Haridus- ja Teadusministeerium

Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/40559

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 484

Eesti keel vene koolis I: Eesti keele õpetamine vene üldhariduskoolis
(2001) Vare, Silvi
Käesoleva uurimuse ülesandeks on anda ülevaade sellest, milline on eesti kirjakeele seisund vene üldhariduskoolis 2001. aastal. Töö jaguneb kaheks põhiosaks. Esimeses osas kirjeldatakse vene üldhariduskooli keelelist olukorda eri aspektidest ja analüüsitakse lõpetajate eesti keele oskuse taset. Teine osa keskendub eesti keele kui teise keele õppe riikliku regulatsiooni analüüsile. Iga üksikküsimuse käsitlemisel on püütud välja tuua ka probleeme ja nende põhjusi ning võimaluse piires pakutud esialgseid lahendusvariante.
Eesti kirjakeele seisundi uuring - Õiguse ja halduse keele valdkonnauuringu aruanne
(Eesti Keele Sihtasutus, 2002) Kukk, Inga
Käesoleva uuringu eesmärk on anda ülevaade avaliku õiguse ja halduse valdkonna keelekeskkonnast ja keelekasutusest, viidata võimalikele arengutendentsidele ning anda soovitusi edaspidiseks tegevuseks.
Information Collection on the Situation of VET Teachers and Trainers in Candidate Countries
(Sihtasutus Eesti Kutsehariduse Reform Hariduse ja Tööhõive Seirekeskus, 2002) Foundation VET reform in Estonia / Estonian National Observatory
Currently there are two main categories of teachers in VET schools – VET teachers and teachers of general education subjects. The former status of two different kinds of VET teachers – the professional subject teacher, and the training master has been replaced by one VET teacher category by the Regulation No 18 of the Minister of Culture and Education the Statute of a VET Teacher/Trainer of 26 May 1995.VET teachers have to carry out workshop training and teach professional subjects as well. In 2000/01 academic year, there were 84 VET schools in Estonia – 62 in public (of which 59 administered by the Ministry of Education), 2 in the municipal and 17 in private ownership. The following statistical data covers only the public schools under the administration of the Ministry of Education. Information on the teachers of the remaining VET schools is not available.
Gümnaasiumide varustatus õpikutega
(2002) Kurel, Vaike; Zonina, Olga
Käesoleva uuringu eesmärgiks on välja selgitada gümnaasiumide varustatus kohustuslike kursuste õpetamiseks vajalike õpikutega.
Eesti keel vene koolis II: Eesti keele kasutamine vene üldhariduskoolis
(2002) Vare, Silvi
Töö eesmärgiks on saada ülevaade sellest, millises ulatuses kasutatakse eesti keelt, kui riigikeelt vene üldhariduskoolis asjaajamis- ja teabekeelena ning kas praegune olukord on kooskõlas Eesti seadustega. Teiseiks, milline on vene koolis kasutatava eesti keele kvaliteet, kas keelekasutus vastab kirjakeele normile. Kolmandaks, milline on eesti keele kui riigikeele prestiiž vene üldhariduskoolis.
Alaealiste komisjonide 2001. aasta tegevuse analüüs
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2002) Haridus- ja Teadusministeerium
Alaealiste komisjonide töökorralduse alused ja pädevus on määratud “Alaealise mõjutusvahendite seaduses”. Seadusest tulenevalt moodustatakse alaealiste komisjon maakonnas maavanema korraldusega või kohaliku omavalitsuse poolt kooskõlastatult maakonna alaealiste komisjoniga. Käesoleva analüüsi eesmärgiks on pakkuda statistilist ülevaadet alaealiste töökomisjoni puudutava kohta nii Eesti riigis kui ka maakondades.
Põhikoolist väljalangevus- kus me oleme täna ja mis saab homme?
(2002) Nassar, Kristi; Rebane, Epp; Küttis, Kalle; Kitsing, Maie
Põhihariduse probleemid – eriti koolikohustuse täitmine, põhikoolist väljalangemine ning klassikursuse kordamine, põhihariduse jõukohasus -- on viimasel ajal üha päevakajalisemaks muutunud. Eri aspektidele on tähelepanu juhitud Eesti Inimarengu aruannetes, OECD raportis, Riigikontrolli küsimustikes, haridusseadusandluse uuendamise töörühmades, konverentsidel, ajakirjanduses. Põhihariduse kättesaadavuse tagamine on ka UNESCO haridusprogrammi Education for All Eesti tegevuskava üheks oluliseks eesmärgiks.
Nimekorralduse analüüs
(Eesti Keele Instituut, 2002) Alender, Eve; Henno, Kairit; Hussar, Annika; Päll, Peeter; Saar, Evar
Nimekorraldust käsitatakse tavaliselt keelekorralduse allosana, ent võrreldes üldise keelekorraldusega on tal mitmeid erijooni: a) nimekorralduses on tähtsam osa mitmesugustel juriidilistel aspektidel, kuivõrd paljusid nimesid (isiku-, koha- ja ärinimed) registreeritakse ametlikult ja seepärast on neile mingi staatuse andmiseks vajalik sätestada see õigusaktides (nimeseadustes); b) nimed ületavad hõlpsamini keelepiire ja nende korraldamises on oluline osa nimekirjutuse põhimõtetel, samuti on nimekorralduses suur tähtsus rahvusvahelisel koostööl.
Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni sektoruuring
(2002) PW Partners
Uuringu eesmärkideks on: 1) Kaardistada olemasolev tööjõud erialade ja haridustasemete järgi ning anda prognoos uute vajalike erialade kohta nii kutseoskuste järgi kui arvuliselt sektori ja suurimate kasutajate (avaliku halduse infosüsteemid ja pangandus) ettevõtetes. 2) Ülevaade valitud sektoris toimuvast nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil, arvestades eriti lähemaid naabreid. Selles tuleb eriti tähelepanelikult vaadelda tehnoloogiaid ja konkurentsivõimet soodustavaid tegureid määrates ja järjestades põhitegurid, mis mõjutavad sektori arengut (kasvu) siseturu ja ekspordi kontekstis tuleviku võimalikke arenguid silmas pidades. Toodangu mahu ja põhiliikide ning vastava tööjõu vajaduse prognoos 3 aastaks. 3) Välja selgitada uuringus osalevate ettevõtete olemasoleva tööjõu koolitusvajadus nii kvalitatiivses kui kvantitatiivses tähenduses. Lisaks kirjeldusele tuleb ära näidata vajalikud ja võimalikud koolituse mahud (tundides, % palgakulust), mis on olulised vajalike kutseoskuste saavutamiseks. 4) Identifitseerida ja järjestada olulisuse järgi need tegurid, mis on probleeme tekitanud tööjõu leidmisel, palkamisel ja koolitamisel. 5) Koostada andmebaas uuringus osalenud ettevõtetest nii, et sellest saaks ülevaate ettevõtete suuruse ja struktuuri kohta, nende toodangu struktuuri ja käibe (ka eksport) ning tööjõu hulga järgi erinevatel kutsealadel. 6) Esitada soovitused kutsestandardite kehtestamiseks lähtudes sektori vajadustest. Need soovitused peavad toetama kutsekirjelduste ja õppekavade koostamist, et tagada vajalike oskustega tööjõud. 7) Koostada ülevaade sektori jaoks oluliste erialade koolitusvõimalustest - nii formaalhariduses kui täiendõppes. 8) Esitada soovituste rakendamise skeem: ettepanekud soovituste ellu viimiseks (kuidas, milline on tähtsuse järjekord, kes mida peab tegema, millised vahendid on vajalikud, kuidas mõõta tulemuslikkust).
Eesti kirjakeele kasutusalad ja nende seisund: avalike kohtade keele seisundi kirjeldus
(Eesti Keele Instituut, 2002) Mägedi, Merike
Käesolev uuring moodustab teise osa Eesti kirjakeele kasutusala – avalike kohtade – seisundi uuringust. Avalike kohtade keelekasutuse uuring on kaheaastane projekt. Vastavalt kinnitatud projektile koosneb uuring kahest osast. Aastal 2001 valmis avalike kohtade keelekeskkonna uuring. Koostamaks uuringu teist osa, avalike kohtade keele seisundi kirjeldust, käsitleb käesolev uuring kasutusalast tulenevaid nõudeid keelekasutusele, analüüsib alal kasutatava kirjakeele kvaliteeti ning vastavust hea keele normile ehk avalikes kohtades ringlevate tekstide stiilisobivust, sõnakasutust, lauseehitust, ortograafiat jms. Samuti on vaatluse all keeleinspektsiooni töö ja EKI keelenõuandest küsitu.
Eesti kirjakeele kasutusalad ja nende seisund - reklaamikeel
(Tallinna Ülikool, 2002) Bobõlski (Õunapuu), Reet
Reklaami on defineeritud erinevates reklaamiteoreetilistes väljaannetes mitmeti, reklaamiseadus annab järgmise definitsiooni: Reklaam on teave, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituse või koha edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamise eesmärgil.
Eesti kirjakeele kasutusalad ja nende seisund - pangandus
(Eesti Keele Instituut, 2002) Raadik, Maire
Panganduskeele uuring aastatel 2001–2002 on osa eesti kirjakeele kasutusalade ja nende seisundi uuringust, mis on eeltööks 2003. aastal valmivale eesti kirjakeele arendamise strateegiale. Siinse uuringuga on seotud 2002. aastal Tartu ülikoolis valminud magistritöö „Eesti panganduse oskuskeele areng 1990. aastatel”.
Eesti kirjakeele kasutusalad ja nende seisund - ajakirjandus ja meelelahutus
(Tartu Ülikool, 2002) Kasik, Reet
Uurimuse põhieesmärk on kirjeldada ajakirjanduses ja meelelahutuses kasutatava kirjakeele kvaliteeti, teha kokkuvõtted ning töötada välja järeldused ja soovitused eesti kirjakeele arendamise strateegia koostamiseks. Uurimuse lähtekohana on kasutatud varasemaid uuringuid ajakirjanduse ja meelelahutuse leviku, sisulise analüüsi ja keelsuse ning keelelise toimetamise kohta.
Lõuna-Eesti ettevõtete tööjõuvajadus
(Sihtasutus Eesti Kutsehariduse Reform Hariduse ja Tööhõive Seirekeskus, 2002) Kliimask, Jaak
Lõuna-Eesti tööjõu ja oskuste auditi näol on tegemist piirkonna tööjõuvaldkonna hetkeolukorra ja vajaduste fikseerimise ja hinnangute andmisega, sh prioriteetsete majandusharude lõikes. Auditi eesmärgiks on uurida, kuidas ja millises ulatuses Lõuna-Eesti ettevõtted käsitlevad ettevõtete tööjõudu ja milliseid vajakajäämisi rõhutavad, kuivõrd hinnatakse töötajate oskusi ettevõtete konkurentsivõime seisukohalt ja millises ulatuses töötajaid koolitatakse. Tulenevalt töö ülesandest olid analüüsi keskmeks kolme Lõuna-Eesti prioriteetse majandusharu – toiduainetööstus, turism ja keskkond – ettevõtted. Kokku kaasati analüüsi 60 ettevõtet, mille puhul oli oluline, et need esindaksid tähtsamaid vastavate tegevusalade ettevõtteid. Neist 33 toiduainetööstuse, 16 turismi ja 11 keskkonna hoiu firmat.
Elukestva õppe vajaduste analüüs
(Saar Poll OÜ, 2002) Saar Poll OÜ
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis ajavahemikul 21. - 30. november 2001 baromeeteruuringu käigus läbi üleriigilise küsitluse. Küsitluse eesmärgiks oli saada informatsiooni täiskasvanud inimeste õpivajaduste ja –võimaluste kohta. Vastajate kodudes küsitleti suulise intervjuu vormis 1008 inimest, vanuses 15–74 aastat. Respondentide valikuks kasutati proportsionaalse juhuvalimi meetodit. Valimipunkte oli kokku 177 ning need paiknesid erinevates Eestimaa paikades. See andis võimaluse võrrelda erinevate regioonide tulemusi omavahel.
Eesti viipekeele seisundikirjeldus
(Eesti Keele Instituut, 2002) Laiapea, Vahur; Miljan, Merilin; Toom, Regina; Sutrop, Urmas
Kuna eesti viipekeel on Eesti territooriumil elavate kurtide seas tekkinud ning kasutatav loomulik keel, antakse käesoleva tööga lühiülevaade eesti viipekeele kasutajaskonnast ja selle kujunemisest.
Pilootuuring kutseõppeasutuste I kursuse õpilaste eesti keele teadmistest ja oskustest
(2003) Maanso, Viivi
Saamaks ülevaadet 2003. aasta sügisel eri valdkondade kutseõppeasutustesse õppima asunud noorte teadmistest ja oskustest, käivitas Haridus- ja Teadusministeerium pilootuuringu, mille läbiviijaks määrati Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Uuringu eesmärgid: põhikoolist kutseõppeasutusse õppima asunud õpilaste teadmiste taseme väljaselgitamine sisseastumisel. Eesti keele taset mõõtev test korraldati koolides 18. septembril 2003. Diagnoostööks valis REKK sama aasta kevadel 9. klassi lõpul tehtud eesti keele eksamitöö, mis mõõtis õppekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste omandatust mitmekülgselt ning andis võimaluse võrrelda kutseõppeasutusse astunute keeletaset põhikooli lõpetajate keskmiste tulemustega. Töökorraldus ja hindamine oli ligilähedaselt samasugune kui kevadise lõpueksami aegu erinedes üksnes pisiasjades; näiteks oli kooli otsustada, millises õpperühmas ettenähtud valdkonnast töö korraldatakse, töö alguse kellaaeg jms.
Eesti kirjakeele seisund eesti koolis
(Tallinna Pedagoogikaülikool, 2003) Raik, Margit
Käesolev teema – eesti kirjakeele seisund eesti koolis - on üks allteemadest suurema kirjakeele uurimise projekti raames, mis omakorda on alles eeltöö eesti kirjakeele arendamise strateegia väljatöötamisele. Praegu ühiskonnas kõrgendatud tähelepanu all olev integratsioon on üks põhjusi, miks eesti keel vajab põhjalikku uurimist, kuna mitme erineva rahvuse ja mitme erineva keelekogukonna omavaheline aktiivne lävimine avaldab mõlemapoolset (mitmepoolset) mõju eri keelte kõnelejatele. Kohalike erikeelsete kogukondade suhtlemisel levivatele keelemuutustele lisanduvad need, mis tekivad mõne kaugema võõrkeele mõjul. Eelkõige peab vastav keel olema üleüldiselt prestiižne ning üsna laialt levinud. Seda võib praegu öelda ennekõike inglise keele kohta, mille tundmine on muutumas peaaegu vajaduseks. Kool on üsna ilmselt eesti kirjakeele olulisemaid edasiviijaid ja toetajaid. Koolist kaasasaadud keel on aluseks edaspidisele keelekasutusele ning seal kinnistatud arusaamu keelest ja selle olemusest on hiljem ilmselt üsna raske muuta. Koolitöö põhinebki keelelisel suhtlusel ning kõik oluline edastatakse keele abil, olgu see siis suuliselt või kirjalikult, mistõttu on väga tähtis kasutatava keele kvaliteet.
Ülevaade kutsehariduse- ja tööturuteemalistest uuringutest Eestis
(Innove, 2003) Jõgi, Katrin; Kask, Maris
Eestis puudub hetkel organisatsioon, mis tegeleks (kutse)haridusalaste uuringutega, kogudes, säilitades ja kooskõlastades vastavat informatsiooni, kuigi vajadus sellise asutuse järele on vägagi suur vältimaks vähemalt uuringute kordamist, kuna uurimustööde finantseerimiseks on niigi vähe raha eraldatud. Üldiselt ollakse nõus sellise metodoloogilise keskuse loomisega Eestisse, mis tooks kasu ka kutsehariduse reformijatele, halduritele ja poliitika loojatele, kuid see probleem on olnud päevakorras juba viimased paar aastat ja seni pole veel tehtud midagi konkreetset antud idee realiseerimiseks. Käesoleva kogumikuga on antud ülevaade ning lühikokkuvõte viimaste aastate jooksul teostatud uuringutest, mis puudutavad kutseharidust ja tööturgu. Ülevaade on antud nii uuringufirmade poolt teostatud uuringutest kui ka üliõpilaste teostatud diplomitöödest.
Õpilaskodud, nende moodustamise ja funktsioneerimisega seotud probleemid
(2003) Tiko, Anne
Tänases Eesti ühiskonnas on tekkinud ja süvenenud mitmed sotsiaalprobleemid nagu vaesus, töötus, abitus, mille mõju ulatub ka kooli. Kui kodu ei tule toime, on lapsel väga raske olla koolis edukas. Selline laps pole reeglina kooliks ette valmistatud ja kogeb algusest peale ebaedu. Siit saab alguse koolieiramine ja hilisem haridustee katkemine. Just sellise lapse ja pere toetamiseks on algatatud õpilaskodude loomine. Käesoleva uurimuse eesmärgiks on saada ülevaade juba loodud õpilaskodudest, nende komplekteerimise põhimõtetest, kaadrist, õpilaskodude töö käigus tekkinud probleemidest. Uurimisküsimus: Kas loodud kodud täidavad oma funktsiooni kodu toetajana, lapse huvide kaitsjana?

Sirvi

Sirvi Haridus- ja Teadusministeerium Kuupäev järgi