Sirvi Autor "Loogus, Terje, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 34

Animeseeriate “Naruto” ja “Naruti shippuden” inglis- ja saksakeelse dublaaži analüüs
(2016) Silm, Martin; Loogus, Terje, juhendaja; Miyano, Eri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Käesolev töö analüüsib animeseeria "Naruto" ja selle jätku "Naruto Shippuden", mis põhinevad Masashi Kishimoto mangaseerial "Naruto", Ameerika inglis- ja saksakeelset dublaaži. Töö jaguneb kaheks osaks: teoreetiliseks ja analüütiliseks osaks. Teoreetiline
Baltisaksa tekstide tõlgetest eesti keelde alates Teise maailmasõja lõpust kuni tänase päevani. Lisandusi eesti tõlkeloole
(2016) Bender, Reet; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida – lähtudes Eesti tõlkeloo laiemast raamistikust – baltisaksa tekstide tõlkelugu ning panna kokku andmebaas, mis kätkeks võimalikult täielikku ülevaadet Teise maailmasõja lõpust peale eesti keelde tõlgitud baltisaksa tekstide kohta. Nimetatud teemapüstituse vajaduse on tinginud kaks desideraatset asjaolu. Esiteks vajadus – lähtudes Eesti kultuurist kui tõlkekultuurist – Eesti tõlkeloo uurimise ja täiendamise järele, teiseks aga tarvidus tegeleda baltisaksa kultuuriloo kui Eesti kultuuriloo orgaanilise osa uurimisega. Mõlema küsimuse puhul üritab käesolev uurimus olla abiks lünkade täitmisel. Vajadus Eesti tõlkeloo järele tõstatati juba enam kui veerand sajandi eest ning erineva nurga alt on nimetatud teemapüstitusega ka tegeletud, üritades vastavat teadmist koondada. Nõukogude aja tõlkelugu on valgustanud Anne Lange ja Daniele Monticelli. Baltisaksa tekstide tõlkeid eesti keelde on varasemalt käsitlenud Liina Lukas5 ja Maris Saagpakk.
"Bitcoin, Blockchain und Kryptoassets: eine umfassende Einführung" valitud peatükkide tõlge ja tõlke analüüs
(Tartu Ülikool, 2019) Torop, Rene; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond; Loogus, Terje, juhendaja; Arold, Anne, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Nagu sissejuhatuses kirjeldatud, oli magistriprojekti eesmärk tõlkida Alexander Berentseni ja Fabian Schäri teose „Bitcoin, Blockchain und Kryptoassets” valitud peatükid eesti keelde ning analüüsida tõlkimisel tekkinud probleeme ja nende lahenduskäike. Töö alguses põhjendasin oma valikut teema aktuaalsusega. Tõin välja, et plokiahela näol on tegemist suhteliselt uue revolutsioonilis-disruptiivse tehnoloogiaga, mille mõju võib juba lähitulevikus avalduda rahandusvaldkonnast väljapoole. Lisaks avaldasin, et teemavaldkond pakub mulle ka isiklikult huvi.
Euroopa tõlkemagistri võrgustik ja liikmesülikoolide tõlkijakoolituse analüüs
(2015-06-18) Kõllamets, Kadi; Loogus, Terje, juhendaja
Magistritöö uuris lähemalt Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi algatatud Euroopa Tõlkemagistri projekti, mille eesmärgiks on ühtlustada tõlkekoolitust pakkuvate kõrgkoolide taset ning seeläbi tõsta tõlkijate ja tõlke kvaliteeti terves Euroopas. EMT projekt koondab erinevate ülikoolide tõlkeõppekavasid, kus lähtutakse tõlkeüliõpilaste koolitamisel kindlast EMT pädevusmudelist. Töö eesmärgiks oli teada saada, kuidas hindavad võrgustikus osalevad ülikoolid EMT projekti kogemust, millist kasu sellest endile ja tõlkeüliõpilastele näevad ning kuidas on EMT pädevused õppekavadesse rakendatud. Samuti oli autori eesmärgika tuua analüüsist välja häid näiteid Tartu ja Tallinna ülikoolide õppekavade arenduseks. Töö teooriaosa andis ülevaate EMT projekti algusest, väljatöötamise põhjustest, tõlkijatele ja tõlkekoolitajatele koostatud pädevusmudelitest, mida võrreldi asjakohase kirjandusega ja tõlkeuuringute kontekstis. Tööst ei puudu ka kriitiline vaatenurk projektile ja tõlkijate pädevusmudelile. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks koostas autor avatud küsimustega küsimustiku, mis saadeti EMT võrgustikus vähemalt viis aastat osalenud ülikoolide tõlkeõppekava juhtidele või õppekavaga seotud inimestele. Vastuseid laekus 11 ülikoolilt Euroopa erinevatest riikidest. Tulemuste tõlgendamisel rakendati kirjeldavat ja vertikaalanalüüsi. Analüüsi tulemusena selgus, et ülikoolid hindavad võrgustikus osalemise võimalust kõrgelt ning peavad projekti kasulikuks eelkõige kontaktide loomise seisukohast, aga leiavad ka, et osalus kannustab õppekava kvaliteeti arendama ja aitab püsida kursis arengutega tõlkealal. Samuti peetakse osalust projektis mainekaks ja prestiižseks, mis aitab püsida nähtaval nii riigisiseselt kui Euroopas tervikuna. Ehkki vastustest tulenes, et võrgustik toimib üpris hästi, tehti siiski ettepanekuid lihtsustada kandideerimisprotsessi ning arendada senisest enam võrgustikus osalevate üliõpilaste omavahelist suhtlust ja kogemuste vahetamist, samuti uurida põhjalikumalt vilistlaste edasise ametialase käekäigu kohta.
(Fehler-)Analyse von Google Translate am Beispiel der deutsch-estnischen Übersetzung
(Tartu Ülikool, 2021) Viisma, Argo; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Das Motiv für das Schreiben dieser Bachelorarbeit ist, dass maschinelle Übersetzung (bezie-hungsweise Google Translate) von vielen Menschen (einschließlich des Autors) benutzt wird, obwohl die Übersetzungen oft fehlerhaft sind. Aus diesem Grund dachte der Autor, dass es interessant wäre, zu untersuchen, welche Fehler bei der Übersetzung vom Deutschen ins Est-nische gemacht werden. Da in einer Bachelorarbeit nicht alle maschinellen Übersetzungsprogramme analysiert wer-den können, hat der Autor Google Translate als primäres Forschungsobjekt gewählt. Der Grund, warum GT gewählt wurde, ist seine Popularität und die nahezu synonyme Verwen-dung mit maschineller Übersetzung.
Filmide sihtkeelse pealkirjastamise eritlusmeetodi tuletamine
(Tartu Ülikool, 2018) Strohm, Jürgen; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Pealkirjad, konkreetselt just filmide pealkirjad on valdkond, mida tõlkealases akadeemilises kirjanduses on käsitletud võrdlemisi vähe. Käesoleva magistritöö autorile teadaolevalt on sellest kõige mahukamalt kirjutanud Cheang Ka Ian Justina (2005), Siret Laasner (2011), ja Maria Roosileht (2015). Esimene autor püüdis uurida erinevate tõlkemeetodite kasutamise tendentse ajavahemikus 1990-2002 Hong Kongi ja Taiwani kinolevisse jõudnud filmide pealkirjade tõlkimisel. Teine seadis eesmärgiks selgitada välja, kuidas mõjuvad filmipealkirjad kinokülastajale ning kuidas avaldub pealkirjades võimudiskursus. Kolmas üritas tuvastada, millist tõlkemeetodit kasutatakse originaalkujul ingliskeelsete filmipealkirjade tõlkimisel soome ja eesti keelde kõige sagedamini ning millised on erinevused ja sarnasused soome- ja eestikeelsete tõlgete vahel. Ükski nimetatud autoritest ei ole enda diplomitöös püüdnud välja töötada eritlusmeetodit spetsiaalselt filmide sihtkeelse pealkirjastamise tendentside välja selgitamiseks. Sellest johtuvalt võttis käesoleva magistriprojekti autor initsiatiivi kirjutada diplomitöö, mille eesmärgiks on uurida, kas ja kuidas oleks võimalik välja töötada meetod, mis võimaldaks tagasiulatuvalt ja korrapäraselt teha kindlaks filmide sihtkeelse pealkirjastamise tendentsid ehk uurida kui palju Eesti kinoekraanidele jõudvatest võõrsilt pärit filmide pealkirjadest tõlgitakse, kohandatakse, tuuakse üle muutmata kujul või muudetakse semantiliselt. Meetodi välja töötamise aluseks võttis töö autor Lucía Molina ja Amparo Hurtado Albiri artikli „Translation Techniques Revisited: A Dynamic and Functionalist Approach”, milles autorid moodustasid eelkäijate kontseptsioone ühildades 18 tõlketehnikast koosneva tõlketehnikate klassifikatsiooni kultuuriliste elementide eritlemiseks.
Fraseologismide tõlkimine Andrus Kiviräha romaani „Mees, kes teadis ussisõnu“ näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Taal, Mailiis; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Siinse magistritöö teema on fraseologismide tõlkimine. Magistritöö uurimismaterjal on Andrus Kiviräha romaan „Mees, kes teadis ussisõnu“ ning selle tõlked inglise ja saksa keelde. Töö eesmärk on anda ülevaade fraseologismide tõlkimisel tekkivatest probleemidest ja tõlkeviisidest, mida nende lahendamiseks kasutada saab, ning illustreerida neid näidetega eelnimetatud tõlgetest. Samuti tahan välja selgitada, millised on nende tõlgete ühised jooned fraseologismide tõlkimise perspektiivist ja kuidas need üksteisest erinevad. Töö käigus tahan teada saada: 1. Milliseid tõlkelahendusi on tõlgetes kasutatud? 2. Milliseid erinevusi või ühiseid jooni saab tõlkijate valikutes tuvastada? 3. Kuivõrd on romaani autori mõte tõlkes säilinud?
Guy Deutscheri teose: „Through the language glass: why the world looks differnt in other languages“ ühe peatüki ja epiloogi tõlge ja tõlkeprobleemide analüüs
(Tartu Ülikool, 2022) Imelik, Ingrid; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Islamiusuliste inimeste kujutamine Thilo Sarrazini teoses „Deutschland schafft sich ab” ja selle tõlkes „Saksamaa käib maha”
(2015-06-18) Kunder, Anni Marie; Loogus, Terje, juhendaja
Magistritöös analüüsiti, kuidas kujutatakse islamiusulisi inimesi Thilo Sarrazini teoses “Deutschland schafft sich ab” ja selle tõlkes eesti keelde. Kuna töö autori hinnangul võivad ühepoolse meediakajastuse tagajärjel kujuneda välja eelarvamused teistsuguse religioonivõi kultuuritaustaga inimeste suhtes, mis võivad omakorda viia ebavõrdsete sotsiaalsete oludeni ja n-ö nüüdisrassismini, otsustati tõlget ja originaali võrrelda kriitilise diskursuseanalüüsi abil. Meetodit on tõlke- ja originaalteksti võrdlemisel vähe kasutatud ning selleks pole töö autori teada loodud ka konkreetseid metodoloogilisi juhiseid. Küll aga on mõned tõlketeoreetikud arutlenud KDA ja tõlketeaduse seostamise võimaluste üle ning seda tegi erinevaid seisukohti võrreldes ja analüüsides ka siinse töö autor.
Juhusõnad Herta Mülleri romaanis "Atemschaukel" ja selle eestikeelses tõlkes "Hingamise kiige"
(Tartu Ülikool, 2014) Vägi, Sirje; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Katkendi tõlge Friedrich Glasli, Trude Kalcheri, Hannes Piberi raamatust „Professionelle Prozessberatung“ ja tõlke analüüs
(Tartu Ülikool, 2013) Kelder, Katre; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Keeltevaheline tõlge Tartu Ülikooli muuseumis
(Tartu Ülikool, 2022) Koduvere, Jolan Henriette; Loogus, Terje, juhendaja; Anderson, Jaanika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Kulturspezifische Elemente in der literarischen Übersetzung am Beispiel der dänischen und estnischen Übersetzung des Romans Die Vermessung der Welt von Daniel Kehlmann
(Tartu Ülikool, 2015) Flensburg Lend, Louise; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Kvaliteedi tagamine tõlkebüroodes Euroopa Liidu Nõukogu Eesti Keele osakonna ja suuremate rahvusvaheliste tõlkebüroode näitel
(2016) Tees, Yoko; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Meetmed, millega tõlketööde kvaliteeti tagatakse, on sarnased – või vähemalt võrsunud samast juurest – neile, millega ülejäänud tööstustooteid ja teenuseid pakkuv maailm oma teenuste-toodete kvaliteeti tagab. Olulisel kohal on ettevõtete soov teha oma kvaliteedi kindlus klientide jaoks silmanähtavaks ja selgelt mõistetavaks, mistõttu kasutatakse ka tõlketööstuses, sarnaselt muudele tööstusvaldkondadele, standardeid, mis reguleerivad tööprotsesse ja töövahendeid. Standardiseeritus tagab kliendile ühtse kvaliteediga tööd. Teisalt tuleb tunnistada, et nii klientide puudulikud teadmised kui ka liigne keskendumine ainuüksi standarditele võib tõlgete kvaliteeti negatiivselt mõjutada – mitte kõik kliendid ei ole tõlkevaldkonna spetsiifikast teadlikud ja ei oska seetõttu ka alati hinnata tõlkevaldkonnale eriomaseid meetmeid, mida ei pruugi olla ka kõigis standardites ära toodud, kuid mis on sellest hoolimata äärmiselt vajalikud. Näiteks rõhuvad mitmed Eesti tõlkebürood üldiste kvaliteedistandardite järgimisele (nt ISO 9001:2008), kuid need standardid ei nõua otsesõnu näiteks selliste kvaliteedimeetmete rakendamist nagu seda on tõlkeabiprogrammid või mitmesilmaprintsiip toimetamisel. See on vaid üks paljudest komistuskividest, mille tagajärjel on vähemalt Eestis valmivate tõlgete kvaliteet autori kogemuste kohaselt kohati üllatavalt erinev hoolimata sellest, et mitmete tõlkebüroode kodulehtedel on märge selle kohta, et järgitakse ühte ja sama kvaliteedi tagamise standardit. Võttes arvesse eelnevas lõigus toodud kaalutlused, soovib autor oma töös uurida kvaliteedi tagamise meetodeid suurimates Euroopa tõlkebüroodes ja Euroopa Liidu Nõukogu eesti keele osakonnas. Kuna tegemist on suurte asutustega, millel on tugev majasiseste tõlkijate baas ja kes teevad valdavalt koostööd pigem tõlkebüroode kui vabakutseliste tõlkijatega ning kelle jaoks on kvaliteet ja protsessid juba aja säästmise mõttes üliolulised, on autor veendunud, et nende protsessid on hästi sisse töötatud ja toimivad. Kvaliteedi tagamisel on keskpunktis klient ja tema soovid, ning ettevõtte edu võib lugeda tõestuseks toodete hea või soovidele vastava kvaliteedi kohta – vastasel juhul kliendid neid tooteid ei ostaks.
Lea Shaveri teose „Ending Book Hunger“ valitud peatükkide tõlge ja tõlkeprobleemide analüüs
(Tartu Ülikool, 2022) Kalu, Hedi-Liis; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Das Leben als semiotisches System am Beispiel des Werks Eduard von Keyserlings
(Tartu Ülikool, 2013) Rebane, Andres; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond
"Liivlased - ajalugu, keel ja kultuur" : eine Übersetzung ausgewählter Artikel und ihre Analyse
(Tartu Ülikool, 2018) Hubsch, Caroline; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Käesoleva magistriprojekti eesmärk oli valitud teaduslike artiklite tõlkimine (eesti keelest saksa keelde) ning tõlkeprotsessi analüüsimine, kusjuures kirjeldati probleeme ja nende lahendusi lähtudes valitud tõlketeooriast. Tõlgitud teosed on Urmas Sutropi artikkel “Liivlaste Metsepole maakonna ulatusest põhja suunas muistse iseseisvuse ajal” ja Karl Pajusalu artikkel “Salatsi liivi keel”, mis ilmusid mõlemad 2011. aastal kogumikus “Liivlased – Ajalugu, keel ja kultuur”.
Manuaali "KoGloss: korpuspõhine kollaboratiivne konstruktsioonide glossaarium ülikoolide keeleõppes ja kutsetegevuses" tõlge ja tõlkeanalüüs masintõlke seisukohast
(Tartu Ülikool, 2017) Mala, Martin; Loogus, Terje, juhendaja; ; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on tarbeteksti tõlke näitel välja selgitada, kas ja millisel määral on töö koostamise ajal (aastatel 2016 kuni 2017) kättesaadav masintõlge abiks tõlkimisel saksa-eesti suunal. Selle eesmärgi elluviimiseks on tõlgitud saksa keelest eesti keelde „KoGloss, korpuspõhine kollaboratiivne konstruktsioonide glossaarium ülikoolide keeleõppes ja kutsetegevuses“ manuaal. Tegu on tekstiga, mida võiks lugeda „keskmisest keerulisemaks“. Seejuures ei eeldata, et masintõlge oleks suuteline andma kohe ideaalset tõlget. Analüüsimisel keskendutakse eelkõige sellele, kas masintõlge aitab selle laadse teksti tõlkimisel aega ja vaeva kokku hoida või mitte. Idee KoGlossi manuaali tõlkimise jaoks andis minu juhendaja Terje Loogus, kes on samuti selle projekti liige. Minul endal oli soov teha midagi praktilist, mis oleks seotud minu elukutse valikuga. Minu päris algne plaan oli tõlkida ühte saksakeelset romaani, kuid see ei läinud kokku tõlkeõpetuse magistritöö nõuetega. Seega langes minu valik käesoleva teema kasuks.
Mathias Rohe raamatu „Der islam in Deutschland“ katkendite tõlge ja tõlke analüüs
(Tartu Ülikool, 2022) Ellermaa, Reet; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Pealelugemine audiovisuaalse meedia tõlkeliigina Saksa seriaali "Kirgede torm" kõnekeele tõlkimise näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Martinson, Merili; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond