Sirvi Kuupäev , alustades "2013-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 24

Kuidas parandada maailma? Kommunikatsioon sotsiaalsete muutuste kujundamisel
(Tartu Ülikool, 2013-05) Vihalemm, Triin; Keller, Margit; Kiisel, Maie
Õpiku sihtrühmaks on nii alles õppivad kui ka juba tegutsevaid kommunikatsioonispetsialistid, projektijuhid eraettevõtteis, riigiasutustes või vabaühenduses, kel tuleb teha kampaaniaid ja projekte mis püüavad sihtrühmi panna teistmoodi mõtlema ja tegutsema. Näiteks oma tervist hoidma või rahaga targemalt ümber käima. Suured sotsiaalsed muutused põhinevad inimeste argipraktikate muutusel – selleks, et need oleksid jätkusuutlikud ka pärast kampaania lõppu, tuleb tunda sihtrühmade argielu komplekssust ja rajada oma eesmärgid sellele. Lahendused ei ole kinni üksikisiku peas, toimijaid piiravad seehulgas paljud keskkondlikud ja sotsiaalsed tegurid. Õpikus on rohkelt küsimusi ja ülesandeid analüüsiks ja mõtlemiseks, mis aitavad kogu lähenemist samm-sammult omandada, samuti rakenduslikke juhiseid, kuidas oma sotsiaalse muutuse programmi üles ehitada. Õpiku sisu on kirjutatud ETF grandi 9017 toel ning välja antud TÜ kirjastamistoetusega.
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2013 nr 5
(Tartu : Tartu Ülikool, 2013-05) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Millal siis taimedel eluvaim sisse tuleb?
(Maaleht, 2013-05-02) Kallis, A.
Tartu Ülikooli Kliinikumi õdedel esinevad luu-lihaskonna valud ja nende seos psühhosotsiaalsete teguritega tööl
(Tartu Ülikool, 2013-05-06) Lünekund, Kätlin; Aro, Ilme, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
Combined method for establishment and dissemination of the international temperature scale
(2013-05-08) Vendt, Riho
Kaasaegse ühiskonna konkurentsivõimeliseks ja jätkusuutlikuks toimimiseks on oluline tagada mõõtetulemuste usaldusväärsus ja rahvusvaheline ekvivalentsus. Usaldusväärsed mõõtmistulemused on vajalikud teadusuuringutes, tööstuses, kaubanduses, riiklikus järelevalves, meditsiiniteenuste osutamisel, keskkonnakaitses ja paljudel teistel erialadel. Lisaks riigisiseste mõõtetulemuste seostatuse kindlustamisele tuleb igal riigil täita ka rahvusvahelisi leppeid, mis soodustavad riikidevahelist kaupade ja teenuste vaba liikumist ning aitavad tugevdada riigi majanduslikku arengut ja konkurentsivõimet. On heaks tavaks, et iga iseseisev riik hoolitseb riikliku mõõtesüsteemi arendamise ja toimimise eest. Enamike riikide mõõtesüsteemide arendamine on kestnud juba rohkem kui sada aastat. Aeg-ajalt tekib uusi iseseisvaid riike, mille arenev majandus vajab suhteliselt kiireid lahendusi usaldusväärsete mõõtetulemuste tagamiseks. Riikliku mõõtesüsteemi ja riigietalonide vajadus Eestis tekkis eelmise sajandi üheksakümnendatel aastatel. Riigietalonide arendamine on aeganõudev ja ressursimahukas protsess, mida tuleb piiratud vahendite optimaalseks kasutamises hoolikalt planeerida. Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium kaardistas 2002. aastal mõõteteenuste vajadused, mille tagamiseks oli tarvilik välja arendada etalonibaas Eestis. Vajaduste rahuldamiseks arendati välja riigietalonid rahvusvahelise temperatuuriskaala ITS 90 taasesitamiseks mõõtepiirkonnas (-40 ... +300) °C ligikaudsel laiendmõõtemääramatuse tasemel 10 mK. Antud mõõtemääramatuse tase on üldjuhul suurem kui temperatuuriskaala esitamisel primaartasemel, kuid sellist taset on keeruline saavutada ainult sekundaarseid vahendeid kasutades. Seetõttu on temperatuuriskaala esitamiseks Eesti riigietalonilaboris (Metrosert) arendatud primaar- ja sekundaarmeetodeid kombineeriv meetod. Eesti temperatuuri riigietaloni näitel kirjeldatud meetod on kasutatav ka teistes laborites, mille eesmärgiks on tagada mõõteteenused sarnasel mõõtemääramatuse tasemel. Väljaarendatud meetod toetab laia valikut erinevaid mõõterakendusi sh kõikide teiste Eesti riigietalonide mõõtevõimet.
Nõukogude julgeolekuorganite ja Eestimaa Kommunistliku Partei koostöö Eesti sovetiseerimisel aastatel 1944–1953
(2013-05-08) Saueauk, Meelis
Nõukogude julgeolekuorganite ja Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) suhted Eesti sovetiseerimisel aastatel 1944–1953 paigutuvad Nõukogude Liidu poliitilise ajaloo keskvõimu ja anastatud territooriumite regionaalsete administratsioonide vahekordade konteksti. Oluliseks erisuseks on aga see, et tegemist oli värskelt annekteeritud territooriumiga ja Nõukogude võim kujutas endast siin võõrvõimu. Uurimuse peaeesmärgiks on kirjeldada Eestimaa Kommunistliku Partei juhtkonna ja Nõukogude julgeolekuorganite suhteid ning kindlaks teha nende olemus, mehhanismid ja dünaamika. Julgeolekuorganite ja EKP suhted olid determineeritud kahe vastuolulise imperatiiviga. Esimese järgi pidi parteiaparaat kogu sovetiseerimisprotsessi juhtima. Teisalt pidid aga julgeolekuorganid tegutsema iseseisvalt ja salastatult isegi parteivõimude eest. Selline ambivalentsus muudab sovetiseerimise mehhanismide uurimise ja seletamise keerukaks, olles siiski hädavajalik sovetiseerimisajaloo mõistmiseks. Enamuse vaadeldavast perioodist tegutsesid EKP ja julgeolekuorganid Nõukogude Liidu valitsuse seatud eesmärkide täitjatena koostöös, iseseisvate ülesannetega paralleelstruktuuridena. Julgeolekuorganisatsiooni põhiülesandeks sovetiseerimise vastaste elimineerimine ja parteiorganisatsiooni põhiülesandeks sovetiseerimisele toetajate leidmine. Olenemata sellest, kas EKP juhtpositsioon oli tegelik või näiline, võttis selle juhtkond julgeolekuorganite juhtimise kohustust tõsiselt ja initsiatiivikalt, olles seega kaasvastutaja vägivallapoliitika kavandamise, läbiviimise ja tagajärgede eest.
Behavioural, pharmacological and neurochemical characterization of limbic system-associated membrane protein (LSAMP) deficient mice
(2013-05-09) Innos, Jürgen
LSAMP valk, mida kodeerib Lsamp geen, on raku adhesioonimolekul, mis on seotud aksonite suunamise ja neuriitide väljakasvuga. LSAMP valgul on oluline seos ärevuse taseme ja psühhiaatriliste häirete esinemissagedusega. LSAMPi tähtsust rõhutab ka asjaolu, et Lsamp on osutunud tuumorsupressorgeeniks. Üks levinud viis uurida geeni funktsiooni on luua mudelorganism, milles uuritav geen ja valk puuduvad (knockout mudel). Käesolevas uuringus kasutatigi Lsamp geeni funktsiooni edasiseks uurimiseks Lsamp geeni puudulikkusega hiireliini, s.o hiiri, kelle organismis funktsionaalne LSAMP valk puudub. Lsamp geeni puudulikkusega hiired on elujõulised ja normaalse sigivusega ning neil ei esine märgatavaid kõrvalekaldeid ajuanatoomias. Küll aga kutsub Lsamp geeni väljalülitamine esile ulatuslikke muutusi käitumises: Lsamp knockout hiired on hüperaktiivsed, vähenenud ärevusega, ujuvad aeglasemalt ning ei püga üksteisel vurrusid ega ilmuta muid hierarhia kehtestamise ja/või agressiivsuse märke. Lisaks on Lsamp geeni puudulikkusega hiired ülitundlikud bensodiasepiinide suhtes, kuid märkimisväärselt tundetud amfetamiini stimuleeriva toime suhtes. Neid farmakoloogilisi efekte, nagu ka Lsamp geeni puudulikkusega hiirte vähenenud ärevust ja agressiivsuse puudumist saab seletada GABA A retseptori alaühikute α1 ja α2 ekspressiooni suhte muutusega, dopamiini transporteri vähenenud tasemega keskajus ja serotoniinisüsteemi suurenenud aktiivsusega. Kokkuvõtteks, Lsamp geeni väljalülitamine kutsub esile ulatuslikke muutusi ärevuses, liikumisaktiivsuses ja sotsiaalses käitumises, halvendab kohanemisvõimet ning põhjustab olulisi muutusi põhiliste monoaminergiliste süsteemide tasakaalus ajus. Lsamp knockout hiired on paljutõotav mudel psühhiaatriliste häiretega kaasnevate sotsiaalse käitumise muutuste uurimiseks. Samuti võib LSAMP valgu ning tema lähisugulaste ja interaktsioonipartnerite – teiste IgLON valguperekonna liikmete – uurimine aidata avastada uusi psühhiaatriliste häirete kujunemisega seotud molekulaarseid radu ning töötada välja uusi paremaid psühhiaatrilisi ravimeid.
Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis 1918-1940
(2013-05-10) Juurvee, Ivo
Sõna „saladus“ tekitab uudishimu, soovi teada saada, mis on selle taga. Veelgi suuremat huvi äratab ehk sõna riigisaladus. Lisaks uudishimule tekitavad need mõisted ka soovi neid kasutada – sõltumata sellest, kas nende sisu mõistetakse või mitte – kohati nendega isegi manipuleerida. Käesolev doktoritöö uurib maailmasõdadevahelise Eesti näitel, millised on salastamise põhjused ja riigisaladuse kaitse praktikat, kattes kogu selleks rakendatavate meetmete spektri ning püüab seeläbi teemat demüstifitseerida. Varasema teoreetilise raamistiku nõrkuse tõttu on see tulnud välja töötada käesoleva töö jaoks kasutades luuretsükli kontseptisooni. Riigisaladuse kaitse võib jagada nelja valdkonda: Õiguslik kaitse on aluseks ka kõigile teistele valdkondadele, määrates, mis on riigisaladus, kuidas seda tuleb kaitsta, mida ei tohi teha ja kuidas selle eest karistatakse. Siia alla on liigitatud ka piirangud info avaldamisele (st tsensuur). Füüsiline kaitse peab tagama, et ruumid, kus riigisaladust töödeldakse (sh hoitakse) peavad olema valvatud ja kõrvalistele isikutele ligipääsmatud. Keerukam on see kaitseehitiste puhul, millel mõõtmed on suured, kuid mis olid kehtivate seaduste järgi riigisaladus – maskeerimise ja valvamise abil kaitsti neidki. Taustakontroll ja väljaõpe peavad välistama ebausaldusväärsete isikute ligipääsu riigisaladusele ning meenutama juurdepääsu omavatele isikutele selle kaitse olulisust. Taustakontroll on tihedalt seotud vastuluurega ja peab takistama võõrriigi agentuurluuret. Sideturvalisus peab välistama riigisaladuse lekkimise võimalused nende edasiandmise ajal, ükskõik kas kulleri, raadiolainete või kaabli abil. Selleks arendati turvalisemaks sidevõrke ja kasutati teabe edasiandmise ajal arusaamatuks muutmiseks krüptosüsteeme. Sideturvalisus peab tõkestama vaenulikku signaalluuret. Kasutades teooriat ja vaadeldavast perioodist publitseeritud nõukogude luureettekandeid, vaadeldakse töös avaliku ja salajase info vahelise piiri defineerimist ja hinnatakse riigisaladuse kaitse efektiivsust.
Oxidative phosphorylation in different diseases of gastric mucosa
(2013-05-10) Puurand, Marju
Maovähi (MV) bioloogilist arengut maolimaskestas (ML) iseloomustab järgnevus: krooniline põletik® atroofiline gastriit (AG)® düsplaasia® MV. Olemasolevad andmed lubavad oletada, et nimetatud MLi haiguste korral esinevad muutused ML rakkude mitokondrites toimuva energia [adenosiintrifosfaadi, (ATP)] tootmise süsteemi – oksüdatiivse fosforüülimise (OXPHOSi) funktsioonis. On näidatud, et mitmetes rakutüüpides (lihased, neuronid) töötavad energia (energiarikka fosfaatgrupi) transpordi süsteemid, mis koosnevad adenülaatkinaasi (AK) ja kreatiinkinaasi (CK) rakusisestest- ja mitokondriaalsetest isovormidest. Nende süsteemide ülesandeks on tagada tagasiside ATP kasutamise ja sünteesi vahel. Meile teadaolevalt pole nende süsteemide toimimist MLs terviklikult uuritud. Töö eesmärgiks oli: 1. Uurida AK ja CK energiatranspordi süsteemide funktsiooni antrumi ja korpuse MLs. 2. Uurida OXPHOSi funktsiooni ML rakkudes kroonilise gastriidi, AG ja MV korral, ja leida häired, mis viitaksid varastele vähieelsetele muutustele. Meie uuringutes osalesid: 60 patsienti mitte-atroofilise kroonilise gastriidiga, 12 pernitsioose aneemia patsienti (kaugele arenenud AG) ja 6 MV patsienti. Lisaks uuriti MV rakuliine. Töös kasutati peamise meetodina ML biopsia materjalis rakumembraanide läbilaskvuse suurendamist saponiiniga. Töödeldud koepreparaatides määrati hapnikutarbimist. OXPHOSi komplekside aktiivsuse ja energiatranspordi süsteemide toimimise uurimiseks kasutati erinevaid substraat-inhibiitor tehnikaid. Tulemused näitasid, et: 1. Inimese korpuse ja antrumi MLs esinevad AK- ja CK süsteemid, mis on funktsionaalselt seotud OXPHOSga. 2. Maokorpuse mitte-atroofilises MLs on OXPHOSi suutlikus ligikaudu kaks korda suurem kui antrumi MLs. Vastusena kroonilisele aktiivsele põletikule OXPHOS korpuse MLs väheneb, kuid antrumi MLs OXPHOS suureneb, võrreldes mitte-aktiivse kroonilise põletikuga. 3. Antrumi mitte-atroofilises MLs esineb OXPHOS kompleks I suhteline defitsiit. 4. Võrreldes mitte-atroofilise korpuse MLga avaldub kaugele arenenud AGga korpuse MLs vähenenud OXPHOSi suutlikkus koos kompleks I defitsiidiga, muutused korreleeruvad seerumi pepsinogeen I tasemega. 5. MV on seotud vähenenud OXPHOS suutlikkusega ja kompleks I defitsiidiga, kuid seotus suktsinaadi oksüdatsiooni ja ATP tootmise vahel on suurenenud, nii MV koes kui ka seda ümbritsevas korpuse atroofilises MLs ning MVi raku¬liinides MKN28 ja MKN45. Seega toimub atroofiliseses korpuse MLs ja MV rakkudes OXPHOSi ümberkorraldamine, mis avaldub kompleks I defitsiidina ning kompleks II funktsiooni paranemisena. Muutustel võib olla roll MV arengus.
Light- and nitrogen-use and biomass allocation along productivity gradients in multilayer plant communities
(2013-05-11) Aan, Anne
Taimed vajavad ellujäämiseks, kasvuks ja paljunemiseks piisavalt keskkonnaressursse. Kõige sagedamini piiravad taimede kasvu valgus ja mulla lämmastik. Lämmastiku omastamine mullast on väga energiakulukas. Seetõttu on oluline, et taim kasutaks neid ressursse efektiivselt. Millised strateegiad võimaldavad erinevates kasvutingimustes paremini toime tulla? Kas efektiivsed lämmastikukasutajad võivad samaaegselt olla ka efektiivsed valguse kasutamises? Sellele vastamiseks uuriti muutusi nimetatud ressursside kasutamises liigi ja koosluse tasandil piki kasvukoha viljakuse gradiente niidu- ja metsakooslustes Lääne-Eestis Laelatul ja Lõuna-Eestis Arul. Koostati kahe-ressursiline mudel, kus kättesaadav lämmastik ja valgus on parameetrid, mis kirjeldavad lehestiku massi vertikaalset jaotumist koosluses erinevate rinnete vahel. Ülemise rindeni jõuab suurema intensiivsusega valgusvoog, võrreldes alumiste rinnetega. Alumisi rindeid iseloomustab efektiivsem lämmastiku kasutamine ja/või parem võime omastada mullast lämmastikku. Rohurinde kasvu piki produktsiooni gradienti limiteerivad nii kättesaadav valgus kui ka lämmastik. Samblarinde kasvu piirab põhiliselt rindeni jõudev valgus. Kahe niidukoosluse andmete põhjal saab püstitada hüpoteesi, et valguse omastamise efektiivsuse muutumist produktsiooni gradiendil iseloomustab optimumiga kõver. Edaspidi on vajalik uurida, kas analoogiline seos kehtib ka teiste taimekoosluste puhul. Antud uurimuse ja kirjanduse põhjal võib järeldada, et taimedel esineb lõivsuhe valgus- ja lämmastikuressursi paremaks kasutamiseks tehtavate kulutuste vahel. See tähendab, et taimed ei saa olla efektiivsed mõlema ressursi kasutamises ühekorraga. Niiduliikide võrdlemisel selgus, et dominandid ja alusliigid reageerivad kasvutingimuste muutumisele erinevalt. Täpsemalt, maapealse biomassi ja lämmastikusisalduse jaotumise varieeruvus tekitab erinevad valguse ja lämmastiku kasutusmustrid ning sellest tulenevalt kujunevad liikidel erinevad ellujäämisstrateegiad.
Energiaallikas biomass
(Tartu Ülikool, 2013-05-14) Velling, Siiri; Vaasma, Taavi
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt annab ülevaate biomassi rakendusvõimalustest; selgitab biomassi muundamisprotsesse; analüüsib biokütuste eeliseid, puudusi ja mõju keskkonnale; käsitleb biomassi tootmise erinevaid tehnoloogilisi lahendusi; sisaldab põlemisreaktsioonide arvutusi; annab ülevaate energiakultuuridest, mida saab kasvatada Eestis. Õpiobjekti maht on 0.15 EAP (4 akadeemilist tundi õppija tööd) ja sihtrühmaks eelkõige keskkonnatehnoloogia bakalaureuseõppe üliõpilased.
Tellimuse tegemine arvutiprogrammis
(Tartu Ülikool, 2013-05-16) Viin, Tiina
BeSt programmi raames loodud sisupaketis käsitletakse tellimuse protsessi olemust ja tähtsust, tellimuste allikaid ja liike, külastaja profiili loomist hotellihaldussüsteemis ja tellimuse tegemist vastavalt külastaja soovidele.
The role of shamanism in Korean society in its inter- and intra-cultural contacts
(2013-05-17) Seo, Jinseok
Käesolev dissertatsioon koosneb neljast eraldiseisvast artiklist, mis on ilmunud akadeemilistes ajakirjades Eestis, Lõuna-Koreas, Leedus ja Ungaris alates 2007. aastast. Šamanismi ja teiste traditsiooniliste usundite vahelised tugevad sidemed on Koreast loonud ainulaadse kuvandi, samas pole selge, kuidas pealetungiv lääne kultuur šamanismi kujundab. Sellal kui varasemad uurimused on oma olemuselt olnud eelkõige diakroonilised, tegeledes kontseptualiseerimise ja kirjeldamise küsimuste ning ajalooliste transformatsioonidega, keskendub käesolev väitekiri šamanismi rollile Korea kultuuri kujundajana kultuuride kokkupuutel. Šamanismi vaadeldakse mitte pelgalt kui reliktset kultuuripärandit, vaid ka kui kaasaegset majanduslikku ressurssi. Käesolevas väitekirjas sisalduvates artiklites käsitletud peamised teemad on järgmised: kangelaslikkuse tunnusjooned ja naiskangelastest peategelased Korea mütoloogias – Korea šamanistliku pärandi kajastumine mütoloogias, vaimulike atribuutide sekulariseerimise protsess ja etnosümbolism, Korea šamanismi pärimuslik roll katalüsaatorina Korea kultuuri erinevate osade segunemisel väljaspoolt tulevate kultuurimõjudega, Korea šamanismi uus potentsiaal kaasaegses kultuuritööstuses. Korea šamanismi iseloomustab terve rida isetekkelisi ja süstematiseerimata elemente, mida on lõpuks ka rahvuspärandina tunnustatud ning mis on pidevalt kujundanud Korea rahva mõttemaailma, igapäevaelu ja meelelahutusvaldkonda.
Comprehending phylogenetic diversity – case studies in three groups of ascomycetes
(2013-05-17) Tamm, Heidi
Paljusid seenerühmi iseloomustab taksonoomiline korratus. Selle põhjuseks on selliste morfoloogiliste tunnuste vähesus, mida saaks kasutada taksonite piiritlemiseks. Vaieldavaks on osutunud ka kottseente suurimate seltside Pezizales, Hypocreales ja Helotiales süstemaatika. Töö käigus uuriti geneetilist varieeruvust ja eri tasemel taksonite piire kolmes seenerühmas: perekonna Hypomyces (Hypocreales) väikses lähedaste liikide rühmas liigi tasemel, perekonnas Geopora (Pezizales) liigi ja perekonna tasemel ning perekonnas Encoelia (Helotiales) sugukonna tasemel kättesaadavate liikide piires. Fülogeneetilisteks analüüsideks kasutati nii rDNA kui ka erinevate valgugeenide järjestusi. Hypomyces rosellus osutus parafüleetiliseks, sisaldades mitut juba kirjeldatud liiki kui ka morfoloogiliselt eristamatuid rühmi erineva peremehe-eelistuse ja geograafilise levikuga. Enamik seenekasvandusi laastavatest selle perekonna parasiitsetest tüvedest kuuluvad liiki Hypomyces odoratus. Perekond Geopora leiti olevat parafüleetiline. Suletud ja avatud viljakehadega liigid moodustasid kaks tugeva toetusega monofüleetilist rühma, mida soovitame tunnustada eraldi perekondadena. Monofüleetilisteks liikideks osutusid G. arenicola, G. tenuis, G. sepulta ja G. tolucana. Perekond Encoelia osutus polüfüleetiliseks. Perekonna tüüpliik E. furfuracea kuulub sugukonna Hemiphacidiaceae sõsarrühma. Vaid kaks liiki paigutusid kindlalt monofüleetilistesse sugukondadesse Sclerotiniaceae ja Rutstroemiaceae. Kolm liiki kuuluvad monofüleetilisse rühmitusse ’Encoelioideae’ sensu Peterson & Pfister. rDNA ITS regiooni lahutusvõime perekondades Geopora ja Encoelia on piisav võimaldamaks selle kasutamist liikide tuvastamiseks. Perekonna Hypomyces uuritud liikide rühmas jääb ITS regiooni lahutusvõime liikide eristamisel liiga nõrgaks. Valgugeenide kasutamine fülogeneetilistes analüüsides annab parema lahutuse ja tugevamad toetused harudele. Töö käigus kogutud DNA järjestused, mis on eraldatud usaldusväärselt määratud viljakehadest, aitavad määrata keskkonna- ja põllumajanduslikest proovidest seeneliike.
Sotsiaalne kontroll ja religioon
(2013-05-17) Tiganik, Raul
Kogukonnad on läbi põimunud sotsiaalsest kontrollist ning kohati ka religioonist ja ilmselt pole ühtegi püsivamat inimgruppi kus poleks võimalik leida sotsiaalse kontrolli toimimist. Sotsiaalne kontroll on üldistatult öeldes suunatud inimeste kooseksisteerimise võimalikkuse realiseerimisele ehk teisiti öeldes – vältimaks kõigi sõda kõigi vastu. Interdistsiplinaarsel põhimõttel koostatud väitekirjast tuleneb, et religioonil ja kriminoloogias kasutamist leidnud sotsiaalse kontrolli teoorial on vähemasti üks kokkupuutekoht, see on deviantse käitumise selgitamine ning ärahoidmine. Dissertatsioonis on suurt tähelepanu pööratud tuvastamaks asjaolu kas religioonil on õigusvastast käitumist pärssiv võime või mitte. Väitekirjas käsitletud materjalist tulenevalt võib väita, et religioon saab toimida õigusvastase käitumise tõkestajana. Kuid miks ta omab sellist mõju ja milliste teede kaudu ta seda mõju avaldab, pole tänaste teadmiste pinnalt võimalik täpselt ja üheselt välja selgitada. Väitekirjas on peatutud mitmetel võimalustel ning pole välistatud, et tegemist on religiooni poolt avalduva kompleksmõjuga, millel on iga indiviidi suhtes iseomane mõju. Siiski saab möönda, et religiooni kõigist individuaalsetest mõjutamisteedest hoolimata, universaalseim mõjufaktor on moraalse kogukonna olemasolu, mis võib õiguskuulekat mõju avaldada isegi nende isikute suhtes, kes pole end religioossetena määratlenud. Religiooni rolli ja efektiivsust sotsiaalse kontrolli valdkonnas lähitulevikus ei ole võimalik täpselt ennustada, kuid lähtudes erinevates ühiskondades valitsevast suhtumisest religiooni saab eeldada, et vähemasti ajaloolisest traditsioonist lähtudes kestab religiooni mõju sotsiaalse kontrolli protsessis. Sekulaarsetes riikides, nagu näiteks Eesti, ei ole põhjust loota, et religioonist ja religioossusest oleks märkimisväärset abi kuritegevuse vastu võitlusel, samuti õigusvastase käitumise pärssimisel laiemalt. Selleks on religioonil sekulaarses riigis liiga vähe mõjujõudu.
Droonide mäng käib kõrgustes
(Maaleht, 2013-05-19) Kallis, A.
Suurte arvude seadus
(Tartu Ülikool, 2013-05-20) Vent, Ragnar; Pärna, Kalev
BeSt programmi raames loodud õpiobjekti kasutamise käigus üliõpilane: 1) tutvub suurte arvude seaduse teoreetilise taustaga; 2) sooritab arvutisimulatsioone (nupp "Genereeri"), mille tulemusel tekib ekraanile liikub trajektoor, mis võib koonduda või mitte (olenevalt katsetingimustest). Simulatsioone võib tekitada käsitsi või automaatselt; 3) seostab ekraanil nähtut teooriaga.
Grammatical relations in Estonian: subject, object and beyond
(2013-05-21) Metslang, Helena
Doktoritöö eesmärk on määratleda ja kirjeldada eesti keele nominaalseid lauseliikmeid ja nende äärealasid. Tüpoloogilistel, kognitiivsetel ja funktsionaalsetel teooriatel põhinevas töös vaadeldakse lauseliikmeid morfosüntaksist, semantikast ja pragmaatikast lähtuvalt. Korpusanalüüsi põhjal kirjeldatakse lause argumentide vormistust, käitumist, semantilisi ja infostruktuurilisi omadusi ning ka lause kõrvalliikmete (objektisarnased määraadverbiaalid ehk osmad, nt ‘kaks kuud’) vormistust. Seega keskendutakse dissertatsioonis küll erinevatele lause-liikmetele, kuid kõiki neid käsitlusi ühendavad lauseliikmete iseloomustamiseks kasutatud ühtsed parameetrid ja nende roll lausekonstruktsioonide struktuurilise, semantilise ja infostruktuurilise olemuse kujundamisel. Doktoritöö annab panuse eesti keele subjektikategooria ja selle piirialade määratlemisse. Esmakordselt analüüsitakse siinses uuringus ka suuremat hulka eesti keele subjektisarnaseid argumente (kokku 10) ning kasutatakse subjektikategooria defineerimisel korpusandmeid. Põhijärelduseks on, et subjektisarnased argumendid, näiteks mõlemad argumendid konstruktsioonides ’Talle meeldib fotograafia’, ’Norralasel on kaks kulda’ ja ’Mariast sai õpetaja’, moodustavad oma subjektilisuse määra alusel kontiinumi, kuid kõigil neil on siiski üsna vähe subjektilikke morfosüntaktilisi käitumisomadusi. Korpusuuring kinnitas ka, et eksistentsiaalkonstruktsiooni nimisõnafraas (e-NP, nt ’piima’ lauses ’Külmkapis on piima’) on oma semantilistelt, infostruktuurilistelt ja vormistuslikelt omadustelt lähemal objektile kui subjektile. Lisaks pakub töö ühtse aluse objekti, e-NP ja osmade käändevaheldussüsteemide võrdlemiseks, tuginedes Dixoni (1994) argumentide vormistuse tüpoloogiale. Ilmnes, et objekti ja e-NP käändevaheldussüsteemid on võrreldava komplekssusega. Põhiosas mõjutavad mõlema lauseliikme käänet samad faktorid, kuid nende osatähtsus korpusmaterjalis on erinev. Osmade käändevaheldus on seevastu seotud vaid üksikute objekti käändemõjuritega. Kuigi eesti keelt peetakse üldiselt akusatiivseks keeleks, näitas siinne uuring, et eesti keeles on lisaks küllaltki sage nähtus verbist sõltumatu joondumusvaheldus (fluid intransitivity), mida vormistatakse eesti keeles eelkõige sõnajärje abil. Varem ei ole eesti keelega seoses kirjeldatud tüpoloogias kasutatavaid implikatsioonilisi hierarhiaid. Siinne töö tegi esimese katse kontrollida nende hierarhiate rakendatavust eesti keele korpusmaterjalil. Ilmnes, et eesti keele andmed kinnitavad lauseliikmete konstruktsioonide hierarhia (Hierarchy of Grammatical Relations Constructions) paikapidavust, osaliselt kehtib eesti keele argumendivormistuse puhul ka referentsiaalsushierarhia (Referential Hierarchy). Materjal kinnitab Crofti (2001) tüpoloogilise hüpoteesi Behavioural Potential universal (süntaktilise käitumise potentsiaal) kehtivust. Hüpoteesi järgi on kasutuses sagedamini esinevatel kategooriatel vähemalt sama mitmekesine süntaktiline käitumine kui harvemini esinevatel kategooriatel.
Non-Life Insurance Mathematics
(Tartu Ülikool, 2013-05-21) Käärik, Meelis
The course gives an overview of the basis of non-life insurance mathematics. The topics include cash-flow models of the non-life insurance company, principles of calculating premiums and indemnities, risk models, reinsurance models and basis of the technical reserves of an insurance company. The theory is connected to real life situations through exercises and realistic case-studies.
Rational spline collocation for boundary value problems
(2013-05-24) Ideon, Erge
Paljud matemaatika, füüsika ja teiste teadusalade probleemid on formuleeritavad rajaülesannete kujul. Traditsioonilised meetodid rajaülesannete lahendamiseks on võrgumeetod, mis annab ainult diskreetse lahendi, ja polünomiaalsete splainidega kollokatsioonimeetod. Viimast on teist järku harilike diferentsiaalvõrrandite rajaülesannete lahendamisel suhteliselt hästi uuritud. Interpoleerimise korral on teada, et ratsionaalsplainid lähendavad mõningaid funktsioone paremini kui polünomiaalsed splainid. Seetõttu võivad ratsionaalsplainid anda mõnedes rajaülesannetes paremaid tulemusi. Erinevalt ruut- ja kuupsplainidest säilitavad ratsionaalsplainid ka geomeetrilisi omadusi, täpsemalt lineaar/lineaar ratsionaalsplainid monotoonsust ja ruut/lineaar ratsionaalsplainid kumerust. Viimasel paaril aastakümnel on rakendusmatemaatikute suuremat tähelepanu pälvinud just ülesanded, kus täpsel lahendil on mingid geomeetrilised omadused nagu positiivsus, monotoonsus, kumerus ja samu omadusi nõutakse ka lähislahendilt. Käesoleva töö põhiprobleemiks ongi uurida hariliku teist järku diferentsiaalvõrrandi rajaülesande lahendamist lineaar/lineaar ja ruut/lineaar ratsionaalsplainidega kollokatsioonimeetodil, mis on oma olemuselt mittelineaarsed meetodid. Tulemusi võrreldakse vastavalt ruut- ja kuupsplain-kollokatsioonimeetodite tulemustega. Eelnevalt on töös uuritud ratsionaalsplainidega interpoleerimist, sest ratsionaalsplainidega kollokatsioonimeetodi tulemused põhinevad spetsiaalsete ratsionaalsplaininterpolantide teatud omadustel. Toodud on ka illustreerivad arvutuseksperimendid.