Õpetajate ja koolipsühholoogide tööalast heaolu mõjutavad tegurid

Abstract

Magistritöö eesmärk oli kirjeldada ja võrrelda tegureid, mis mõjutavad kutsega ja kutseta koolipsühholoogide ning kutseta õpetajate tööalast heaolu. Uuring tugines tööalaste nõudmiste ja ressursside teooriale. Andmeid koguti kolme poolstruktureeritud fookusgrupi intervjuuga, milles osales 19 Eesti koolitöötajat. Andmeid analüüsiti deduktiiv-induktiivse temaatilise sisuanalüüsi meetodil. Tulemused näitasid, et kõigile gruppidele ühised stressorid olid töökoormus, ootused ning suhted juhtkonnaga, kolleegide, õpilaste ja lapsevanematega. Toetava tegurina tõid kõik grupid välja tunnustuse, konstruktiivse tagasiside ja välised professionaalse arengu toetuse allikad, mis erinesid grupiti. Stressorid ja toetuse allikad avaldusid osaliselt grupispetsiifiliselt. Kutseta koolipsühholoogid väljendasid vajadust kompetentsi arengu järele. Läbipõlemise sümptomeid väljendati kutsega koolipsühholoogide grupis kõige rohkem. Nende seas esines stressorina konfidentsiaalsuse ja eetika teema, mida teised grupid esile ei toonud. Tulemused rõhutavad vajadust eristada tööheaolu sekkumistes kvalifikatsioonipuuduse spetsiifikat, ametispetsiifilisi tugiressursse ja süsteemseid hariduspoliitilisi valikuid.