2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)

Browse

Now showing 1 - 20 of 21

listelement.badge.access-status Open Access ,
Infants’ procedural pain management with non-pharmacological methods in Estonian hospitals: parents’ and nurses’ perspectives
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-06-01) Treiman-Kiveste, Airin; Kangasniemi, Mari, juhendaja; Pölkki, Tarja, juhendaja; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Vastsündinud ja imikud kogevad haiglas sageli valulikke protseduure. Kuigi need on meditsiiniliselt vajalikud, võivad korduvad valukogemused mõjutada lapse arengut, tervist ja heaolu. Vastsündinute hoolduses lähtutakse perekesksuse põhimõtetest, mis rõhutab vanemate piiramatut haiglas viibimist, kaasamist ja toetust sh protseduuri valu leevendamist. Nahk-naha kontakt, rinnaga toitmine, lapse hoidmine ja lohutamine on tõhusad mitte-farmakoloogilised protseduurivalu leevendamise meetodid ning aitavad vanematel täita loomulikku rolli lapse turvatunde tagamisel ka stressirohketes olukordades. Õdedel on keskne roll valu hindamisel, leevendamisel, vanemate kaasamisel ja toetamisel. Doktoritöös uuriti imikute protseduurivalu hindamist ja leevendamist mittefarmakoloogiliste meetodite abil ja vanemate kaasamist nii õdede kui vanemate vaatekohast. Uurimus kirjeldab vanemate kogemusi ettevalmistusest protseduurivalu leevendamises osalemiseks. Selline mitmetasandiline lähenemine süvendab arusaama perede kaasamisest imikute valuravis ning loob aluse tõenduspõhise valuravi arendamiseks. Doktoritöö tulemused näitavad, et Eesti haiglate vastsündinute osakondades on imikute protseduurivalu käsitlemine tingitud tõenduspõhiste praktikate ebapiisavast rakendamisest, ebaselgest kommunikatsioonist. Lisaks on õdedel ja vanematel erinevad arusaamad vanemate juhendamisest ja kaasamisest. See võib jätta lapse jaoks kasutamata olulise turvatunde allika ning suurendab vanemate stressi ja abitust. Tulemused toovad esile vajaduse tervikliku ja toetava lähenemise järele, mis eeldab poliitikakujundajate, haiglate, õdede kutseorganisatsioonide ja haridusasutuste koostööd. Oluline on imikute valu süstemaatiline hindamine, tõenduspõhiste leevendusmeetodite järjepidev rakendamine ning perekeskset lähenemist toetava keskkonna loomine. Õdede ettevalmistus ja täiendkoolitus on seejuures võtmetähtsusega, et toetada vanemate osalemist lapse protseduurivalu leevendamises ja tagada turvaline ning tõenduspõhine valuravi.
listelement.badge.access-status Open Access ,
The role of cross-linguistic influence and exposure in bilingual children’s language
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-28) Vaks, Adele; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Jong, Jan de, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö annab ülevaate 4‒7-aastaste eesti-norra kakskeelsete laste keelekeskkonnast ja keelekasutusest. Lähemalt uuritakse seda, kuidas laste sõnavara ja morfosüntaksit mõjutab keelesisend ehk keel, mida lapsed kuulevad, ning milline roll on keelte vastasmõjul. Et laste keeleoskusi põhjalikult kirjeldada, töötati esimese sammuna välja eestikeelne sõnavaratest. Morfosüntaksi kasutuse kirjeldamiseks kasutati lausete järelekordamise testi ning pildipõhist jutustamisülesannet. Lapsed sooritasid testid nii eesti kui ka norra keeles, lisaks täitsid vanemad ankeedi pere keelekeskkonna kohta. Kokku osales andmekogumises 31 last, kellest viis elas Eestis ning ülejäänud Norras. Keelte vastasmõju uurimiseks sooritasid lisastiimulitega lausete järelekordamistesti eesti-norra kakskeelsed, vene-eesti kakskeelsed Eestis ning ükskeelsed eesti lapsed. Testi sooritusel ei andnud lastele olulist eelist see, kas lause struktuur on nende teises keeles (norra või vene) sarnane või mitte. Teise keele mõjusid näitas kvalitatiivne analüüs: kui lapsed ei korranud stiimullauset täpselt, kandsid nad tihti üle grammatilisi struktuure oma teisest keelest (nt minevikuvormid tingiva kõneviisi asemel). Samuti kasutasid eesti-norra lapsed vajadusel norrakeelseid sõnu oma eestikeelsetes jutustustes. Kõik norrakeelsed tegusõnad ning umbes pooled nimisõnatüvedest said laste kasutuses eestikeelsed muutetunnused. Keelesisendi ja keeleoskuse seoseid uuriti kvantitatiivsete meetoditega. Keelesisendi hulk viimase aasta jooksul oli järjepidevalt kõige olulisem morfosüntaksi oskuste ennustaja, sõnavarateadmiste jaoks oli sama oluline keelesisendi mitmekesisus. Kokkuvõtvalt leiti doktoritöös, et kvantitatiivseid erinevusi kaks- ja ükskeelsete ning erinevate kakskeelsete lasterühmade keelekasutuses selgitavad kõige paremini keelesisendi hulk ja mitmekesisus. Kvalitatiivselt aitab erinevusi selgitada keeltevaheline mõju, mis suunab seda, milliseid struktuure ja sõnu lapsed kasutavad juhul, kui sõna või grammatiline struktuur eesti keeles kättesaadav ei ole. Siinsete leidude ja kogutud andmete põhjal saab kavandada laiemaid uuringuid eesti keele arengu vaatlemiseks nii Norras kui ka muudes väliseesti kogukondades.
listelement.badge.access-status Open Access ,
When e-government meets bureaucracy: incentive structures shaping accessible service delivery in Chinese municipalities
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-26) He, Biao; Homburg, Vincent, juhendaja; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Paljud kohalikud omavalitsused kogu maailmas seisavad endiselt silmitsi raskustega kaasavate e-valitsemise teenuste pakkumisel ligipääsetavate veebilehtede kaudu. Selle tulemusena on digitaalselt haavatavate rühmade juurdepääs avalikele teenustele ja võimalused sisukaks osalemiseks digiajastul piiratud. Käesolev väitekiri uurib, miks Hiina omavalitsused reageerivad riiklikele ligipääsetavuse algatustele erinevalt ning kuidas erinevad stiimulid kujundavad rakendamistulemusi. Keskendudes Hiina 2021. aasta algatusele „Vanusesõbralike ja puudesõbralike internetirakenduste uuendamine“, kasutab väitekiri mitmemeetodilist uurimiskava, mis ühendab ühe juhtumiuuringu, võrdleva juhtumiuuringu ja kvalitatiivse võrdleva analüüsi (QCA), et uurida, kuidas kohalikud omavalitsused rakendavad ligipääsetavuse algatusi ja pakuvad ligipääsetavaid e-valitsemise teenuseid. „Vertikaal-horisontaalse stiimulistruktuuri” raamistikule tuginedes näitab väitekiri, et 2021. aasta ligipääsetavuse algatuse rakendamist Hiina omavalitsustes kujundavad mitte ainult ülalt alla suunatud poliitiline survestamine, vaid ka kohalikud tingimused, nagu piisavad organisatsioonilised ressursid, juhtkonna toetus, kohalik ühiskondlik surve, kaasomavalitsustelt õppimine ning kohalike ametnike aktiivne panus. Väitekiri näitab samuti, et ükski neist stiimulitest üksi ei taga täielikku rakendamist. Rakendamistulemused kujunevad nende stiimulite vastastikmõju kaudu nii vertikaalsete kui ka horisontaalsete mõõtmete vahel ja sees. Kokkuvõttes demonstreerib käesolev väitekiri, et ligipääsetavate e-valitsemise teenuste pakkumine on enamat kui pelgalt tehniline parandus; tegemist on keeruka poliitika rakendamise probleemiga. Väitekiri pakub raamistiku veebiligipääsetavuse ja laiemate e-valitsemise algatuste rakendamise mõistmiseks ning aitab kaasa laiematele aruteludele poliitika rakendamise üle nii Hiinas kui ka mujal.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Dynamical symmetry breaking and dark matter
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-22) Kubarski, Aleksei; Kannike, Kristjan, juhendaja; Marzola, Luca, juhendaja; Järv, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Standardmudel (SM) on erakordselt edukas elementaarosakeste füüsika teooria: see kirjeldab kõiki teadaolevaid elementaarosakesi ja nendevahelisi vastastikmõjusid ning on seni läbinud kõik täpsusmõõtmised. Ometi jätab SM mitmeid olulisi küsimusi vastamata. Üks probleem ilmneb juba mudelis endas. SM-is leidub vaid üks skalaarosake – Higgsi boson – ning tema potentsiaal sisaldab massiliiget, mis on teooria ainus dimensiooniga parameeter. Selle väärtus peab olema ebaloomulikult väike, mis nõuab peenhäälestamist ja muudab teooria ebaveenvaks. Võimalik lahendus on nõuda potentsiaalilt klassikalist mastaabi-invariantsust, kus kõik parameetrid on dimensioonitud ja füüsiline massiskaala tekib kvantparanduste kaudu. Kuna seda ei saa saavutada üksnes SM-i piires, vajab see täiendava(te), seni avastamata skalaarvälja(de) olemasolu. Sellised laiendused võimaldavad ühtlasi käsitleda teisi lahtiseid probleeme. Stabiilne skalaarosake võib olla sobiv tumeaine kandidaat, seletades 27% universumi energiatihedusest. Samas raamistikus võib esineda mehhanism neutriinode masside tekkeks (mida SM ei võimalda), ning pakkuda seletust ka kosmilisele inflatsioonile – varase universumi kiirele paisumisele. Käesolevas töös uurime klassikaliselt mastaabi-invariantsete mudelite matemaatilist struktuuri ja arendame meetodeid nende potentsiaalide uurimise lihtsustamiseks. Seejärel rakendame neid meetodeid mudelis, mis suudab ühtses raamistikus käsitleda Higgsi loomulikkust, tumeainet, neutriino masse ja inflatsiooni. Lõpuks uurime ka olukorda, kus tavapärased lähendused enam ei kehti, tuues esile uued seosed skalaarväljade vahel, mis tavaliselt jäävad varjatuks.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Socio-ecological enactment process (SEEP) model for understanding digital technology integration
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-22) Raave, Doris Kristina; Pedaste, Margus, juhendaja; Saks, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Seni on nii teaduses kui ka praktikas küsitud peamiselt: „Mida on vaja, et koolis digitehnoloogiat kasutada?“. Vastuseks on pakutud kiiremat internetti, uusi tahvelarvuteid või õpetajate digikoolitusi. Kuigi need tingimused on oluline alus, ei ole need piisavad, et tagada digitehnoloogia tähenduslikku kasutamist. Tähelepanuta on jäänud küsimused „kuidas“ ja „miks“. Siinne doktoritöö väidab, et digitehnoloogia väärtus ei peitu seadmes endas, vaid selles, kuidas õpetaja seda konkreetses klassiruumi olukorras kasutab. Klassiruum on ettearvamatu ja dünaamiline keskkond, kus ei toimi etteantud retseptid, vaid professionaalne otsustusvõime. See on Aristotelese kirjeldatud praktiline tarkus ehk oskus valida õige meetod või vahend õigel ajal. Töös välja töötatud raamistik SÖRM (sotsiaal-ökoloogiline rakendusprotsessi mudel) näitab, et õpetamisprotsess on pidev dünaamiline otsustusprotsess eesmärkide, osapoolte vajaduste ning ümbritsevate võimaluste ja keskkonna vahel. Siinne doktoritöö, mis põhines pea 170 koolitunni vaatlusel ja 80 õpetaja intervjuul, kinnitas, et digitehnoloogia kasutamine ei ole jäik stiil, vaid pidev ja ajas arenev tegevus. Doktoritöö peamine sõnum on, et digitehnoloogia rakendamine on aktiivne tegevus, mitte vaid soodustavate tingimuste passiivne tagajärg. Digitehnoloogia hariduslik väärtus realiseerub alles õpetaja praktilise tarkuse ja tegevusvõimekuse kaudu, mis kujuneb tema isikliku valmisoleku, klassiruumi hetkevajaduste ja toetava koolikeskkonna koosmõjus. SÖRM aitab mõista, kuidas ja miks pedagoogilised praktikad tegelikkuses kujunevad, ning suunab meid looma õpetajale toetavat keskkonda, tagades talle näiteks piisavalt aega koostööks, refleksiooniks ja pidevaks arenguks toetavas õpikogukonnas. Selline lähenemine on aluseks tõhusamaks hariduspoliitikaks, kus õpetajat usaldatakse ja toetatakse kui eksperti, sest vaid tema professionaalne otsustusvõime suudab muuta digitehnoloogia õppetöös tähenduslikuks.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Прагматические и семантико-структурные особенности вставных конструкций в русском языке (на материале интернет-источников)
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-22) Батракова, Екатерина; Костанди, Елизавета-Каарина, juhendaja; Чуйкина, Наталия, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö käsitleb vene keele parenteese – lausesse lisatud sõnu, fraase või konstruktsioone, mis annavad lisateavet, kommentaare või autori hinnanguid ning on sageli eraldatud sulgude või mõttekriipsudega. Uurimuse keskmes on küsimus, kuidas sellised konstruktsioonid toimivad veebisuhtluses, kus kirjutatud keel läheneb üha enam suulisele tavakõnele. Analüüs põhineb enam kui 5000 näitel, mis on kogutud sotsiaalmeediast, foorumitest ja blogidest ning täiendatud trükitekstidega. Töö näitab, et parenteesid ei ole pelgalt kõrvalised süntaktilised elemendid, vaid oluline vahend tähenduse süvendamiseks, autori seisukoha väljendamiseks ja suhtluse kujundamiseks. Digikeskkonnas on parenteesid eriti varieeruvad: need võivad olla lühikesed märkused, emotsionaalsed kommentaarid või terviklikud lauseosad, mis katkestavad teadlikult teksti lineaarsuse. Uurimus toob esile, et parenteeside vorm ja funktsioon sõltuvad tugevalt suhtlusolukorrast, žanrist ja meediumist. Internetisuhtluses hägustuvad piirid kirjaliku ja suulise keele vahel ning see kajastub ka parenteeside paindlikus ja loovas kasutuses. Töö aitab paremini mõista, kuidas tänapäeva keel digikeskkonnas toimib, ning pakub uusi vaatenurki keele varieeruvuse ja pragmaatilise tähenduse uurimiseks.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Novel exact black holes in Einstein gravity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-21) Pallikaris, Konstantinos; Hohmann, Manuel, juhendaja; Saridakis, Emmanuel, juhendaja; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mustad augud kuuluvad Universumi kõige äärmuslikumate objektide hulka, tähistades piiri, kus meie arusaam gravitatsioonist pannakse proovile. Need on võimsad teoreetilised laboratooriumid gravitatsiooni, aine ja geomeetria uurimiseks. Käesolevas väitekirjas konstrueerime Einsteini võrrandite uusi täpseid lahendeid, keskendudes sellele, kuidas uued aine mudelid ja lahendite genereerimise meetodid võivad viia seni tundmatute aegruumi geomeetriateni. Väitekirja esimene osa käsitleb Einsteini gravitatsiooni, mis on seotud Maxwelli elektromagnetismi üldistusega. Selles tutvustatakse kahe vastastikmõjus oleva elektromagnetvälja mudelit. Gravitatsiooniga sidumisel viib see mudel uute, erinevates aegruumi dimensioonides esinevate rikkaliku termodünaamikaga mustade aukude perekondadeni. Mõnel juhul kirjeldavad need regulaarseid musti auke, st horisondi ja regulaarse tuumaga kompaktseid objekte. Väitekirja teine osa kasutab lahendite genereerimise meetodeid, et konstrueerida teadaolevatest lahenditest uusi aegruume. Üheks tulemuseks on elektromagnetiline pöörlev lahend, mis kirjeldab olemuslikult pöörlevat taustaegruumi välise elektromagnetväljaga. Sellisesse tausta asetatud must auk on sunnitud sellega kaasa pöörlema, samal ajal vastastikmõjustudes välise väljaga. Teine tulemus on Kerr–Levi-Civita aegruum, uus täpne pöörlev lahend vaakumi Einsteini võrranditele. Erinevalt standardsest Kerri mustast august pärib see täiendava geomeetrilise struktuuri Levi-Civita taustalt ja selle pöörlevalt üldistuselt. Sobivate parameetrite korral kirjeldab see regulaarset musta auku, millel on pööriselaadne pöörlemine. Kokkuvõttes näitab väitekiri, et täpsete musta augu lahendite spekter Einsteini gravitatsiooniteoorias on endiselt suuresti läbi uurimata.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Balancing the freedom of scientific research and privacy in health data research: public interest, legal bases, and objection and opt-out rights
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-19) Kruus, Maret; Sein, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kuidas kasutada terviseandmeid teaduses nii, et inimese õigused ei kaoks? Kas teadsid, et sinu terviseandmeid saab kasutada teadusuuringutes ilma, et sinult luba küsitaks? Tihti on vastus „ei“, millele järgneb kiire küsimus „aga minu nimi ja isikukood ei lähe ju sinna?“. Tõsi, tavapäraselt kasutatakse pseudonüümitud vormi, kus inimest otseselt tuvastada ei saa, ehk nimi, sünniaeg ja isikukood eemaldatakse. Kuid ka pseudonüümitud andmete puhul jääb sageli oht, et inimest on endiselt võimalik tuvastada. Seega peame olema tähelepanelikud, et terviseandmeid ei jagataks ükskõik kellele ja ükskõik mille jaoks. Ühiskond on seadusandlikul tasemel, Euroopa Liidu andmekaitse üldmääruses kokku leppinud, et terviseandmeid tohib inimese nõusolekuta kasutada ainult konkreetsetel eesmärkidel, mille hulka kuuluvad ka teadusuuringud. Kuid millal on tegemist teadusuuringuga, mis õigustab nõusolekuta terviseandmete kasutamist? Doktoritöös antakse soovitus tugineda Frascati käsiraamatule ja Euroopa ametkondade soovitustele, mille kohaselt peab teadusuuring olema 1) uudne; 2) loominguline; 3) ettemääramatu tulemusega; 4) süstemaatiline; ja 5) ülekantav või korratav ning vastama metoodika- ja eetikastandarditele ja avalikule huvile. Kuid kes otsustab, kas tegemist on teadusuuringuga, mis panustab ka avalikku huvisse? Doktoritöös leitakse, et kuigi andmete juurdepääsule eelnevad sõltumatud kontrollmehhanismid nagu eetikakomitee või andmeloa menetlused võivad olla teadlase vaatest koormavad, on need siiski vajalikud inimese põhiõiguste kaitseks. Doktoritöös antakse ka soovitus jätta inimesele vaikimisi alles võimalus keelata tema terviseandmete kasutamine teadusuuringus, võimaldades samas sellest erandeid. Terviseandmete kasutamine inimese vastuseisust hoolimata on põhjendatud juhtudel, kui teadusuuringut ei ole võimalik ilma kõiki andmeid kaasamata usaldusväärselt läbi viia ning kui teadusuuringust saadav kasu on kaalukam kui inimese huvi oma andmete kasutus keelata.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Maakorraldusõigus kui riigi maapoliitika vahend maaõiguslike suhete korrastamisel ja maakasutuse moderniseerimisel Eesti Vabariigis (1918–1940)
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-19) Rennu, Triinu; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Maakorraldusõigus mängis Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil (1918–1940) keskset rolli maaomandi ja maakasutuse ümberkujundamisel, aga ka moderniseerimisel. Töös uuritakse Eesti maakorraldusõiguse kujunemist ja toimimist, pöörates eritilist tähelepanu sellele, kuidas riik kasutas maakorraldust ja selle õiguslikku reguleerimist poliitiliste, sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide saavutamiseks. Eestis ajalooliselt kujunenud killustunud maakasutus muutis põllumajanduse ebaefektiivseks ning talude elujõulisuse tõstmiseks koondati talumaad maakorralduse teel kompaktseteks maatükkideks hoonete juurde. Samas rakendati maakorraldust ka laiemate eesmärkide saavutamiseks. Selle kaudu kompenseeriti riigipiiri muutustega seotud maaomandi kaotust endistel Vene aladel, kujundati ühtne omandisuhete süsteem kogu Eesti Vabariigis ning loodi eeldused uute talukohtade rajamiseks maadele, mis vabanesid maakasutuse tõhustamise tulemusel. Töös analüüsitakse maakorraldusõiguse normatiivset ja institutsionaalset raamistikku, selle erinevust kinnisasjade tehingulisest käsutamisest ning avaliku ja eraõiguse koostoimet maaomandisuhete muutmisel. Töö peamiste järelduste kohaselt kujunes maakorraldusõigus sel perioodil iseseisvaks avalik-õiguslikuks menetluseks, mille kaudu riik kujundas olemasolevaid omandisuhteid ümber, et saavutada otstarbekam maakasutus. Ümberkruntimise käigus ei toimunud muutused üksikute omanike kokkulepete kaudu, vaid avalik-õiguslikus menetluses, mille tulemusena muudeti maaüksuste piire, kuju ja paiknemist ning korraldati ümber terveid piirkondi korraga. Maakorraldusõigus aitas lahendada ka olulisi õiguslikke probleeme. Sageli ei olnud kinnistusraamatu puudulikkuse tõttu üldse selge, kes oli maa omanik või õigustatud kasutaja. Maakorralduse käigus selgitati need küsimused välja ning tagati omandiõiguse kaitse ja õiguskindlus kinnistusraamatu kannete kaudu. Seeläbi lahendati ühes, puudutatud isikute jaoks lihtsas ja odavas menetluses nii maakasutuse korrastamise sisuline kui ka õiguslik külg.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Metrological aspects of sampling and water/moisture determination on the example of lignin
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-19) Pawade, Shrikant Shivaji; Leito, Ivo, juhendaja; Herodes, Koit, juhendaja; Toom, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö on pühendatud ligniini kvantitatiivse analüüsi usaldusväärsuse parandamisele, keskendudes qNMR põhisele koostise määramisele ning vee ja niiskusesisalduse määramisele. Töö käigus töötati välja ATR FTIR PLS R kalibreerimismudelitel põhinevad meetodid, mis võimaldavad vee ja niiskuse kiiret analüüsi. Töö esimene osa käsitleb qNMR meetodite täpsust ligniini iseloomustamisel. Avaldatud uuringute kriitiline analüüs näitas, et täpsuse esitamisel esineb kirjanduses märkimisväärseid erinevusi ning mõõtesuurus ei ole sageli selgelt määratletud. Mõõtemääramatust hinnatakse harva terviklikult ning proovivõtust tulenev varieeruvus jäetakse sageli tähelepanuta. Selle lahendamiseks hinnati ligniini analüüsis proovivõtust tingitud määramatust. Tulemused näitasid, et alamproovidevaheline varieeruvus moodustab olulise osa qNMR mõõtmiste kogumääramatusest, mida tuleks tulemuse määramatuse juures alati arvestada. Töö teine osa keskendub ligniini vee ja niiskusesisalduse määramisele. Kalibreerimisproovid valmistati erinevat päritolu ligniinidest. Veesisaldus määrati aurufaasilise kulonomeetrilise Karl Fischeri meetodiga, mida toetati vee eraldumise temperatuurist sõltuvuse modelleerimisega, et leida sobivad aurustamistemperatuurid. Niiskusesisaldus määrati gravimeetriliselt ahjus kuivatamise ja lüofiliseerimise teel. Nende tulemuste põhjal töötati välja kiire ja mittedestruktiivne ATR FTIR PLS R meetod nii niiskuse- kui ka veesisalduse määramiseks. Meetod nõuab väikest proovikogust ja minimaalset proovi ettevalmistust. Kokkuvõttes rõhutab töö, et usaldusväärne kvantitatiivne analüüs eeldab mõõtesuuruse selget määratlemist ning proovivõtust tuleneva määramatuse arvestamist. Ligniini vee ja niiskusesisalduse määramiseks töötati välja lihtne ja kiire mittedestruktiivne ATR FTIR PLS R meetod.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Effects of remote ischaemic preconditioning on functional capacity and vascular and biochemical-metabolic biomarkers in patients with lower extremity artery disease
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-19) Eerik, Kadri; Kals, Jaak, juhendaja; Eha, Jaan, juhendaja; Kasepalu, Teele, juhendaja; Kals, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Alajäseme arterite haigus on ateroskleroosi üks pahaloomulisemaid väljendusvorme, mille korral alajäsemete arterite ahenemine või sulgus põhjustab jala verevarustuse häireid. Selle üheks levinumaks väljendusvormiks on vahelduv lonkamine – kõndimisel tekkiv jalavalu, mis sunnib inimest peatuma ja piirab igapäevast liikumist. Haigus langetab oluliselt elukvaliteeti ja sellega kaasneb suur haigestumus ja suremus teistesse südame-veresoonkonna haigustesse. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida, kas uudne ja mitteinvasiivne ravimeetod kaugisheemiline eelkohastamine (KIE) võib aidata vahelduva lonkamisega patsiente. KIE seisneb lühiajalistes eemal paikneva koe (nt. käe) isheemia episoodide tekitamises, mille eesmärgiks on aktiveerida organismi loomulikud kaitsemehhanismid ja suurendada haigusest haaratud jala taluvust verevarustuse häire osas. Doktoritöö raames viidi läbi juhuslikustatud näivsekkumisega (ingl. sham)-kontrollitud topeltpime uuring, mille eesmärk oli hinnata 28 päeva kestva KIE mõju vahelduva lonkamisega patsientide sümptomitele (maksimaalse kõnnivahemaa muutusele) ja elukvaliteedile. Lisaks hinnati KIE mõju veresoonte jäikusele, südame- ja neerukahjustuse, põletiku ja oksüdatiivse stressi ning ainevahetusega seotud biomarkeritele. Uuringusse kaasati 42 vahelduva lonkamisega meespatsienti, kes kasutasid vererõhuaparaati meenutavat spetsiaalset KIE-aparaati igapäevaselt 28 päeva kodus. Tulemusi võrreldi kontrollrühmaga, kes kasutas sarnast, kuid KIE-t mitte teostavat seadet. Tulemused näitasid, et 28 päeva kestnud KIE ei parandanud võrreldes näivsekkumisega patsientide maksimaalset kõnnivahemaad ega elukvaliteeti. Samuti ei mõjutanud KIE oluliselt veresoonte jäikuse, südame- ja neerukahjustuse, põletiku ega ainevahetuse näitajaid. Uuringu põhjal võib järeldada, et kuigi KIE on ohutu ja kergesti teostatav, ei too see vahelduva lonkamisega patsientidele olulist kliinilist kasu. Võimalik, et nende patsientide organism on juba alajäseme arterite haiguse tõttu „eelkohastunud“ ning täiendav KIE ei anna lisatoimet. Uuringu tulemuste põhjal ei saa KIE rutiinset kasutamist vahelduva lonkamise ravis soovitada.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Neural computations underlying psychedelic insight
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-15) Kaup, Karl Kristjan; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mis toimub meie ajus, kui me millestki järsku aru saame? Selles väitekirjas uuritakse võimsaid ja tähendusrikkaid taipamiselamusi, mis tekitavad pikaajalisi ja põhjalikke muutuseid inimese meeletegevuses. Sääraste taipamiste tekitamine kontrollitud tingimustes vastavalt vajadusele pole kuigi lihtne, sest nad tekivad enamasti täiesti ootamatult. Viimaste aastate jooksul on aga leitud, et psühhedeelsed ained tekitavad tihti intensiivseid taipamiselamusi. See avab ukse uurimaks sügavaid taipamisi ja nendega seotud ajutegevust psühhedeelse seisundi kaudu. Väitekiri annab põhjaliku ülevaate taipamisest eri valdkondades: probleemilahenduses, psühhoteraapias, meditatsioonis, psühhedeelse teaduse ja psühhootiliste seisundite uuringutes. Taipamise olulisus nendes väga erinevates valdkondades illustreerib taipamise fundamentaalsust. Samuti on väitekirjas ülevaate alusel välja toodud taipamise üldised omadused. Taipamise paremaks mõistmiseks võeti appi arvutuslikud raamistikud, näiteks informatsiooniteooria ja dünaamiliste süsteemide teooria. Nendele toetudes pakutakse välja taipamise uus käsitlus, mis toob kokku malbed ja metsikud taipamised ning võimaldab luua paremaid kvantitatiivseid lähenemisi. Taipamise tekitamiseks loodi virtuaalreaalsuskogemus Psyrreal, mis imiteerib psühhedeelse seisundi võtmeelemente. Palju muu seas võib Psyrrealis leida mitmekülgseid nägemistaju moonutusi ning füüsilise egolahustumisega tihti seotud tajulisi ilminguid. Esialgsed tulemused näitasid, et Psyrrealiga toetatud teraapia tagajärjel vähenesid patsientide depressioonisümptomid. Väitekirja võtab kokku viimane artikkel, kus selgitatakse ajurakkude arvutuslikke protsesse psühhedeelse seisundi ajal. Serotonergilised psühhedeelikumid mõjutavad eelkõige infotöötlust ajukoore viienda kihi närvirakkude apikaalsetel dendriitidel, mis koguvad kokku infot aju erinevatelt piirkondadelt. See neurobioloogiline protsess on aluseks psühhedeelikumide kesksele mehhanismile, hüperkontekstualiseerimisele, mis seisneb meelesisude omavahelise suhtlemise võimendumises. Väitekirjas pakutakse uusi meetodeid taipamise ja psühhedeelsete ainete toime uurimiseks ning uusi raamistikke nende protsessidega seotud arvutuste paremaks mõistmiseks.
listelement.badge.access-status Open Access ,
A conjoint-enriched neuromarketing research framework for package design research
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-11) Pentus, Kristian; Kuusik, Andres, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste raamatukogu
Tooted ei ebaõnnestu seetõttu, et nad on iseenesest halvemad, vaid seetõttu, et tarbijad ei mõista neid tooteid nii, nagu turundajad eeldavad. Pakend ei ole pelgalt visuaalne kujundus, vaid kiire infoallikas otsuse tegemisel, kus piiratud tähelepanu, emotsioonid ja lihtsustatud heuristikud määravad valiku. Pakend on oluline ja võib muuta seda, kas toode osutub edukaks või ebaõnnestub sootuks. Tarbijad ei suuda täpselt kirjeldada, miks nad midagi valivad. Küsitlused ja intervjuud annavad sageli tarbija tagantjärele põhjendusi, mitte sisevaadet tegelikku otsustusprotsessi. Selle tulemusel optimeeritakse pakendeid tarbijate selgituste, mitte reaalse käitumise alusel. Töö tuumaks on leida viis kuidas neuroturunduse pakendi disaini uuringuid saaks paremini läbi viia. Neuroturunduse uuringute kombineerimine eliskombinatsiooni analüüsi meetodiga on üks selliseid võimalikke viise. Antud doktoritöö eesmärgiks on välja töötada eeliskombinatsiooni analüüsiga rikastatud neuroturunduse uuringuraamistik pakendi disaini uurimiseks. Antud raamistik kombineerib eeliskombinatsiooni analüüsi (conjoint analysis) neuroturunduse mõõtmismeetoditega (pilgujälgimine ja näoväljenduste analüüs). Raamistiku aluseks on tarbijakäitumise teooriad, mis jaotavad otsustusprotsessi kolmeks etapiks: tähelepanu (kognitiivne), afekt (emotsioonid) ja valik (käitumuslik). Need seotakse doktoritöös ühtseks metodoloogiliseks süsteemiks, kasutades pilgujälgimist, näoilmete analüüsi ja eeliskombinatsiooni analüüsi. Oluline ei ole ainult meetodite ühendamine, vaid nende sidumine ühtse otsustusmudeliga, mis võimaldab tuvastada, kuidas konkreetsed pakendielemendid nagu näiteks värv mõjutab kogu valikuprotsessi. Töö demonstreerib kuidas emotsioonide mõõtmise andmeid ja pilgujälgimise andmeid saab kasutada eeliskombinatsiooni analüüsi sisendina. Töös on näidatud kuidas tarbijakäitumise mudelitele tuhinedes saab trianguleerida emotsioonide mõõtmist pilku ja eeliskombinatsiooni analüüsi, andes palju laiema arusaama tarbija käitumisest. Praktiliselt annab see töö vahendi täpsemateks disainiotsusteks. Teaduslikult pakub see viisi, kuidas liikuda killustunud mõõtmistest tervikliku ja tõlgendatava tarbijakäitumise mudelini.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Potential of learning analytics to support teachers’ professional development and application for professional qualifications
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-30) Leibur, Tiiu, juhendaja; Saks, Katrin, juhendaja; Chounta, Irene-Angelica, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Õpetaja eneseanalüüs ja kutse taotlemine on keeruline ning aeganõudev protsess. Loodud Kutsepeegli eesmärk ongi toetada õpetajate professionaalset enesehindamist ja arengut ning muuta kvalifikatsiooniprotsess selgemaks, ühtlasemaks ja tõenduspõhisemaks kooskõlas Eesti ja Euroopa kutsestandarditega. Uurimistöö lähtub õppiva professionaali mudelist ja õpianalüütika raamistikust, näidates, kuidas andmepõhine tagasiside saab toetada refleksiivset, eetilist ja autonoomset õppimist. Kolme omavahel seotud uuringu kaudu kaardistati õpetajate ja hindajate väljakutsed, ootused rakenduse funktsionaalsusele ning hinnati Kutsepeegli mõju. Analüüs tõi välja probleemid kutsestandardite tõlgendamisel, sobiva kvalifikatsioonitaseme valikul ja tõendite kogumisel. Õpetajad tundsid sageli ebakindlust eneseanalüüsi protsessis ning vajasid keskkonda, mis toetaks refleksiooni, lihtsustaks dokumenteerimist ja looks ühtse arusaama standarditest. Oluliseks peeti ka koolijuhtide ja kolleegide kaasamise võimalusi. Teises uuringus selgitati välja erinevate sihtrühmade ootused rakenduse funktsionaalsusele, et toetada enesehindamise protsessi, pädevuste visualiseerimist, arendusvaldkondade määratlemist ning tõenduspõhisust. Samuti peeti oluliseks tõenduspõhist keskkonda kolleegide, juhtide ja hindajate tagasiside koondamiseks. Kolmas uuring kinnitas, et Kutsepeegel toetab õpetajate refleksiooni, tõendite kogumist ja suurendab valmisolekut kvalifikatsiooni taotlemiseks ja parandab hindajate töö järjepidevust, läbipaistvust ja tõhusust. Õpetajad hindasid visuaalseid ülevaateid, struktuurset juhendamist ja turvalist keskkonda, mis erineb oluliselt praegustest avalikest e-portfooliotest. Uuringud kinnitasid, et Kutsepeegel suurendab õpetajate enesekindlust, autonoomiat ja tegutsemisvõimet, vähendab halduskoormust ning aitab välja selgitada õpetajate edasised arenguvajadused. Rakendus on kooskõlas hariduspoliitika eesmärkidega ning aitab muuta kvalifikatsiooniprotsessi läbipaistvamaks ja õppimist toetavamaks. Kutsepeegel aitab kutsestandardeid üheselt mõista, muutes enesehindamise struktureeritumaks ning arusaadavamaks. Kutsepeeglil on potentsiaal vähendada kutse taotlemise töömahtu, muuta kvalifikatsiooniprotsess kaasaegsemaks, tõenduspõhisemaks ja õpetajakesksemaks, toetades samal ajal õpetajaid nende professionaalse identiteedi kujundamisel ja pidevas professionaalses arengus.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Factors influencing the occurrence and reporting of wildlife-vehicle collisions and the performance of wildlife crossing structures as primary mitigation measures
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-28) Kruuse, Maris; Oja, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Analüüsin oma väitekirjas metsloomadele otsasõitude ajalist dünaamikat Eestis nii kuude, nädalapäevade kui ööpäeva lõikes ning näitan, kuivõrd sõltuv on ulukiõnnetuste arv liiklussagedusest. Kasutasime 2020. aasta kevadel COVID-19 „antropausi“ loodud tingimusi, näitamaks 11 riigi, sh Eesti andmetel, mil määral piiratud inimliikuvus vähendas metsloomade liikluses hukkumist ning kuivõrd olenes see konkreetses riigis või piirkonnas kehtestatud piirangute rangusest. Samuti hindasime üle-euroopalises uuringus ulukiõnnetustega seotud institutsioonilise vastutuse jaotumist eri osapoolte vahel ja tegureid, mis võivad mõjutada õnnetustest teatamist ning kogutavate andmete täpsust. Analüüsisime erinevate sidusrühmade õiguslikke ja rahalisi kohustusi ning leidsime, et aruandluse täpsust võivad takistada nende kohustuste jaotus, samuti autojuhtide kokkupõrke järgne šokiseisund ja suutmatus määrata loomaliiki ja õnnetuse toimumise täpset asukohta. Seetõttu ei suuda ametlik statistika hõlmata nende juhtumite tegelikku ulatust. Senine kogemus näitab, et kohalike jahimeeste roll nii ulukiõnnetuste tagajärgede lahendamises kui hilisemas aruandluses on asendamatu. Uurisin ka loomaläbipääsude omaksvõttu suurulukite poolt, kasutades juhtumiuuringuna Eesti esimese, 2013. aastal valminud Kolu ökodukti esma- ja jätkuseiret. Seire tulemused näitasid selget „omaksvõtukõverat“, mille jooksul suurulukite ületuste osakaal kolmekordistus, tõenäoliselt suuresti tänu sellele, et ökodukt sulandus aastate jooksul ümbritseva keskkonnaga kokku ning ka ettevaatlikumad suurulukid taastasid ulatuslikest tee-ehitustöödest häiritud sisseharjunud käigurajad. Kokkuvõtteks rõhutan käesolevas töös, et teedevõrgu arendamisel peab ökoloogilise terviklikkuse säilitamine saama transpordipoliitikas väga oluliseks arvesse võetavaks aspektiks. Teede ja liikluse negatiivsete mõjude leevendamine nõuab mitmetahulist lähenemist, kus on olulised nii usaldusväärsed andmed, sidusrühmade tõhus koostöö kui ka leevendusmeetmete pidev seire, et parandada nii liiklusohutust kui ka elurikkuse kaitset.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Microfluidic production and characterization of liposomes towards localized payload release
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-28) Ernits, Mart; Linko, Veikko Pentti, juhendaja; Zadin, Veronika, juhendaja; Kyritsakis, Andreas, juhendaja; Reinsalu, Olavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Arstid ja teadlased on juba üle sajandi otsinud nn hõbekuuli – täpset lahendust, mis võimaldaks ravimeid toimetada täpselt sinna, kus neid vaja on. Aastate jooksul on välja pakutud mitmesuguseid ravimikandjaid, näiteks vesiikuleid ehk liposoome. Vesiikulid on kerajad mahutid, mis koosnevad fosfolipiidsest membraanist. Samasugustest fosfolipiididest on ehitatud ka meie kõigi rakumembraanid. Sünteetilisi vesiikuleid nimetataksegi liposoomideks. Need on osutunud väga kasulikuks nii ravimite kohaletoimetamisel kui ka teadusuuringutes. Liposoomide valmistamiseks on tohutult palju viise, alates kaootilisematest meetoditest kuni täpsemalt suunatud variantideni. Viimastel aastatel on populaarsust kogunud mikrovoolutus. Selle puhul pumbatakse vedelikke läbi mikrovoolutuse kiibi, milles on rida imeväikesi kanaleid ja ühenduskohti. Selliste tehnikate eeliseks on võimalus loodavate liposoomide omadusi täpselt ohjata, kuid alustamine võib olla üsna kallis. Selle lõputöö üks peamisi eesmärke on muuta liposoomide tootmine kättesaadavamaks, et soodustada edasisi uuringuid ravimite täppis manustamise vallas. Selleks hinnati kahte rõhupõhist süsteemi vedelike juhtimiseks ning kahte mikrovoolutusel põhinevat meetodit. Üks süsteem kasutas tavalist vaakumpumpa, kus katse läbiviija pidi käsitsi reguleerima vedelikumahutite kõrgust. Teine süsteem oli arvutijuhitav ja soodsa hinnaga piesoelektriline rõhuregulaator PEPC, mis töötati välja just selle töö raames, ning mida juhitakse spetsiaalselt selleks välja töötatud tarkvaraga PCS. Lisaks tutvustati töös liposoomide loendamise tarkvara LC ja pildianalüüsi programmi EasyFlow koos kolme standardiseeritud andmetöötlusahelaga. Need täiendavad teadlaste tööriistakasti liposoomide ja tilkade analüüsimisel. Kokkuvõtteks võib öelda, et töö tulemusena paranes mikrovoolutusel põhineva liposoomide tootmise kättesaadavus.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Evolution and variability of yellow hypergiant stars
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-27) Kasikov, Anni; Kolka, Indrek, juhendaja; Aret, Anna, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Massiivsete tähtede elu on lühike, aga sündmusterohke. Nende tähetuuled, aine väljapursked ja supernoovaplahvatused mõjutavad oluliselt neid ümbritsevat keskkonda ja galaktika arengut. Oma elu jooksul läbivad massiivsed tähed erinevaid arengufaase. Mõned muutused võivad toimuda kosmilises ajaskaalas väga kiiresti – kõigest mõnekümne tuhande aastaga. Sellistes üleminekufaasides olevad tähed on väga haruldased, kuid nende uurimine võimaldab paremini mõsta tähtede evolutsiooni tervikuna. Doktoritöö keskmeks on kollased hüperhiidtähed. Need tähed on väga ebastabiilses arengufaasis, kus pulsatsioonid ja aine väljapursked põhjustavad olulist heledus- ja temperatuurimuutlikkust. Spektroskoopiliste ja fotomeetriliste vaatluste põhjal uurisime põhjalikult kahte Linnutee hüperhiidu: V509 Cas ja RW Cep. Pikaajaliste V509 Cas vaatluste põhjal selgus, et täht on kaugelearenenud kollane hüperhiid, mis on jõudnud ebatavaliselt stabiilsesse arengujärku. Samuti on tähe ümber moodustunud varasemalt väljapaisatud ainest kettalaadne struktuur. RW Cep võib olla alles kollase hüperhiiu arengujärgu alguses. Mõned aastad tagasi toimus tähel plahvatuslik aine väljapurse, mille käigus tema heledus järsult langes. Spektroskoopiline monitooring võimaldas meil uurida purske põhjustatud laiaulatuslikku muutust tähe atmosfääri kinemaatikas. Väljapaisatud aine on kogunenud kestana tähe umber. Uurisime ka laiemalt massiivsete kollaste tähtede populatsiooni Linnutees ja tuvastasime kuuluvused tähtede hajusparvedesse või OB assotsiatsioonidesse. Selle informatsiooni põhjal arvutasime varasemast täpsemalt tähtede kaugused ja heledused. Antud töö on esimene samm kollaste hüperhiidtähtede statistiliste populatsiooniuuringute suunas.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Electrochemical characterization of structurally and chemically modified solid oxide cells operated in electrolysis mode
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-24) Kukk, Freddy; Nurk, Gunnar, juhendaja; Lust, Enn, juhendaja; Pylypko, Sergii, juhendaja; Skjøth-Rasmussen, Martin Skov, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Doktoritöö käigus uuriti tööstuslikel skaleeritavatel meetoditel loodud tahkeoksiidelementide tööd elektrolüüserina ja ka kütuseelemendi töörežiimis. Põhiliselt keskenduti vesinikelektroodi aktiivkihi rollile uuritavate tahkeoksiidelementide elektrokeemilises käitumises. Tahkeoksiidsete elektrolüüserite ja -kütuseelementide töö stabiilsust uuriti pikaajalistes elektrokeemilistes testides. Elektrokeemiliste testide järgselt hinnati muutusi mikrostruktuuris ja pinna elementkoostises. Kestvustestide käigus tuvastati potentsiaalsed degradatsioonimehhanismid, mis võivad ilmneda tahkeoksiidse elektrolüüseri ja -kütuseelemendi pikaajalises töös. Tahkeoksiidraku vesinikelektroodi aktiivkihi uuringuteks viidi aktiivkihti sisse mikrostruktuurseid muutusi ja modifitseeriti seda keemiliselt ning hinnati nende muudatuste mõju elektrokeemilistele parameetritele. Leiti, et tahkeoksiidse elektrolüüseri mikrostruktuur määrab selle optimaalsed tööparameetrid. Ilmnes, et raudoksiidi lisamine ei toonud muutust madalamatel temperatuuridel (<750 °C) kuid parandas märkimisväärselt elektrokeemilist aktiivsust kõrgematel temperatuuridel (>750 °C). Uuringu tulemused avavad uusi arenguteid tahkeoksiidse elektrolüüseri tehnoloogia edendamiseks ning täiendavad teadmisi elektrolüüsiprotsessist tahkeoksiidsetes elektrolüüsiseadmetes.
listelement.badge.access-status Open Access ,
First order electroweak radiative corrections to the decay of the polarised W boson
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-23) Naeem, Maria; Groote, Stefan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Minu töö põhineb elektronõrga (EN) teoorial. Selle peamine omadus on elektromagnetilise ja nõrga jõu ühinemine. EW teooria sõnastas Glashow, Salam ja Weinberg (GSW) aastal 1967. Osakeste vastastikmõju vahendavad footonid ning W- ja Z-bosonid. Tuumas leidub nõrk vastastikmõju tuuma lagunemises. EW teooria on kaasaegses füüsikas oluline verstapost, mis selgitab nii osakeste vastastikmõju kui massi päritolu. Senised eksperimentaalsed uuringud EN interaktsiooni kohta näitavad täielik kooskõla GSW mudeliga, mis on Standardmudeli (SM) üks ehituskivi. Elementaarfüüsika SM edukaks kontrollimiseks kirjeldati tugevate ja elektrinõrkade vastasikmõjude koosmõjul ning selleks, et välja selgitada, kas selle mudeli laiendused on vajalikud või mitte, tuleb võrrelda osakeste tekke- ja lagunemisprotsesside ülitäpsed mõõtmised, mida viiakse läbi näiteks CERNi suur hadronite põrgutis, sama täpsusega teooriaennestustega. Teooriaprognooside täpsust ja olulisust saab parandada kahel viisil, nimelt võttes arvesse virtuaalsete osakeste vahetusi kõrgema järgu parandid häiritusteooria raames, mida nimetatakse kiirgusparanditeks, või võtta arvesse protsessis osalevate osakeste massid. Vaadates polarisatsiooni mõju protsessile esitlen polariseeritud W-bosoni lagunemise W⁺ (↑) → c + b̄ jaoks raskete kvarkide paariks esimest järku (NLO) EN kiirgusparandite nurkjaotust ja näitan massimõjude tähtsust tulemusele.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Autonomous pervasive sensing for proactive environmental sustainability
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-17) Dar, Farooq Ayoub; Flores Macario, Huber Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Keskkonna jätkusuutlikkuse tagamine on tänapäeval üks olulisemaid ülemaailmseid ülesandeid, mis mõjutab nii looduslikke ökosüsteeme kui ka inimühiskonda tervikuna. Ressursside ületarbimine, saastamine, prügi kuhjumine ning elurikkuse vähenemine nõuavad viivitamatult tõhusate tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu, et toetada keskkonnaseiret ja ressursside säästlikumat kasutamist. See doktoritöö keskendub uue põlvkonna anduritehnoloogiate ja autonoomsete süsteemide integreerimisele keskkonnaseires. Töö peamine eesmärk on tutvustada ja arendada uusi meetodeid, mis võimaldavad reaalajas koguda, töödelda ja analüüsida ülima detailsusega keskkonnaandmeid, et täiustada keskkonnajuhtimist ningja toetada jätkusuutlikkust. Töös on välja töötatud kolm olulist süsteemi või kontseptsiooni. Esiteks: MIDAS -- uuenduslik kontaktivaba andurisüsteem erinevate esemete materjali määramiseks soojushajumise põhimõttel. Jälgides inimeste ja esemete vahelist soojusvahetust, suudab MIDAS iseloomustada igapäevaseid esemeid neid kahjustamata ja füüsiliselt puudutamata. Katsed on kinnitanud, et süsteem suudab täpselt tuvastada mitmesuguseid materjale, toimib erinevate kasutajate puhul ja suudab analüüsida mitut eset korraga. Seda tehnoloogiat on võimalik kasutada näiteks jäätmete sortimisel ja taaskasutuse tõhustamisel ning toetada seeläbi toodete keskkonnasäästlikku elutsüklit ja ressursside taaskasutust. Teiseks: LIZARD – autonoomne prügiseire- ja plastituvastussüsteem, mis ühendab termopildi ja valguspeegelduvuse andurid. LIZARD on loodud plastprügi (sh mikro- ja mesoosakeste) avastamiseks keskkonnas, keskendudes eelkõige traditsiooniliste meetoditega raskesti leitavatele väikestele osakestele. Süsteem töötab energiasäästlikult ning on hõlpsasti integreeritav maapealsete droonidega, võimaldades automaatset, ulatuslikku ja pidevat prügi kaardistamist ilma inimese sekkumiseta. See pakub uusi võimalusi prügisaaste varajaseks avastamiseks ja tõhusaks likvideerimiseks nii linnades kui ka loodusmaastikel, aidates võidelda plasti kuhjumise probleemiga. Kolmandaks: Micro-cloud ehk mikropilv – veealune hajusate arvutiarvutusvõrgustike (ingl fog computing) kontseptsioon, mis põhineb kommertskasutuseks mõeldud valmisseadmetel (COTS) ja võimaldab andmeid töödelda otse vee all või selle lähedal. See lahendus lubab teha reaalajas keerukaid analüüse otse andmete kogumiskohas – olgu selleks veealused sensorvõrgud, bioloogilise mitmekesisuse hindamine, veekvaliteedi seire või näiteks torustike turvalisuse jälgimine. MikropilvMicro-cloud on modulaarne, seda on hõlbus transportida (isegi droonide abil) ning see suurendab märkimisväärselt veealuste andmerakenduste töökindlust, skaleeritavust ja energiatõhusust. Selline lähenemine võimaldab laiendada seiret ka piirkondadesse, kus puudub püsiv sidevõrgustik või taristu (nt siseveekogud, süvameri), mis on oluline mitmekesiste keskkonnaprobleemide varajaseks avastamiseks. Kõigi kolme süsteemi töökindlust on katsetatud nii laboris kui ka reaalses keskkonnas ning tulemused näitavad võrreldes olemasolevate lahendustega märkimisväärselt suuremat täpsust, töökindlust ja energiatõhusust. Töös rõhutatakse ka keskkonnatehnoloogiate jätkusuutlikkust: süsteemide ülesehitus võimaldab vanade seadmete taaskasutust, vähendab elektroonikajäätmete teket ja optimeerib energiakasutust. Hajusarvutus- ja anduritehnoloogiate kombineerimine võimaldab luua terviklikke ökosüsteeme, milles andurid, servtöötlus, võrgud, pilvandmetöötlus ja kasutajarakendused (koondpaneelid, teavitussüsteemid) loovad andmevoo objektilt lõpplahenduseni. Kokkuvõttes pakub doktoritöö keskkonnaseireks uue põlvkonna digitaalse alusraamistiku, mis võimaldab kiiret andmetel põhinevat otsustamist ja terviklikku ülevaadet ökosüsteemist ning toetab tõhusat ja jätkusuutlikku keskkonnajuhtimist Eestis ja mujal maailmas.

Browse

Recent Submissions