteks rakendusteks. Selleks sünteesiti erineva doonor- ja aktseptorluminofoori vahelise distantsiga ARC-Lum(Fluo) ühendite seeria ja uuriti nende luminestsentssignaalide eluigasid PVA-s. Samuti võeti kasutusele uus mõõtesüsteem ning sellega kaasnevalt muudeti proovi ettevalmistuse meetodit. Lisaks teostati hulgaliselt paralleel- ja kordusmõõtmisi andmete korratavuse kontrollimiseks ja usaldusväärsuse tõstmiseks. Mõõdeti fosforestsentsi eluead ka neljale ARC-Lum(-) ühendile, mida varem polnud õnnestunud teha. Viimasena uuriti ARC-Lum(Fluo) kui ka ARC-Lum(-) ühendite luminestsentskiirguse temperatuuri sõltuvust ja fotostabiilsust.Kirje Aromaatsete ühendite broomimine tahke KNO3 ja NaBr seguga(Tartu Ülikool, 2016) Rahu, Ida; Kekišev, Ott, juhendaja; Järv, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutBroomitud aromaatsetel ühenditel on laialdaselt kasutusalasid nii orgaanilises sünteesis kui ka ravimite, põllumajanduskemikaalide, tuletõkkevahendite ja värvainete tootmises. Klassikalise meetodina kasutatakse broomimiseks molekulaarset broomi ning Lewise happe katalüsaatorit. Molekulaarse broomi kõrge toksilisuse tõttu on järjest enam võetud kasutusele meetodeid, kus broom genereeritakse reaktsioonisegus. Käesolevas magistritöös uuriti NaBr ja KNO3 abil broomi in situ tekkereaktsiooni ulatust ja mehhanismi. Antud meetodiga sai edukalt broomida aktiveeritud aromaatseid ühendeid ning seda erinevates orgaanilistes solventides. Broomi enda tekkemehhanismis eksisteerib alguses nullaeg, mis on omane autokatalüütilisele reaktsioonile. Broomi oksüdeerimisel tekivad arvatavasti nitraatioonist nitritioonid, mis katalüüsivad edaspidist broomi teket.Kirje Arvutuslik mudel vedelik-vedelik ekstraktsiooni tulemuste ennustamiseks(Tartu Ülikool, 2014) Tšepelevitš, Sofja; Leito Ivo; Kipper Karin; Hawkins M. Joel; Muteki Koji; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituutKirje Asa-aminohappe struktuuri mõju asa-peptiidi sünteesile kasutades aktivaatorit trifosgeen(Tartu Ülikool, 2020) Härk, Heleri Heike; Ploom, Anu; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutAsa-peptiidid on peptidomimeetikud, mis on arendatud vältimaks takistusi, mis esinevad peptiidide kasutamisel ravimikandidaatidena. Olemasolevad meetodid ei võimalda aga asapeptiidide sünteesi sobiva saagisega. Käesolevas magistritöös uuriti asa-aminohappe (asaGly, asaAla, asaLeu, asaVal) struktuuri mõju sidumisreaktsiooni efektiivsusele mudel asa-peptiidis H-asaAH-Ala-Phe-NH2 aktivaatoriga BTC. Lisaks uuriti ühe asa-aminohappe (asaAla) dipeptiidile H-Val-Phe-NH-vaik sidumise näitel, kas lisatavale asa-aminohappele eelneva aminohappe struktuur mõjutab sidumise efektiivsust. Selgus, et seotava asa-aminohappe ega sellele järjestuses eelneva aminohappe kõrvalahela struktuur praktiliselt ei mõjuta sidumisreaktsiooni kiirust ning mõjutab reaktsiooni saagist väga vähesel määral. Seega võib asa-aminohapete lisamiseks peptiidjärjestusse aktivaatoriga BTC rakendada ühesugust eeskirja sõltumata asa-aminohappe või sellele eelneva aminohappe alküül-kõrvalahela struktuurist. AsaGly sidumiseks peptiidjärjestusse on aga sobivam kasutada aktivaatorit DSC.Kirje Asa-arginiini sisaldavate asa-peptiidide süntees(Tartu Ülikool, 2019) Troska, Alla; Mastitski, Anton; Ploom, Anu; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutPeptidomimeetikud, sh asa-peptiidid on peptiidi analoogid, millel on vastava peptiidi omadused, kuid on pikema elueaga elusorganismis. Asa-peptiidide bioloogiliste omaduste laiemaks uurimiseks puuduvad aga efektiivsed sünteesimeetodid. Töö eesmärgiks oli sünteesida PKA „miinimumsubstraadi“ RRASVA asaArg analoogid. Asa-aminohapped ei ole püsivad ning nende lisamiseks peptiidijärjestusse kasutatakse prekursoritena hüdrasiini derivaate. Töö tulemusena täiendati meie töögrupis välja töötatud ja arendati ka alternatiivset asaArg prekursori sünteesimeetodit, mida kasutati asaRASVA sünteesimiseks tahke faasi sünteesi meetodil. AsaArg sisaldava mudel asa-peptiidiga viidi läbi ka kineetiline uurimus asa-peptiidsideme moodustumise efektiivsuse iseloomustamiseks kasutades selleks meie töögrupis välja töötatud meetodit. Selgus, et vastavate uuringute läbiviimiseks on meetodit vaja kohandada N-terminaalset asaArg sisaldavate asa-peptiidide jaoks, kuid saadud informatsiooni põhjal järeldati, et asaArg-le järgmise aminohappe sidumise sünteesimeetod vajab veel edasi arendamist, et sünteesida asa-analoogi RasaRASVA mõistliku saagisega.Kirje Basofiilse proteiinkinaas N3 suhtes selektiivsete bisubstraatsete inhibiitorite arendamine(Tartu Ülikool, 2023) Jääger, Eva Lea; Viht, Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutProteiinkinaasid on ensüümid, mis reguleerivad valkude fosforüülimise läbi paljusid rakuprotsesse. Nende häireid seostatakse tõsiste haigustega, mistõttu on nad muutunud üheks olulisematest ravimi sihtmärkidest. Proteiinkinaasidele arendatakse inhibiitoreid, mida saab kasutada ravimitena ja diagnostikaks. Proteiinkinaasi N3 on seni vähe uuritud, kuid selle liigaktiivsust on seostatud vähkkasvajate metastaaside tekkega. Töö käigus iseloomustati mõnede Tartu Ülikooli meditsiinilise keemia uurimisrühmas varasemalt arendatud ARC-tüüpi inhibiitorite afiinsusi PKN3 suhtes ja sünteesiti ARC-668 derivaadid eri suurusega asendusrühmadega ATP-analoogses osas. Leiti, et asendusrühma suurusega on võimalik inhibiitorite selektiivsusi eri proteiinkinaaside suhtes mõjutada, lisaks võivad erinevad asendusrühmad oluliselt mõjutada ARC-ide luminestsentsomadusi.Kirje Bioäratundmisreaktsioon Streptococcus uberis’e määramiseks(Tartu Ülikool, 2015) Mihklepp, Kaisa; Utt, Meeme, juhendaja; Rinken, Toonika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutKirje Bis-tetrahüdrofuraanide stereoselektiivne süntees(Tartu Ülikool, 2016) Veidenberg, Indrek; Vares, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli töötada välja lühike, üldine, efektiivne ja stereoselektiivne meetod saamaks 2,5-diasendatud bis-tetrahüdrofuraane. Projekti käigus näidati, et odavatest kaubanduslikult kättesaadavatest ainetest on võimalik 5 sammuga saada mõistliku saagise ning suurepärase enatio- ja diastereoselektiivsusega trans-cis-bis-THF. Meetodit on võimalik rakendada saamaks atsetogeniine, mida siiani kas polnud võimalik laborisünteesiga teha või olid kirjanduses toodud meetodid oluliselt pikemad ja/või madalama stereoselektiivsusega.Kirje BODIPY-TR-GTPγS-i rakendamine heterotrimeersete G-valkude uurimiseks(Tartu Ülikool, 2015) Heinloo, Annika; Kopantšuk, Sergei, juhendaja; Rinken, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutKirje Booriga dopeerimise mõju NaxNiyMnzO2 elektroodimaterjali struktuurilistele ja elektrokeemilistele karakteristikutele naatriumioonakudes(Tartu Ülikool, 2021) Adamson, Anu; Väli, Ronald; Korjus, Ove; Jänes, Alar; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutKäesolevas töös sünteesiti kihilisi oksiide struktuurivalemiga NaxNiyMnzO2 ning uuriti nende sobivust naatriumioonakude elektroodimaterjalidena. Sünteesiti varieeruvate Na-, Ni- ja Mn-sisaldusega oksiide, mille elementkoostis määrati XRF-i abil. Suurimat mahutavust näidanud materjali dopeeriti booriga, et uurida boori mõju elektroodimaterjali stabiilsusele. Elektroodimaterjali täis- ja tühjakslaadimisel (naatriumioonaku poolelemendis) toimuvate struktuuriliste muudatuste uurimiseks viidi läbi operando ja ex situ XRD mõõtmised. Potentsiaalivahemikus ΔE = 1,5...4,2 V (vs Na/Na+) saadi dopeerimata materjali mahutavuseks 125 mAh g−1, booriga dopeeritud materjali vastavaks väärtuseks saadi 132 mAh g−1.Kirje CH2-eraldatud püridiin-piperasiin homoloogi sünteesi protsess(Tartu Ülikool, 2013) Kipper, Andi; Mäeorg, Uno, juhendaja; Sikk, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituutKirje Charged Droplets – Novel Media for Studying Reactions between Aldehydes and Amines/Hydrazines(Tartu Ülikool, 2019) Ojakivi, Mari; Kruve-Viil, Anneli; Liigand, Jaanus; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutWithin the framework of this study, reactions between 7 aldehydes and 4 nitrogen bases were carried out in charged droplets. For this, an in-house built electrospray system was designed and built. For comparison, the same reactions were also carried out in bulk phase under similar conditions. The results show, that charged droplets are a new potent media for carrying out reactions, since the reactions were accelerated compared to bulk phase. Also, new reaction pathways may be found, as several new products were observed.Kirje Computational investigation of ionic liquids(Tartu Ülikool, 2017) Karu, Karl; Lembinen, Meeri; Ivaništšev, Vladislav; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutIonic liquids have been extensively studied over the past few decades to take advantage of their fine-tunable physicochemical properties. Due to the high cost of synthesis as well as a large number of ion combinations, it is beneficial to investigate them using computational chemistry methods. At the same time, it is also challenging to find a suitable computational approach that captures the whole variety of different types of interactions present in ionic liquids. In this work, we have compared the performance of PBE, M06-L, SCAN, SCAN0, and B2PLYP density functionals when describing ionic liquids. DLPNO-CCSD(T) method extrapolated to the complete basis set limit is used as a reference. In addition,we have constructed a density functional theory-based model to evaluate the electrochemical stability and viscosity of ionic liquids. This simple yet efficient model correlates the macroscopic properties to our computational results.