Enneminevik võib esineda lihtmineviku minevikuna või täismineviku minevikuna.
Enneminevik võib olla tihedalt seotud lihtminevikuga, sest abiverb on minevikus ja kogu ajavorm väljendab täielikult minevikus toimunud sündmust.

1. a) Ta oli kaotanud oma kohvri eile kell 4.40.

b) Ta kaotas oma kohvri eile kell 4.40.

c) *Ta on kaotanud oma kohvri eile kell 4.40.

2. a) Pärast seda, kui ta oli koju tulnud, hakkas ta õppima.

b) Pärast seda, kui ta koju tuli, hakkas ta õppima.

c) *Pärast seda, kui ta on koju tulnud, hakkas ta õppima.

Nendesse lausetesse sobivad nii liht- kui ka ennemineviku ajavormid, kuid mitte täismineviku ajavorm. Täisminevikku ei saa kasutada lauses, milles on märgitud täpne ajakoht ega lauses, mille üks osalause on minevikus. Nendes lausetes täidab enneminevik lihtmineviku mineviku rolli. Enneminevik justkui peatab jutustuse ja kirjeldab tagasivaatavalt olukorda, mis oli enne sündmust, millest jutustatakse.

3. a) Kui ta oli töö lõpetanud, läks ta jalutama.

b) Kui ta on töö lõpetanud, läheb ta jalutama.

4. a) Ta oli käinud juba Pariisis ja Londonis.

b) Ta on käinud juba Pariisis ja Londonis.

5. a) Ta oli kaotanud kohvri ja pidi laenama sõbra pluusi.

b) Ta on kaotanud kohvri ja peab laenama sõbra pluusi.

6. a) Ta oli olnud haige eelmisest teisipäevast alates.

b) Ta on olnud haige eelmisest teisipäevast alates.

Lausepaaride 3-6 põhjal võib väita, et ennemineviku ajavorm on täismineviku minevikuvorm, sest olevikuliste pöördeliste vormide muutmisel minevikulisteks muutub täismineviku ajavorm ennemineviku ajavormiks. 

Kolmandat, neljandat ja viiendat lauset võib kasutada ka lihtmineviku vormis. Sel juhul rõhutatakse tegevuste järgnevust üksteisele. Liitminevike puhul rõhutatakse tegevuste omavahelist sõltuvust ja nende toimumist eri aegadel. Kolmandas ja viiendas lauses rõhutatakse ühe tegevuse lõppemist (resultatiivsust), neljandas kogemust ja kuuendas lauses räägitakse protsessist.