KÕMM - korrutama õppimise mõõtmine ja muutmine teise klassi kevadel

Abstract

Uurimistöö eesmärgiks oli hinnata, kuidas mõjutab harjutamisaegne korrutamisülesannete representatsioon ehk vorm sümbolilise korrutamise sooritust. Vormi tulemuslikkust hindasin kolme katsegrupi vahel (harilik korrutamine, numbritabel ja täpitabel) vastamisaja põhjal teises klassis. Veebipõhises uuringus osales 90 õpilast (45 poissi ja tüdrukut). Osalejad läbisid kaks samasugust korrutamisoskuste mõõtmist hariliku korrutamise („avaldis võrdub korrutis“) vormis. Kahe mõõtmiskorra vahel läbiti kolm treeningpäeva osalejale määratud vormiga harjutamiseks. Katsegruppidesse jaotamine oli randomiseeritud. Tulemused ei kinnita hüpoteesi, mille kohaselt uudse vormiga (numbritabel või täpitabel) harjutamine vähendab vastamisaega võrreldes hariliku korrutamise harjutamisega teise klassi laste seas. Kõik katsegrupid parandasid vastamisaega samaväärselt. Oluline erinevus vastamisajas esines kahe mõõtmiskorra vahel sõltumata grupist. Korrutamisoskuste harjutamine parandab vastamisaega nii koolides tüüpilise hariliku korrutamise kui uudsete visuaalsete ja ruumiliste vormide tulemusena. Tulevased uuringud võiksid hinnata uudsete vormide mõju ligilähedastele numbrisüsteemi ülesannetele.