Sirvi Autor "Palu, Annegrete, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 30

Advokaatide, prokuröride ja kohtunike kasutatavad küsimuste tüübid täiskasvanute ristküsitlemisel
(Tartu Ülikool, 2025) Gross, Margit; Palu, Annegrete, juhendaja; Elkind, Elina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada välja, milliseid eri küsimuste tüüpe kasutavad advokaadid, prokurörid ja kohtunikud ristküsitlemisel nende enda hinnangul ja mil määral on ristküsitlemisel esitatavad küsimuste tüübid kooskõlas teaduskirjanduses käsitletuga ning eesti õigusega. Uurimuses osales 47 isikut (25 prokuröri, 12 advokaati, 10 kohtunikku) (27 naist, 20 meest) vanuses 26-64 aastat. Uurimuse käigus pidid osalejad vastama küsimustele selle kohta, milliseid erinevaid küsimuste tüüpe ning kui sageli nad ristküsitlemisel kasutavad. Uurimuse tulemustena selgus, et avatud küsimusi kasutatakse oluliselt rohkem kui kõiki teisi küsimusi, välja arvatud juhitud meenutust. Prokurörid kasutavad teistest ametigruppidest sagedamini vaba meenutust ja juhitud meenutust, kuid nad ei erine oluliselt advokaatidest. Advokaadid kasutavad võrreldes kohtunikega kõige meelsamini ja sagedamini suunavaid küsimusi, kuid kasutussageduse osas ei eristu nad oluliselt prokuröridest. Küsimuste tüüpide kasutamine on seotud sellega, milliseid eesmärke on nendega võimalik saavutada. Kuivõrd kõige sagedamini kasutatakse soovituslikke küsimuste tüüpe, siis peaks see tagama täpsemad ja infoküllasemad tunnistajate ütlused. Samas advokaadid ja prokurörid kasutavad kõige meelsamini avatud küsimuste kõrval ka suunavaid küsimusi, mis võivad aga mõjutada tunnistajate ütluste täpsust. Uuringu tulemuste usaldusväärsust on oluline kontrollida täiendavate uuringutega, kuivõrd tegemist oli väikese valimi ja enesehinnangutega. Kuigi enesehinnangute järgi rakendatakse meelsasti soovituslikke küsimusi, on oluline kindlaks teha, kas enesehinnangud ja tegelik praktika kattuvad.
Äratundmise täpsus ohvri ja pealtnägija vaatepunktist
(Tartu Ülikool, 2019) Lõoke, Siim-Sander; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Paljude kuritegude karistus sõltub suurel määral kannatanu võimest tunda ära kurjategija, kuid inimese mälu on tõestatud olema pingelistes olukordades ebatäpne. Äratundmisest sõltub kohtuprotsessis palju, seega on oluline uurida selle protsessi erinevaid külgi. Senised uuringud kasutavad valdavalt pealtnägija ehk kõrvalseisja vaatepunkti ja vaatepunktist tulenevat äratundmist on vähe uuritud. Käesolev uurimistöö uurib varguse äratundmise täpsust ohvri ja pealtnägija vaatepunktist. Selleks viidi läbi eksperiment, kus näidati katseisikule videosid nii ohvri kui pealtnägija vaatepunktist. Valim moodustati 339 inimesest (M = 25,69). Uuringust selgus, et varas tuntakse ohvri vaatepunktist suuremal määral ära (p = 0,01) ning ka kõrgema kindlushinnanguga (p = 0,03). Tulemused näitavad, et nägude tuvastamisel võiks ohvrite tunnistuste usaldusväärsust arvata kõrgemaks kui kõrvaltvaataja tunnistust, kuid vähese stressiga situatsioonides.
Äratundmisel tehtavate otsuste täpsus ja otsuse kindlushinnang samaaegse ja järjestikuse äratundmiseks esitamise rea korral
(Tartu Ülikool, 2019) Kalajas, Lauriine; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö eesmärk oli uurida, milline peaks olema äratundmiseks esitamise meetod (samaaegne või järjestikune), et äratundjate otsused oleksid võimalikult korrektsed. Samuti uuriti, kas ning kuidas on omavahel seotud äratundmisel tehtud otsuse korrektsus ning äratundja antud kindlushinnang samaaegse ja järjestikuse äratundmiseks esitamise rea korral. Eksperimendis osales 287 inimest. Eksperimendi esimeses osas vaatasid katseisikud viit videot vargusest, pärast mida pidid nad äratundmisreast identifitseerima kurjategija ning andma oma otsuse kohta kindlushinnangu. Töös leiti, et äratundmise täpsus ei sõltu äratundmiseks esitamise meetodist. Samuti leiti, et mida kõrgem on äratundja antud kindlushinnang pärast otsuse tegemist, seda täpsem on otsus.
Äratundmisotsuse täpsus ja kindlushinnang
(Tartu Ülikool, 2020) Rahula, Dagmar; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Politseipraktikas tuleb ette juhtumeid, kus puuduvad muud asitõendid peale pealtnägija tunnistuse. Selleks, et veenduda pealtnägija identifitseerimisotsuse õigsuses, kasutavad kohtunikud pealtnägija antud subjektiivset kindlushinnangut oma otsuse kohta. Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kas pealtnägija pärast otsust antud kindlushinnang ennustab äratundmisotsuse täpsust. Eksperimendis osales 417 katseisikut, kelle keskmine vanus oli 25.55 aastat. Katses tehti kokku 3125 otsust. Eksperimendis vaatasid katseisikud viit videot, mis kujutasid vargust. Seejärel pidid katseisikud äratundmisreast identifitseerima kurjategija ning hindama, kui kindlad nad oma otsuses olid. Andmeid analüüsiti üldistatud lineaarse segamudeli, punkt-biseriaalse korrelatsioonikordaja, kalibreerimiskõvera ning kindlushinnangu ja äratundmistäpsuse vahelise seose analüüsi abil. Töö tulemustest selgus, et pärast otsust antud kindlushinnang ennustab äratundmisotsuse täpsust. Seega on kindlushinnang usaldusväärne indikaator otsuse täpsuse hindamiseks olukordades, kus muud asitõendid puuduvad.
Äratundmisotsusele järgnev isikukirjeldus kui äratundmistäpsuse ennustaja
(Tartu Ülikool, 2025) Heinrichsen, Rainer; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Äratundmisotsusele järgnevat isikukirjeldust on politseipraktikas kasutatud äratundmisotsuse usaldusväärsuse hindamisvahendina, kuid selle seoseid äratundmistäpsusega on vähe uuritud. Käesolevas töös uuriti äratundmistäpsuse seoseid otsusele järgneva kirjelduse pikkuse, nimetatud tunnuste hulga ja kongruentsusega. Lisaks võrreldi viimaseid kindlushinnangu küsimisega. Valimiks oli 276 katseisikut, kes vaatasid lavastatud videot vargusest ja proovisid järgnevast äratundmisreast tuvastada isikut, kes võis, aga ei pruukinud seal olla. Seejärel põhjendasid katseisikud, mille alusel nad otsuse tegid ja andsid kindlushinnangu. Viimased kaks olid sõltuvalt katsetingimusest erinevas järjekorras. Leiti, et isikukirjelduse ja äratundmistäpsuse seose suund võis sõltuda sellest, kas videos nähtud isik oli reas. Üldisemates gruppides, sh üldvalimis, polnud isikukirjeldus üldjuhul äratundmistäpsusega seotud. Samas ennustas kindlushinnang äratundmistäpsust ainult üldvalimis. Järelikult võib kindlushinnangu küsimine olla politseipraktikas kasulikum, kui otsusele järgnev isikukirjeldus väärib enamat uurimist.
Ausate äratundmisridade koostamine ning kasutamine eksperimentaalses teaduses ja politseipraktikas
(Tartu Ülikool, 2018) Voo, Karl; Palu, Annegrete, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Pealtnägijate tunnistusi loetakse kohtusüsteemides tugevateks tõenditeks, kuid valed kahtlusaluste tuvastused tunnistajate poolt on kõige sagedasemaks valesti süüdimõistmise põhjuseks. Politseipraktikas on laialt levinud äratundmisridade kasutamine kurjategijate tuvastamiseks, kus kahtlusalune on esitatud endale sarnaste segajatega äratundmisreas, millest kuriteo tunnistaja peab tuvastama kuriteo sooritanud isiku. Antud uurimistöö eesmärk oli koostada lähtuvalt kaasaegseimatest õigus- ja psühholoogiateaduse praktikatest 10-liikmelised äratundmisread, ning hinnata nende kallutatust, efektiivset suurust, sihtmärkide silmatorkavust ning teiste segajate sarnasust sihtmärkidele. Loodud äratundmisread leiavad rakendust edasises teadustöös.
Eesti noorte radikaliseerumise põhjused ja neile sobiva deradikaliseerumisprogrammi alused
(Tartu Ülikool, 2025) Laht-Ventmann, Jana; Maiberg, Heidi, juhendaja; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev magistritöö keskendub noorte radikaliseerumise ja deradikaliseerumise küsimustele Eesti kontekstis. Äärmuslike ideoloogiate levik ja noorte liitumine radikaalsete organisatsioonidega on ülemaailmne probleem, mis ohustab ühiskonna sidusust, suurendab polariseerumist ning võib viia poliitiliselt motiveeritud vägivallani. Kuigi Eestis on senini olnud vähe otseseid kokkupuuteid radikaliseerunud noortega, on viimaste aastate juhtumid (nt Feuerkrieg Division) näidanud, et probleem on ka siin aktuaalne ning vajab sihipärast käsitlemist. Töö eesmärk oli välja selgitada, milline peaks olema Eestis rakendatav noorte deradikaliseerumisprogramm. Selleks uuriti noorte radikaliseerumise põhjuseid, tõhusaid sekkumisviise ning võrreldi teiste riikide praktikate sobivust Eesti kultuuriruumi. Andmete kogumiseks viidi läbi intervjuud Eesti prokuratuuri, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti esindajatega ning ühe endise äärmuslasega, samuti analüüsiti välisriikides rakendatavate deradikaliseerumisprogrammide kogemusi. Lisaks koostati kava deradikaliseerumisprogrammi mõju uuringu läbiviimiseks. Uuringu tulemused näitavad, et noorte radikaliseerumine on seotud nii individuaalsete kui ka sotsiaalsete ja ühiskondlike teguritega. Perekondlikud probleemid, madal enesehinnang, kuuluvusvajadus ja sotsiaalsete oskuste puudulikkus loovad soodsa pinnase radikaliseerumiseks. Samuti mängib olulist rolli radikaalsete ideede levik internetis, eriti olukorras, kus noortel puuduvad kriitilise mõtlemise oskused. Makrotasandil mõjutavad radikaliseerumist majanduslikud raskused, ühiskondlik lõhestatus, geopoliitilised pinged ja sihipärane mõjutustöö (nt välismaised propagandakanalid). Deradikaliseerumiseks on oluline, et noor mõistaks oma seniste vaadete ja käitumise sobimatust ning tunnetaks vajadust muutuseks. Töö tulemused rõhutavad, et efektiivne deradikaliseerumisprotsess eeldab sotsiaalset tuge, püsivat usalduslikku suhet ning keskkonda, mis võimaldab noorel arendada positiivset identiteeti. Lisaks on oluline pakkuda alternatiivseid tegevusi ja arenguvõimalusi, mis aitavad noorel leida uue tähenduse ja kuuluvuse väljaspool radikaalseid gruppe. Eestis rakendatav deradikaliseerumisprogramm peaks olema personaalne, pikaajaline ja usaldusel põhinev. Keskseks elemendiks on individuaalne mentorlus, mis pakub järjepidevat tuge, aitab noorel arendada sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning taastada enesehinnangut. Programmi oluline osa on koostöö koolide ja peredega, samuti endiste äärmuslaste kogemuste kaasamine, et pakkuda noortele usaldusväärseid eeskujusid. Eesti deradikaliseerumisprogrammi mõjuhindamine võiks toimuda läbi kvalitatiivsete intervjuude ja küsitluste, mis hindavad noorte kogemusi, enesehinnangut ning osalust programmis. Kokkuvõttes järeldatakse, et Eestis on vajalik teadlikult kavandatud, kultuurikonteksti arvestav noorte deradikaliseerumisprogramm, mis aitab ennetada radikaliseerumisega seotud riske, toetab noorte turvalist arengut ja soodustab nende taasintegreerumist ühiskonda.
Eksperimentaatori mõju isikute tuvastamise katses
(Tartu Ülikool, 2020) Ingver, Ingovar; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kas eksperimendi läbiviijad mõjutasid katseisikute otsustustäpsust isikute tuvastamise katses. Katses osales kokku 527 inimest, kes tegid 3940 äratundmisotsust. Eksperimendi käigus pidid katseisikud vaatama viit videot vargustest, pärast video vaatamist pidid nad identifitseerima fotoseeria põhjal, kas seerias kajastatavad isikud olid videos nähtud kurjategijad.Analüüsi tulemusena leiti, et antud eksperimendi puhul puudub eksperimentaatori mõju äratundmise täpsusele. Sellegi poolest leiti, et eksperimentaatorite sugude ja katseisikute sugude vahel on statistiliselt oluline seos. Lisaks tuvastati ka statistiliselt oluline seos eksperimentaatorite ja katseisikute vanuste vahel. Tõenäoliselt on need seosed tingitud asjaolust, et eksperimentaatorid värbasid eksperimenti samast soost ja vanusegrupist lähituttavaid.
Erialade ja näoomaduste seos
(Tartu Ülikool, 2019) Malken, Birgit; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuriti, milliseid näoomadusi seostatakse juristi, geenitehnoloogi, hambaarsti, õpetaja või näitleja erialadega. Vaadati ka näoomaduste seoseid valdkondadega. Stereotüüpide uurimine on oluline sotsiaalse taju mõistmiseks; see omakorda aga teiste tunnete ja käitumise paremaks ennustamiseks. Uurimistöö raames viidi läbi katsed, mille käigus pidid katseisikud kokku viima juhuslikult näidatud fotod ning erialad. Tulemustest selgus, et on mõned näod, mida seostatakse statistiliselt oluliselt rohkem kindlate ametitega. Samuti leiti statistiliselt oluline seos ametite ning näo sümmeetria, nina laiuse ja näokuju vahel. Võib oletada, et stereotüpiseerimine ei pruugi olla vaid ühetasandiline nähtus ning tulevikus oleks vaja selle välja selgitamiseks uurida teemat laiema valimi ning tasakaalustatumate tingimustega.
Erinevate sündmuse-eelsete instruktsioonide mõju isikute äratundmistäpsusele
(Tartu Ülikool, 2025) Riiv, Carmen; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli teada saada, kas ja kuidas mõjutavad erinevad sündmuse-eelsed instruktsioonid hilisemat äratundmistäpsust, vastaja kindlushinnangut oma otsuses ning kindlushinnangu ja äratundmistäpsuse vahelist seost. Andmeanalüüs viidi läbi 387 katseisiku andmetega (85.79% naised, keskmine vanus 33.44 aastat). Katseisikud vaatasid varguse videot, millele eelnes üks neljast sündmuse-eelsest instruktsioonist. Seejärel esitati neile äratundmisrida ning osalejad pidid otsustama, kas videos nähtud isik on reas esindatud või mitte. Tulemused näitasid, et sündmuse-eelsed instruktsioonid tervikuna ei mõjutanud äratundmistäpsust. TP tingimuses avaldus võrreldes üldsõnalise instruktsiooniga eelseisvast äratundmisest teavitava instruktsiooni korral positiivne efekt äratundmistäpsusele. Sündmuse-eelsed instruktsioonid mõjutasid kindlushinnangut – kombineeritud instruktsiooni korral oli kindlushinnang statistiliselt oluliselt kõrgem kui üldsõnalise ja naisterahva näole suunatud instruktsiooni korral. Sündmuse-eelsed instruktsioonid tervikuna ei mõjutanud kindlushinnangu ja äratundmistäpsuse vahelist seost. Teatud tingimustes statistiliselt olulised interaktsiooniefektid siiski avaldusid. Tulemused viitavad, et sündmuse-eelsete instruktsioonide mõju on pigem tagasihoidlik ja piiratud ning sõltub katsetingimustest.
Erinevused veebi- ja laborikeskkonnas läbi viidud eksperimendi vahel
(Tartu Ülikool, 2021) Mändmets, Kevin; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uuringu eesmärgiks oli võrrelda erinevusi labori- ning veebieksperimendi tulemuste vahel, viies läbi näotuvastuse eksperimendi nii laboris (n = 665) kui ka veebis (n = 1073). Veebiuuringud viidi läbi, kasutades MTurk keskkonda. Mõlemas uuringus pidid katseisikud vaatama kolme kuni viit videot, milles oli kujutatud vargust. Peale igat videot pidid nad äratundmisreast identifitseerima videos nähtud naised. Tulemused näitasid, et võrreldes laboritingimusega, oli äratundmistäpsus veebis 15% võrra madalam. Lisaks leiti, et kuigi äratundmistäpsus erines katsekeskkondade vahel, oli nii veebi- kui laborikeskkonnas ainsaks äratundmistäpsust statistiliselt oluliselt mõjutavaks muutujaks kurjategijate arv videos. Kindlushinnang enda otsusele oli veebis keskmiselt 14.45% võrra madalam. Antud tulemuste erinevust võis põhjustada katseisikute tähelepanematus katse ajal. Nendest tulemustest hoolimata oli veebis osalenute hinnang enda keskendumisele kõrgem, kuigi teised tulemused seda ei kinnita. Seega võib järeldada, et tähelepanu nõudvate ülesannete puhul on veebitingimuse puhul tulemused võrreldes laboritingimusega halvemad.
Eyewitness identification: Victims versus bystanders
(Tartu Ülikool, 2021) Kilp, Triinu; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kahtlusaluste tuvastamise järjekorra valiku mõju äratundmise täpsusele
(Tartu Ülikool, 2019) Jürioja, Liis; Kask, Kristjan, juhendaja; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kuriteo pealtnägijate tunnistused on kriminaalmenetluses oluliseks tõendusmaterjaliks, kuid siiski võivad need olla eksitavad. Magistritöö eesmärgiks oli uurida mitme kahtlusalusega kuriteo puhul tunnistaja valiku mõju kahtlusaluste tuvastamise täpsusele. Uurimuses osales 120 katseisikut, kellele esmalt näidati katsevideot lavastatud kuriteost. Peale katseosade täitmist pidid katseisikud samaaegse äratundmiseks esitamise ridade abil tuvastama varasemalt nähtud kahtlusalused. Tuvastamisel sai kas katseisik ise valida ridade esitamise järjekorra või mitte või näidati ridasid vastupidises järjekorras katseisiku valikule. Magisitröö käigus uuriti nii tuvastamise täpsust kui kindlushinnangut. Kui tunnistajal on võimalus ise otsustada, millise kahtlusaluse kohta käivat rida ta soovib esmalt tuvastama hakata, siis on äratundmise täpsus kõrgem võrreldes sellega, kui ta ise otsustada ei saa. Kõrgem kindlushinnang ei omanud seost täpsema tuvastamise ja tuvastamise järjekorra vahel. Tulemustest võib järeldada, et tunnistaja valik tuvastamise järjekorrale võib olla abiks tõhusama kurjategijate tuvastamise protsessi toetamisel ning vajaks edasist uurimist.
Kahtlustatava ülekuulamise hea tava
(Tartu Ülikool, 2022) Vingertšuk, Nicole; Soo, Anneli, juhendaja; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
Katsekordade mõju äratundmistäpsusele
(Tartu Ülikool, 2019) Leevand, Annika; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kindlaks teha, kas katsekordadel on mõju (nt harjutamise või õppimise efekti tekkimise näol) katseisiku hilisemale äratundmistäpsusele mitmeosalises katses. Mitmeosaliste katsete mõju uuriti eksperimendiga, kus katseisikutele näidati viite varguse videot (ühes vargust ei toimunud) ning pärast iga videot tuli neil teha sõltuvalt kurjategijate arvust videos kas üks või kaks äratundmisotsust. Tulemused näitasid, et õigete ja valede vastuste jaotuses katsekordade vahel ei olnud statistiliselt olulist erinevust. Teise uurimisküsimusena vaadati, kas katsekorra (kus vargust ei toimunud) ja katseisiku enda hinnangu (kas seal videos vargus toimus või mitte) vahel esineb seos ja leiti, et kahe muutuja vaheline seos ei olnud statistiliselt oluline. Katseisikute raportitest nähtus, et kõige rohkem pöörasid katseisikud videote vaatamisel tähelepanu nägudele, seejärel tegevusele. Uurimistöö peamine järeldus on, et mitmeosalistel katsetel ei ole mõju katseisikute äratundmistäpsusele ning selliste katsete läbiviimine on sisemiselt ja välimiselt valiidne.
Kuriteo tunnistaja rolli mõju äratundmistäpsusele
(Tartu Ülikool, 2021) Sarap, Mariin; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöös uuriti tunnistaja rolli mõju äratundmistäpsusele ning lisainstruktsioonide mõju ohvri rolli sisseelamisele. Valimi moodustasid 783 (515 naist, M=25,76) põhiuuringus (N=641, neist 400 naist, M= 26,09) ja lisauuringus (N=142, neist 115 naist, M=24,31) osalejat. Katseisikud vaatasid viite videot vargusest kas esimese või kolmanda isiku vaatest. Lisauuringus anti igale katseisikule video eelselt instruktsioon mina-tegelase rolli võtmiseks. Peale igat videot pidid katseisikud videos nähtud isiku äratundmisreast tuvastama. Leiti, et rolli sissevõtmisele suunavad instruktsioonid suurendasid minavormi kasutamist. Lisaks leiti, et ohvri tingimuses tehti statistiliselt oluliselt täpsemaid äratundmisotsuseid kui pealtnägija tingimuses. Kaasatud ohvri rollis katseisikute äratundmistäpsus ei erinenud pealtnägijatest ega ohvritest. Tulemuste põhjal ei saa kindlalt väita, et kaasatus ei mõjuta äratundmistäpsust ega seda, et lisainstruktsioonid on efektiivsed kaasatuse suurendamiseks.
Nägude äratundmise ja identifitseerimise seos töötluse sügavusega
(Tartu Ülikool, 2018) Ristimets, Jan; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uuriti, kas ja kuidas mõjutab töötluse sügavus nägude õppimisel nende hilisemat äratundmist ning kas on olemas seos fotodelt äratundmise ja videolt identifitseerimise vahel. Eksperimendis osales kokku 116 inimest. Eksperimendi esimeses pooles õppisid katseisikud sügava ning pindmise töötluse astmel erinevaid nägusid ning hiljem pidid nad need ära tundma, selgitates ka äratundmise otsust. Teises osas nägid katseisikud videosid, kus pandi toime vargus ning hiljem pidid äratundmise ridadest identifitseerima varguse toime pannud inimese. Töös leiti, et sügaval töötlusel õpitud nägusid suudetakse paremini ära tunda kui pindmisel töötlusel õpitud nägusid ning lisaks tuleb sügaval töötlusel õpitud nägude äratundmisel meelde ka rohkem seoseid ja mälestusi näo varasemast nägemisest. Samuti leiti, et äratundmise ning identifitseerimise otsused erinevad omavahel, kus äratundmise otsus on täpsem kui identifitseerimise otsus.
Nägude äratundmisvõime ja sellele antud enesekohase hinnangu seosed kahtlustatava tuvastamisega
(Tartu Ülikool, 2020) Lindepuu, Maren; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Noorte täiskasvanute kohtlemine kriminaalmenetluses: prokuratuuri noorte täiskasvanute kohtlemise põhimõtete analüüs
(Tartu Ülikool, 2025) Ivanova, Uljana; Soo, Anneli, juhendaja; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond. Karistusõiguse osakond
Otsuse tegemise aeg kui äratundmise täpsust ennustav faktor
(Tartu Ülikool, 2020) Hiiuväin, Kenet; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Pealtnägija tunnistus on kuriteo lahendamisel politsei jaoks osutunud määravaks faktoriks. Käesoleva uurimuse eesmärk oli tuua empiirilisi andmeid otsuse tegemise aja ja äratundmise täpsuse seose vahel, sest siiani on leitud vastakaid tulemusi, mis ei ole piisavad konkreetse järelduse toomiseks. Eksperimendis osales 1815 katseisikut, kes tegid kokku 8196 äratundmisotsust. Vanusepiirang oli 18-82 ning valimi keskmine vanus oli 37.25 aastat. Tegemist oli 2x2x2x2 segakatseplaaniga, kus katseisikutele esitati kolm videot, milles võis toimuda või mitte toimuda vargus. Seejärel esitati äratundmisrida, kus katseisikud pidid identifitseerima sihtmärgi(d). Tulemustest selgus, et otsuse tegemise aeg on äratundmise täpsust ennustav faktor ainult samaaegsest äratundmisreast valijate korral ja järjestikuse rea korral. Seega tuleks uuringuid jätkata, et täielikult mõista otsuse tegemise aja seost identifitseerimise õigsusega.