Sirvi Autor "Viht, Kaido" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

Arginiinijääkide derivatiseerimine raku plasmamembraani läbivate proteiinkinaasi bisubstraatsete inhibiitorite arendamiseks
(Tartu Ülikool, 2025) Paberits, Oliver; Viht, Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Proteiinkinaaside (PK) suurenenud aktiivsus on seotud mitmete haigustega, eelkõige vähkkasvajatega, mistõttu arendatakse proteiinkinaaside inhibiitoreid. Tartu Ülikooli keemia instituudi meditsiinilise keemia uurimisrühmas arendatavad ARC-tüüpi inhibiitorid on bisubstraatsed inhibiitorid, mis koosnevad proteiinkinaasi ATP sidumistaskusse seonduvast adenosiini analoogist ja valksubstraadi sidumispiirkonda seonduvast peptiidahelast, mida ühendab vaheahel (linker). Basofiilse proteiinkinaasi bisubstraatne inhibiitor sisaldab peptiidahelas arginiini (Arg) jääke, mille guanidinorühmad on füsioloogilistes tingimustes protoneeritud. See raskendab nende imendumist ja rakku sisenemist. Töös arendatakse eelravimi strateegiat väiksema arvu arginiinijääkidega ARC-de rakku sisenemise parandamiseks.
Basofiilse proteiinkinaas N3 suhtes selektiivsete bisubstraatsete inhibiitorite arendamine
(Tartu Ülikool, 2023) Jääger, Eva Lea; Viht, Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Proteiinkinaasid on ensüümid, mis reguleerivad valkude fosforüülimise läbi paljusid rakuprotsesse. Nende häireid seostatakse tõsiste haigustega, mistõttu on nad muutunud üheks olulisematest ravimi sihtmärkidest. Proteiinkinaasidele arendatakse inhibiitoreid, mida saab kasutada ravimitena ja diagnostikaks. Proteiinkinaasi N3 on seni vähe uuritud, kuid selle liigaktiivsust on seostatud vähkkasvajate metastaaside tekkega. Töö käigus iseloomustati mõnede Tartu Ülikooli meditsiinilise keemia uurimisrühmas varasemalt arendatud ARC-tüüpi inhibiitorite afiinsusi PKN3 suhtes ja sünteesiti ARC-668 derivaadid eri suurusega asendusrühmadega ATP-analoogses osas. Leiti, et asendusrühma suurusega on võimalik inhibiitorite selektiivsusi eri proteiinkinaaside suhtes mõjutada, lisaks võivad erinevad asendusrühmad oluliselt mõjutada ARC-ide luminestsentsomadusi.
Immobilizable Bisubstrate-Analogue Inhibitors of Basophilic Protein Kinases: Development and Application in Biosensors
(2007-06-01T08:10:19Z) Viht, Kaido
Molekulisisese fluorestsentsi summutajaga fluorestsentssondide arendamine aktiivsete proteiinkinaaside analüüsiks
(Tartu Ülikool, 2024) Kärbla, Reelika; Viht, Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Proteiinkinaasid on ensüümid, mis katalüüsivad valkude fosforüülimist, sidudes selleks ATP ja valksubstraadi. Proteiinkinaaside häired on seotud haigustega nagu vähk, diabeet ning põletikulised haigused. Seetõttu on oluline arendada proteiinkinaaside inhibiitoreid, mis on unikaalsed ja tugevatoimelised kasvajavastased ained. Bakalaureusetöö eesmärk on sünteesida basofiilsete proteiinkinaaside fluorestsentssondid, mille fluorestsentsi intensiivsus muutuks märkimisväärselt sondi proteiinkinaasiga seondumisel. Selleks sünteesitakse kolm bisubstaatset inhibiitorit, mis erinevad peptiidosa poolest ning peptiidosa külge seotakse fluorestsentsmärgis, mis ei kahjusta ühendi võimet seonduda proteiinkinaasiga. Lisaks sisaldavad sünteesitud bisubstraatsed inhibiitorid ATP-taskusse seonduvat struktuuriosa, mis ühtlasi toimib fluorestsentsi summutajana.
Oligoarginiinvektor proteiinkinaasi bisubstraatse inhibiitori rakkuviimiseks
(Tartu Ülikool, 2015) Tähtjärv, Taavo; Viht, Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Proteiinkinaasi CK2 bisubstraatse inhibiitori ARC-772 struktuuri varieerimine
(Tartu Ülikool, 2022) Janis, Kaijus; Viht, Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Proteiinkinaas CK2 on seotud mitmete oluliste protsessidega rakus, mille abil rakk saab kasvada ning paljuneda. CK2 on ka ravimi sihtmärkkinaas. Näiteks on täheldatud, et CK2 inhibeerimine omab toetavat mõju vähivastases teraapias. CK2 inhibiitorid on katsetamisel ka COVID19-vastaste ravimitena. Tartu Ülikoolis arendatavad bisubstraatsed CK2 inhibiitorid, näiteks ARC-772, on võrreldes monosubstraatsete inhibiitoritega afiinsemad ning selektiivsemad CK2 suhtes. Käesolevas töös lihtsustati ARC-772 sünteesirada ning uuriti mõnede struktuursete modifikatsioonide mõju inhibiitorite võimele CK2-ga seonduda. Uuritud struktuuri variatsioonid märkimisväärset mõju ühendite inhibeerimisvõimekusele ei omanud. See näitab, et antud tüüpi inhibiitorite disainil on küllaltki palju vabadust, mis võimaldab muuta ühendi teisi omadusi, näiteks võimet siseneda elusrakku.
Proteiinkinaasi CK2 inhibiitori heksaatsetoksümetüülestri ARC-775 stabiilsus rakusöötmes
(Tartu Ülikool, 2020) Metsallik, Grete; Viht, Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Proteiinkinaasid mängivad olulist rolli raku töö reguleerimisel. Proteiinkinaasi CK2 ülemäärast aktiivsust on seostatud mitmete haiguste tekkega. Seetõttu on CK2 inhibiitorid kujunenud potentsiaalseks ravimiarenduse sihtmärgiks. Tartu Ülikoolis on arendatud CK2 bisubstraatseid inhibiitoreid, mis suure negatiivse laengu tõttu ei läbi raku plasmamembraani. Ühendeid saab aga rakku viia, kui need derivatiseerida vastavateks hüdrofoobseteks atsetoksümetüülestriteks, mis rakus hüdrolüüsudes vabastavad aktiivse bisubstraatse inhibiitori. AM-estrit sisaldavad vesilahused pole stabiilsed, sest AM estrid hüdrolüüsuvad ja hüdrofoobsete ühenditena adsorbeeruvad vesilahustega kokkupuutuvatele hüdrofoobsetele pindadele. Antud töö eesmärk on uurida proteiinkinaasi CK2 inhibiitori heksaatsetoksümetüülestri ARC-775 hüdrolüütilist stabiilsust rakusöötmes.
Selektiivsete isokinoliinil põhinevate inhibiitorite arendamine proteiinkinaasi PKN3 jaoks
(Tartu Ülikool, 2025) Smorodina, Varvara; Viht, Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Sünteesiti kuus ARC-tüüpi inhibiitorit (ARC-2600 kuni ARC-2605), mille isokinoliinsulfoonamiidil põhineva skeleti C8-positsioonis paiknesid erinevad asendusrühmad. Nende seondumist proteiinkinaaside PKN3 ja PKAcα-ga hinnati fluorestsentsanisotroopial põhinevate katsete abil. Peptiidiga konjugeerimine suurendas inhibiitorite afiinsust ning C8- asendaja varieerimine võimaldas selektiivsuse suunamist. Kõrgeima selektiivsuse saavutas ARC-2603 (PhNH C8-asendusrühmana), eelistades PKN3 üle kolme suurusjärgu rohkem kui PKAcα-t. BnNH-asendusrühm (ARC-2604) oli samuti PKN3 suhtes selektiivne, samas kui ARC-2602 (Ph) ja ARC-2605 (morfoliin) saavutasid selle peamiselt PKAcα afiinsuse vähenemise kaudu. Cl-asendusrühm (ARC-2601) mõju selektiivsusele ei avaldanud. Tulemused näitavad, et C8-asendus sobib selektiivsuse häälestamiseks. PKN3 sidumismehhanismide täpsustamiseks on vaja struktuuripõhiseid uuringuid.
Selenofeeni ja deasapuriini sisaldava ühendi süntees proteiinkinaaside fotoluminestsentssondide arendamiseks
(Tartu Ülikool, 2021) Jääger, Eva Lea; Viht, Kaido; Sõrmus, Tanel; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Proteiinkinaasid on ensüümid, mis katalüüsivad organismis fosforüülimisreaktsiooni ja reguleerivad seeläbi väga paljusid rakkudes toimuvaid protsesse. Nende liigaktiivsust seostatakse tõsiste haiguste, sealhulgas vähi ja diabeediga, mistõttu on proteiinkinaasid hetkel ravimiarenduse üks põhilisi sihtmärke. Proteiinkinaaside mõjutamiseks arendatakse inhibiitoreid, mida saab kasutada erinevates katsesüsteemides. Bakalaureusetöö eesmärk oli sünteesida 7-deasapuriini ja selenofeeni sisaldav ühend, mida saab kasutada bisubstraatse proteiinkinaasi inhibiitori sünteesiks. Seleeni sisaldavate heterotsüklitega inhibiitoritel on iseloomulikud fotoluminestsentsomadused, mis võimaldavad nende seondumist ensüümile luminomeetriliselt mõõta. Töös töötati välja sünteesirada 7-deasapuriini ja selenofeeni sisaldava ühendi valmistamiseks.
Tiasooli tsüklit sisaldavate bisubstraatsete proteiinkinaasi CK2 inhibiitorite arendamine
(Tartu Ülikool, 2020) Janis, Kaijus; Viht, Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Proteiinkinaas CK2 on pleiotroopne ensüüm, mis mängib olulist rolli paljudes bioloogilistes protsessides, aga on seotud ka mitmete haigustega, näiteks vähkkasvajatega. Ühtlasi on täheldatud, et kasvajad on CK2 pidevast aktiivsusest sõltuvuses. Liigaktiivsete proteiinkinaaside pärssimiseks on vaja leida inhibiitoreid, mis pidurdavad ensüümide aktiivsust. CK2 inhibeerimise tulemusena on nähtud angiogeneesi pidurdumist ning vähirakkude apoptoosi. Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kuidas tiasooli tuuma sisaldavate bisubstraatsete inhibiitorite võime seonduda proteiinkinaasiga CK2 sõltub inhibiitori struktuuris oleva hüdrofoobse vahelüli ning karboksüülrühmi sisaldava peptoidahela pikkusest. Sarnaselt varasemalt publitseeritud andmetega nähti nii vahelüli kui ka peptoidahela pikendamisel afiinsuse kasvu.