Browsing by Author "Talving, Liisa, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 22

Brexiti mõju euroskeptitsismile Lõuna-Euroopas
(Tartu Ülikool, 2021) Põdra, Lenne Lotta; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Brexit ehk Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust lõi ühenduse jaoks täiesti uue pretsedendi, olles Euroopa Liidu ajaloos esimene liikmesriik, mis on Liidust lahkunud. Ühe suure jõu lahkumine võib teistele liikmesriikidele olla kas eeskujuks või hoiatuseks. Kindel on aga see, et tegu oli pika protsessiga, mille tulemust ei näinud keegi ette ning mille põhjused ei ole endiselt täiesti selged. Lõuna-Euroopa riigid on välja paistnud oma vähese Euroopa-vastasusega, seega tulevad töös vaatluse alla just viis Lõuna-Euroopa riiki, et näha, kas ja mil määral on Brexit mõjutanud nendes riikides range euroskeptitsismi esinemist ehk soovi Euroopa Liidust lahkuda. Itaalia, Kreeka, Hispaania, Portugali ja Küprose eurohoiakuid vaadeldakse perioodil 2012–2020 ning muutuste kaardistamiseks kasutatakse Eurobaromeetri andmeid, mille põhjal sooritatakse kvantitatiivne analüüs. Töö tulemusena selgus, et viiest riigist neljas oli pärast Brexitit range euroskeptitsism vähenevas trendis. Erandiks oli ainult Itaalia, kus oli skeptilisus avalikus arvamuses hoopis tõusuteel. Kuigi Brexit võis olla üheks eurohoiakute mõjutajaks, siis mängisid riikide jaoks olulist rolli ka erinevad kriisid, parteide ja eliidi hoiakud, majanduslikud faktorid, sotsiaalne tunnetus ja palju muud. Kuigi trendide muutusi saab kaardistada ja analüüsida aastate lõikes nii enne kui ka pärast Brexitit, siis on neid keeruline siduda just Brexitiga, sest tihti ei ole muutuste taga ainult üks põhjendus, vaid korraga mõjutavad olukorda mitu tegurit.
Demokraatia edendamine Ukrainas ja Gruusias: Euroopa Liidu välispoliitilise mõjutamise viisid ja piirid
(Tartu Ülikool, 2024) Kuusik, Alo Ingmar; Talving, Liisa, juhendaja; Vits, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Euroopa Liit (EL) on tänaseks sihipärase demokraatiaedendamisega (democracy promotion) tegelenud ligikaudu 30 aastat. 2004. aasta laienemine, mil Euroopa Liiduga liitus kümme riiki, sealhulgas ka Eesti, on selle edukuse üheks ilmekamaks näiteks. See valdkond on tekitanud ühelt poolt palju vaimustust Euroopa ringides, kirjeldamaks aina nüansirikkamat protsessi, mille alusel laiendada demokraatlike riikide pere. Teisalt on see kiiresti muutumas Euroopa ja tema naabrite peamiseks konfliktiallikaks, kuna demokratiseerumine ja sellega kaasnev lõimumine ühes suunas on praktikas kujunenud poliitiliselt välistavaks teises suunas. Liitudes Euroopa Liidu ja tema majandusliku süsteemiga, kaasneb suuresti Venemaa suunaliste sidemete, sealhulgas majandussidemete vähenemine. 2014. aasta Ukraina kriis oli murdeline hetk, kus need kaks vaadet põrkusid kõige silmnähtavamalt ning mille tagajärg on tänapäevase Euroopa kõige suurem relvastatud konflikt. Kuid kas Euroopa demokraatiat edendav tegevus on tõepoolest niivõrd deterministllik, et ainus viis selle peatamiseks on ennetavalt Euroopa Liidu võimalikku mõju piirata ning vajadusel suisa sõjaliselt sekkuda? Venemaa paistab sellest hirmust lähtuvalt käituvat, piirates ühelt poolt sisepoliitiliselt värvirevolutsioonidest alates eskaleeruvalt välise rahastuse võimaldamist ning kodanike ja vabaühenduste sõna- ning tegevusvabadusi (Heritage 2014) ning teisalt, näidates valmisolekut oma lähivälismaal jõumeetmeid kasutada, kui naaberriigid hakkavad nende hinnangul liigselt ELile lähenema. Samas on Euroopa akadeemilised ringkonnad üha skeptilisemaks muutumas reaalse mõju osas, mida Euroopa riigid ja iseäranis Euroopa Liit saab oma naabruskonnas avaldada. Seetõttu on selle uurimistöö eesmärgiks selgitada, milline on ELi demokraatiaedendamise praktika EL naabruskonnas ning selle mõju. Kas erinevused demokraatia arengus sihtriikides tulenevad Euroopa Liidu demokraatiaedendamise praktikatest? Uurimistöös on kasutatud kvalitatiivsel analüüsil ning MSSD meetodil põhinevat uurimisstrateegiat, mille raames analüüsitakse Ukraina ja Gruusia demokraatlikku arengut, võttes aluseks Euroopa Liidu välispoliitilise tegevuse. Demokraatiaedendamise analüüsiks toetun Levitsky ja Way (2006) teoreetilisele raamistikule, millest tuleneb kaks mudelit: mõjujõud (leverage) ja sidemed (linkage). Nende mudelite alusel raamistan EL tegevust ning analüüsin demokraatia edendamise praktikat. Uurimistöö empiirilisest analüüsist ilmneb, et ELi-poolne demokraatiaedendamine ei ole nii deterministlik protsess, kui võiks esialgu oodata. Levitsky ja Way raamistikust tulenev tingimuslikkusel põhinev mõjujõu mudel on juhtumriikide näitel olnud osaliselt edukas. Sidemete mudeli mõju on nõrgem ning töötab pigem kui kirjeldav või seletav mudel. Üldiselt tuleb tunnistada ELi piiratud mõju demokraatia edendamisele. Uurimistöö peamine leid on, et Euroopa Liit saab soodsate eeltingimuste raames demokratiseerumist edendada, kuid ei suuda seda esile kutsuda.
Digiriigi staatus kui vahend Eesti rahvusvaheliste eesmärkide saavutamiseks: Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Krause, Kristiina; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureusetöö uurib Eesti digiriigi staatuse rakendamist rahvusvaheliste eesmärkide saavutamisel. Töö eesmärk on luua arusaam, kuidas on Eesti oma digiriigi olemust ning seeläbi rahvusvahelist staatust kujundanud ja siduda see teadmisega, kuidas on see tegevus toetanud riigi rahvusvaheliste huvide tagamist. Täpsemalt võtab töö vaatluse alla Eesti tegevuse Euroopa Liidu (EL-i) Nõukogu eesistujariigina 2017. aastal. Uurimuse keskseks hüpoteesiks on, et Eesti on olnud edukas digiriigi staatuse loomisel, mis on tõstnud riigi rahvusvahelist mainet ning seeläbi aidanud kaasa Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamisele. Ekspertintervjuudel ja avalikel dokumentidel põhineva kvalitatiivse sisuanalüüsi tulemusena leiti, et digiriigi staatuse ehitamine on olnud Eesti jaoks edukas riiklike huvide tagamise vahend. Efektiivse digitaliseeritud riigi loomine on kujundanud Eestile rahvusvaheliselt positiivse maine, mis võimaldas Eestil tuua digiteemad EL-i Nõukogu eesistumise jooksul liidu keskseks fookuseks ning nendega seotud seadusandlikku protsessi kiirendada. Digiriigi staatus on toetanud EL-i digipöörde toimumist, juhtides tähelepanu olulistele teemadele nagu andmete vaba liikumine ja küberturve ning tugevdanud Eesti kui tunnustatud ja mõjuka digivaldkonna eksperdi staatust.
Eesti konservatiivsete erakondade euroskeptitsism 2019. ja 2023. aasta Riigikogu valimiste kontekstis: Ukraina sõjaga seotud muutused
(Tartu Ülikool, 2023) Põdra, Lenne Lotta; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
2022. aastal alguse saanud sõda Ukrainas on endaga kaasa toonud mitmeid tagajärgi ning mõjutanud nii Ukrainat kui ka teisi riike ja ühendusi laiemalt. Lisaks NATO-le on pidanud julgeoleku tagamisega hakkama tegelema ka Euroopa Liit. Muutunud olukorra valguses on kohane uurida, kuidas on sellest mõjutatud erakonnad ning nende Euroopa Liidu suunalised arvamused ja seisukohad. Magistritöö eesmärk on välja selgitada, kas ja mil määral on Venemaa algatatud Ukraina sõja puhkemise järgselt muutunud euroskeptilised hoiakud. Lisaks uuritakse, kas olemasolevate euroskeptitsismi dimensioonide kõrvale on tõusmas ka julgeolek. Töös uuritakse Eesti konservatiivseid parlamendierakondi ehk Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) ja Isamaa Erakonda. Saamaks ülevaadet muutustest ajas enne sõja algust ja sõja ajal on vaadeldavaks perioodiks valitud 2019. aasta ja 2023. aasta Riigikogu valimised ning andmetena on kasutatud valimisprogramme ja Eesti Rahvusringhäälingu debatisaateid „Valimisstuudio“. Töö tulemusena leidis autor, et euroskeptitsismi esines mõlemas vaadeldud erakonnas ning nii majanduslikku, kultuurilist kui ka poliitilist euroskeptitsismi. Erakondadest oli kriitilisem EKRE, mille puhul sai 2023. aasta valimistel täheldada poliitilise euroskeptitsismi suurenemist. Isamaa aastate võrdluses oma kriitilisust olulisel määral ei muutnud ning avaldas lisaks ka positiivseid seisukohti Euroopa Liidu suunal. Julgeolek teemana oli 2023. aasta valimiste kontekstis muutunud olulisemaks kui varem, aga euroskeptitsmi julgeoleku dimensiooni avaldumist töös ei avastatud.
Etnilise grupi kujunemine rahvuslikuks liikumiseks - Hongkongi näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Litvjakov, Erko; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Antud töö eesmärgiks on uurida kahte aspekti. Esiteks, milline on Hongkongi tulevikuväljavaade tuginedes etnopoliitiliste režiimide tüpoloogiale. Täpsemalt võetakse kasutusele John McGarry ja Brendan O’Leary etnopoliitiliste režiimide tüpoloogia, et uurida erinevaid etniliste ja rahvuslike konfliktide reguleerimismeetodeid. Teiseks aspektiks on uurida, kas Hongkongi võib andmetele tuginedes pidada Hiina Rahvavabariigist eraldiseisvaks etniliseks rühmaks. Selleks analüüsitakse seitset lähenemist etniliste rühmade ja rahvuste defineerimiseks. Samuti uuritakse selleks Suurbritannia koloniaalvõimust tingitud Hongkongi ajaloolist tausta ning üritatakse selgeks teha, kas sellega on kaasnenud muutuseid Hongkongi sotsio-kultuurilises, majanduslikus ja poliitilises arengus võrreldes Mandri-Hiinaga. Uurimistöö tulemusena selgub, et Hongkongi potentsiaalne tuleviku väljavaade tuginedes etnopoliitliste režiimide tüpoloogiale on kantoniseerimine ning Hongkongi võib analüüsile tuginedes pidada eraldiseisvaks etniliseks rühmaks.
Euroskeptilisuse tekkepõhjused Euroopa Liidus: Ungari ja Itaalia võrdluse näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Niitsoo, Iiris; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev bakalaureusetöö keskendus euroskeptiliste meeleolude tekke uurimisele Euroopa Liidus. Vaatluse alla võeti kaks Euroopa Liidu liikmesriiki, Ungari ja Itaalia. Töö eesmärgiks oli vastata küsimusele: „Mis on peamiseks euroskeptiliste hoiakute tekke põhjuseks Ungaris ja Itaalias?“ Valitud riikide puhul üritati tuvastada ühiseid tegureid, mis on viinud välja euroskeptiliste meeleoludeni avalikus arvamuses ja valitsustasandil. Riigid osutusid valituks põhjusel, et tegu on kahe Euroopa Liidu liikmesriigiga, kes erinevad üksteisest kultuuriliselt, majanduslikult ning ajaloolise tausta poolest, kuid nende ühiseks sõltuvaks muutujaks on euroskeptilisus. Uurimisküsimusest tulenevalt püstitati hüpotees, et Euroopat 2000. aastatel mõjutanud kriisid, eeskätt majandus- ja rändekriis, on toonud kaasa euroskeptiliste hoiakute tekke. Hüpoteesist tulenevalt kujunes uurimistöö sõltumatuks muutujaks majandus- ja rändekriis. Empiirilises analüüsis kasutati võrdlevat meetodit (Most Different Systems Design), et jõuda järeldusele hüpoteesi paikapidavuses. Empiirilises osa analüüsi tulemuseks selgus, et kriisidel on mõju euroskeptilise hoiakute tekkele, kuid tulemused erinevad riikides. Itaalia puhul mõjutas majanduskriis rohkem euroskeptiliste hoiakute teket kui rändekriis. Ungari puhul osutusid tulemused vastupidiseks, sest rändekriis avaldas suuremat mõju kui majanduskriis.
Female leadership under the scrutiny: Discourse analysis of the Finnish media representation of the prime minister Sanna Marin during the COVID-19 crisis
(Tartu Ülikool, 2022) Kiljunen, Arla; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The Covid-19 pandemic has increased the interest of female leaders in the media and increased global cooperation. However, the participation of women in decision-making in the foreign policy domain is lower than men. Therefore, it is essential to study what type of representations the media portrays of women as leaders in external relations. The media display an essential role in generating information and representations in society. This thesis focuses on discovering and analyzing the discourses associated with the prime minister of Finland, Sanna Marin, in external relations during the Covid-19 pandemic through critical discourse analysis. The study benefits from social representation theory and interprets the discourses by placing them in social and gender contexts. The study found four discourses associated with Marin's political performance in external relations. These four discourses were the discourse of power, the discourse of age, the discourse of unity, and the emotion discourse. The study discloses that Marin navigates between feminine and masculine leadership traits. Marin partially overturns stereotypes and norms of a female leader and a prime minister. Marin's political performance in external relations generates new social representations and challenges society's traditional notion of leadership.
Green parties in the globalization divide: economic policy positions as predictors of electoral results
(Tartu Ülikool, 2022) Haapanen, Ville; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Can policy positions predict the electoral results of Green parties? By placing European Green parties in Western and Eastern Europe in a framework of globalized politics and conducting a large-N statistical analysis, this thesis shows that economic policy positions of Green parties are significant predictors of electoral results for Green parties, and that the comparatively weaker electoral results of Green parties in post-communist Europe can be explained through these policy positions. The results also show nuance in Green parties’ positioning within globalized political conflicts and contributes to the literature on the globalization divide.
Impact of being in the government for populist parties: the comparison of EKRE and the Finns Party
(Tartu Ülikool, 2022) Pulk, Meinhard; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
In this thesis I use comparative process-tracing to compare how two far-right populist parties EKRE and the Finns Party behaved in their respective two years in the government, if and how their strategies differed from being in the opposition and what was the aftermath for both those parties. Using categorization from Katsanidou and Reinl (2020, 353), I compared parties on the axis of responsiveness and responsibility: which strategy the party chose while being in the government. I concluded that EKRE opted for more responsive strategy by continuing in its rhetoric and actions in the similar mood as they behaved in the opposition. The Finns Party, on the other hand, was much more modest in its positions, in rhetoric and actual policy but it ignited internal contradictions in the party, caused its split in 2017 and dropped back to the opposition. In the end, their fate was similar to EKRE, as more radical wing seized the domination in party and turned the Finns Party much more radical. In addition, neither EKRE’s nor the Finns Party’s ratings experienced significant decrease in the long run and thus the mainstream parties’ hope, that including populist parties in the government coalition can restrain them (Kuisma and Nygard 2017, ERR 2019) was short-sighted. I stated that the main reason why parties opted for different strategies lies in parties’ different history: the Finns Party as an older party had to solve differences between more traditional party elite and the radical wing of the party, which particularly on the grassroots level was influenced by some newer populism trends. This was not the case in EKRE, which has through years enjoyed relatively homogeneous internal life and whose agenda has been dominated by small circle of politicians.
The impact of Brexit on constructing the youth identity in the UK
(Tartu Ülikool, 2020) Zadontseva, Veronika; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Facing the events of Brexit a large number of economic, political, social and cultural changes are taking place in the modern United Kingdom and the European Union. The given thesis presupposes and is aimed on discovering possible alterations in the national identity of the youth among the other changes in the aftermath of Brexit. The work is divided into three substantive sections that give overview of existing theoretical framework on the notions of national identity, outlines the methodology of qualitative focus groups conducted in three types of groups (students, working youth and working students), and analyses possible influence of Brexit on the self-identity change accordingly. As a result of the work, the events of Brexit were found out to appear one of the possible reasons of impact on the youth national identity while another aspects influencing the national identity were also uncovered.
The impact of education policy on human capital development; a case of Nigeria
(Tartu Ülikool, 2023) Adeniran, Titilade Philip; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
One dividing line that has edged the developed countries above the developing countries is the calibre of human capital stock developed for national productivity. This study examines the impact of education policy on human capital development in Nigeria. Government expenditure on education (GEE) and Tertiary Education Trust Fund (TETF) were used to measure education policy in Nigeria, while Human Development Index (HDI) was used to measure Human Capital Development. Secondary time series data on the employed variables sourced from the Central Bank of Nigeria Statistical Bulletin, World Bank Data bank, and Federal Inland Revenue Service annual reports for 2011 to 2021 were employed in the study. With the aid of an Econometric View, descriptive statistics, stationarity test, and Autoregressive Distributed Lag (ARDL) techniques were used as data analysis methods. The findings reveal that GEE and TETF positively impact HDI, although the influence is not statistically significant. This implies that an increase in GEE and TETF promotes the stock of human capital in Nigeria, although at a nominal rate. The study concludes that education policy enhances human capital development positively. Therefore, for a significant impact of education policy on human capital development, the study recommends, among others, that education policy actors at various strata should increase the quantum of funds allocated to tertiary education. The government should also be committed to improving the quality of education by providing adequate financial resources to educational institutions and encouraging research and development.
The impact of populism on foreign student attitudes during the COVID-19 crisis in Estonia: a comparison of the European Union and third-country nationals
(Tartu Ülikool, 2022) Laanisto, Elis; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
At the end of 2019, the first COVID-19 case was discovered in China. By the beginning of the following year, as a result of its rapid expansion, the virus had spread to practically every country in the world, including Estonia. In the spring of 2020, the World Health Organization declared a global pandemic. In addition to the fear and uncertainty caused by the virus's wide growth, the local conservative party in Estonia began to increase its influence among the public. By the May of 2020, the support for the Conservative People's Party of Estonia (EKRE) accounted for almost 22% of the country's population. Quite remarkable is that in July 2021, support for this party was already around 25% (Kantar Emor, 2022). The objective of this thesis was to find out whether and how significantly the rise in populism affected the attitudes of foreign students living in Estonia. As attitudes are largely shaped by the hospitality of the local residents, interaction with the locals, adaptation, discrimination, or general experience, the following empirical research was designed accordingly. To analyze the potential influences on students’ attitudes, the author made a comparison with 10 international students living in the European Union member states and another 10 international students living outside of the European Union. In addition, the author also based her comparison on the years when foreign students started studying in Estonia. The thesis focused on the years 2018-2021, allowing the researcher to compare attitudes before and after the pandemic. This was significant in evaluating the extent to which the rise in populism during the COVID-19 crisis influenced international students' attitudes. The research was carried out utilizing a qualitative approach, using 20 in-depth interviews. The findings of the thesis reveal that while increased populism during the Coronavirus Crisis in Estonia did not have any systematic effects on international students arriving from the member states of the European Union, it did influence the attitudes of students originally from countries outside of the EU. Surprisingly, there were also a considerable proportion of secondary issues such as language difficulties or deficiencies in the Estonian medical system, which had effects on both comparable target groups.
Kas demokraatia toimib paremini presidentaalses või parlamentaarses süsteemis? Analüüs uute demokraatiate näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Edela, Tõnis; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Kommunistlike, postkommunistlike, marginaalsete, vähemarenenud, liberaal-demokraatlike ja islamiriikide kõrval eristatakse maailma riikide hulgas uusi demokraatiaid. Need on kiire arengu, sh demokraatliku arenguga riigid, mis suunduvad arenenud liberaaldemokraatia poole. Demokraatliku riigi juhtimiseks valitakse enamasti üks kahest süsteemist: presidentaalne või parlamentaarne valitsemissüsteem. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada uute demokraatiate näitel, kas demokraatia toimib paremini parlamentaarses või presidentaalses süsteemis. Analüüsis kasutatakse näiteriikidena Indiat ja Brasiiliat ja perioodiks valiti aastad 1983–2020, mis andis võimaluse vaadelda mõlemat riiki nii enne suuremat demokraatliku arengut kui ka arengu ajal. Esmalt selgitatakse demokraatia ja uute demokraatiate terminit. Seejärel analüüsitakse valitsemissüsteeme ja valitsemissüsteemide toimimist uutes demokraatiates. Metodoloogia osas põhjendatakse, miks valiti MSSD meetodiga sellised näiteriigid, ja selgitatakse analüüsiosas kasutatavat viit näitajat, mis mõõdavad riikide demokraatiat eri alustel. Bakalaureusetöö tulemusena selgus, et valimisdemokraatia, liberaaldemokraatia ja inimarengu indeksite võrdluses on presidentaalses Brasiilias demokraatia paremini arenenud kui parlamentaarses Indias. Deliberatiivse demokraatia indeksi ja protestide intensiivsuse võrdlus oli küll statistiliselt väiksema erinevusega, aga tõestas samuti presidentaalse süsteemi paremust võrreldes parlamentaarse süsteemiga. Seega toimib uute demokraatiate näitel demokraatia presidentaalses süsteemis paremini kui parlamentaarses süsteemis.
Kas nafta ekspordist sõltuvus mõjutab demokraatia konsolideerumist? Parlamentaarsete islamimaade võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2022) Kütt, Christian; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Madala sissetuleku mõju konservatismile: Ida- ja Lääne-Euroopa riikide võrdluses 21. sajandil
(Tartu Ülikool, 2021) Lest, Janete; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on tõestada või ümber lükata, kas madal sissetulek mõjutab parempoolsete ja konservatiivsete erakondade valimise eelistamist riikide parlamendivalimistel. Töös analüüsitakse võimalikku seost madala sissetuleku ja parempoolsuse vahel Ida- ja Lääne-Euroopa valimi riikide näitel. Töö esimeses osas defineeritakse konservatismi kontseptsioon antud töös, kirjeldatakse, kuidas töös konservatismi mõõdetakse ning võrreldakse teiste võimalike variantidega. Samuti kirjeldatakse madala sissetuleku mõõtmise meetodit antud töös ning seletatakse, milline võib madala sissetuleku mõju valimiskäitumisele olla. Töö teises osas kirjeldatakse uurimustöö meetodit ning kirjeldatakse valimit, tuues välja põhjused, miks antud valim sai uurimustöö hüpoteesi jaoks valitud. Töö kolmas osa on kvalitatiivne analüüs. Analüüs koosneb valimi riikide ning eelnevalt mainitud muutujate vahelisest suhtest. Analüüsiosas on avatud iga valimi riiki eraldi ning kirjeldatud muutujate muutust 21. sajandi lõikes. Töö tulemusena selgub, et madal sissetulek üksiku muutujana ei mõjuta antud valimi põhjal parempoolsete erakondade eelistamist. Tihti on madal sissetulek seotud veel teiste muutujatega, mis võivad parempoolsete erakondade eelistamist põhjustada.
Ministrite ametis mitte jätkamine tingituna poliitilistest skandaalidest, nende üleelamise strateegiad ja mõju valitsuserakondade toetusele: Eesti Vabariigi Valitsuse 49. ja 50. koosseisu näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Kreitsman, Annett; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk on uurida, millistel Eesti Vabariigi Valitsuse 49. ja 50. koosseisu ministritel ei olnud poliitilisest skandaalist tingituna võimalik ametis jätkata ning analüüsida, millist strateegiat püüti skandaali üleelamiseks kasutada. Täiendavalt uurib töö autor, kuidas poliitilised skandaalid avaldasid mõju skandaaliga seotud valitsuserakondade toetusreitingutele. Töö esimeses osas toob autor välja teoreetilise raamistiku, milles on sõnastatud poliitilise skandaali definitsioon, selle tüübid, üleelamise strateegiad ja võimalik mõju erakondade toetusele. Teises peatükis kirjeldab autor töö metodoloogilist lähenemist. Kolmas peatükk keskendub empiirilisele analüüsile ja tulemustele. Töö valimisse kuulus üheksa poliitilist skandaali, neist kolm esinesid seoses valitsuse 49. koosseisu Keskerakonda kuuluvate ministritega ja kuus skandaali olid seotud valitsuse 50. koosseisuga, neist neljal juhul sattusid skandaali keskmesse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmetest ministrid ning kahel juhul oli skandaal seotud Keskerakonnaga. Töö käigus selgus, et erakondade toetusreitingute muutumist skandaalidega seotud perioodidel, on üldiselt täheldatav skandaali lühiajaline mõju selle toimumise ajal või sellele järgneval kuul. Analüüsi tulemusena ilmnes, et 49. ja 50. valitsuse koosseisuga seotud poliitilised skandaalid vastavad tüpoloogia põhjal persooni-, kõne- ja võimuskandaalide tunnustele. 49. koosseisu puhul oli ühel kahel juhul tegemist persooni puudutava skandaaliga ning ühel juhul kõneskandaaliga. 50. koosseisu puhul esines kõneskandaale ühel korral, viiel korral esines võimuskandaale ning ühel korral oli tegemist persoonipõhise skandaaliga. Skandaali üleelamise strateegiatena kasutasid valitsuse ministrid võrdselt enim nii eitamist kui vabandamist. Ühe strateegia kasutamine ei välista teisi ning neid kasutati ka kombineeritult. Tulemusena selgus, et 49. koosseisu puhul esines skandaali üleelamise strateegiana ühine joon: kõik kolm skandaali sattunut kasutasid vabandamise strateegiat. 50. koosseisu puhul sellist ühtset joont ei esinenud, vabandamise strateegiat kasutasid keskerakondlased, EKRE liikmetest skandaali sattunute puhul saab analüüsi põhjal välja tuua, et nende üleelamise strateegia oli valdavalt ennastõigustav ja kaitsepositsioonil olev.
Parem-populistlike erakondade võrdlus Eesti ja Soome näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Kortelainen, Henri Oskar; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Selle töö eesmärgiks oli uurida millised on kahe riigi peamiste populistlike erakondade omavahelised sarnasused Eesti ja Soome näitel. Eesti puhul võeti populistliku erakonnana vaatluse alla Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ehk EKRE ning Soome Põlissoomlaste erakond ehk PS. Uurimuse aluseks on populismi puudutav teooria. Kuna populismi defineerimiseks ning mõõtmiseks puuduvad üheselt konkreetsed käsitlused, siis hinnati erakondade sarnasust läbi võimalike populismile omaste tunnusjoonte. Uurimuses kasutatud andmed pärinevad maineka Chapel Hill Expert Survey (CHES) ekspertküsitlustest, mille alusel on erinevate riikide poliitikaeksperdid erakondade hoiakuid hinnanud. Hinnangutest lähtuvate erisuste põhjal on võimalik välja tuua sarnaseid tunnusjooni ehk sarnaseid seisukohti mida poliitikaekspertide hinnangul väljatoodud populistlikud erakonnad esindavad. Analüüsi tulemusel selgusid küllaltki selged sarnasused Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Soome Põlissoomlaste erakonna vahel. Sarnasusi vaadeldi käesolevas töös läbi populismi tunnusjoonte ning omaduste. Samuti on uurimuse tulemusest selgelt näha, et mõlema erakonna puhul on selgelt tegemist süsteemselt populistlike erakondadega. Huvitavaks asjaoluks oli uurimuse juures muuhulgas ka asjaolu, et Eesti ja Soome vahel on küllaltki suured ühiskondlikud erinevused, kuid sellegi poolest rakendavad oma retoorikas mõlema riigi peamised populistlikud erakonnad sarnaseid seisukohti.
Pehme jõu kasutamine avalikus diplomaatias Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kõnede näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Raid, Martin; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö eesmärk oli Ukraina näitel välja selgitada, kuidas kasutab riik pehmet jõudu ja avalikku diplomaatiat oma eesmärkide saavutamiseks. Ukraina on olnud sõjas Venemaa vastu liitlaste ja toetajate leidmisel edukas ning see on neile toonud märkimisväärset toetust. Uurisin, mismoodi on Ukraina kasutatud selle saavutamisel nii pehme jõu kui avaliku diplomaatia võimalusi. Ukraina pehme jõu uurimisel analüüsisin riigi avalikku diplomaatiat, mida riik viib ellu president Volodõmõr Zelenskõi kõnede kaudu. Töö valimi moodustasid mitmekümne välisauditooriumile peetud sõnavõtu seast välja valitud 12 kõnet, mille riigipea pidas alates 24. veebruarist 2022 kuni sama aasta sügiseni. Valikusse kuulusid kõned riikide parlamentides, rahvusvahelistes organisatsioonides ja kultuurisündmustel, sest see võimaldas välja tuua erinevatele auditooriumitele peetud kõnede sõnumite sisu, narratiivi ja ülesehituse. Analüüsist lähtuvalt sai kinnitust, et Ukraina on pehme jõu elluviimisel toetunud olemasolevatele teadmistele ning oskuslikult kombineerinud erinevate autorite nägemusi sellest, kuidas ja milliste vahendite kaudu pehmet jõudu kõige kasulikumalt täide viia. Sellest saab järeldada, et kui riik jälgib pehme jõu elluviimisel teoreetilises kirjanduses käsitletut, siis on suur tõenäosus, et see toimib efektiivselt ja toetab soovitud eesmärkide saavutamist. Mitmete põhimõtete järgimine ja neile toetumine loob koosmõju, mis töötab kasulikumalt, kui ühe või mõne üksiku lähenemisviisi konkreetne järgimine. Kokkuvõtvalt on võimalik magistritöö analüüsi põhjal öelda, et asümmeetrilistes konfliktides nagu on Ukraina ja Venemaa sõda ning olukordades, kus riigi muude võimekuste kaudu ei ole võimalik oma eesmärke täita, annab pehme jõu oskuslik kasutamine lisavõimaluse, mille kaudu soovitud tulemusi saavutada.
Populism ja liberaalse demokraatia kriis Euroopa Liidus: Visegradi ja Balti riikide näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Hakijainen, Nikita; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida, kuidas populistid valitsuses mõjutavad liberaalse demokraatia kvaliteeti Ida-Euroopa riikides, täpsemalt Visegradi ja Balti riikides. Teema on oluline kuna nii ajalugu, eriti arengud pärast I Maailmasõda, kui ka kaasaegsed arengud mitte-liberaaldemokraatlikes riikides näitavad, et režiimi de-demokratiseerimine toob kaasa inimõiguste rikkumisi ja kasvavaid pingeid rahvusvahelistes suhetes. Kuna tavaliselt hakkavad autoritaarses riigis kannatama eelkõige selle riigi kodanikud, on iga riigi elanike huvides liberaalse demokraatliku režiimi säilitamine või selle poole püüdlemine. Vaatluse alla olid võetud Ungari, Poola, Tšehhi, Eesti ja Läti. Valitud riigid hõlmavad nii neid, kus populistidel on valitsuses palju võimu, kui ka neid, kus nende võim on piiratud, mistõttu sobivad nad selle uuringu jaoks hästi. Uurimustöös analüüsitakse, kuidas populistid valitsuses mõjutasid riikide liberaalse demokraatia ja selle põhitunnuste (vabad ja õiglased valimised, kohtute sõltumatus, vaba meedia, võimude lahusus, kodaniku vabadused) kvaliteeti. Püstitatud hüpoteesi järgi mida rohkem on populistidel võimu valitsuses, seda rohkem on kahju liberaalsele demokraatiale. Seega on liberaalne demokraatia selle töö sõltuv muutuja ja populism on sõltumatu muutuja. Analüüsi läbiviimiseks kasutati Most Similar Different Outcome võrdlevat meetodit. Analüüsi tulemused toetavad püstitatud hüpoteesi. On näha, et riikides, kus populistidel on valitsuses suur võim (näiteks superenamus või absoluutne enamus), on liberaalse demokraatia kvaliteedi langus palju suurem kui riikides, kus populistide võim on märkimisväärne, kuid piiratud (peaministripartei koalitsioonis). Samal ajal riikides, kus populistid valitsuses on oluliselt piiratud (koalitsioonipartner) liberaaldemokraatia kvaliteedi langus kas ei toimu või on väga väike. Lisaks sellele näitas analüüs, et liberaalset demokraatiat ohustav populistide tegevus on riigist või grupist sõltumata sarnane ning erandeid esineb harva.
Predictors of EU support change in the migration crisis context of 2014-2016
(Tartu Ülikool, 2020) Hladchenko, Daryna; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This research aims to explore EU support formation change in the context of migration crisis. The objective of the thesis is to define EU support predictors and how this relation changed in the migration crisis of 2014-2016 context. Despite the expectation that EU support decreases in the aftermath of migration crisis, the empirical result proves, that EU support experiences a slightly upward trend after crisis. This research completes the previous scholarship with multidimensional definition of EU support formation, proving that the revision of the several predictors regarding a number of migration related dimensions of the attitude to the same phenomenon has greater explanatory power in comparison to one main reason of EU support formation. Furthermore, the research argues, that under the circumstances of migration crisis predictors of EU support formation were changed: political predictor meaningfully increased in its impact on EU support formation, while cultural predictor in the context of migration decreased in its role of explanation EU support formation after crisis. Finally, governments can more successfully conduct and communicate the EU policies regarding the migration issues to its citizens since they are aware of the mechanism of EU support formation citizens have, and act accordingly to the most meaningful components, that would resonate with the population more effectively and potentially EU support will experience meaningful upward trend.