Sirvi Autor "Must, Olev, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 31

listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Abielusuhe pärast esimese lapse sündi
(Tartu Ülikool, 2005) Luts, Kristi; Must, Olev, juhendaja; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Afekti omistusvea meetod kui grupitöö ja üksinda õppimisega seotud hoiakute uurimise vahend - psühhomeetriline analüüs
(Tartu Ülikool, 2015) Naudi, Mari; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kas afekti omistusvea meetodiga võiks saada hoiakute mõõtmisel usaldusväärse tulemuse. Valimisse kuulus 320 Tartu Ülikooli tudengit, vanuses 19-54. Katseisikud osalesid katses interneti vahendusel. Protseduur seisnes afekti omistusvea meetodi abil afekti ülekande hindamises ja selleks uuriti tudengite suhtumist grupitöösse. Tulemustest selgus, et grupis õppimine ja üksinda õppimine ei pruugi olla teineteise vastandid ning hoiakuid grupitöösse mõjutab pigem üldine elukogemus kui akadeemiline staaž. Afekti omistusvea meetodi kui mõõtmisvahendi analüüs kinnitas, et tegu on psühhomeetriliselt usaldusväärse vahendiga, kuid kas see on ka reaalset elu kajastab, peavad näitama tulevased uuringud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Akadeemilise ebaaususe mitmedimensionaalsus
(Tartu Ülikool, 2014) Ligi, Kadri; Täht, Karin, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Pilootprojektis uurin üliõpilaste hinnanguid erinevatele akadeemiliselt ebaausatele käitumistele. Seejuures on peamiseks eesmärgiks akadeemilise ebaaususe mitmedimensionaalsuse väljaselgitamine. Lisaks uurin dimensioonide seost soo, õppevormi ja õppeedukusega. Uurimismeetodina kasutan käesoleva töö jaoks koostatud akadeemilise ebaaususe küsimustikku. Faktoranalüüsi teel eraldati akadeemilise ebaaususe viiedimensionaalne struktuur. Faktorid nimetati: „Hinnatav töö“, „Eksam“, „Grupitöö“, „Rasked rikkumised“ ja „Plagiaat“. Selgus, et naised hindavad meestest tõsisemaks faktorit „Hinnatav töö“ (p=,001). Sama faktorit hindavad tõsisemaks ka üliõpilased, kelle keskmine hinne on kõrgem kui 3,0 võrreldes madalama keskmise hindega üliõpilastega (p<,05). Võrreldes statsionaarõppes olevate üliõpilastega, hindavad faktorit „Grupitöö“ tõsisemaks avatud ülikoolis olevad üliõpilased (p<,05).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Akadeemilise enesetõhususe skaala psühhomeetriliste omaduste hindamine
(Tartu Ülikool, 2012-03-15) Trump, Katrin; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The purpose of the present study is to evaluate psychometric properties of academic self-efficacy scale. Previous studies have found that acaedemic self-efficacy is multidimensional construct, so I would like to examine if the factors have common figures with characteristics. As the result of factor analysis I found three different dimensions, of which two it is possible to associate with self-efficacy directly and one factor associates indirectly. As I compared academic self-efficacy with criterion variable, it was found that criterions are more associated with two factors (effort and knowledge), and less associated with one factor (perseverance). I also found that scale needs additional research concerning characteristics of emotional quality, also many questions has to be reformulated.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Akadeemilise motivatsiooni skaala adapteerimine eesti keelde
(Tartu Ülikool, 2014) Smidt, Jana; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Mägi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärgiks on akadeemilist motivatsiooni mõõtva skaala teistkordne adapteerimine eesti keelde. Adaptatsioon toimus ingliskeelsest skaalast Academic Motivation Scale (AMS-C 28) College (CEGEP) Version ning toetuti Deci & Ryani (1985) enesemääratlemise teooriale. Esmakordne adaptatsioon aastal 2011 oli pigem tõlkimine ning skaalas esinesid puudujäägid. Skaalat aitasid adapteerida Tartu ülikooli psühholoogia eriala tudengid ning õppejõud, kes andsid oma hinnanguid erinevaid motivatsioonitüüpe mõõtvate väidete kohta. Küsimustikus olid nii Mägi (2011) poolt kui ka käesoleva töö raames koostatud väited. Viimased koostati põhjaliku teooriaga tutvumise tulemusena ning lähtuti ideest, et keeleliselt lihtsamatel väidetel on eeliseid keerukamate ees. Ekspertide hinnangute tulemusena sai koostatud kahedimenstiooniline akadeemilise motivatsiooni skaala eesti keeles, milles üliõpilased peavad hindama, kuivõrd (skaalal 1-7) iseloomustab iga üksikväide vastajat. Lõplikku skaalasse said osad nii varem olemas olnud, kui ka seminaritöö raames koostatud väited.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Differences in self-evaluations of male and female students of the institutes of higher education of Estonia
(Tartu Ülikool, 2012) Künnapas, Mikk; Täht, Karin, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
My aim in the present seminar paper was to find out whether the scores for males and females differ in academic and general self-efficacy, and in extrinsic and intrinsic motivation. Self-evaluations where measured with the academic self-efficacy scale (Üpraus, 2009), the Estonian version of the General Self-Efficacy Scale (Rimm and Jerusalemm, 1999) and the Estonian version of the Academic Motivation Scale (AMS-C 28) (Mägi, 2011). I used the SPSS program for my data analysis. The results showed that compared to males, females’ extrinsic motivation is significantly higher. The effect size is d=-0.416. Also females have higher intrinsic motivation than males. The effect size is d=-0.348. Additionally, females had higher mean level of academic self-efficacy than males. The effect size is d=-0.307. Only in general self-efficacy there were no significant gender differences found. Effect size is d=0.295.Possible reasons for the results are discussed and also the possibilities for further research.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kõrgkoolide matemaatika ja informaatika üliõpilaste enesetõhususe ja motivatsiooni võrdlus
(Tartu Ülikool, 2012) Einaste, Ingi; Täht, Karin, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Minu põhiliseks eesmärgiks antud seminaritöös oli uurida akadeemilise motivatsiooni ja enesetõhususe erinevust Eesti kõrgkoolides (Tartu ülikool, Tallinna ülikool, Tallinna tehnikaülikool ja Eesti infotehnoloogia kolledž) matemaatikat ja informaatikat õppivate üliõpilaste seas. Sealjuures vaatlesin soolisi erinevusi nii akadeemilises motivatsioonis kui ka akadeemilises enesetõhususes. Töö tähtsaks osaks oli ka Academic Motivation Scale (AMS-C 28) College (CEGEP) Version (AMS) kohandamine eesti keelde, et seda antud uuringus kasutada. Küsimustikud toimetati üliõpilasteni interneti vahendusel TÜPH uuringute keskkonnas. Tulemused näitasid, et naistel oli nii suurem motivatsioon kui ka enesetõhusus. Akadeemilise motivatsiooni tase erines vähesel määral Tallinna ülikooli ning Tallinna tehnikaülikooli vahel. Akadeemilises enesetõhususes leidus erinevus Eesti infotehnoloogia kolledži ning Tallinna tehnikaülikooli vahel. Andmeanalüüs näitas AMS-i kõrget sisereliaablust, Cronbachi α=0.76.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Esmakursuslaste motiveeritus, õpitulemused ja kõrgkooliõpingute katkestamine esimesel õppeaastal: longituuduuring
(Tartu Ülikool, 2015) Mägi, Mari-Liis; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Minu eesmärk antud magistritöös on uurida longituuduuringu raames Eesti kõrgkoolide üliõpilaste akadeemilise motivatsiooni (AM) muutumist, AM-i mõju üliõpilaste hinnetele ning kõrgkoolis püsimisele esimese õppeaasta jooksul. AM on seotud üliõpilaste õpitulemustega (Ryan & Deci, 2000a) ning püsimisega kõrgkoolis (Ratelle, Guay,Vallerand, Larose, & Senecal, 2007), mis muudab selle oluliseks uurimisobjektis haridusvaldkonnas. AM-i näol on tegemist ajas muutuva konstruktiga, mistõttu tuleks seda üliõpilaste kõrgharidusteed mõjutava tegurina uurida longituudselt. Uuringu valimisse kuuluvad Eesti kõrgkoolide esimese kursuse üliõpilased, kellel mõõdeti AM-i esime semestri alguses (osales 495 üliõpilast), pärast esimest semestrit (322 üliõpilast) ja pärast teist semestrit (210 üliõpilast). Analüüsist järeldus, et nii sisemises kui välises AM-is ilmnesid erinevused esimese ja teise mõõtmiskorra vahel. Mõlemal nähtus statistiliselt oluline langus. Sisemise AM-i puhul tulenes langus naistest, kuna meeste puhul sisemine AM tõusis. Teiseks selgus, et enne teist semestrit mõõdetud sisemine ja väline AM mõjutasid teise semestri keskmist hinnet. Kolmandaks ilmnes, et õpingute katkestamist ennustas üliõpilaste keskmine hinne – madalama keskmise hindega üliõpilased katkestasid tõenäolisemalt õpingud kui kõrgema keskmise hindega üliõpilased. Vajalikud oleksid edasised uuringut, et selgitada välja erinevaid tegureid, mis võiksid aidata ennusta üliõpilaste akadeemilist edu ja püsimist kõrgkoolis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haridustulemuste ja õpimotivatsiooni seos riigi majandusnäitajatega 29 Euroopa riigi näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Hirve, Hanna; Täht, Karin, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas seminaritöös uuriti, kas ja mil määral on erinevates riikides omavahel seotud õpilaste haridustulemused ja õpimotivatsioon ning kas ja kui suurt mõju väga heade tulemuste saavutamisel omab riigipoolne panus haridussüsteemi. Töös on kasutatud OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) poolt läbiviidud PISA (Program for International Student Assessment) 2009. aasta uuringu 29 Euroopa riigi andmeid ning Maailmapanga andmebaasi. Viidi läbi kahe muutujaga korrelatiivne uuring. Lisaks kasutati andmete lähendamiseks piirangule lähenevat kasvavat eksponentfunktsiooni ja lineaarset lähendust. Leiti, et eelpool nimetatud muutujad on omavahel positiivses korrelatsioonis. Käesolev uuring rõhutab hea hariduse olulisust riigi arengu puhul ja ka vastupidi, riigi investeeringud haridussektorisse on olulised õpilaste haridustulemuste kujunemisel. Tuleb luua head tingimused hariduse omandamiseks ning selleks peaks ka riik oma inimestesse investeerima ja seda läbi haridussektori toetuse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koolikeskkonna mõju õpilase enesekohastele hoiakutele. Teadus-, eliit- ja tavakooli õpilaste enesetõhususe ja enesehinnangu võrdlus
(Tartu Ülikool, 2012-03-06) Adov, Liina; Täht, Karin, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The main aim of this study was to find out if it is possible to discover big-fish-little-pond (BFLP) effect about the students’ general and academic self-esteem and self-efficacy beliefs without comparing students on their academic performance. I compared students who study in academically selective highschools, non-selective highschools and who attend Tartu University’s Scienceschool (Tartu Ülikooli Teaduskool). Also I paid attention to gender differences in self-cognitions and in BFLP. The questionnaire was presented to students in an electronic form through the TÜPH. Self-cognitions where measured with the Estonian version of Rosenberg Self-esteem Scale (Pullmann & Allik, 2000), academic self-efficacy (Üpraus, 2009) and perceived self-efficacy scale (Rimm & Jerusalem, 1988). The results showed that the scienceschool students had on average the highest self-image and academically selective school students the lowest. In the case of selective and non-selective schools the BFLP effect was evident for general self-efficacy and self-esteem. Possible reasons for the results are discussed and also the possibilities for further research.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kuidas erineb muusikalist kõrgharidust omandav üliõpilane tavaüliõpilasest enesekohaste hoiakute ja vaimse võimekuse poolest
(Tartu Ülikool, 2014) Soomann, Sandra; Täht, Karin, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö põhieesmärgiks oli uurida, kas ja mil määral erinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikalist kõrgharidust omandavate ja Tartu Ülikoolis õppivate üliõpilaste vaimsed võimed ning enesekohased hoiakud. Vaimse võimekuse test jaguneb sõnalise, matemaatilise ja ruumilise võimekuse alatestiks. Enesekohastest hoiakutest hinnati akadeemilist ja üldist enesetõhusust ning enesehinnangut ja sisemist ning välist motivatsiooni. Muusikaüliõpilaste enesekohased hoiakud olid kõrgemad kui Tartu Ülikooli üliõpilastel, kuid viimased said kõrgemaid skoore vaimse võimekuse testis. Olulist erinevust kahe grupi vahel ei esinenud vaid verbaalse võimekuse alatestis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kutse- ja tavakoolide õpilaste õpihoiakute erinevused
(Tartu Ülikool, 2012-03-14) Raigo, Kadri; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
In this paper I studied general self-efficacy, academic self-efficacy, general self-esteem, and academic self-esteem in high schools and vocational schools. I also studied the correlations between school grades and previously mentioned constucts. The sample comprised 263 students – 100 vocational school students and 163 high school students. I found that the vocational school students have significaly (t (257) = 3.97, p <.001) higher academic self-efficacy (M = 2.75, SD = 0.56) than high-school students (M = 2.46, SD = 0.57). This effect can be explained through the big-fish-little-pond effect (Marsh and Hau, 2003), which describes that academic self-concept of students is negatively correlated with the ability of their peers in school. Students in vocational schools also have higher academic self-evaluations (M = 2.37, SD = 0.68; comparing to high schools M = 2.05, SD = 0.80; t (256) = 3.28, p <.001). Statistically significant differences in general self-esteem and general self-efficacy between two groups were not found. This study shows significant correlations between the constructs and school grades.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lokaalse domineerimise efekt – replikatsioon
(Tartu Ülikool, 2013) Rozgonjuk, Dmitri; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Selles seminaritöös uurisin lokaalse ja üldise sotsiaalset võrdlust soodustava informatsiooni mõju enesehindamisele; tegemist on Zell’i ja Alicke’i publikatsiooni (2009) esimese uuringu osalise replikatsiooniga. Käesolevas uuringus osales 144 naissoost üliõpilast. Katseisikud täitsid sõnavaratesti, mille järel said nad valetagasisidet tulemuste kohta koos sotsiaalset võrdlust võimaldava informatsiooniga, ja hindasid seejärel oma sooritust ning verbaalseid võimeid. Analüüs näitas, et lokaalne võrdlusallikas avaldab enesehindamisele statistiliselt olulist mõju, kusjuures üldine informatsioon ei avalda enesehindamisele mõju, kui esitatakse ka lokaalne võrdlusallikas. Samuti ilmnes, et paremad katseisikud kehvasti sooritanud grupis hindavad end kõrgemalt kui kehvemate tulemustega katseisikud paremini sooritanud grupis. Seega lokaalne info domineerib üldise ees – see on kooskõlas lähteuurimusega (Zell & Alicke, 2009). Ühtlasi arutlen seminaritöös tulemuste, nende võimalike tekkepõhjuste, töö kriitika ning potentsiaalsete jätku-uuringusuundade üle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maa- ja linnakoolide õpilaste enesekohaste hoiakute võrdlus Tartu Ülikooli teaduskooli õpilaste näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Püsiäinen, Anita; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö põhiliseks eesmärgiks oli uurida maa- ja linnakoolide võimekate õpilaste erinevusi enesekohastes hoiakutes ning kontrollida õpiedu ja kooli asukoha koosmõju nende avaldumisele Tartu Ülikooli teaduskoolis osalejate peal. Enesekohaste hoiakutena käsitleti üldist ja akadeemilist enesehinnangut ning enesetõhusust. Enesekohaste hoiakute mõõtmiseks kasutati Rosenbergi Enesehinnangu skaalat (Pullmann ja Allik, 2000), akadeemilise enesetõhususe (Üpraus, 2009) ja tajutud enesetõhususe küsimustikke (Rimm ja Jerusalem, 1988). Õpiedukuse hindamiseks arvutati õpilase keskmine hinne, toetudes tema hinnangutele kõige enam saadavatest hinnetest mitmes aines. Tulemus näitas, et maa- ja linna taustaga õpilaste erinevus enesekohastes hoiakutes on seletatav nende kooliedu kaudu, mis avaldus linnas õppivate noorte puhul vastassuunalises ning nende maakoolides õppivate kaaslaste näol samasuunalises seoses keskmise hindega. Eelnevat seletati linnakoolide akadeemiliselt nõudlikuma keskkonnaga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Madala olulisusega testi tulemuste ennustamine üliõpilaste enesekohaste hoiakute, soo ja varasema õppekeskkonna kaudu
(Tartu Ülikool, 2014) Teder, Hanna Liisa; Täht, Karin, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Minu põhiline eesmärk oli uurida esimese kursuse tudengite näitel (N=539), kuidas aitavad madala olulisusega testi tulemust ennustada enesekohased hoiakud, sugu ja varasem õppekeskkond. Enesekohastest hoiakutest võtsin vaatluse alla sisemise ja välise motivatsiooni, akadeemilise ja üldise enesehinnangu ning akadeemilise ja üldise enesetõhususe. Tulemustest selgus, et naistel oli kõrgem väline ja sisemine motivatsioon ning akadeemiline enesetõhusus ja meestel kõrgem üldine enesetõhusus ning akadeemiline enesehinnang. Eliitkooli lõpetanud õpilastel oli kõrgem akadeemiline enesehinnang, võrreldes tavakoolis käinutega, ning eliitkoolis käinud tudengid sooritasid oluliselt paremini madala olulisusega testi. Kõige paremini aitas madala olulisusega testi tulemust ennustada akadeemilise enesehinnangu ja varasema õppekeskkonna mudel, mis seletas ära 25% testitulemuste hajuvusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mõistete äratundmise test kõne- ja keeleprobleemidega 5.-7. klassi laste eristajana
(2010-08-12) Luts, Kristi; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Must, Olev, juhendaja; Männamaa, Mairi, juhendaja
Magistriprojektis analüüsitakse mõistete äratundmise testi eristusvõimet kõne- ja keeleprobleemidega teismeliste õpilaste eristamiseks kontrollgrupist ning mälutesti ja Raveni Standardsete Progresseeruvate Maatriksite tulemuste seoseid mõistete äratundmise testiga. Mõistete äratundmise test on põhikoolile välja töötatud Kaufman- ABC-II mõistatuste alltesti (Kaufman & Kaufman, 1983; 2004) ja Wechsleri Intelligentsustesti Lastele – Neljanda Väljaande alatesti üldinformatsioon: arusaamine (Wechsler, 2005) eeskujul. Testi eesmärk on hinnata lapse võimet mitmest osast koosnevaid definitsioone mõista ja järelduse tegemisel arvesse võtta. Töös analüüsitakse mõistete äratundmist 5.-7. klassi diagnoositud kõne- ja keeleprobleemidega lastel (N=62) ja nende tulemusi võrreldakse kontrollgrupiga (N=114). Mõistete äratundmise testi tulemused olid kliinilises grupis madalamad, kuid statistiliselt oluliselt erinesid kontrollgrupist vaid kliinilise grupi 5. ja 6. klassi skoorid. Need klassid andsid ka kontrollgrupist statisiliselt oluliselt vähem vastuseid, mis arvestasid ülesandes esitatud tunnuseid. Mälutesti ja Raveni testi tulemused olid kliinilises grupis madalamad ning seosed mõistete äratundmise testi sooritusega leidsid osalist kinnitust. Edaspidi tuleks paranada mõistete äratundmise testi ülesannete sõnastusi, jätta liiga rasked ülesanded välja, parandada ja täiustada kodeerimisjuhendit ning uurida testi eristusvõimet ja psühhomeetrilisi näitajaid suuremal valimil.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Motivatsiooni roll vaimse võimekuse mõõtmisel ja testitulemuste tõlgendamisel
(Tartu Ülikool, 2015) Silm, Gerli; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Arvestades, kui palju kasutatakse inimeste omaduste ja võimete hindamiseks teste, sh saadud andmeid rahvusvahelisteks võrdlusteks, on tekkinud küsimus, kuivõrd näitavad saadud tulemused seda, mida sooviti mõõta, ning kuivõrd peegeldavad muid tegureid. Kuna taoliste testide täitmisel puuduvad tavaliselt testitäitja jaoks olulised tagajärjed, mis võib vähendada motivatsiooni ja pingutust testi täitmisel, käsitlesin käesolevas töös kahe motivatsiooninäitaja – enesekohase motivatsiooniküsimustiku (Student Opininon Scale, Sundre, 1999) ning APV (ajaline pingutus vastamisel) (Wise & Kong, 2005) – seoseid vaimse võimekuse testi skooriga ning kummagi meetodi omadusi motivatsiooni filtreerimisel. Valim on kogutud neljast erinevast uuringust, milles osalesid üliõpilased ja abituriendid erinevatest koolidest (N = 714). Leidsin, et kaks meetodit eristavad mittemotiveerituid motiveeritutest suhteliselt sarnaselt. Motivatsiooniküsimustik on filtreerimismeetodina rangem, st selle alusel loetakse mittemotiveerituteks rohkem testitäitjaid kui APV-indeksi alusel. See-eest võib APV-indeks olla objektiivsem näitaja, kuna tegemist on mitte-sekkuva meetodiga, samas kui enesekohaselt teatatud motivatsioon võib olla mõjutatud sotsiaalselt soovitavast vastamisest. Viimase puhul esines vastamises ka soolisi erinevusi. Mudel, kuhu peale kummagi motivatsiooninäitaja on lisatud ka kooliedukuse näitaja riigieksamite keskmise tulemuse näol ja sugu, seletab ligi 50% testitulemuse varieeruvusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpilaste hoiakud digiseadmete kasutamisse asukoha, soo ja klasside võrdluses
(Tartu Ülikool, 2016) Tüvi, Kristi-Maria; Must, Olev, juhendaja; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimuse eesmärk on uurida põhikooli õpilaste hoiakuid digiseadmete suhtes ning maa- ja linnakoolide õpilaste hoiakute erinevusi. Antud teemat on oluline uurida põhjusel, et positiivsete hoiakute ja võimaluste korral tahvelarvuteid õppetöösse integreerida, mille tulemusel võib õppetöö käik muutuda praegusest efektiivsemaks. Uuring põhineb küsitlusel, mis viidi läbi 305 maa- ja linnakoolide õpilase seas (vanuses 9-16), mille tulemused peegeldavad, kas nende hinnangul antud nutiseadmete lisamine õppetöösse mõjutab enesetõhusust ja ärevustaset, kas neil on huvi nende vastu ning kas see oleks kasulik. Kogutud andmete analüüs näitas varasematele uuringutele vastavalt (Enriquez, 2010), et õpilaste hoiakuid ei mõjutanud piirkondlik kuuluvus, st linna- ja maakoolides valitsevad sarnased arusaamad ning läbi selle ka sarnane pinnas nutiseadmete õppetöösse integreerimiseks. Õpilased demonstreerisid kõrget enesetõhusust ning tahvelarvuteid peeti kasulikeks ja huvipakkuvateks õppevahenditeks, mis ei tekita kasutamisel märkimisväärset ärevust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Riikide sotsiaal-majanduslikud erisused ja haridus
(2010-05-19T12:07:32Z) Kergand, Kadrin; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sisseastumistingimused ja akadeemiline edu Tartu Ülikooli 2010-2011 sisseastujate näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Paulus, Chris; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kolme Tartu Ülikoolis kasutusel oleva vastuvõtukriteeriumi – riigieksamite, akadeemilise testi ning sotsiaal- ja haridusteaduskonna erialakatse – seoseid õppeedukusega ülikoolis. Akadeemilise edukuse näitajateks on kaalutud keskmine hinne ja kogutud ainepunktide arv. Püüan välja selgitada parimad mudelid akadeemilise edu ennustamiseks nimetatud vastuvõtukriteeriumide põhjal koos kahe lisateguriga, milleks on üliõpilase sugu ja õppekoha finantseerimisallikas. Analüüs on läbi viidud 2010. ja 2011. aastal akadeemilise testi sooritanud ning Tartu Ülikooli immatrikuleeritud tudengitest koosneval valimil ja kummagi sisseastumisaasta kohta eraldi. Leidsin, et akadeemilise edu ennustamine ülikoolis oli kõige tugevamalt seotud riigieksamite ja üliõpilase sooga. Testitud mudelid ennustasid kaalutud keskmise hinde varieeruvusest 14-36% ning ainepunktide varieeruvusest 4-11%. Parimad mudelid olid ülikooli teise õppeaasta lõpuks saadud kaalutud keskmise hinde ennustusmudel, mis seletas 20% keskmise hinde varieeruvusest kogu valimil ning ülikooli esimese õppeaasta kaalutud keskmise hinde ennustusmudel erialakatse sooritanutel, mis seletas 36% hinde varieeruvusest. Naiste akadeemiline sooritus oli kõrgem kui meestel, kuid üllatusliku ja väga huvitava tulemusena leidsin, et just riigieelarvevälistel õppekohtadel oli meeste akadeemiline sooritus märkimisväärselt madalam kui naistel. Naiste puhul õppekoha finantseerimisallikas akadeemilisele sooritusele mõju ei avaldanud.