Tehisintellekti rakendamine infoauditis Eesti kontekstis: võimalused, piirangud ja arengusuunad
Laen...
Kuupäev
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Lõputöö eesmärk oli analüüsida infoauditite korraldust ja praktikaid Eestis ning hinnata tehisintellekti
rakendamise võimalusi ja piiranguid selles kontekstis. Töö keskendus küsimusele, kuidas on
infoauditid Eestis kujunenud ning millist rolli võiks tehisintellekt nende edasises arengus mängida.
Teoreetiline käsitlus näitas, et infoaudit ei ole Eestis kujunenud ühtselt rakendatavaks praktikaks ning
selle korraldus sõltub suuresti organisatsioonispetsiifilistest teguritest. Samuti tõi teooria esile, et
tehisintellekti kasutamine auditeerimisvaldkonnas pakub võimalusi andmemahukate ja rutiinsete
tegevuste toetamiseks, kuid sellega kaasnevad ka mitmed organisatsioonilised, regulatiivsed ja
tehnoloogilised väljakutsed.
Empiiriline uuring kinnitas, et infoauditiga seotud tegevused on Eestis hajutatud erinevate rollide ja
protsesside vahel ning puudub ühtne arusaam infoauditi olemusest ja metoodikast. Tehisintellekti
kasutamine on Eestis alles kujunemisjärgus ning selle rakendamine sõltub organisatsioonilisest
valmisolekust ja väljakujunenud tööpraktikatest. Intervjuude põhjal ilmnes suurim potentsiaal
andmemahukate ja rutiinsete tegevuste toetamisel, samas kui lõplik otsustusõigus jäi jätkuvalt
inimesele.
Uuringu tulemusena valmis kontseptuaalne arengumudel, mis kirjeldab infoauditite võimalikku
arengut killustunud praktikast süsteemse ja andmepõhise lähenemiseni. Mudel seob teoreetilised
lähtekohad ja empiirilised tulemused ning pakub raamistiku infoauditite edasiseks arendamiseks ning
nende süsteemsemaks rakendamiseks organisatsioonides.
Uurimistöö tõi esile vajaduse käsitleda infoauditit Eestis süsteemsemalt ning näitas, et tehisintellekti
rakendamine selles valdkonnas eeldab lisaks tehnoloogilistele võimalustele ka selgemaid metoodilisi,
regulatiivseid ja organisatsioonilisi aluseid.