2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 23

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Genomic insights into the population histories of Munda- and Austronesian-speaking populations
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-08-31) Tätte, Kai; Metspalu, Mait, juhendaja; Kivisild, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Aasia ja Vaikse ookeani piirkond on koduks sadadele põlisrahvastele, kelle keelte, kultuuride ja geneetilise mitmekesisuse kujunemist on mõjutanud kümnete tuhandete aastate jooksul toimunud ränded ja rahvastike omavaheline segunemine. Võrreldes Euroopaga on selle piirkonna geneetilist ajalugu siiski vähem uuritud ning paljud sealsed põlisrahvad on seni olnud ülegenoomsetest andmestikest puudu. Doktoritöös uuriti nelja seni genoomiuuringutes alaesindatud põlisrahva geneetilist kujunemist. Nendeks olid Lõuna-Aasia munda keelte kõnelejad, Taiwani põlisrahvad, Polüneesia Markiisaarte elanikud ning Mikroneesias asuva Kiritimati saare elanikud. Nende populatsioonide genoomide analüüs võimaldas rekonstrueerida muistseid rändeid, hinnates erinevate muistsete populatsioonide geneetilist panust tänapäeva rahvastesse. Tulemused näitasid, et munda keelte kõnelejad kujunesid suuresti Kagu-Aasia ja Lõuna-Aasia päritolu esivanemate soospetsiifilisel segunemisel 3000–4000 aastat tagasi. Taiwani põlisrahvad osutusid geneetiliselt lähedaseks teistele austroneesia keeli kõnelevate rahvastega Kagu-Aasia saarestikes ning Okeaanias, toetades käsitlust, et just Taiwanist sai alguse austroneesia rahvaste levik üle Vaikse ookeani. Markiisaarte elanike genoomid peegeldavad kaugete ookeanisaarte asustamisele iseloomulikku väikeste asutajapopulatsioonide ja isolatsiooni mõju. Gilberti saarestikust pärit Kiritimati saare elanike geneetika näitab, et Mikroneesia asustamine oli eriti keerukas protsess, hõlmates mitmeid rändelaineid, mis igale saarestikule erineva geneetilise ajaloo on toonud. Doktoritöö aitab paremini mõista rahvaste ajalugu geneetilisest vaatenurgast piirkondades, kus kirjalikke ajalooallikaid napib. Tulemused täiendavad teadmisi Aasia ja Okeaania rahvaste kujunemisest ning pakuvad väärtuslikku teavet nii geneetika, arheoloogia kui ka ajaloolise keeleteaduse jaoks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Changing contours of punishment in EU Law: the interplay between criminal law and punitive administrative sanctions after Lisbon
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-08-26) Kärner, Markus; Soo, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Lissaboni lepinguga anti Euroopa Liidule rangelt piiritletud karistusõiguslik pädevus. Sealjuures nähti ette erinevaid tagatisi liikmesriikide õigustraditsioonide ja karistusõigussüsteemide aluspõhimõtete kaitseks. Liidu õiguse mahu kasv, reguleerimisvaldkondade suurenev keerukus ning finantskriisi õppetunnid on kaasa toonud arvukate direktiivide ja määruste vastuvõtmise, mis kohustavad liikmesriike sätestama EL õiguse rikkumise eest äärmiselt kõrgeid, kümnetesse miljonitesse ulatuvaid, rahatrahve nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Liidu õigus on asunud neid ettekirjutusi süsteemselt „haldustrahvideks“ kutsuma. Lisaks on liidu halduskaristusliku iseloomuga ettekirjutused muutunud ka üha detailsemaks. Sealjuures on esiplaanile kerkinud ka arusaam, et karistusmudeli „halduslik“ määratlus tagab liidu õiguse tõhusama jõustamise kui kriminaal- või kvaasi-kriminaalmenetlusel põhinev karistusmudel. Liidu karistus- ja halduskaristusõiguse paralleelne areng tõstatab aga mitmeid põhimõttelisi küsimusi. Probleem ei seisne mitte üksnes liidu õiguses sätestatud halduskaristuste raskuses, vaid ka haldus- ja kriminaalkaristuste piiritlemises ning selles, milliseid kohustusi „haldus-“ silt liikmesriikidele asetab. Liikmesriikide õigussüsteemid on mittekaristusõigluslike karistuste kohaldamise osas äärmiselt erinevad. Seega on erinev ka mõju, mida liidu halduskaristusõigus liikmesriikide õigussüsteemidele omab. Mida lähemale selline halduskaristuste ühtlustamine karistusõigusele liigub, seda nii oma funktsiooni, raskuse ja mõjude osas, seda enam vajab põhjendust, mis eristab halduskaristusi kriminaalkaristustest ning miks liidu õigus neid erinevalt kohtleb. Doktoritöö uurimiseesmärgiks on välja selgitada õiguslikud ja süsteemsed tagajärjed, mis tulenevad Lissaboni lepingu järgsest EL halduskaristusõiguse ühtlustamisest, ning määratleda liidu halduskaristusõiguse EL-konstitutsioonilised piirid. Doktoritöö keskne järeldus on, et EL halduskaristusõigus ei ole süsteemne ega sisemiselt sidus. Seda iseloomustab killustatus, põhjendamatud erisused ning terminoloogiline ebaühtlus. Sellest hoolimata on halduskaristusõigusest kujunenud eraldiseisev ja üha autonoomsem liidu õiguse valdkond, millel on oluline roll liidu karistusliku pädevuse piirjoonte kujundamisel. Liidu halduskaristusõigus sisaldab erinevaid ning sageli ka ebajärjepidevaid otseseid ja kaudseid nõudeid millega liikmesriigid liidu õiguse rakendamisel arvestama peavad. Halduskaristusõigusega kaasnevad olulised süsteemsed mõjud liidu karistusõigusele, põhiõiguste kaitse tasemele ja liikmesriikide sanktsioonisüsteemidele. Halduskaristuste iseloomu, haldustrahvide raskuse ja eelpool kirjeldatud mõjude tõttu, ei saa neid käsitada tavapäraste haldusmeetmetena. Liidu halduskaristusõigus astub liidu üldise ja karistusõigusliku pädevuse vahepealsele alale. Halduskaristuste kaugeleulatuvad süsteemsed mõjud ning asjaolu, et halduskaristuste ühtlustamine on osa liidu kõrvalpädevusest, nõuab rangemat seadusandlikku distsipliini, selgemat vahetegu haldus- ja kriminaalkaristuste vahel, menetluspõhiõiguste kaitse tagamist ning ulatuslikumat kinnipidamist subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Behavioural and neurobiological adaptation of reward-related systems to chronic stress in rats differing in positive affectivity and hedonic capacity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-08-26) Vares, Marten; Harro, Jaanus, juhendaja; Kõiv, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Meil ei ole süsteemset arusaamist, miks stress mõjub organismidele erinevalt. Doktoritöö proovis seda kirjeldada rottide abil, uurides kroonilise stressi mõju aju tasusüsteemidele – mehhanismidele, mis korraldavad teotahet ja käitumist meeldivuse ja hüve kaudu. Katsetes oleme mõnda aega märganud, et imetajad reageerivad stressile erinevalt. Mõned säilitavad ka pärast stressi huvi hüvede vastu, teistel vähenevad positiivsed reaktsioonid või muututakse ärevamaks ja ettevaatlikumaks. Selle mõistmiseks mõõdeti kaht tunnust. Positiivset afektiivsust hinnati selle järgi, kui palju rotid noorena „kõdistamise“ ajal 50-kHz sagedusel häälitsesid. Hedoonilist võimekust ehk hüvede tarbimise ja naudinguga seotud reageerimisvõimet hinnati suhkruvee tarbimisega. Selgus, et erinevate tunnustega loomadele võis stress mõjuda erisuunaliselt. Madala positiivse afektiivsusega rotid olid haavatavamad: stress vähendas neil amfetamiiniga esile kutsutud positiivseid häälitsusi ja liikumisaktiivsust. Suhkruvee tarbimise järgi eristatud rottidel avaldus mõju teisiti: suhkrulembelisematel väljendus amfetamiini toime pärast stressi rohkem häälitsemises, väiksema suhkrutarbimisega loomadel aga liikumisaktiivsuses. Kõige selgem stressitundlik profiil ilmnes madala positiivse afektiivsusega suhkrulembelistel rottidel, samas kui kõrge positiivse afektiivsusega maiasmokad säilitasid paremini hüvedega seotud reageerimise ning olid vähem ärevad. Bioloogiliste markerite muutused sõltusid samuti rottide tunnustest, kuid ei liikunud alati käitumisega samas suunas. Töö näitab, et kroonilise stressi mõju sõltub sellest, kuidas hüvedega seotud funktsioonid on organismis juba enne stressi korraldatud ja millise käitumusliku või neurobioloogilise näitaja kaudu hilisem reaktsioon avaldub. See aitab mõista, miks sarnane stressikogemus võib ühe organismi jaoks olla kurnav, teise jaoks aga paremini talutav, ning loob aluse individuaalsete erinevuste arvestamiseks aju mõjutavate raviviiside arendamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Style of Old Greek Job. Its value for textual, literary, and redaction criticism of Hebrew Job
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-08-25) Klaus, Kristin; Nõmmik, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Iiobi raamat, üks heebrea piibli (Vana Testamendi) poeetilistest raamatutest, tõlgiti esmakordselt vanakreeka keelde umbes 2. sajandi keskel eKr Aleksandria linnas. See doktoritöö uuris kümmet kõnet Iiobi raamatu vanakreekakeelses tõlkes (OG Iiob), et välja selgitada, kas ja kuidas peegeldavad tõlkija stiililised ja poeetilised pingutused tolleaegse heebreakeelse teksti seisu. Uuritavate kõnede hulgas olevad kõned on mitmekesised heebrea keele tekstiprobleemide, kreeka keelest välja jäetud lõikude ja kogupikkuse osas, andes suurepärase võimaluse uurida tõlkija tegevust eri olukordades. Uurimine näitas, et kuigi Iiobi raamatu vanakreekakeelne tõlge ei ole luule, on see luuleliselt stiliseeritud ja struktureeritud stroofidena, mis peegeldavad heebrea tekstis nähtavat struktuuri, aga kalduvad sellest ka kõrvale. Lisaks leiti, et teksti muudatuste tegemisel võttis tõlkija enamasti arvesse kogu stroofi või isegi mitut stroofi. OG Iiobi raamat annab tunnistust sellest, et stroofiline struktuur on nähtav mitte ainult tänapäeva teadlastele, kellel on võimekus ja võimalus teksti oma äranägemise järgi vormistada, vaid see oli nähtav juba vähemalt ühele antiikaja tõlkijale, nimelt OG tõlkijale, kellel oli tõenäoliselt ees vaid käsitsi kirjutatud rull. See doktoritöö tõestas, et tõlkija oli tundlik oma lähteteksti tekstiprobleemide suhtes, mis olid seotud käsikirja rikutuse ja oletatavate hilisemate lisandustega heebreakeelsesse teksti. Kõige olulisem on see, et saame kinnitada, et enamikul juhtudel oli OG Iiobi lähtetekst sisuliselt sama nagu heebreakeelne tekst, mida kasutame tänapäeval, sisaldades juba toona paljusid oletatavaid laiendusi, ebakorrapärasusi, mitmetähenduslikkusi ja keerukusi, mida tänapäevalgi. Uurimise käigus leiti siiski mitu lõiku, mis lähtetekstis võisid puududa. Tõlkija lahknevused tulenevad valdavalt tõlgenduslikest, stiililistest ja poeetilistest otsustest, mitte radikaalselt erinevast heebreakeelsest allikast. Kui lähtetekst oli väga keeruline või rikutud, otsustas tõlkija enamasti ikkagi ise luua sisukaid värsse ja stroofe fragmentidest, selle asemel et neid välja jätta. Suuremad väljajätmised tundusid pigem olevat tingitud sisu kordumisest või sobimatusest kui tekstilistest raskustest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Spatial machine learning approaches for environmental prediction
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-21) Jemeļjanova, Marta ; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Kmoch, Alexander, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Masinõpet kasutatakse üha enam keskkonnanähtuste geograafiliseks modelleerimiseks olukordades kus otseseid mõõtmisi on vähe. Samas seisneb probleem selles, et masinõppe mudelid eeldavad tavaliselt andmepunktide sõltumatust, kuid keskkonnaandmed on ruumiliselt seotud – lähestikku asuvad kohad on sageli sarnased. See võib muuta mudelite tulemused liialt optimistlikuks või eksitavaks, eriti juhul, kui neid kasutatakse keskkonnaalaste otsuste tegemisel või planeerimisel. Käesolev doktoritöö uurib, kuidas masinõpet saab paremini kohandada ruumiandmetele ning täpsemalt keskendutakse veekvaliteedi seirele. Töös käsitletakse meetodeid, mis arvestavad asjaoluga, et lähestikku asuvad kohad on sageli sarnased, ning analüüsitakse laiemalt masinõppe rakendamise väljakutseid keskkonnaprobleemide lahendamisel. Tulemused näitavad, et kõigile olukordadele sobivat ühtset lahendust ei ole. Masinõppe mudelite loomisel tuleb arvestada mõõtmiste ruumilise jaotusega ning kui hästi need mõõtmised tegelikult modelleeritavat nähtust esindavad. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks on oluline mitte lähtuda ainult ühest mudeli täpsusmõõdikust, vaid hinnata ka modelleeritud tulemuse ruumilist mustrit. Masinõppel on suur potentsiaal keskkonnanähtuste, näiteks veekvaliteedi, üleujutuste või mulla omaduste prognoosimisel ruumiandmete põhjal. Kuid selleks, et tulemused oleksid usaldusväärsed, peavad mudelid suutma kirjeldada tegelikke seoseid keskkonnas, mitte ainult andmetes esinevaid juhuslikke mustreid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
NEC-direktiivist tulenev saasteaine heite riiklik summaarne piirkogus paiksest heiteallikast väljutatava saasteaine heitkoguse piiramise alusena
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-14) Vili, Mirjam; Pilving, Ivo, juhendaja; Veinla, Hannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kliimamuutuste kontekstis on laialt teada, et riigid peavad vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Vähem teatakse aga seda, et ka õhusaaste puhul kehtivad sarnased põhimõtted. Nimelt on teatud saasteainetele kehtestatud riiklikud piirkogused, mille täitmise eest riigid vastutavad. Need kohustused tulenevad Euroopa Liidu ja rahvusvahelisest õigusest ning nende eesmärk on kaitsta nii inimeste tervist kui ka keskkonda. Neid saasteaineid paisatakse õhku väga erinevatest allikatest, näiteks tööstusest, energiasektorist, põllumajandusest ja transpordist. Seetõttu ei piisa üksikute allikate reguleerimisest – riik peab vaatama kogu pilti tervikuna. Selleks tuleb kujundada regulatsioon, mis tagab, et heide väheneb kõigi allikate peale kokku. Üheks oluliseks heiteallikate rühmaks on paiksed heiteallikad, nagu tehased ja suuremad tootmisüksused. Eestis kehtib nende suhtes reegel: kui uue tegevuse lubamine tooks kaasa riikliku koguheite piiri ületamise, tuleb keskkonnaloa andmisest keelduda. See aitab ühest küljest tagada seda, et riik täidab oma kohustusi, teisest küljest muudab süsteemi üsna jäigaks, sest ei võimalda alati arvesse võtta konkreetse juhtumi eripära. Alternatiivina on võimalik määrata paiksetele heiteallikatele eraldi kogupiir ning jagada lubatud heitkogus nende vahel ära. Selline lahendus aitab kindlamalt saavutada heite vähendamise eesmärke, kuid on samas keerukas, kuna nõuab piiratud ressursi õiglast ja tõhusat jaotamist nii riigi kui ka ettevõtjate jaoks. Kolmas võimalus on käsitleda riikliku heite kogupiiri ületamist keskkonnaohuna. See võimaldab paindlikumat lähenemist, kus iga juhtumit hinnatakse eraldi. Kuigi keskkonnaohtu tuleb üldjuhul vältida, võib teatud juhtudel sellist tegevust lubada, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi, puudub mõistlik alternatiiv ning keskkonnamõju vähendamiseks on rakendatud vajalikud meetmed.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Naming, normativity and negotiation: LGBT-related labels in Estonian media discourse and community evaluation, 1995–2023
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-13) Kuusik, Aet; Lindström, Liina, juhendaja; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaartedauste ja kunstide valdkond
Eesti on kolme aastakümnega liikunud LGBT inimeste õiguste piiramisest abieluvõrdsuseni. Sõnavara, mida avalikus ruumis seksuaalvähemuste kohta kasutatakse, on selle ajaga märgatavalt laienenud, kuid keelelised mustrid muutuvad aeglasemalt kui seadused ja hoiakud. Isegi näiliselt kaasavas meediadiskursuses püsivad edasi tekstilised mustrid, mis käsitlevad mittenormatiivset seksuaalsust millegina, mida keegi lubab, keelab või normaliseerib tingimuslikult, mitte lihtsalt ühe ühiskonnaelu osana. Väitekiri analüüsib viie LGBT-sildi – gei, homo, homoseksuaal, kväär ja pede – kasutust Eesti meedias ja LGBT+ kogukonna hinnangutes aastatel 1995–2023. Korpusanalüüs näitab, et silt gei seostub üha enam õiguste ja heaolu teemadega, silti homoseksuaal kasutatakse eelkõige distantseerivas ja klassifitseerivas raamistikus, silt homo on kasutuselt kõige paindlikum ning toimib sageli poliitilise polariseerimise vahendina. Vaenusõna pede kasutussagedus on kolme aastakümne jooksul püsinud stabiilne, kuid muutunud on selle funktsioon: otsesest solvangust on saanud poliitiline sildistamisvahend ja maskuliinsuse kontrollimise mehhanism. Sõna kväär on LGBT kogukonnas tuntud ja selle üle arutatakse palju: sõna omaksvõttu kujundavad muu hulgas demograafilised tunnused, näiteks sooidentiteet ja vanus, aga ka keelelised hoiakud ja ideoloogiad ning sõna lähedus eesti omadussõnale väär, mis hinnanguid mõjutab. Ühendades mitut meetodit, täpsemalt korpuslingvistikat, kriitilist stilistikat, vaenusõnapragmaatikat ja kogukonnaküsitlusi, pakub väitekiri esimese süstemaatilise ülevaate Eesti LGBT-siltide ideoloogilisest toimimisest kolme aastakümne lõikes. Tulemused on olulised nii kriitilise meediakirjaoskuse arendamisel kui ka aruteludes, kus sõnavalik mõjutab seda, kuidas seksuaalvähemustest avalikult räägitakse ja kuidas neid diskursiivselt positsioneeritakse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Spatio-temporal mobility dynamics in crisis management: population and individual level implications
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-13) Tominga, Ago; Silm, Siiri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimesed on liikuvamad kui kunagi varem: reisitakse, tehakse eri paigus kaugtööd ja liigutakse mitme kodu vahel. Selle tulemusena on päästeametnike ülevaade sellest, kus inimesed ja kogu rahvastik tegelikult asuvad, puudulik. Kriisiolukorras võib piiratud olukorrateadlikkus viia riskide alahindamiseni ja sellest tulenevalt halbade otsusteni. Väitekirjas uuritakse, kuidas inimeste igapäevast liikumist kirjeldav teave saab aidata kriisideks valmistuda ja neile reageerida. Uurimistöös kasutatakse passiivseid mobiilpositsioneerimise andmeid ning nutitelefonidel põhinevat GPS-i ja kõnetoimingute andmete kogumist, et uurida inimeste liikumist ja paiknemist nii rahvastiku kui ka indiviidi tasandil. Peamiselt keskendutakse Eestile, kuid vaadeldakse ka Soomes elavaid eestlasi COVID-19 pandeemia ajal. Lisaks toetub töö intervjuudele ja töötubadele elanikkonnakaitse valdkonna ametnikega, et mõista, millist teavet nad tegelikult vajavad. Tulemused näitavad, et inimeste liikumismustrid on üldjuhul üsna regulaarsed: igapäevased, iganädalased ja hooajalised rütmid tähendavad, et ajaloolised liikuvusandmed sobivad juba paljude ennetus- ja ettevalmistustegevuste toetamiseks, näiteks päästeteenuste, avalike varjendite või evakuatsioonimarsruutide planeerimisel. On piirkondi – eriti rannikualad, turismisihtkohad ja suvekodude piirkonnad –, kus rahvastiku ajutised muutused on suured ja jäävad staatilistes andmetes märkamatuks. Indiviidi tasandil selgub, et inimeste liikuvusvõimekus ja -iseseisvus on erinev. Vanus, leibkonna koosseis, naabruskond ja sotsiaalsed sidemed mõjutavad seda, kui lihtne on ohuolukorrast eemalduda või kriisi jooksul kohaneda. COVID-19 pandeemia ajal läbi viidud uuring hargmaiste Soomes elavate eestlaste peal näitas, et kriisid ei põhjusta üksnes häireid, vaid võivad viia pikaajaliste muutusteni igapäevases liikumiskäitumises. Kokkuvõttes, dünaamiliste liikuvusandmete kasutamine parandab elanikkonnakaitse planeerimise kvaliteeti, kui vastavad tööriistad arendatakse koos praktikutega ja neid kasutatakse järjepidevalt juba enne kriiside puhkemist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Molecular brain changes in alcohol use disorder and optimization of perfusion fixation method for immunohistochemistry
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-10) Hade, Andreas-Christian; Väli, Marika, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Reimann, Ene, juhendaja; Kõks, Sulev, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Alkohol, täpsemalt selle psühhoaktiivne toimeaine etanool, on üks enim tarvitatavaid psühhoaktiivseid aineid maailmas ning põhjustab ulatuslikke tervise-, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. Alkoholitarvitamise häire (Alcohol Use Disorder, AUD) on krooniline haigus, mida iseloomustavad kontrolli kadumine alkoholi tarvitamise üle, tung alkoholi tarvitada ning korduvad ebaõnnestunud katsed tarvitamist vähendada. Käesolev doktoritöö käsitleb AUD-ga seotud molekulaarseid muutusi inimese ajus, keskendudes eeskätt sügavamatele ajustruktuuridele, mille roll alkoholi mõjul kujunevates neurobioloogilistes muutustes on seni olnud vähem uuritud. Geenikiibi analüüs taalamuse mediodorsaalses tuumas näitas, et AUD korral ülesreguleeritud geenid on seotud peamiselt glutamatergilise ja GABAergilise neurotransmissiooni, rakulise metabolismi ning neurogeneesiga, samas kui allareguleeritud geenid seostusid eeskätt immuunsüsteemi protsessidega. Geenikiibi tulemusi hinnati täiendavalt valgu- ja koetasandil. Valitud muutusi kinnitati Western blot analüüsiga ning nende paiknemist ajukoes uuriti fluorestsents-immunohistokeemia abil. Selleks arendati ja optimeeriti kuluefektiivne surmajärgne perfusioonfikseerimise meetod inimajude uurimiseks. Meetod tagas hea koe säilivuse ning näitas, et kuni 37 tunni pikkuse surmajärgse intervalli korral säilib usaldusväärne rakuline struktuur, samas kui pikema aja möödudes hakkab koe kvaliteet märgatavalt halvenema. Immunohistokeemiline analüüs keskendus geenikiibi analüüsi põhjal valitud AUD-ga seotud sihtmärkidele: parvalbumiinile (PV) ja transkriptsioonifaktorile 4 (TCF4). Parvalbumiin-positiivsed interneuronid olid selgelt tuvastatavad inimese hipokampuses ning enamik neist ekspresseeris ka rakuadhesioonimolekuli NEGR1, mida on seostatud alkoholitarvitamise geneetilise riskiga. TCF4 oli laialdaselt ekspresseeritud hipokampuse neuronites, paiknedes nii rakutuumas, rakukehas kui ka dendriitides. Selle ekspressioon oli tugevam hipokampuse CA2/3 piirkonnas ning madalam CA1 piirkonnas, kuid säilis mõlemas ajupoolkeras sarnase mustrina. Kokkuvõttes näitab töö, et AUD-ga seotud geneetilised ja molekulaarsed riskitegurid võivad avalduda närvirakupopulatsioonide tasandil ning mõjutada neuraalsete võrgustike toimimist. Tulemused aitavad paremini mõista alkoholisõltuvuse neurobioloogiat ja loovad aluse täpsemate uurimissihtmärkide määratlemiseks. Lisaks pakub optimeeritud perfusioonimeetod kuluefektiivse lahenduse inimajude kvaliteetsemaks uurimiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Non-precious metal catalysts based on biomass-derived carbon for electrocatalytic applications
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-10) Juvanen, Silver; Sarapuu, Ave, juhendaja; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tuule- ja päikeseenergia tootmise kasv ja katkendlik iseloom on toonud kaasa vajaduse tõhusate energia salvestamise ja muundamise tehnoloogiate järele, mille abil saaks tasandada elektri tootmise ja tarbimise vahelist ebakõla ning vältida suuri hinnakõikumisi. Lühiajaliseks energia salvestamiseks on otstarbekas kasutada akusid ning tsink-õhk-akud on paljulubav tehnoloogia, kuna need akud on liitiumakudega võrreldes odavamad ja ohutumad. Pikemaajaliseks energia salvestamiseks on võimalik taastuvenergiast elektrolüüsi teel toota vesinikku, mida saab seejärel kasutada kütuseelementides elektrienergia tootmiseks. Prootonivahetusmembraaniga kütuseelemendid on tänapäeval juba kasutusel, kuid viimased kümme aastat on palju tähelepanu pööratud ka anioonivahetusmembraaniga kütuseelementide arendamisele. Nii madalatemperatuursete kütuseelementide kui ka tsink-õhk akude laialdast kasutuselevõttu pärsib vajadus kasutada neis kalleid väärismetalle sisaldavaid katalüsaatoreid. Selle doktoritöö eesmärk oli arendada aktiivseid väärismetallivabu hapniku redutseerumise ja eraldumise elektrokatalüsaatoreid, mida saaks kasutada anioonivahetusmembraaniga kütuseelementide katoodimaterjalina ja tsink-õhk-aku õhuelektroodidel. Nanostruktuursetel süsinikmaterjalidel põhinevad katalüsaatorid sünteesiti, kasutades lähteainena glükoosi ja rapsikooki, ning neid iseloomustati põhjalikult nii elektrokeemiliste kui ka füüsikalis-keemiliste meetoditega. Doktoritöös saadud tulemused näitavad, et biomassist on võimalik valmistada väga aktiivseid hapniku redutseerumisreaktsiooni elektrokatalüsaatoreid, mis toimivad hästi nii anioonivahetusmembraaniga kütuseelemendi kui ka tsink-õhk-aku rakendustes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Enabling human flourishing and organizational antifragility through unlearning the learned helplessness in self-managing organizations
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-10) Valkiainen, Veiko; Jaakson, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kuidas jõuab isejuhtimine paberilt päris praktikasse? Kuna töö tegemine muutub üha teadmusmahukamaks, informatsiooni hulk kasvab ja muutuste tempo kiireneb, otsivad paljud organisatsioonid võimalusi muutuda paindlikumaks, inimkesksemaks ja vähem sõltuvaks traditsioonilistele hierarhilistele organisatsioonidele omasest käsuliinist. Üheks võimaluseks on isejuhtivus, kus otsustusõigus ei koondu enam ainult juhtide kätte, vaid jaotub üle organisatsiooni kõikide rollide vahel. Käesolev väitekiri uuribki, kuidas selline jaotatud otsustusõigus saab muutuda organisatsioonis päriselt toimivaks praktikaks. Väitekiri käsitleb holakraatiat kui üht kõige põhjalikumalt välja arendatud isejuhtivate organisatsioonide raamistikku, mis asendab traditsioonilise juhi-alluva suhte rollipõhise otsustusõiguse, selgete vastutusalade ja tööalaste pingete regulaarse käsitlemisega. Kaks esimest uurimust avavad kontseptuaalselt holakraatia kaks olulist võimekust. Esiteks võib selline juhtimisarhitektuur aidata organisatsioonidel paremini kohaneda sise- ja väliskeskkonna muutustega, sest probleemide ja võimaluste märkamine liigub lähemale inimestele, kes nende olukordadega igapäevaselt kokku puutuvad. See võimaldab teha kiiremaid ja kontekstitundlikumaid otsuseid, ilma et need sõltuksid hierarhia kõrgematel tasanditel paiknevatest juhtidest. Teiseks võib sellise juhtimisarhitektuuri rakendamine kujundada töökeskkonna, mis toetab inimeste vajadust autonoomia, meisterlikkuse ja seotuse järele ning soodustab seeläbi sisemist motivatsiooni ja optimaalset toimimist. Samas rõhutab väitekiri, et need kaks võimekust ei realiseeru automaatselt. Kolmas, empiiriline uurimus näitab, et isegi formaalse otsustusõiguse suurenedes võivad inimesed jätkata tegutsemist viisil, justkui peaksid otsused endiselt tulema hierarhia kõrgematelt tasanditelt või vajama sealsete juhtide heakskiitu. Väitekirjas mõtestatakse seda nähtust õpitud abitusena, mis kujuneb välja pikaaegse sotsialiseerumise käigus hierarhilises töökeskkonnas. Väitekirja keskne järeldus on, et isejuhtivuse rakendamine ei toimu pelgalt struktuurimuutuse kaudu; selle elluviimiseks peavad inimesed õppima neile antud rollipõhist otsustusõigust sisemiselt omaks võtma ja igapäevases töös rakendama. Alles siis saab holakraatia potentsiaal organisatsioonilise kohanemise ja inimese optimaalse toimimise toetamisel tegelikult avalduda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Multi-omics insights into ovarian health preservation
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-09) Deligiannis, Spyridon Panagiotis; Salumets, Andres, juhendaja; Velthut-Meikas, Agne, juhendaja; Tuuri, Timo, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tänu vähiravi kiirele arengule paraneb üha rohkem patsiente haigusest. Samas võivad sellised ravimeetodid nagu kiiritusravi kahjustada munasarju ja ohustada tulevast viljakust. Enamik seniseid uuringuid on keskendunud munarakkude (folliikulite) kahjustusele, kuid palju vähem on teada sellest, kuidas kiiritus mõjutab munasarja toetavaid rakke, mis on normaalse munasarjafunktsiooni jaoks hädavajalikud. Seetõttu on viljakuse säilitamine muutunud üha olulisemaks ning munasarjakoe külmutamine (ovarian tissue cryopreservation, OTC) on üha sagedamini kasutatav meetod. Siiski puudub sellele meetodile ühtne standard ning selle tõhusust on võimalik veel parandada. Käesolev doktoritöö uurib, kuidas levinud viljakust säilitavad sekkumised mõjutavad munasarjakude raku- ja molekulaarsel tasandil. Esiteks analüüsiti kiirituse mõju munasarja toetavatele rakkudele. Tulemused näitasid, et kiiritus põhjustab neis rakkudes pikaajalisi muutusi, häirides rakkude jagunemist, DNA parandamist ja koe organiseerumist – seda isegi juhul, kui munarakud ise ei ole otseselt kahjustatud. See viitab, et munasarjade talitlushäire pärast vähiravi ei tulene ainult folliikulite kadumisest. Teiseks hinnati vitrifikatsiooni ehk ülikiiret külmutamismeetodit, mida kasutatakse OTC puhul. Kuigi külmutatud ja üles sulatatud munasarjakude näis esialgu normaalne, ilmnes pikemaajalise kultuuri käigus folliikulite eluvõime langus ning muutused olulistes arenguradades, sealhulgas hormonaalset regulatsiooni mõjutavates mehhanismides. Need tulemused aitavad tuvastada molekulaarseid sihtmärke, mille abil saab tulevikus külmutusprotokolle täiustada. Lõpuks uuriti, kas munasarjal võib olla oma spetsiifiline mikrobioom – bakterikooslus, mis võiks mõjutada munasarja funktsiooni või külmutamise edukust. Rangete kontrollide järel ei leitud selle olemasolu kohta tõendeid. Kokkuvõttes annab see töö uusi teadmisi kuidas vähiravi ja viljakuse säilitamise meetodid mõjutavad munasarjakude, ning aitab kaasa tõhusamate ja turvalisemate viljakusravi strateegiate arendamisele gonadotoksilist ravi saavate patsientide jaoks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development, validation and application of the Digitest
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-09) Kallas, Külli; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kuidas Sa tead, et oled digipädev? Ja mis üldse on digipädevus? Digipädevuse mõiste alla saame koondada kõik teadmised, oskused ja ka hoiakud, mida vajame digitehnoloogia abil tulemuslikuks toimetamiseks. Tänapäeva tehnoloogiarikkas maailmas ei saa me digivahenditest üle ega ümber – samamoodi ka hariduses, kus õpitegevustes tuleb osata rakendada digitehnoloogiat tähenduslikuks teadmiste omandamiseks, probleemide lahendamiseks ja teistega koostöö tegemiseks. Nende ja veel paljude muude digioskuste selgeks saamine on õpilasele üsna suur väljakutse. Paras pähkel on see ka õpetajale, kes peab neid oskusi oma õppeaines teadlikult arendama, kuna digipädevus on riiklikus õppekavas sätestatud üldpädevusena. Kui matemaatikaoskusi saame mõõta matemaatikaeksamiga, siis õppimiseks vajaliku digipädevuse mõõtmine on märksa keerulisem ülesanne, kuna digimaailm on pidevas muutumises ning samal ajal on vaieldav, millist digipädevust on õppimisel tarvis. Tänaseks oleme aga valminud doktoritöös siiski sellele eesmärgile lähemale jõudnud, sest õppimiseks vajamineva digipädevuse mõõtmiseks on loodud Digitest. Elektrooniline päriselulistel ülesannetel põhinev põhikooliõpilastele mõeldud test annab aimu, millistes valdkondades on õpilased tugevad ning mis vajab veel arendamist. Eristada saab üheksat valdkonda, millest kuus keskenduvad teadmistele ja oskustele (operatsioonid digivahenditega õppetöös, digimaailmas suhtlemine, programmeerimisoskused, digimaterjalide loomine, digimaailmas reeglite tundmine ning enese ja teiste digimaailmas kaitsmine) ning kolm hoiakutele (õpilaste eelistused digivahendite kasutamisel, ärevus ning enda võimekusse uskumine). Lisaväärtusena saab Digitesti abil kindlaks teha ka eri teadmiste-, oskuste- ja hoiakutepagasiga õpilasgruppe. Nii võimaldab Digitest mitte ainult hinnata õpilaste digipädevust, vaid ka mõista õppijate erinevaid vajadusi ning toetada tõhusamate õpitegevuste kavandamist teaduspõhiselt.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
ZIF-8-derived M-N-C electrocatalysts for oxygen reduction reaction in AEMFC and MFC devices
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-09) Kumar, Rohit; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Mooste, Marek, juhendaja; Zekker, Ivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kasvava ülemaailmse energianõudlusega on kaasnenud vajadus üha enam vähendada fossiilkütuste kasutamist energia tootmiseks. Pikaajalise energiajulgeoleku ja dekarboniseerimise tagamiseks vajab maailm kiiremas korras efektiivseid energiamuundureid, nagu näiteks vesinikkütuseelemente, mis kasutavad kütusena vesinikku ja oksüdeerijana hapnikku. Siiski takistab kütuseelementide, eriti anioonivahetusmembraaniga kütuseelementide (AEMFC), kommertsialiseerimist hapniku redutseerumisreaktsiooni (ORR) aeglane kineetika. Hoolimata mitmetest uuendustest kütuseelementide disainis, on jäänud nende laialdasem levik ikkagi oodatust aeglasemaks. Seetõttu oli käesoleva doktoritöö eesmärk disainida metall-orgaanilistest võrgustikest valmistatud süsinikupõhiseid katalüsaatorid, mis suudaksid asendada kalleid plaatinapõhiseid analooge. Valmistatud materjalide struktuuri, poorsuse ja hapniku redutseerumise elektrokatalüüsi efektiivsuse uurimiseks kasutati füüsikalis-keemilisi ja elektrokeemilisi meetodeid. Valmistatud siirdemetallidega dopeeritud süsinikmaterjalidel põhinevad katoodid parandasid märkimisväärselt AEMFC ja mikroobse kütuseelemendi (MFC) jõudlust. Parima katalüsaatormaterjaliga saavutati AEMFC testis silmapaistev võimsustihedus >1 W cm⁻², tõestades, et plaatinavaba katoodkatalüsaatoriga töötava kõrge efektiivsusega AEMFC seadme valmistamine on täiesti teostatav. Seega pakub käesolev doktoritöö perspektiivset võimalust kallihinnalisest plaatinast sõltuvuse ületamiseks, tagades kättesaadava elektrokeemilise energiamuundamise tehnoloogia, mis suudaks täita igapäevaelu energianõudmisi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Microstructure optimization of atomic layer deposited chromium-containing ternary compound thin films
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-09) Salari Mehr, Mahtab; Mändar, Hugo, juhendaja; Aarik, Lauri, juhendaja; Jõgiaas, Taivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kroomoksiid on tehnoloogiliselt oluline materjal oma suure kõvaduse, kulumiskindluse, korrosioonikindluse ja termilise vastupidavuse tõttu. Need omadused muudavad selle materjali kasulikuks näiteks mikroelektroonikas, MEMS-seadmetes ning kaitsvates ja optilistes katetes. Kahekomponentse kroomoksiidi (Cr-O) baasil valmistatud kilede ja katete rakendusvaldkonna avardamiseks ja tema füüsikalis-keemiliste omaduste parendamiseks kasutatakse üha rohkem kahekomponentse materjali viimist kolmekomponentseks (Cr-Me-O), kus kroomoksiidile lisatakse veel teiste metallide (näiteks Ti, Al, Zr, Cu, Hf) oksiidid. Sellised multikomponentsed materjalid võimaldavad muuta aine mikrostruktuuri (näiteks kristalliitide mõõtmed, amorfse ja kristallilise faasi vahekord) ja seeläbi ka matejali mehaanilisi, optilisi ja termilisi omadusi. Kuna aatomkihtsadestatud (ALD) üliõhukeste (paksus 10–100 nm) kroomi sisaldavate multikomponentsete oksiidkilede uuringud on vähe tehtud, siis seosed valmistamistingimuste, koostise, mikrostruktuuri ja omaduste vahel ei ole veel piisavalt teada. Antud doktoritöös uuriti erinevate Cr-Me-O tüüpi (Me=Ti, Al, Hf) õhukeste kilede ALD kasvatustingimuste ja nende füüsikaliste omaduste (struktuur, kõvadus, elastsus, murdumisnäitaja, optiline neeldumine, kuumakindlus) vahelisi seoseid. Tehti kindlaks, et Cr-Me-O tüüpi kiled on suurema kulumiskindlusega, võimaldavad saada teistsuguseid optilisi omadusi, või omavad suuremat termilist stabiilsust võrreldes Cr-O tüüpi kiledega. Näiteks Cr-Al-O kilede sisestruktuuri muutuste ilmnemist piirtemperatuur kasvas vähemalt 400 °C võrra (alates 500 °C Cr-O kilede korral). Töö näitas ka seni ALD protsessides kasutamist mitte leidnud lähteaine Cr(thd)3 abil tehtavate sadestusprotsesside head korratavust Cr-O kilede kasvatamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Protein kinases as regulators of human papillomavirus replication
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-09) Lototskaja-Perepelenko, Elina; Piirsoo, Alla, juhendaja; Piirsoo, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimese papilloomiviirused (HPV-d) on laialt levinud viirused, mis nakatavad nii naha- kui ka limaskesta basaalseid keratinotsüüte. Mõned limaskesta nakatavad HPV tüübid põhjustavad anogenitaalpiirkonna vähkkasvajaid ja neid on põhjalikult uuritud, kuid nahka nakatavate HPV tüüpide nakkustsüklit on seni vähem uuritud. Nahaga seotud HPV-d võivad soodustada mittemelanoomse nahavähi teket, eelkõige nõrgenenud immuunsusega inimestel või ulatusliku ultraviolettkiirgusega kokkupuute korral. HPV-d sõltuvad paljunemisel tugevalt peremeesraku replikatsiooni masinavärgist. Käesolevas doktoritöös uuriti, kuidas rakulised proteiinkinaasid – ensüümid, mis reguleerivad valkude aktiivsust, stabiilsust ja rakusisest paiknemist – mõjutavad HPV replikatsiooni viirusvalkude E1 ja E2 kaudu. Need kaks valku on vajalikud viiruse genoomi kopeerimiseks ja säilitamiseks. Minu töö tulemused näitavad, et samad rakusisesed signaalirajad võivad mõjutada erinevaid HPV tüüpe väga erinevalt. Nahka nakatava HPV tüübi puhul oli E2 valgu ühe aminohappe fosforüülimine vajalik viirusgeenide tõhusaks avaldumiseks ja genoomi replikatsiooniks. Kinaas CK2 toetas mitme limaskesti ja nahka nakatava HPV tüübi replikatsiooni, stabiliseerides E1 valku ning soodustades selle püsimist rakutuumas, kus toimub viiruse DNA kopeerimine. Seevastu avaldas proteiinkinaas PKA erinevatele HPV tüüpidele vastupidist mõju. Limaskesti nakatavate HPV-de puhul, PKA soodustas replikatsiooni, suurendades E1 ja E2 valkude taset kuid pärssis nahka nakatava HPV tüübi replikatsiooni, põhjustades E2 valgu kiire lagundamise. Kokkuvõttes näitavad need tulemused, et ka omavahel sarnased HPV tüübid võivad reageerida samadele rakulistele regulaatoritele erinevalt. Seda mitmekesisust tuleb arvestada raku kinaasidele suunatud viirusevastaste strateegiate väljatöötamisel, sest üht HPV tüüpi pärssiv lähenemine võib avaldada teisele tüübile teistsugust või isegi vastupidist mõju.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Effects of environmental and competitive conditions on carbon and nitrogen use and specialised metabolites in Norway spruce and silver birch
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-08) Kharel, Bikash; Tullus, Arvo, juhendaja; Kupper, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Süsinik (C) ja lämmastik (N) on taimedele olulised toitained, mis võimaldavad kasvada ja kaitsta end keskkonnastressi eest. Puud kasutavad lämmastikku fotosünteesi läbiviivate biomolekulide koostises, et siduda õhust süsinikku. Seotud süsinikku kasutatakse kasvuks, paljunemiseks, elutegevuse säilitamiseks ning keemiliste kaitseühendite tootmiseks, mida nimetatakse spetsialiseerunud metaboliitideks (SM). Samas on seni piiratud teadmised, kuidas puud jaotavad süsinikku kasvu- ja kaitsefunktsiooni vahel muutuvates keskkonnatingimustes. Doktoritöös uuriti hariliku kuuse (Picea abies) ja arukase (Betula pendula) reaktsioone erinevatele mulla niiskustingimustele, valgusoludele ning konkurentsile teiste puudega. Andmed koguti mesaökosüsteemi niiskusega manipuleerimise katsest (FAHM) ning erinevate metsakasvukohatüüpide (tarna-angervaksa, angervaksa, sinilille, jänesekpsa, jänesekapsa-kõdusoo) puht- ja segapuistutest. Tulemused näitasid, et kõige kuivemas sinilille kasvukohatüübis oli kuuskedel väiksem õhulõhede juhtivus, netofotosüntees ja fotosünteesi N kasutuse efektiivsus. Võrreldes niiskemate tarna-angervaksa ja jänesekapsa kasvukohatüüpidega, oli sinilille kasvukohatüübi kuuskedel ka madalam fenoolsete ühendite üldsisaldus, flavonoidide sisaldus noortes okastes ja lignaanide sisaldus puukoores. Samas oli kuivemal mullal kasvavate arukaskede juurtes suurem potentsiaalsete kaitseühendite sisaldus, sealhulgas flavonoidide, bensoehapete ja SM üldsisaldus. Õhu- ja mullaniiskuse suurenemine vähendas aga kaskedel kaitseühendite sisaldust ning soodustas peenjuurte kasvu. Võrasisese varieeruvuse analüüs näitas, et puuvõra ülemises, enam valgustatud osas asuvad kaselehed toodavad rohkem kaitseühendeid. Kuuskedel sisaldasid vanemad okkad rohkem kaitseühendeid kui nooremad okkad. Segametsa kuuskedele avaldus kasvuperioodi alguses väiksem valguskonkurentsi mõju, mis võimaldas suuremat netofotosünteesi. Puhtkuusikutes, mida iseloomustas intensiivsem puudevaheline konkurents, suunasid kuused suhteliselt rohkem ressursse SM tootmisse. Kuna kliimamuutused muudavad keskkonnatingimusi ja liikidevahelisi suhteid, aitab käesolev uuring paremini mõista, kuidas metsad tulevikus toimivad ja muutuvate keskkonnatingimustega kohanevad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Soil microbial communities in changing landscapes: spatiotemporal patterns in arbuscular mycorrhizal fungi
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-08) Zárate Martínez, Oscar; Pärtel, Meelis, juhendaja; Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mullas peitub rikkalik ja sageli märkamatu elustik, kuigi mõned maastikud toetavad märksa mitmekesisemaid mikroobikooslusi kui teised. Mullaseened ja bakterid aitavad taimedel kasvada, lagundavad orgaanilist ainet ja hoiavad ökosüsteemid toimivana. Ometi pööratakse neile mikroobikooslustele vähe tähelepanu siis, kui inimesed maastikke muudavad. Oma doktoritöös uurisin, kuidas mulla mikroobide elurikkust kujundavad mitte ainult tänapäevased tingimused, vaid ka ümbritseva maastiku ajalugu. Keskendusin arbuskulaarmükoriisaseentele – seenerühmale, kes elab tihedas sümbioosis taimede juurtega ja aitab taimedel mullast toitaineid omastada. Uurisin neid seeni põllumajandusmaastikes, Tartu linna rohealadel ja Eesti metsades. Võrdlesin nende elurikkuse mustreid ka teiste mullaseente ja linnamuldade bakteritega. Tulemused näitasid, et tänapäeva mulla mikroobikoosluste kujunemises on endiselt näha mineviku maastike mõju. Põllumajandusmuldades oli arbuskulaarmükoriisaseente liigirikkus suurem neis proovikohtades, mille läheduses leidus juba enam kui sada aastat tagasi rohkem looduslikke elupaiku nagu metsad ja niidud. Tartu rohealadel oli seente mitmekesisus suurem neis paikades, mis olid minevikus rohumaadele lähemal. Metsades eelistasid mõned mikroobirühmad metsarikkamaid maastikke, teised olid aga mitmekesisemad seal, kus ümbruskonnas oli metsi vähem. Doktoritöö näitas ka seda, et erinevad mikroobirühmad ei ole maastikumuutustele tundlikud ühtemoodi. Osa mustreid oli seotud mineviku maastikega, teised sõltusid rohkem tänapäevasest maakasutusest, mulla toitainetest või hooldusviisidest. Näiteks oli linnamuldade bakterite mitmekesisus suurem seal, kus kasvas rohkem taimeliike ja läheduses leidus rohkem metsatukke. Minu töö näitab, et mulla elurikkuse hoidmisel tuleb arvestada nii mineviku kui ka tänapäeva maastikega. Rohumaade, metsade ja teiste poollooduslike elupaikade kaitsmine ning taastamine aitab säilitada mulla elurikkust, mis aitab ökosüsteemidel toimida.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A context-dependent interplay of translational fidelity and genome stability in Pseudomonas species
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-08) Jürgenstein, Karl; Kivisaar, Maia, juhendaja; Remme, Jaanus, juhendaja; Ilves, Heili, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Geneetilise informatsiooni edasiandmine rakkudes toimub kolmes etapis: DNA replikatsioonis, transkriptsioonis ja translatsioonis. Neist viimas käigus, kui ribosoom loeb geneetilist koodi ning sünteesib selle põhjal valke, tehakse enim vigu. Keskmiselt lisatakse kasvavasse polüpeptiidi vale aminohape umbes kord iga mõne tuhande aminohappe kohta, mis on ligi miljon korda sagedamini, kui tekivad vead DNA replikatsioonil. Pikka aega peeti selliseid eksimusi väheoluliseks, sest vigased valgud lagundatakse kiiresti. Kerkinud on aga küsimus, kas vead valgusünteesil võivad mõjutada ka genoomi stabiilsust ja seeläbi soodustada mutatsioonide teket. Senised teadmised selle seose kohta pärinevad peamiselt soolebakterist Escherichia coli. Uurimaks, kas samad põhimõtted kehtivad ka teistes bakterites, keskendus käesolev töö perekonnale Pseudomonas, mille esindajaid leidub nii mullas kui ka inimese organismis. Translatsiooni täpsust mõjutati kahel viisil: eemaldati tRNA-de korrektseks talitluseks vajalikud tRNA-d modifitseerivad ensüümid TruA ja RluA või siis muteeriti ribosomaalset valku uS5, mis osaleb valgusünteesil kriitilises õige ja vale koodoni äratundmise sammus. Tulemused näitasid ootamatult keerukat seost valgusünteesi ja genoomi stabiilsuse vahel. tRNA modifikatsioonide kadumine suurendas Pseudomonas putida mutatsioonisagedust viis korda, kuigi mõju translatsiooni täpsusele oli tagasihoidlik. Ka enamik uuritud uS5 mutante näitas kõrgemat mutatsioonisagedust, kuid kõige suuremate translatsioonihäiretega variant ei erinenud mutatsioonisageduse poolest metsiktüvest. Seega näib, et valgusünteesi täpsus ja genoomi stabiilsus on omavahel seotud, kuid mitte lihtsa põhjus-tagajärg seosena. Mutatsioonide kujunemist ei määra üksnes valgusünteesil tehtud vigade hulk, vaid oluline on ka nende tähendus ehk kontekst raku jaoks. Nii võib esmapilgul ajutisena tunduvast eksimusest valgusünteesil vallanduda püsiv muutus genoomis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Advanced multidimensional incoherent imaging systems with reconfigurable axial and spectral resolutions
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-07) Gopinath, Shivasubramanian; Anand, Vijayakumar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kaasaegsed kujutamistehnoloogiad, nagu kaamerad, mikroskoobid ja teleskoobid, on olulised tööriistad nii teaduses kui ka igapäevaelus. Need aitavad meil vaadelda kõike alates mikroskoopilistest rakkudest kuni kaugete galaktikateni. Siiski on enamikul tänapäeva kujutamissüsteemidest üks oluline piirang: kui kujutis, video või hologramm on salvestatud, ei ole selle põhiomadusi, nagu sügavusteravus (aksiaalne lahutusvõime) ja kujutise detailide eristus (lateraalne lahutusvõime), enam võimalik muuta. Lisaks on aksiaalne ja lateraalne lahutusvõime omavahel seotud. See tähendab, et ühe lahutusvõime muutmine mõjutab sageli ka teist. Seetõttu peavad teadlased ja insenerid määrama kõik kujutise parameetrid ette. Kui hiljem on vaja teistsuguseid seadeid, tuleb mõõtmine uuesti läbi viia. Paljudes reaalsetes olukordades on see keeruline, kulukas või isegi võimatu, näiteks haruldaste nähtuste või elussüsteemide uurimisel. Käesolev doktoritöö tutvustab uusi arvutusliku kujutamise meetodeid, mis lahendavad selle probleemi. Pakutud lähenemine võimaldab kujutise põhiomadusi, eelkõige aksiaalset ja spektraalset lahutusvõimet, reguleerida pärast andmete salvestamist ilma lateraalset lahutusvõimet mõjutamata. Selle saavutamiseks ühendab uurimistöö spetsiaalselt kavandatud optilise süsteemi ja täiustatud arvutuslikud rekonstrueerimisalgoritmid. Koos võimaldavad need eraldada ehk lahti siduda kujutise omadused, mis varem olid omavahel seotud. Selle tulemusena saab sama salvestatud andmestikku kasutada mitmel erineval viisil, ilma et oleks vaja katseid korrata või kujutamissüsteemi muuta. See kujutab endast olulist muutust võrreldes traditsioonilise kujutamisega, kus kujutise omadused on fikseeritud salvestamise hetkel. Selle asemel muutuvad kujutised paindlikuks andmeks, mida saab hiljem täiustada ja kohandada. Võimalikud rakendused on laialdased. Meditsiinilises kujutamises saavad arstid olemasolevatest skaneeringutest rohkem kasulikku teavet ilma täiendavate protseduurideta. Mikroskoopias võimaldab see teadlastel paremini uurida keerukaid bioloogilisi proove erinevatel sügavustel. Digitaalses holograafias ja arvutuslikus fotograafias muutub kujutiste analüüs paindlikumaks ja tõhusamaks. Isegi filmikunstis saab hiljem parandada kaadreid, mis on veidi fookusest väljas või ebatäpselt salvestatud, säästes aega ja ressursse. Kokkuvõttes esitab käesolev töö uue viisi kujutamisest mõtlemiseks. Fikseeritud tulemuste asemel muutuvad kujutised kohandatavaks ja taaskasutatavaks. See paindlikkus võib toetada tõhusamat teadustööd, vähendada kulusid ja võimaldada tulevikus nutikamaid tehnoloogiaid.

Sirvi

Viimati lisatud