Treeneri professionaalse identiteedi seosed eneseraporteeritud psühhosotsiaalse keskkonna loomisega. Esialgne analüüs

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärk oli (1) kohandada Eesti konteksti treeneri identiteedi ja spordis eluoskuste õpetamise küsimustikud ning hinnata nende psühhomeetrilisi omadusi ja (2) uurida seoseid treeneri professionaalse identiteedi ja psühhosotsiaalse treeningkeskkonna loomise vahel. Töö tugineb positiivse noorte arengu (Positive Youth Development; PYD) raamistikule, mille kohaselt spordikeskkond võib toetada noorte psühholoogilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, kuid selle arengu potentsiaal sõltub suurel määral treeneri rollist ja tema loodud keskkonnast.

Uuringus osales 103 Eesti noortetreenerit. Andmete kogumiseks kasutati treeneri identiteedi olulisuse skaalat (Pope & Hall, 2014), kahemõõtmelist treeneri identiteedi küsimustikku (Yukhymenko-Lescroart, 2024) ning struktureeritud ja positiivse treeningkeskkonna loomise küsimustikku (Camiré et al., 2021). Kõik mõõtevahendid tõlgiti töö raames eesti keelde ning viidi läbi esmane valideerimine.

Tulemused näitasid, et terviklikule arengule orienteeritud treeneri identiteet on tugevalt seotud treenerite eneseraporteeritud struktureeritud ja positiivse treeningkeskkonna loomisega, samas kui võidule orienteeritud identiteet ei ennustanud struktureeritud positiivse keskkonna loomist. Lisaks leiti, et kõrgema tasemega sportlastega töötavad treenerid olid rohkem võidule orienteeritud. Regressioonanalüüs näitas, et treeneri identiteedi komponendid selgitasid 38.2% struktureeritud positiivse treeningkeskkonna loomise varieeruvusest.