2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Global labour, local rules: policy responses to digital nomadism
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-06-19) Bednorz, Jan; Kindsiko, Eneli, juhendaja; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Diginomaadlus – elustiil, mis ühendab kaugtöö ja pideva liikumise – on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Eriti hoogustus see pärast COVID-19 pandeemiat, mis muutis kaugtöö paljude jaoks tavapäraseks töövormiks. See areng ei ole jäänud riikidele märkamata: üha enam sihtkohti on hakanud diginomaade aktiivselt ligi meelitama, luues selleks eraldi diginomaadi viisasid. Käesolev väitekiri uurib diginomaadlust sihtkohtade vaatenurgast. Kui senises kirjanduses on diginomaadlust käsitletud peamiselt individuaalse elustiilivalikuna, siis väitekiri näitab, et tegemist on ka struktuurse ja majandusliku nähtusega. Fookuses on diginomaadlusega seotud poliitikameetmed: millises kontekstis need kujunevad, kuidas ja miks neid põhjendatakse, kes nende kujundamises osalevad ning milliseid tulemusi need kaasa toovad. Väitekiri toob esile, et ühtse „diginomaadi viisa“ sildi taga peitub märkimisväärne mitmekesisus. Riigid kujundavad neid viisasid erinevate eesmärkide saavutamiseks: mõnel juhul laiendatakse turismipakkumist töötavatele turistidele, teisel juhul püütakse ligi meelitada pikaajalisemaid ja suure sissetulekuga elanikke. Analüüs näitab ka, et diginomaadi viisade levik maailmas ei ole juhuslik. Neid pakkuvad riigid kipuvad koonduma teatud piirkondadesse, näiteks Euroopasse ja Kariibi mere äärde, ning viisad levivad sageli naaberriikide eeskujul. Samuti eristuvad neid viisasid kasutusele võtnud riigid struktuurselt: enamasti on tegemist väiksemate, jõukamate ja digitaalselt kõrgelt arenenud riikidega. Eesti kaasuse lähem käsitlus näitab, et diginomaadi viisa kasutuselevõtt on olnud pigem tagasihoidlik. Samas võimaldab see viisa tuua riiki väga selgelt määratletud sihtrühma – jõukaid spetsialiste, kelle töö ei sõltu asukohast. Kokkuvõttes avab väitekiri diginomaadluse makrotasandi mõõtme. See näitab, kuidas diginomaadlus kujundab ümber poliitilist mõtlemist, sihtkohtadevahelist konkurentsi ning töö ja liikuvuse globaalset geograafiat. Kuigi diginomaadidele suunatud poliitika on veel suuresti eksperimentaalne, peegeldab see laiemaid muutusi selles, kuidas riigid püüavad ligi meelitada geograafiliselt mobiilseid talente ning tugevdada oma positsiooni globaliseerunud ja digitaalselt ühendatud majanduses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Integrating psychopathology and personality using person- and variable-centered approaches
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-06-16) Soodla, Helo Liis; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Psühhopatoloogia – toimimise langusega seotud raskused mõtete, tunnete ja käitumise juhtimises – on tihedalt seotud isiksuseomadustega, mis mõjutavad sümptomite kujunemist, avaldumist ja raskusastet. Doktoritöö eesmärk oli ühendada need kaks kontseptsiooni ja uurimissuunda isiku- ja muutujapõhiste analüüsimeetodite abil ning töötada välja isiksusepõhised psühhopatoloogia profiilid. Lisaks hinnati nende profiilide usaldusväärsust eri mõõtvahendite ja analüütiliste lähenemiste lõikes ning kaardistati nende teaduslik ja kliiniline kasulikkus. Töö raames viidi läbi neli uuringut. Esimene uuring toetus söömishäiretega inimestelt kogutud (N = 249) isiksuse ja psühhopatoloogia sümptomite andmetel latentsete profiilide tuvastamisele. Teises uuringus hinnati profiilide esinemist psüühikahäiretega inimeste ja tervete kontrollisikute segavalimil (N = 427). Kolmas ja neljas uuring viidi läbi Eesti Geenivaramu isiksuseuuringu populatsioonipõhises kohordis (N = 73 563) ning profiillahendeid täiendati mitmeastmeliste regressioonimudelitega. Kõigis valimites joonistus välja kolm profiili: kohanemist toetavate isiksusejoontega inimesed; impulsiivsusele ja vähesele käitumuslikule kontrollile kalduvad inimesed; perfektsionistlikud ja reserveeritud inimesed. Läbivalt tuvastati ka neljas rühm inimesi, kelle puhul ala- ja ülekontroll esinesid koos – selle isiksuseprofiiliga oli seotud ka kõige kehvem toimetulek. Lisaks nähtus, et eri tüüpi psühhopatoloogiale on omased erinevad isiksusekombinatsioonid. Hoolimata profiillahendite valimiülesest korratavusest selgus, et nende detailsemad omadused sõltuvad hindamis- ja analüüsimeetodite eripäradest. Kõige täpsemate ennustuste tegemiseks on oluline kombineerida mitmest allikast pärit andmeid ja kasutada kategoriaalse profiilikuuluvuse asemel üksikuid dimensionaalselt hinnatud isiksuseväiteid. Kokkuvõttes rõhutavad tulemused vajadust käsitleda psühhopatoloogiat ja isiksuseomadusi ühes raamistikus ning lõimida isiku- ja muutujapõhiseid lähenemisi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A multi-stakeholder framework for comparable and repeatable security level evaluation in organizations
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-06-12) Seeba, Mari; Matulevičius, Raimundas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäeva digiühiskonnas on kõik omavahel seotud. Ühe teenuseosutaja turvaintsident võib kaskaadina levides kahjustada nii ühiskonna kui ka majanduse toimimist. Selliste intsidentide mõju vältimiseks kehtestas Euroopa Liit NIS2 direktiivi, mis nõuab kõigis liikmesriikides ühtlaselt kõrget küberturvalisuse taset. Tuhanded erineva digiküpsusega teenuseosutajad peavad nüüd rakendama direktiiviga nõutavaid riskihaldusmeetmeid. Samal ajal vajavad riigiasutused, järelevalve, poliitikakujundajad, tarnijad ja konsultandid oma tööks ajakohast ülevaadet organisatsioonide turvaseisundist. See on tekitanud olukorra, kus eri osapooled küsivad ja töötlevad organisatsioonide samu turvaandmeid korduvalt, koormates sellega liialt nii teenuseosutajaid, nende partnereid kui ka riigiasutusi. Doktoritöö pakub lahendusena turvataseme hindamise raamistiku F4SLE. See võimaldab lisaks organisatsiooni turvataseme hindamisele luua sektoripõhiseid võrdlusi ja rahuldada NIS2 erinevate osapoolte vajadusi. Madal sisenemisbarjäär, vastavus standarditele ja hierarhiline ülesehitus muudavad enesehindamise jõukohaseks ka madala digiküpsusega organisatsioonidele, arvestades samal ajal turvaandmete konfidentsiaalsusnõuetega. Et tagada tulemuste võrreldavus ka ohtude ja standardite muutudes, tutvustatakse töös MUSEi – meetodit hindamisvahendite ajakohastamiseks nii, et säiliks uute ja vanade tulemuste võrreldavus. F4SLE kasutatavust valideeriti ligi 300 Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika teenuseosutaja andmetel. Lisaks testiti raamistiku võimekust täita NIS2-põhiseid kasutuslugusid erinevatele sidusrühmadele, järgides andmete üks kord kogumise ja korduvalt kasutamise põhimõtet.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Crystals as significant materials in new spirituality: materiality, embodiment, and commerce
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-06-10) Teidearu, Tenno; Kõresaar, Ene, juhendaja; Vallikivi, Laur, juhendaja; Jürgenson, Aivar, juhendaja; Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö eesmärgiks on uurida poolvääriskivide ehk kristallide materiaalset tähenduslikkust nende kandmise praktikas, kaubanduses esoteerikapoodides ja esoteerilistes tõlgendustes uue vaimsuse kontekstis Eestis. Doktoritöö asetub materiaalse religiooni uurimise valdkonda. Väitekiri põhineb neljal publitseeritud teadusartiklil. Töö põhineb etnograafilistel väli¬töödel ajavahemikul 2016–2022. Doktoritöö teoreetiline lähenemine on inspireeritud materiaalse kultuuri uuringutest ning materjalide ja nende kultuuriliste tähenduste uurimisest, ning teoreetiline käsitlus seostub mõningate posthumanistlike lähenemistega. Doktoritöö uurimistulemused näitavad, et kristallide kandmine on seotud inimeste igapäevaeluga vernakulaarse religiooni perspektiivis. Mõned inimesed kirjeldavad enda suhet kristallidega ka animistlikes terminites. Lisaks esoteerilisele tõlgendusele nende spirituaalsest energiast on inimeste jaoks sageli tähendusloome seisukohalt olulised poolvääriskivide materiaalsed omadused ning kehalised kogemused ja tajud nende kandmisel või ostmisel. Sensoorsed kogemused ja materiaalsed aspektid on tähenduslikud ka kristallipoodide kogemusmaastike kujundamisel ja kirjeldamisel. Doktoritöö näitab, kuidas esoteerilised, materiaalsed, teaduslikud ja kehalised diskursused põimuvad inimeste narratiivides kristallide tähenduslikkusest. Kristalle väärtustatakse ka materjalina (st mineraalidena) ning nende füüsilistele omadustele ja keemilisele koostisele omistatakse mõnikord esoteerilisi tähendusi. Kristallid võivad kandmise käigus mõnikord füüsiliselt kahjustuda või kaduda, mida inimesed tõlgendavad sageli poolvääriskivide endi materiaalse agentsusena. Doktoritöö näitab, kuidas uusmaterialistlikust teooriast lähtuvalt võib lagunemisel olla kultuuriline tähendus religiooni materiaalsete väljendusvormide uurimisel.

Sirvi

Viimati lisatud