2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Bridging the disconnections: an ecosemiotic approach to place-lore in environmental conflict communication
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-03-19) Päll, Lona; Maran, Timo, juhendaja; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö keskendub kohapärimuse rollile keskkonnakonfliktides, tuginedes näidetele viimaste kümnendite Eestist, näiteks analüüsitakse looduslike pühapaikadega seotud konflikte, nn metsasõda või reaktsioone suurte puude langetamisele linnakeskkonnas. Kohapärimuse tuumaks on keskkonna semiootiline tõlgendamine, sedakaudu väljendab kohapärimus nii kultuurilisi kui ka ökoloogilisi tähendusi, näiteks jälgi teiste liikide tegevustest või keskkonnamuutustest. Teisalt väljendab kohapärimus identiteeti, teadmisi ja ideoloogilisi seisukohti kultuuripärandi ja keskkonnaga seoses, Eesti kontekstis on kohapärimus olnud seetõttu olulisel kohal ka loodushoiuaruteludes. Doktoritöö vaatleb esmalt kriitiliselt, kuidas kohapärimust on konfliktides kasutatud ning kuidas konfliktidega kaasnev uus esituskontekst (avalikud arutelud, protestid, õiguslikud vaidlused) ja ülevahendamine ning meediakajastus neid lugusid mõjutab. Analüüs näitab, et kohapärimust kasutatakse konfliktsetes aruteludes sageli lihtsustatult ja selektiivselt, rakendades seda vastanduste loomise ja konflikti eskaleerimise eesmärgil. Seetõttu kipuvad konfliktidega kaasnevates aruteludes kohapärimuse seosed konkreetse keskkonnaga kaduma, koos sellega jäävad tahaplaanile aga ka mitmehäälsus ja keskkonnaomased tähendused, mis kohapärimus algselt sisalduvad. Konfliktidiskussioonide tulemus aga mõjutab otseselt ökoloogilist keskkonda, näiteks läbi loodus-või muinsuskaitsemeetmete muutmise, arenduste lubamise või mitte lubamise, paikade suurenenud külastatavuse või uute praktikate juurutamise. Doktoritöö pakub seejärel võimalusi, kuidas kohapärimuses sisalduvat mitmehäälsust ja olulist keskkonnateadmist konfliktidesse tagasi tuua ja seeläbi arutelusid produktiivsemaks muuta. Näitena kirjeldatakse ka konkreetset metoodikat, kuidas kohapärimuse välitööde kombineerimine ökoloogilise taastamise tegevustega võimaldab fokusseerida arutelusid keskkonnale, esile tuua olulist teadmist, mis muidu märkamata jääks, pakkuda alternatiivset kaasamisviisi ja õhutada dialoogi konflikti eri osaliste vahel. Doktoriöö panusena võib näha uue teoreetilise raamistiku loomist kohapärimuse uurimiseks just dünaamiliste protsesside kontekstis, ökosemiootika mudelite arendamist ja praktiliste lahenduste pakkumist keskkonnakonfliktide haldamiseks. Sellega loob töö baasi, mis võimaldab edasi uurida kohalike, kontekstuaalsete narratiivide rolli keskkonnakriisiga toime tulemisel ja muutuste juhtimisel.
Nothing but Politics? Explaining the reproduction of Russian narratives about the events in Ukraine among Japanese scholars and intellectuals 2014–2019
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-03-12) Hosaka, Sanshiro; Makarychev, Andrey, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kuidas toimus Venemaa niinimetatud „Ukraina kriisi“ narratiivide taastootmine ja normaliseerimine liberaalsetes demokraatiates? Jaapani juhtum näitlikustab haritlaskonna ja intellektuaalide märkimisväärset rolli Moskva strateegiliste narratiivide edasikandmisel kohaliku publikuni. Aastatel 2014 kuni 2019 avaldatud 460 teksti kontentanalüüs näitab, kuidas Venemaa Ukraina-teemaliste narratiivide taastootmine on seostatav erinevate faktoritega, muuhulgas nende autorite erialase võrgustikuga regiooniuuringute vallas, osalemisega Kremli spondeeritud Valdai Rahvusvahelises Diskussiooniklubis, ja teatud rahvusvaheliste suhete narratiivide omaksvõtmine Venemaa identiteedi ja Jaapani-Vene suhete teemadel. Vastupidiselt ootustele ei olnud Venemaa-uuringute alane uurimisprofiil kasulikuks Venemaa mallide taastootmise mõõdikuks, kuid aktiivne liikmelisus Valdai Rahvusvahelises Diskussiooniklubis on. Lisaks aitas autori skeptilisus nö peavooludiskursuste suhtes ja Venemaa nägemine kaitsepositsioonil oleva ohvrina märkimisväärselt kaasa Venemaa narratiivide taastootmisele. Sama mõju oli Venemaa-poolse „vennasrahvaste“ ajaloonarratiivi toetamisel. Diskursusanalüüs näitas Ukraina-teemaliste akadeemiliste narratiivide puhul kolme dimensiooni. Esiteks, Venemaa-keskne ontoloogia vähendab Ukraina agentsust rahvusvahelises poliitikas. Haritlased normaliseerisid Venemaa ebaseaduslikku Krimmi annekteerimist läbi viitamise Venemaa väidetavalt ontoloogilisele julgeolekule – perspektiiv, mis tugineb Venemaa ajaloolistele narratiividele ja eirab Ukraina oma. Teiseks otsisid lääne hegemoonia vastased, kelle nägemuses on Lääs russofoobne, alternatiivseid selgitusi Putini agressiivsetele poliitikatele. Kolmandaks võib välja tuua need akadeemikud, kelle võimetus ära tunda Kremli manipulatsiooni tõi kaasa tõsist kallutatust metodoloogilisel tasandil, näiteks välitööde läbiviimist „Donetski Rahvavabariigis“. Need narratiivid kujundasid ka Tokyo välispoliitikat. Näiteks argumenteeris grupp Valdai eksperte ja endisi diplomaate, kes diskrediteerisid ukrainlasi kui neo-natse, et Tokyo peaks keskenduma oma Põhjaterritooriumi-teemalise vaidluse lahendamisele Moskvaga ning mitte laskma Ukrainas toimuval tähelepanu hajutada. Väidetavat „Hiina-Venemaa liitu“ kasutati hirmutamistaktikana, veenmaks poliitikategijaid jätkama Venemaaga suhtlemist tavapärasel kursil ning eraldama seda Hiina-küsimusest – Tokyo peamisest julgeolekumurest. Alles Venemaa täieulatuslik sissetung tõi kaasa Jaapani juhtkonna ja avalikkuse pettumuse Venemaas.
Современные творческие коллективы Шарканского района Удмуртии в деле сохранения и популяризации традиционной культуры
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-03-10) Кутергин, Павел; Леэте. Арт, juhendaja; Тулуз, Ева, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Iga etnose vaimne pärand on oluline marker selle ainulaadsuse ja kultuurilise omapära kohta. Vaatamata globaliseerumisele säilitab traditsiooniline kultuur oma eripärad, eriti ajalooliselt mitmekesistes piirkondades nagu Udmurtia. 20. sajandil omandas folkloor lavalise vormi, mis muutis selle algset ilmet. Alles sajandi teisel poolel algas liikumine folkloori autentsuse taastamiseks, sealhulgas Udmurdi Vabariigis. Folklooripärandi säilitamine on tänapäeval võtmetähtsusega, kuna kohalikud kultuurilised eripärad on osa etnilisest identiteedist. Selle kinnituseks on Šarkani udmurtide folkloori uurimine minu doktoriväitekirjas. Uurimus põhineb isiklikel kogemustel, autori aastatepikkustel välitöödel, arhiiviallikatel ja teaduskirjanduse andmetel. Uurimistulemused tähistavad uut etappi Udmurtia kultuuriprotsesside teoreetilises uurimises, käsitledes esmakordselt folkloorikollektiive udmurdi keele säilitamise vaatenurgast. Šarkani rajooni folkloori uurimine näitas põhja- ja lõunaudmurdi muusikalise pärandi ainulaadset kombinatsiooni. Seda kinnitab laulurepertuaari, instrumentaaltraditsioonide ja rituaalide analüüs. Folkloorikollektiivid aitavad traditsiooni säilitada nii autentses esituses kui ka stilisatsioonis. Tänaseks on määratletud kolm tüüpi Šarkani rajooni kollektiive: 1. Folkloorirühmad, mis esitavad rahvalaule ja -tantse ning taaselustavad rituaale. 2. Instrumentaalansamblid, mis mängivad traditsioonilisi meloodiaid ja autorite loodud teoseid. 3. Erinevaid muusikastiile viljelevad kollektiivid, mis ühendavad kaasaegset muusikat folkloorielementidega. Üldiselt on Šarkani rajoonis täna täheldatav rahvamuusikalise traditsiooni aktiivne taaselustamine: folklooriansamblid tegelevad rituaalide rekonstrueerimisega, arhiivimaterjalide uurimisega ning välitöödega autentsuse repertuaari taastamiseks. Loovkollektiivid mitte ainult ei populariseeri udmurdi kultuuri regioonis, vaid aitavad kaasa ka selle integreerumisele tänapäeva kultuuriruumi, tagades põlvkondade järjepidevuse ja unikaalsete traditsioonide säilitamise.
Molecular and cellular landscape of endometriosis
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-03-05) Sarsenova, Meruert; Salumets, Andres, juhendaja; Peters, Maire, juhendaja; Lalitkumar, Parameswaran Grace, juhendaja; Gemzell-Danielsson, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Karolinska Institutet
Endometrioos on hormoonsõltuv krooniline günekoloogiline haigus, mida iseloomustab endomeetriumi koe paiknemine kolletena väljaspool emakat, sealhulgas munasarjades, kõhukelmel ja soolestikus. Endometrioosi esineb ligikaudu 10%-l reproduktiivses eas naistest ja sellega võivad kaasneda krooniline vaagnavalu, düsmenorröa ja viljatus, mis kõik mõjutavad naiste elukvaliteeti negatiivselt. Haiguse mittespetsiifiliste sümptomite ja usaldusväärsete mitteinvasiivsete diagnostikameetodite puudumise tõttu hilineb endometrioosi diagnoos sageli aastaid ning ravi piirdub kollete kirurgilise eemaldamise ja hormoonraviga, millel on sageli kõrvaltoimed. Endometrioosi patogenees pole siiani lõplikult selge, aga selle haiguse teket võivad mõjutada nii hormonaalsed faktorid, põletikulised protsessid kui ka immuunsüsteemi düsfunktsioon. Varasemad uuringud on näidanud muudatusi endometrioosikollete rakkude ainevahetuses ja angiogeneesi potentsiaalis. Käesolevas uuringus analüüsiti endometrioosi patogeneesi mehhanisme järgmistest aspektidest: 1) ainevahetuslik aktiivsus endometrioosi kolletes üheraku transkriptoomika tasemel; 2) endomeetriumi ja kollete stroomarakkude geenide avaldumise muutused hüpoksia tingimustes; 3) kandidaatgeenide lateksiini (LXN) ja indutseeritud transformeeriva kasvufaktor beeta (TGFBI) roll endometrioosi patofüsioloogias. Tuvastati, et endometrioosi kollete perivaskulaarsete, strooma- ja endoteelirakkude ainevahetus on muutunud. Perivaskulaarsetes rakkudes esines glükolüütilise ja oksüdatiivse ainevahetuse koaktivatsioon, mis viitab nendele rakkudele kui võimalikele mittehormonaalse ravi sihtmärkidele. Hüpoksia indutseeris stroomarakkudes angiogeneesi, migratsiooni ja adhesiooniga seotud protsessides osalevaid geene. TGFBI osutus oluliseks hüpoksia poolt mõjutatud geeniks ja potentsiaalseks terapeutiliseks sihtmärgiks tänu oma rollile fibroosi ja angiogeneesi reguleerimisel. LXN võib mängida endometrioosi arengus olulist rolli mõjutades stroomarakkude proliferatsiooni ja migratsiooni. Kokkuvõttes pakuvad antud töö tulemused uusi teadmisi endometrioosi patogeneesist ja potentsiaalseid võimalusi mittehormonaalsete ravimeetodite väljatöötamiseks.
Changes in structure and function of extremities in early rheumatoid arthritis
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-03-05) Valner, Annika; Kallikorm, Riina, juhendaja; Lember, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Reumatoidartriit (RA) on krooniline haigus, mis tekitab põletikku peamiselt käe ja jala väikestes liigestes, esinedes kuni 1%-l elanikkonnast. Ehkki RA ravi on muutunud kättesaadavamaks ja efektiivsemaks, kujuneb kuni 25%-l inimestest haigusest tingitud liigesekahjustus juba esimese kolme haiguskuu jooksul. Lisaks tekivad luu-, lihas- ja rasvkoe strukturaalsed muutused, mis võivad oluliselt mõjutada patsientide elukvaliteeti. Uurimistöö eesmärk on hinnata faktoreid, mis on seotud käte ja jalgade strukturaalsete ning funktsionaalsete muutustega varase RA korral, kuna neid on väga vähe uuritud. Uuringusse kaasati 83 esmase RA diagnoosiga patsienti, rahvastikupõhise kontrollgrupi moodustas 321 uuritavat. Uuritavatel teostati vereanalüüsid põletikumarkerite määramiseks, viidi läbi 24 tunni toitumise analüüs, hinnati lihasfunktsiooni, luutihedust ning kehakoostist. RA patsientidelt küsiti lisaks haiguse anamneesi, hinnati artriidi aktiivsust ning teostati röntgenülesvõte labakätest. Tulemustest ilmneb, et juba varakult esinevad RA puhul nii käte kui ka jalgade struktuuri ja funktsiooni muutused tingituna süsteemsest põletikust. RA-ga patsientidel esines luutiheduse langus käeluudes, käte ja jalgade lihasmassi vähenemine ning koos sellega ka lihasfunktsiooni halvenemine, lisaks käe rasvamassi suurenemine. Esinenud muutused olid seotud kõrgema põletikulise aktiivsusega, toitumisharjumuste ning suitsetamisega. Kuna artriidi haaratus võib varieeruda, siis on oluline hinnata paralleelselt nii käsi kui ka jalgu. Varase RA korral võiks lisaks tavapärasele röntgenülesvõttele teostada ka käeluude luutiheduse ja lihasmassi hindamise koos analüüsidest interleukiin-6 määramisega. See diagnostiline meetod võiks olla kasulik reumatoloogidele, ennetamaks artriidile omaste muutuste teket ning seeläbi mõjutamaks ka ravistrateegiaid.

Sirvi

Viimati lisatud