Haridus- ja Teadusministeerium

Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/40559

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 484

2008/09 õppeaastal kutseõppe lõpetanute rakendatus kuus kuud pärast kooli lõpetamist
(2010) Nestor, Mihkel
Nüüdseks juba kolmandat aastat järjest kogub Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) kutseõppeasutustelt ja kutseharidust andvatelt rakenduskõrgkoolidelt infot lõpetajate rakendumise kohta 6 kuud peale kooli lõpetamist. Traditsiooniliselt kirjutatakse koolis igal aastal üles lõpetajate kontaktandmed ja sügistalvel võtavad endised kursusejuhendajad lõpetanutega ühendust, et välja selgitada nende edasine käekäik. Käesolevad andmed on ministeerium kogunud õppeasutustelt 2010. aasta jaanuaris, Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) märgitud 2008/09. õppeaasta lõpetajate arvude alusel e-maili teel.
6-7 aastaste laste koolivalmiduse pilootuuringu 1. osa tulemuste analüüs
(2004) Jürimäe, Maria
Pilootuuringu eesmärk on 1) 6 -7aastaste laste koolivalmiduse selgitamine; 2) koolivalmiduse hindamiseks lasteaia- ja klassiõpetajate jaoks sobiliku metoodika väljatöötamine; 3) laste sujuva ülemineku toetamine lasteaiast kooli; 4) alushariduse raamõppekava ning põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava arendamine; 5) klassi õpilaste arengu jälgimine ja selle toetamine ning esimese õppeaasta lõpuks õpilaste arengu hindamine.
A summary report of the research project “Russian Child in Estonian General Education School”
(Tartu Ülikool Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus, 2011) Kello, Katrin; Masso, Anu; Jakobson, Valeria
“Russian Child in Estonian General Education School”, a four-year (2008–2011) research project carried out by the Centre for Educational Research and Curriculum Development of the University of Tartu, aims to study the transition of Russian upper secondary schools to Estonian-medium instruction from the perspective of the attitudes, perceptions and experiences of target groups (students, teachers and school leaders). The objectives include offering a systematic review of the arguments related to different perspectives on the transition, and studying the perceptions of both the transition itself as well as its contexts. The project has been commissioned by the Estonian Ministry of Education and Research.
Adult skills: their use and useffulness in Estonia. Summarie of thematic reports on the PIAAC study
(Ministry of Education and Research, 2015) Ministry of Education and Research
Colection of summaries of seven thematic reports published in Estonian on the PIAAC study completed in 2014 and 2015. The full versions of the reports are available on the website of the Ministry of Education and Research (MER). Thematic reports are: 1. Sten Anspal, Janno Järve, Anne Jürgenson, Märt Masso, Indrek Seppo "Usefulness of skills on the labour market" 2. Ellu Saar, Marge Unt, Kristina Lindemann, Epp Reiska, Auni Tamm "Skills and lifelong learning: what does Estonia have to learn in terms of improving skills and who can we learn it from?" 3. Märt Masso, Janno Järve, Mart Kaska "Low and top performers of information processing skills in Estonia" 4. Vivika Halapuu "The role of information processing skills in determining the gender and linguistic wage gap in Estonia" 5. Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Ave Roots, Tarmo Strenze, Mare Ainsaar "The level of problem-solving skills in a technology-rich environment and the use of ICT among Estonian Adults" 6. Aune Valk, Gerli Silm "Education and skills" 7. Vivika Halapuu "Measuring skills and education mismatch in Estonia on the basis of PIAAC data"
Adult skills: their use and usefulness in Estonia. Summaries of thematic reports on the PIAAC study
(Ministry of Education and Research, 2015) Ministry of Education and Research
Between these covers you will find summaries of the seven thematic reports published in Estonian on the PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) study. The reports were completed as part of the PIAAC Estonia programme in 2014 and 2015. This publication is a précis of the two years of analysis conducted after the study, which was carried out in the country for the first time and whose main focus was key themes in education and the labour market – areas of importance to Estonia. The full versions of the reports, as well as the initial results of the study published in 2013 in the report ‘Adult skills in Estonia and the world: Initial results of the PIAAC study’, are available on the website of the Ministry of Education and Research (MER). Details of completed international reports and those in progress can be found on the websites of both the OECD and the Nordic Council of Ministers – the latter of which has also published the Nordic PIAAC report, which analysed the results of five countries, including Estonia1 . In addition, short reports, scientific articles and a number of graduation theses have been published on the basis of PIAAC data (the reports being available on the website of the MER). The data can be downloaded from the OECD website for further analysis.
Aineülesed eesmärgid õppe- ja kasvatustöö kavandamisel, läbiviimisel ja tagasisidestamisel
(Tartu Ülikool, 2007) Kello, Katrin; Kõiv, Pille; Luisk, Ülle; Ugur, Kadri; Harro-Loit, Halliki
Käesolev TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse projekti “Läbivate teemade aineõppes rakendamise metoodika” täitjate koostatud tekst on mõeldud toeks põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava arendustöös. Tekst on vahekokkuvõte senises õppekavatöös ainealaste eesmärkide alal tehtust, mille eesmärk on: - selgitada aineüleste eesmärkide, sh läbivate teemade kui nende kandjate rolli ja vajalikkust (nii riiklikus kui kooli) õppekavas; - selgitada, kuidas aineülesed eesmärgid võivad riikliku ja kooli õppekava tasandil toetada õppeainete omavaheliste ning aineõpetuse ja klassiväliste tegevuste vaheliste sünergiapotentsiaalide ärakasutamist; - anda soovitusi edaspidiseks.
Ajakirjanike uuringu kokkuvõte - Vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme üleminek eestikeelsele aineõppele
(2008) Petuhhova, Jelena; Kommunikatsiooniagentuur Euro RSCG PR
Kommunikatsiooniagentuur Euro RSCG PR viis septembris-oktoobris 2008 läbi ajakirjanike uuringu, eesmärgiga selgitada välja, millised on Eestis elavate ning tegutsevate vene emakeelega ajakirjanike hoiakud ning suhtumised vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme eestikeelsele aineõppele üleminekusse. Uuringutulemused kaardistavad suhtumist üleminekusse Eesti vene kogukonna avaliku arvamuse kujundajate seas. Allolev uuringutulemuste kokkuvõte on alusmaterjaliks Haridusministeeriumi Rahvusvähemuste hariduse osakonna senisest konstruktiivsemate ning efektiivsemate Eesti vene meediaga suhtlemispõhimõtete sõnastamisel.
Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed
(2009) Teichmann, Mare
Alaealiste komisjonid Eestis 2010 a - Statistiline ülevaade EHIS-e 2010. a. andmete põhjal
(2011) Haridus- ja Teadusministeerium; Eesti Noorsootöö Keskus
Käesolev ülevaade on valminud Eesti Hariduse Infosüsteemi alaealiste komisjonide alamregistri andmetele tuginedes. Ülevaate sissejuhatavas osas on esitatud komisjonide töö alused ning kirjeldatud komisjonides läbiviidavate alaealiste õigusrikkumiste arutelude ja mõjutusvahendi kohaldamise protsessi. Seejärel on kirjeldatud alaealiste komisjonidesse suunatud noorte profiili, arutelude algatamist, kohaldatud mõjutusvahendeid ning käsitletud aruteludel esindaja määramise, alaealise sundtoomise või arutelu edasilükkamise taotlemist. Lõpetuseks on võrreldud korduvalt alaealiste komisjoni suunatud noorte ja seni vaid üks kord alaealiste komisjoni suunatud noorte suhtes algatatud arutelusid.
Alaealiste komisjonid Eestis 2011. aastal - statistiline ülevaade EHIS-e andmete põhjal
(Eesti Noorsootöö Keskus, 2012) Eesti Noorsootöö Keskus
Käesolev ülevaade on valminud Eesti Hariduse Infosüsteemi alaealiste komisjonide alamregistri andmetele ning alaealiste komisjonide tööd korraldavale Alaealiste mõjutusvahendite seadusele tuginedes. Antud ülevaate esimene osa seletab lahti alaealiste komisjonide töökorralduse Eestis ning annab ülevaate nende arvust ja tegevusest 2011. aastal. Kirjeldatakse nende moodustamist, rahastamist ja aruandluse põhimõtteid ning komisjonide ja arutelude arvu komisjoni tüübi ja maakonna lõikes. Seletatakse ka arutelude korraldamist, sellega seotud toiminguid ning erinevate osapoolt õigusi ja kohustusi. Teine osa kirjeldab 2011. aastal alaealiste komisjonidesse suunatud noorte profiili. Tuuakse välja suunatute jaotus maakonniti ning nende osatähtsus vastava maakonna noortest. Seletatakse, millistel juhtudel arutab alaealise asja kindlasti alaealiste komisjon ning millistel tingimusel otsustatakse, kuidas menetleda süüvõimeliste ehk 14-aastaste ja vanemate juhtumeid. Samal ajal on välja toodud vastavate isikute jaotus vanuse lõikes ning maakondade lõikes vanuseline jaotus, sooline jaotus ja jaotus lapse emakeele järgi. Ülevaate kolmas osa kajastab, millistel põhjustel antud noored 2011. aastal alaealiste komisjonidesse sattusid. Kuna ühel arutelul võib olla mitu algatuse alust on need välja toodud nii ühe kaupa kui ka kombineeritult. Lisaks kajastatakse algatuse aluste jaotust soo, emakeele, vanusegrupi ja maakonna lõikes.
Alaealiste komisjonid Eestis 2012. aastal - statistiline ülevaade EHIS-e andmete põhjal
(Eesti Noorsootöö Keskus, 2013) Eesti Noorsootöö Keskus
Käesolev ülevaade põhineb Eesti Hariduse Infosüsteemi alaealiste komisjonide alamregistri andmetel ning alaealiste komisjonide tööd korraldaval Alaealiste mõjutusvahendite seadusel. Antud ülevaate esimene osa seletab lahti alaealiste komisjonide töökorralduse Eestis ning annab ülevaate nende arvust ja tegevusest 2012 aastal. Kirjeldatakse nende moodustamist, rahastamist ja aruandluse põhimõtteid ning komisjonide ja arutelude arvu komisjoni tüübi ja maakonna lõikes. Seletatakse ka arutelude korraldamist, sellega seotud toiminguid ning erinevate osapoolt õigusi ja kohustusi. Teises osas kirjeldatakse 2012 aastal alaealiste komisjonidesse suunatud noorte profiili soo, emakeele ja vanuse lõikes. Tuuakse välja suunatute jaotus maakonniti ning nende osatähtsus vastava maakonna noortest. Selgitatakse, millistel juhtudel arutab alaealise asja kindlasti alaealiste komisjon ning millistel tingimusel otsustatakse, kuidas menetleda süüvõimeliste ehk 14-aastaste ja vanemate juhtumeid. Samal ajal on välja toodud vastavate isikute jaotus vanuse lõikes ning maakondade lõikes vanuseline jaotus, sooline jaotus ja jaotus lapse emakeele järgi. Ülevaate kolmandas osas kajastatakse 2012 aastal alaealiste suhtes alaealiste komisjonis algatatud asjade põhjuseid ning nende jagunemist alaealise soo, emakeele, vanusgrupi ning asja arutanud komisjoni maakonna lõikes.
Alaealiste komisjonide 2001. aasta tegevuse analüüs
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2002) Haridus- ja Teadusministeerium
Alaealiste komisjonide töökorralduse alused ja pädevus on määratud “Alaealise mõjutusvahendite seaduses”. Seadusest tulenevalt moodustatakse alaealiste komisjon maakonnas maavanema korraldusega või kohaliku omavalitsuse poolt kooskõlastatult maakonna alaealiste komisjoniga. Käesoleva analüüsi eesmärgiks on pakkuda statistilist ülevaadet alaealiste töökomisjoni puudutava kohta nii Eesti riigis kui ka maakondades.
Alaealiste komisjonide 2010. a. analüüs
(Eesti Noorsootöö Keskus, 2011) Eesti Noorsootöö Keskus
Iga aasta lõppedes koostab iga alaealiste komisjon oma tegevuse kohta aastaaruande. Aruanne esitatakse teda moodustanud organile. Aastaaruande vorm on välja töötatud Haridus-ja Teadusministeeriumi poolt 1999.a. ning uuendatud Eesti Noorsootöö Keskuse poolt 2008.a.
Alaealiste komisjonide 2011. a. tegevuse statistiline ülevaade
(Eesti Noorsootöö Keskus, 2011) Eesti Noorsootöö Keskus
Iga aasta lõppedes koostab iga alaealiste komisjon oma tegevuse kohta aastaaruande. Aruanne esitatakse teda moodustanud organile. Aastaaruande vorm on välja töötatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 1999.a. ning uuendatud Eesti Noorsootöö Keskuse poolt 2012.a.
Alaealiste komisjonide 2014. aasta statistika ülevaade EHISe andmete põhjal
(Eesti Noorsootöö Keskus, 2014) Anonymous
Käesolev ülevaade põhineb Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) alaealiste komisjonide alamregistri andmetel ning alaealiste komisjonide tööd korraldaval alaealiste mõjutusvahendite seadusel (AMVS). Käesoleva ülevaate mõttes loetakse 2014. aastal alaealiste komisjoni suunatud nooreks isikut, kes oli esimese 2014. aastal tema suhtes tehtud otsuse kuupäeval 7-17-aastane. 2014 aastal tehtud otsusteks loetakse otsuseid, mis võisid olla algatatud varem kui 2014 aastal, kuid jõudsid otsuseni 2014.aastal.
Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs
(Eesti Noorsootöö Keskus, 2010) Kereme, Helen; Eesti Noorsootöö Keskus
Iga aasta lõppedes koostab iga alaealiste komisjon oma tegevuse kohta aastaaruande. Aruanne esitatakse teda moodustanud organile. Aastaaruande vorm on välja töötatud Haridus-ja Teadusministeeriumi poolt 1999.a. ning uuendatud Eesti Noorsootöö Keskuse poolt 2007.a. ning 2008.a. Alaealiste komisjoni tegevusaruande saab jagada kolmeks osaks: esimene osa sisaldab kokkuvõtet alaealiste õigusrikkumise asjadest, taotluse esitajast ning alaealisele määratud mõjutusvahendist. Teises osas on koostatud ülevaade maakonnas läbiviidud kuriteoennetuslikest projektidest ning kolmandas osas on kajastatud komisjoni järgmise aasta prioriteedid.
Analüüs eesti keele õppe tõhustamisest põhikoolis
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Valk, Aune
Käesoleva analüüsi eesmärk on anda ülevaade eesti keele oskusest, selle õppimisest ja õpetamisest eesti keelest erineva emakeelega põhikooli õpilaste hulgas. Eesti keele õppe ja eestikeelse õppe küsimus on Eestis olnud prioriteet alates taasiseseisvumise aja algusest – hoiakud on paranenud ja eesti keele valdamise tase noorte seas on märgatavalt tõusnud, samas on selles vallas on veel mitmeid väljakutseid.
Analüüs Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti soovituste rakendamiseks
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Haridus- ja Teadusministeerium
Eesti arenguülesanded on mitmekesised. Me peame samaaegselt hakkama saama muutuva välisolukorraga, kohanema maailmaprobleemidega, kasvatama majandust ja säilitama identiteedi. Ülikoolidel, täpsemalt küll kogu kõrgharidus- ja teadussüsteemil, on nende ülesannete lahendamisel tähtis osa. OECD otsib majanduskasvu ja lahendust maailmaprobleemidele just hariduse ja teaduse abil. Seepärast on tervitatavad ettepanekud, mis on kerkinud Teadus- ja Arendusnõukogu Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raportist ja sellele järgnenud arutelust. Need ettepanekud ei taotle täpsust detailides – vastupidi, need on mõeldud suurte, põhiliste küsimuse tõstatamiseks, läbimõtlemiseks ja edasiste tegevuste kavandamiseks. Mitmed ettepanekud on pälvinud elavat käsitlust ajakirjanduses, Riigikantselei on läbi viinud avaliku konsultatsiooni ning Haridus- ja Teadusministeerium on koostanud esialgse analüüsi, mille tulemusi on käesolevas dokumendis esitletud. Analüüs võtab arvesse ettepanekutele saabunud vastukaja, juba käimasolevaid tegevusi, ettepanekute elluviimiseks vajalikku ressurssi, vajalikke õiguslikke muudatusi, rollide ja vastutuse jaotust. Nendest lähtudes on sõnastatud ka esialgsed seisukohad.
Analüüs erinevate koolitusvaldkondade lõpetanute seisundite kohta tööturul ametialade, haridustasemete ja majandusharude lõikes
(2005) Kanep, Hanna
Käesoleva projekti eesmärgiks oli anda ülevaade erinevate õppevaldkondade lõpetanute seisundist tööturul. Selleks analüüsiti töös õppevaldkonniti erinevaid hõive näitajaid, samuti lõpetanute hajuvust ametite lõikes ning anti ülevaade lõpetanute hõive jagunemisest haridustasemeti ametialade ja majandusharude lõikes. Antud töö ülesehituses lähtuti kaheksast õppevaldkonnast. Lähteandmetena kasutati Eesti tööjõu-uuringu andmete põhjal tehtud arvutusi aastate 1997-2004 kohta.
Analysis: Labour Market Success of Vocational and Higher Education Graduates
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2016) Jaggo, Ingrid; Reinhold, Mart; Valk, Aune

Sirvi

Sirvi Haridus- ja Teadusministeerium Pealkiri järgi