Sirvi Autor "Leito, Ivo" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 31

Computational estimation of receptor-anion binding in solution
(Tartu Ülikool, 2014) Pung, Astrid; Leito, Ivo
Eesti barokiajastu meistri Christian Ackermanni artefaktide materjaliuuringud
(Tartu Ülikool, 2020) Heinlo, Sandra Lisbeth; Vahur, Signe; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesoleva töö raames uuriti Järva-Madise kiriku altari korpust, Kristuse ja lõunapoolse ingli kuju ning Koeru kiriku krutsifiksi. Nimetatud kohtadest võetud proovidele tehti põhjalikud värviuuringud, kasutades mikroskoopilisi, SEM-EDS, ATR-FT-IR spektroskoopilisi ja mikrospektroskoopilisi meetodeid. Tulemusena tuvastati kasutatud pigmendid, täiteained ja sideained ning selle põhjal öeldi, kas objektid kuuluvad Christian Ackermanni töökoja teoste hulka.
Erinevate indooli derivaatide happelisuse määramine atsetonitriilis
(Tartu Ülikool, 2023) Kõster, Kristjan; Leito, Ivo; Saame, Jaan; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Suurus pKa on keemias kasutusel kirjeldamaks ainete happelisi ja aluselisi omadusi. Konkreetsel happel või alusel on see väärtus aga igas lahustis erinev. Üheks väga sobivaks lahustiks happe-aluse uuringute jaoks on atsetonitriil, kus on välja töötatud spektrofotomeetriline tiitrimismeetod pKa väärtuste määramiseks. Kasutades seda meetodit leiti 9 erineva indooli derivaadi pKa väärtused atsetonitriilis. Need jäid vahemikku 22,12 – 29,91. Mõõdetud ainetest nõrgim hape on 7-nitroindool ja tugevaim on 5-nitroisatiin. Töö aitas täiendada hapete pKa skaalat atsetonitriili keskkonnas, eeskätt just nõrgemate hapete osas, kus seni oli happeid pigem vähe, ja aitas kaasa Dmitri Trubitsõni doktoritöö valmimisele.
Fluoroühendite pKa määramine atsetonitriili keskkonnas 19F tuumamagnetresonantsspektroskoopiat kasutades
(Tartu Ülikool, 2020) Parman, Elisabeth; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas töös töötati välja meetod fluoroühendite pKa ja pKaH väärtuste mõõtmisteks atsetonitriilis ning mõõdeti 7 happelisele fluoroühendile pKa väärtused ning 7 aluselisele fluoroühendile pKaH väärtused, kasutades selleks 19F tuumamagnetresonantsspektroskoopiat (TMR). Viidi läbi suhtelisi mõõtmisi ja arendatud meetodit võrreldi UV-Vis meetodiga. Töö tulemustena esitati pKa või pKaH väärtused kokku 14 ühendile ning neid saab kasutada referentsainetena tulevaste pKa või pKaH mõõtmiste juures.
Fluoroühendite pKa väärtuste määramine vesikeskkonnas 19F tuumamagnetresonantsspektroskoopiat kasutades.
(Tartu Ülikool, 2018) Parman, Elisabeth; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas töös mõõdeti 19 happelisele fluoroühendile pKa väärtused vees, kasutades selles 19F tuumamagnetresonantsspektroskoopiat (TMR). Viidi läbi nii absoluutseid kui ka suhtelisi mõõtmisi ja saadud tulemusi võrreldi ka kirjandusest leitud väärtustega. Töö tulemustena esitati usaldusväärsed pKa väärtused kõigile 19 ühendile ning neid saab kasutada referentsainetena tulevaste pKa mõõtmiste juures.
Hapete happelisuse määramine dimetüülformamiidi keskkonnas
(Tartu Ülikool, 2025) Lond, Miko; Lõkov, Märt; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Töös määrati 30 aine pKa väärtused dimetüülformamiidis (DMF), millest 15 olid karboküülhapped, 6 fenoolid, 6 CH- ja 3 NH-happed. Selle tulemusel saadi kooskõlaline pKa väärtuste skaala vahemikus 6,10 kuni 14,8 pKa ühikut, mis ankurdati 2,4-(NO2)2-fenooli pKa väärtuse külge. Ainete puhul, millel olid ka varasemalt avaldatud pKa väärtused DMF keskkonnas, langesid käesolevas töös määratud pKa väärtused kirjanduses avaldatutega enamasti hästi kokku, kuid karboksüülhapetel oli näha 12-st kõrgemate pKa väärtuste juures süstemaatilist langust mõõdetud pKa väärtuste suhtes DMF keskkonnas. Lisaks koostati ka korrelatsioon DMF keskkonnas mõõdetud pKa väärtuste ja kirjandusest leitud MeCN keskkonnas mõõdetud pKa väärtuste vahel. Eri aineklassidele leiti tugevad korrelatsioonid, kus karboksüülhapetel on DMF ja MeCN mõõdetud pKa väärtuste vahe keskmiselt 9, fenoolidel 10, CH-hapetel 11 ning NH-hapetel samuti 11. Uurides ainete struktuur-happelisus sõltuvusi leiti, et kõik mõõdetud pKa väärtused vastasid üldistele keemilistele teadmistele.
Hapete kahefaasilised pKa väärtused oktanool-vesi süsteemis
(Tartu Ülikool, 2021) Tammiste, Merili; Leito, Ivo; Selberg, Sigrid; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Süsteeme, mis koosnevad kahest omavahel mittesegunevast tasakaalulisest faasist, nimetatakse kahefaasilisteks süsteemideks. Ainete happelisust sellistes süsteemides väljendab nende kahefaasiline pKa ehk pKaow. Käesolevas bakalaureusetöös leiti 10 erineva NH-happe kahefaasilised pKa väärtused. Selleks tehti mõõtmised, kasutades UV/Vis-spektrofotomeetriat ja 1H tuumamagnetresonantsspektromeetriat. Saadud väärtuseid võrreldi ka vees ja atsetonitriilis leitud ühefaasiliste pKa väärtustega.
Happelisuse ja aluselisuse skaalade koostamine 1,2-difluorobenseenis
(Tartu Ülikool, 2022) Roomet, Helerin; Leito, Ivo; Lõkov, Märt; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Selles töös mõõdeti 11 happe ja 13 aluse suhtelised pKa ja pKaH väärtused 1,2-difluorobenseenis, kasutades UV-Vis spektromeetrilist meetodit ning loodi esmased happelisuse ja aluselisuse skaalad selles keskkonnas. Uuritud hapeteks olid 4 OH-hapet, 2 NH-hapet ja 5 CH-hapet. Uuritud alusteks oli 7 fosfaseeni ja 6 lämmastikheterotsüklit. Veenduti, et valitud UV-Vis spektromeetriline meetod on sobilik hapete ja aluste pKa ja pKaH väärtuste määramiseks 1,2- difluorobenseenis. Leiti, et hapete jaoks on 1,2-difluorobenseeni diferentseeriv võime parem kui atsetonitriilis ja sarnane 1,2-dikloroetaaniga. Aluste puhul leiti, et 1,2-difluorobenseeni diferentseeriv võime fosfaseenidele on parem kui atsetonitriilis, aga lämmastikheterotsüklite jaoks sarnane atsetonitriiliga. Loodud happelisuse ja aluselisuse skaalasid on võimalik kasutada lähtepunktina põhjalikumate happe-aluse tasakaalude uurimiste jaoks 1,2-difluorobenseenis.
Karbasoolil põhinevate makrotsükliliste retseptorite süntees kasutades takistatud uureasideme dünaamilist meetodit
(Tartu Ülikool, 2023) Petuhovs, Filips; Leito, Ivo; Mastitski, Anton; Rüütel, Alo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli arendada uus bis(karbasolüül)uureal põhinevate makrotsüklite sünteesistrateegia, mis kasutab dünaamilise kovalentkeemia reaktsioone, sealhulgas takistatud uureasideme meetodit. Töö käigus sünteesiti kuus ainet olemasoleva protokolli järgi, mille käigus täiustati mitmeid protseduuri etappe, mis parandas vaheühendite puhtust ja suurendas nende saagist. Süntees peatus di-tert-butüülitud vaheühendi sünteesimetoodika arendamise staadiumis. Teostati seitse korduskatset, millega prooviti läbi viia asendatud bis(karbasolüül)uurea tertbüülimist vask(II) katalüüsitud reaktsiooniga tert-butüül 2,2,2-trikloroatseetimidaadiga. Kasutati erinevaid puhastus- ja struktuuranalüüsi meetodeid.
Kooskõlaline happelisuse skaala 1,2-difluorobenseenis
(Tartu Ülikool, 2024) Roomet, Helerin; Lõkov, Märt; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas töös loodi kooskõlaline happelisuse skaala 1,2-difluorobenseenis (DFB), kasutades UV-Vis spektromeetrilist meetodit. Määrati 33 happe suhtelised ioonpaarsed pKa väärtused. Uuritud hapete seas on esindatud 21 CH-hapet, 7 OH-hapet ja 5 NH-hapet. DFB, atsetonitriili (MeCN) ja 1,2-dikloroetaani (DCE) happelisuse skaalade kooskõlalisuse parameetritest ilmnes, et CH-happed käituvad DFB keskkonnas usaldusväärsemalt ja on vähem tundlikud erinevatele kõrvalmõjudele lahuses, võrreldes OH- ja NH-hapetega. DFB ja MeCN vaheline pKa väärtuste korrelatsioon oli hea, mõningane ebakõla esines skaala alumises osas tugevate hapete piirkonnas. DFB ja DCE vaheline pKa väärtuste korrelatsioon oli väga hea. DFB keskkonnas koostatud happelisuse skaalas olevaid tugiväärtusi saab tulevikus kasutada teiste huvipakkuvate ainete pKa väärtuste määramiseks selles lahustis.
Kuumutussüsteemiga kulonomeetrilise Karl Fischeri titraatori parameetrite valideerimine
(Tartu Ülikool, 2015) Aro, Rudolf; Leito, Ivo; Jalukse, Lauri; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Ligniini laguproduktide jaotuskoefitsientide eksperimentaalne määramine ja modelleerimine COSMO-RS meetodiga
(Tartu Ülikool, 2017) Hernits, Kertu; Leito, Ivo; Tšepelevitš, Sofja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesoleva töö käigus uuriti eksperimentaalselt ligniini derivaatide ning lähedaste ühendite jaotuskoefitsiente 20 erinevas solvendipaaris ning hinnati saadud andmete abil COSMO-RS meetodi ennustusvõimet. Töö käigus leiti, et COSMO-RS meetodi võime ennustada jaotuskoefitsiente sõltub uuritavast ainest ning kasutatavast lahustist. Teisalt tuleb COSMORS meetodiga töötades olla ettevaatlik kasutades aineid, kus polaarsel asendusrühmal on mitu võimalust moodustada sisemolekulaarset vesiniksidet. Üldjuhul on eksperimentaalsete ja arvutuslike andmete kokkulangevus hea ja väärtused on omavahel tugevas korrelatiivses sõltuvuses.
Mõnede indikaatorainete happe-aluse omaduste määramine atsetonitriilis
(Tartu Ülikool, 2022) Männik, Annaliisa; Leito, Ivo; Lõkov, Märt; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Ainete happe-aluselisi omadusi kirjeldab nende pKa väärtus, mis sõltub konkreetset lahustist. Käesolevas uurimistöös leiti 9 katioonse happe pKa väärtusi atsetonitriili keskkonnas suhtelisel UV/Vis-spektrofotomeetria meetodil. Uuritud ainete pKa väärtused varieeruvad vahemikus 23.9 kuni 30.3 ning nende spektraalsed omadused UV/Vis spektrialas on väga sobivad pKa väärtuste mõõtmiseks ja võimaldavad neid kasutada referentsainetena edasistel pKa väärtuste määramistel samal meetodil.
Mõnede katalüsaatorite ja neile lähedaste ainete happelisuse uurimine atsetonitriilis
(Tartu Ülikool, 2017) Kirm, Helmi Ulrika; Lõkov, Märt; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas töös määrati 9 happe pKa väärtused atsetonitriilis. Määrati 3 katalüsaatori (asendajatega bensoehapped), 3 katalüsaatoritele sarnanevatele struktuuride ja 3 potentsiaalse referentshapete happelisus, et täiendada pKa väärtuste skaalat atsetonitriilis. 3 potentsiaalsest referentshappest kasutati ühte ka katalüsaatorite pKa väärtuste määramiseks. Happelisus määrati suhtelisel UV-Vis spektrofotomeetrilisel viisil veevabas keskkonnas. Tulemustest selgub, et happelised katalüsaatorid on tunduvalt happelisemad kui tavalised karboksüülhapped (näiteks bensoe- või äädikhape). Kõrge happelisus on tingitud elektronegatiivsetest asendajatest, sisemolekulaarsest vesiniksidemest anioonist ja karboksüülrühma välja pööramisest aromaatse tuuma tasandist.
Nõrkade NH-hapete happelisuse määramine atsetonitriili keskkonnas
(Tartu Ülikool, 2023) Kesküla, Carmen; Leito, Ivo; Lõkov, Märt; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas töös täiendati varasemalt avaldatud neutraalsete Brønstedi hapete pKa-skaalat atsetonitriilis. Skaalale lisati 15 aine – 12 aromaatse lämmastikheterotsükli ja 3 atsüklilise happelisustsentriga ühendi – happelisused atsetonitriili keskkonnas. Skaala nõrkade hapete piirkond sisuliselt ehitati ümber, sest seal oli varasemalt aineid vähe ning nendevahelised seosed olid vähem usaldusväärsed kui ülejäänud skaalas. Vaadeldi, kuidas mõjutab aromaatsete lämmastikheterotsüklite pKa väärtust lämmastikuaatomite ja aromaatsete tuumade lisandumine molekuli struktuuri. Mõlemal juhul leiti, et tegemist on hapestava efektiga. Uuriti ka varasemalt avaldatud korrelatsioonivõrrandite headust pKa ümberarvutusteks atsetonitriili keskkonda DMSO ja vee näitel. Võrreldes eksperimentaalseid ja arvutuslikke tulemusi järeldati, et DMSO on selles piirkonnas antud ainete korral pKa teisendusteks sobivam lahusti.
Orgaaniliste hapete mõju uurimine reaktsioonide kineetikale asendatud kinoliini kaudse hüdrogeenimisreaktsiooni näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Maksimov, Gleb; Lõkov, Märt; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas töös tehti katseid asendatud kinoliini kaudse hüdrogeenimisreaktsiooniga kasutades katalüsaatoritena Brønstedi happeid, et välja selgitada, kas reaktsioon sobib mudelreaktsioonina happeliste katalüsaatorite katalüüsivõime võrdlemiseks. Kasutati samu lähteaineid terve töö vältel ning varieeriti kasutatavaid happeid ja lahusteid. Katsed näitasid, et reaktsioon kulgeb ootuspäraselt. Andmete analüüsimisel kasutati arvutatud reaktsioonide kiiruskonstante, mis leiti, lähendades vähimruutude meetodi abil katse andmeid 1. ja 2. järku reaktsiooni kineetiliste kõverate võrranditele. Saadud tulemustes oli näha sõltuvust kasutatavast katalüsaatorist, lahustist ja ka katalüsaatori kontsentratsiooni suhtest lähteaine kontsentratsiooni. Lähtudes 1. järku reaktsiooni võrrandi põhinevatest andmetest rakendati Kimball–Collins'i teooriat: sellel põhineva mudeli abil oli võimalik anda kvantitatiivne hinnang eri katalüsaatorite katalüüsivõimele, mis ei sõltunud kontsentratsioonide suhtest. Kvantitatiivsed tulemused olid saadud 5 happelise katalüsaatori jaoks deutereeritud tolueenis ning 3 happelise katalüsaatori jaoks deutereeritud benseenis ning deutereeritud kloroformis. Oli võimalik tuvastada, et teatud happed omavad kõrgemat katalüütilist aktiivsust kui teised ning et katalüütiliste aktiivsuste suhted jäävad eri lahustites sarnasteks. Polnud võimalik tuvastada ühest seost katalüütilise aktiivsuse ning vastavate hapete tugevuse vahel.
Orgaaniliste hapete mõju uurimine reaktsioonide kineetikale Nazarovi tsükliseerumisreaktsiooni näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Maksimov, Gleb; Lõkov, Märt; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas töös tehti katseid Nazarovi tsükliseerumisreaktsiooniga kasutades katalüsaatoritena orgaanilisi Brønstedi happeid, et välja selgitada, kas reaktsioon sobib mudelreaktsioonina Brønstedi hapete kui katalüsaatorite karakteriseerimiseks. Katsed näitasid, et reaktsiooni iseloom ja selle kiirus sõltuvad tugevalt mitmetest parameetritest. Kõige suuremateks probleemideks osutusid piiratud päevadevaheline korratavus ning ebajärjepidev katalüsaatori moolprotsendi ja vee kontsentratsiooni mõju reaktsiooni kiirusele. Käesolevat tööd võib arendada sooritades rohkem eksperimente, milles tuleb varieerida vee kontsentratsiooni ja katalüsaatori moolprotsenti. Samamoodi on mõttekas püüda leida keemilises mõttes parem substraat, millega teostada tsükliseerumisreaktsiooni. Praegu saab käesolevas töös tehtud katseseeriate järgi väita, et Nazarovi tsükliseerumisreaktsioon ei sobi oma kapriissuse tõttu mudelreaktsioonina orgaaniliste Brønstedi hapete katalüütilise võime uurimiseks.
Paberi kvantitatiivne analüüs ATR-FT-IR spektroskoopilisel meetodil
(Tartu Ülikool, 2017) Eero, Liisa; Leito, Ivo; Vahur, Signe; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesoleva töö raames töötati välja paberis sisalduvate täiteainete kvantitatiivseks analüüsiks sobivad mudelid kasutades ATR-FT-IR spektreid ning PLS meetodit. Praktilise töö käigus valmistati paberid, mis sisaldavad erinevas kontsentratsioonis täiteaineid. Loodi 2 kahekomponendilist mudelit: 1) Tselluloos + kriit; 2) Tselluloos + kaoliin ning kolmekomponentne mudel: Tselluloos + kriit + kaoliin, Täiteainete jaotumist paberis jälgiti ATR-FT-IR miksrospektromeetriga. Täpsete täiteainete kontsentratsiooni välja selgitamiseks ning paberi valmistamisel tekkinud kadude hindamiseks teostati termogravimeetrilised uuringud. Väljatöötatud kahekomponendilist kriidi kvantitatiivset mudelit rakendati Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivipüsivale kartongile ning uuriti, kas kartong vastab nõuetele. Antud töös väljatöötatud kvantitatiivseid PLS mudeleid on võimalik rakendada paberis sisalduva kriidi ja kaoliini kontsentratsiooni määramiseks.
Perfluoropinakooli ja nonafluoro-tert-butüülalkoholi kasutamine eluendilisanditena kõrgefektiivses vedelikkromatograafias
(Tartu Ülikool, 2019) Lossmann, Krit; Veigure, Ruta; Kipper, Karin; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Töö eesmärk oli uurida kahe fluoroalkoholi kui eluendi lisandi – perfluoropinakooli ja nonafluoro-tert-butanooli – mõju eri analüütide, nii aluseliste kui ka happeliste omadustega, retentsioonile pöördfaasvedelikkromatograafias ning võrrelda ammooniumatsetaadiga. Töös viidi läbi iga eluendilisandiga mõõtmised kolmel pH-l: 8,5; 9,0 ja 10,0. Töö tulemusena kirjeldati fluoroalkoholide mõju eri analüütidele ja võrreldes ammooniumatsetaadiga tulid välja fluoroalkoholidele omased erinevused.
Pigmentide ja värvainete uurimine fluorestsentsspektromeetria meetodil
(Tartu Ülikool, 2021) Vanker, Elsa; Selberg, Sigrid; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas töös uuriti erinevate pigmentide, nii sideainega kui ilma, ja värvainetega värvitud villakiudude proovide fluorestsentsispektreid, et selgitada välja, mil määral on fluorestsentsspektromeetria meetod kasutatav ühe meetodina aitamaks pigmente ja värvaineid tuvastada. Tulemuste hindamiseks koostati saadud andmetest programmiga R ergastus- ja emissioonimaatriksid, millelt saab näha, kas ja kui intensiivselt proov fluorestseerib, kus asub(vad) proovi emissioonimaksimum(id) ja kui karakteristlikud on spektrid. Pigmentide tuvastamiseks see meetod pigem ei sobi, sest spektrid ei ole piisavalt karakteristlikud ja sideaine segab mõõtmist liiga palju. Tekstiilikiududele kantud värvaineid on selle meetodiga parem analüüsida, sest enamasti villa enda emissioon ei sega mõõtmisi. Sellegipoolest ei saa ainult fluorestsentsspektromeetria abil kindlalt öelda, mis värvainega on tegu ja seetõttu tuleks kaasata tuvastamiseks ka teisi meetodeid.