Sirvi Kuupäev , alustades "2015-06" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 71

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2015 nr 6
(Tartu : Tartu Ülikool, 2015-06) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Mai oli jahe, kevad aga päris soe
(Maaleht, 2015-06-04) Kallis, A.
Põhikooli õpilaste suhtumine füüsika õppimisse ja õpetamisse
(Tartu Ülikool, 2015-06-04) Kollo, Kristi; Lepp, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Implicit Norm Creation in the U.S. Poetry Criticism in the 1990s
(Tartu Ülikool, 2015-06-09) Pulver, Mario; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida implitsiitsete normide loomist USA luulekriitikas 1990-ndatel aastatel. Töö koosneb neljast peatükist. Sissejuhatuse ja teooria peatükis räägitakse kolmest peamisest kaanoni ja normide käsitlusest, mida töö kontekstis nimetatakse traditsiooniliseks, dekonstruktsionistlikuks ja sünkretistlikuks lähenemiseks niivõrd vaieldavale mõistele kui “kaanon”. Samuti selgitatakse implitsiitsete normide ehk kriitiku poolt artikli käigus avalduvate normatiivsete kriteeriumite mõistet. Metodoloogia ja andmete peatükis kirjeldatakse autori poolt töö tarbeks kohandatud Norman Fairclough meetodi Critical Language Study versiooni ja selle rakendamist 47 tekstist koosnevale korpusele, mis moodustati kolme USA luuleajakirja materjalide alusel. Diskursusanalüüsi ebatavaline rakendamine luulekriitika uurimiseks oli teadlik katse kontrollida, kas interdistsiplinaarse lähenemisega on võimalik saada tulemusi. Tulemuste peatükis selgitatakse detailselt analüüsiprotsessi ja võetakse kokku peamised tulemused, mis seonduvad implitsiitsete normidega. Analüüsi käigus tuvastati, et valimis kasutatakse positiivsete kategooriatena ennekõike intertekstuaalsust, võrdlust teiste luuletajatega, keele- ja luulevormide meisterlikku valdamist ning luuletaja staatust või senist karjääri. Negatiivsete kategooriatena mainiti peamiselt sisutühja vormimängu, poeedi piiratust, luule liigset pikkust või keele/teema ebapiisavat valdamist. Nii positiivne kui negatiivne kriitika keskendus sisu asemel ennekõike vormile. Lisaks tuvastati analüüsis, et kriitikud positsioneerisid sageli nii ennast kui kiidetud luuletajat väljapoole “peavoolu”. Teiseks tähelepanekuks oli vaidlusaluse mõiste “kaanon” vältimine kriitikas, ehkki arvustajad rõhutasid luuletaja püsivat väärtust, pikaajalist kõrget taset või ainulaadset staatust ameerika kultuuris, mida võib pidada just nimelt väljavalituse tunnustamiseks. Tulevaste uuringute tarbeks jäi silma, et kuigi valimist ei koorunud välja läbivaid jooni, kordusid mõned temaatilised kategooriad piisavalt sageli: intertekstuaalsus, võrdlus teiste luuletajatega, pastišš ja katkendlik stiil võiks viidata postmodernistliku lähenemise eelistamisele 90-ndate luules. Luuletaja eruditsiooni rõhutamine ja arvustuste keerukas keelekasutus võivad aga seada eeltingimusi ameerika luulediskursuses osalemisele, nõudes nii lugejalt kui luuletajalt kõrget kvalifikatsiooni ja hoides USA luulet suhteliselt marginaalsel kohal ühiskonnas.
Fluorestseeruvate markerite iseorganiseerumise uurimine grafeeni pinnal
(Tartu Ülikool, 2015-06-09) Pille, Annika; Lange, Sven, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Representation of the Political Context in Ian McEwan's Novels The Child in Time and Saturday
(Tartu Ülikool, 2015-06-09) Sadam, Eeva; Soovik, Ene-Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on võrrelda poliitilise konteksti kujutamist Ian McEwani romaanides “Laps ajas” ning “Laupäev” võttes aluseks antud teoste peategelaste mõtted ja teod ning analüüsides nende tähendust kõrvutatuna antud ajastutel valitsenud poliitiliste ideoloogiate tunnustega. Töö sissejuhatus keskendub Ian McEwanile kui poliitilisele autorile ning annab ülevaate tema romaane läbivatest poliitilisetest ning sotsiaalsetest teemadest. Ian McEwan on avaldanud oma seisukohti ühiskonnas oluliste teemade üle ka ajakirjanduses ning see on kooskõlas sellega, et ka tema romaanides on esindatud poliitilised ning ühiskonnakriitilised teemad. Töö esimene peatükk visandab teoreetilise tausta toetudes peamiselt marksistlikule kultuuri- ja kirjandusteooriale. Peatükk keskendub ideoloogiale ning selle kujutamisele kirjandusteostes, tegelastele kui ühiskonna ja oma sotsiaalse klassi esindajatele ning teksti ja poliitilise reaalsuse vahelisele suhtele. Teises peatükis on esitatud teoste analüüs, mis vaatleb, kuidas väljenduvad antud romaanides kujutatud ajastute ideoloogiad läbi tegelaste mõtete ning tegude. Empiirlises osas vaadeldakse teoseid “Laps ajas” ja “Laupäev” eraldi, tuues esile, kuidas autor on kujutanud sotsiaalset ja poliitilist konteksti antud romaanides. Töö kokkuvõttes võrreldakse, kuidas on poliitilist konteksti antud romaanides kujutatud. Selle tulemusena võib väita, et romaan “Laps ajas” väljendab rohkem poliitilise ja sotsiaalse ühiskonnakorraluse kriitikat kui “Laupäev”. Muutused ühiskonnas, mis mõjutasid varasemas romaanis kujutatud poliitilist konteksti, on hiljem muutunud ühiskonnas normiks, mistõttu poliitilise konteksti kujutamises on vähem ühiskonnakriitikat.
The Techniques of Accelerated English Language Learning in EFL Classroom
(Tartu Ülikool, 2015-06-09) Vimberg, Siiri; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida kiirendatud õppemeetodi tehnikate kasutamist Eesti koolis. Täpsemalt, vaadelda kuivõrd tõhusad ja ainulaadsed need õpitehnikad on, ning seejärel viia läbi uurimus Pärnu Ühisgümnaasiumis põhikooli lõpuklasside põhjal. Antud uurimistöö läbiviimiseks püstitati järgnevad küsimused: 1) Kui tõhusaks osutuvad kiirendatud õppemeetodi tehnikad 9. klassides, kus õpitakse inglise keelt võõrkeelena (Pärnu Ühisgümnaasiumi näitel)? 2) Mis järeldusi saab kiirendatud õppemeetodi tehnikate kasutamisest teha (Pärnu Ühisgümnaasiumi 9. klasside näitel)?
Sympathy and Gender in George Eliot's The Mill on the Floss and W.M: Thackeray's Vanity Fair
(Tartu Ülikool, 2015-06-09) Sepp, Mari-Liis; Rajamäe, Pilvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Selle magistritöö üldiseks eesmärgiks on uurida Victoria ajastu realismis olulist kohta omava kaastunde mõistet. George Eliot nägi kaastunde kujundamises ning lugejate maailmapildi avardamises ilukirjanduse peamist eesmärki. Võib väita, et sarnased väärtused iseloomustasid tolle ajastu realismi ka üldisemalt. Töö peamised argumendid põhinevad arusaamal, et kaastunne ei ole pelgalt emotsioon, vaid kannab endas kultuurilisi väärtusi, eelkõige valitsevat ideoloogiat. Selles magistritöös keskendutakse seega viktoriaanlikele soorollidele ning neid kujundanud keskklassi ideoloogiale. Analüüsitakse kahte 19. sajandi keskpaiga romaani, milleks on George Elioti „Veski Flossi jõel” ja W. M. Thackeray „Edevuse laat”. Eesmärgiks on näidata, kuidas lugejas kaastunde tekitamise (või mittetekitamise) läbi avaldatakse samaaegselt ka arusaamu valitseva soolisuse ideoloogia kohta. Sissejuhatus antakse põgus ülevaade kaastunde olulisusest 19. sajandi realismis, tutvustatakse Elioti ja Thackeray teoseid ning mõningaid nende analüüsimiseks vajalikke eelteadmisi ja väiteid. Esimeses peatükis keskendutakse peamiselt kultuurilisele ja ideoloogilisele kontekstile. Esmalt tutvustatakse viktoriaanlikke soorolle. Peatüki teises osas antakse ülevaade 19. sajandil aset leidnud muutustest teaduses, religioonis, majanduses ja tehnoloogias ning nendega kaasnenud hirmudest ja kahtlustest, millest kasvas välja ka inimkonna ühtsuse rõhutamise idee ning sellega seotud kaastunde mõiste. Järgnevalt kirjeldatakse täpsemalt kaastunde mõistet, määratletakse selle võime kanda endas ideoloogiat ning tutvustatakse mõningaid viise, kuidas kaastunnet lugejas kujundatakse. Teises peatükis võrreldakse Thackeray ja Elioti teoseid lähtudes eelnevalt välja toodud ideedest kaastunde ja ideoloogia seotuse osas. Vaadeldakse peamisi tegelasi ja seda, kas romaan julgustab lugejat kaasa tundma või mitte ning milliseid viiteid viktooriaanlikele soorollidele sellisest käsitlusest tuletada võib. Analüüsi põhilised tulemused leiab kokkuvõttest.
Islamism multikulturalistlikus heaoluühiskonnas: Rootsi näide
(Tartu Ülikool, 2015-06-09) Österman, Indrek; Riistan, Ain; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Developing Communicative Competence and Intercultural Communication Competence: Strategic Competence in EFL/ESL Materials
(Tartu Ülikool, 2015-06-09) Abroi, Laura; Vogelberg, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Magistritöö eesmärgiks on uurida, kas strateegiline kompetentsus esineb EFL/ESL materjalides, kas sellele on eksplitsiitselt tähelepanu tõmmatud ning milliseid meetodeid on kasutatud selle õpetamiseks. Töö annab ülevaate suhtluspädevusest ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni kompetentsusest, strateegiliselt kompetentsusest nende osana ning õppematerjalide rollist. Seejärel tutvustatakse metoodikat, uurimustulemusi ning nende tähendust. Kuna strateegiline kompetentsus on nii suhtluspädevuse kui kultuuridevahelise kommunikatsiooni kompetentsuse osa ning need mõlemad on riiklike õppekavade poolt sätestatud kui kujundatavad üldpädevused, siis on oluline teada, kas see on kasutatavates materjalides esindatud. Töö käigus uuriti kolme materjalikomplekti – Premium B1, Upstream Intermediate ja Solutions Intermediate, analüüsides õpikuid, õpetajate raamatuid ja kuulamismaterjale, võttes aluseks strateegilise kompetentsuse komponendid, mis on välja toodud Celce-Murcia et al (1995: 28) poolt. Uurimise käigus selgus, et kommunikatiivsed strateegiad, mis on on strateegilise kompetentsuse osadeks, on materjalides küll esindatud, aga eksplitsiitselt vaid vähestel juhtudel. Lisaks selgus, et kasutatud on vaid piiratud kogusel õpetamismeetodeid. Selle tulemusena võib väita, et kuigi strateegilise kompetentsuse osad on EFL/ESL materjalides esindatud, ei piisa sellest, et õpilased strateegilist kompetentsust omandada suudaks, ning seetõttu on tõenäoliselt raskendatud ka suhtluspädevuse ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni kompetentsuse omandamine.
Defektide visualiseerimine grafeenis nanoteemantide abil
(Tartu Ülikool, 2015-06-10) Pall, Anne-Mai; Lange, Sven, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
"Inte kan ett kinesbarn heta Petter". En jämförande analys av egennamn i Astrid Lindgrens böcker och i estniska översättning
(Tartu Ülikool, 2015-06-10) Pedaru, Liisa; Elken, Maiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond
Syftet med min magisteruppsats är att kartlägga förekomsten av namn i Astrid Lindgrens barnböcker och noveller för att sedan studera hur namn är översatta till estniska. Meningen är att först definiera de översättningsmetoder som översättare har använt, sedan beskriva och försöka förklara översättarnas val av översättningsmetoder och därefter jämföra hur de estniska och andra översättarna har lyckats med att överföra namn till ett nytt språk och en ny målkultur. Frågeställningarna är följande:  Vilka olika typer av egennamn förekommer det i Astrid Lindgrens barnböcker?  Vilka är de motsvarande estniska översättningarna av egennamn?  Vilka metoder har översättarna använt för att översätta egennamn? Hur hanterar översättarna Lindgrens språk, t.ex. Lejonbrudssmörgåsar, Bullerby, Bråkmakargatan osv? Hur avviker översättningar av personnamn, ortnamn och övriga namn från varandra?  Finns det skillnader mellan olika estniska översättare när det gäller valet av översättningsmetoder?  Finns det skillnader mellan namnöversättningar till olika språk, t.ex. mellan estniska, brittiska, amerikanska och finska översättningar? Hur bra har de estniska översättarna lyckats med att framföra Lindgrens uppfinningar i jämförelse med andra översättare? Trots att det inte finns några perfekta lösningar eller regler som kunde tillämpas vid översättning av egennamn, kan analysen av positiva/negativa exempel på de olika namnöversättningsmetoderna förhoppningsvis vara till hjälp för blivande barnboksöversättare och ge något att tänka på, t.ex. olika möjligheter vid valet av översättningsmetoder samt följder av dessa val.
Non-governmental Organizations and Neoliberalism: a Critical Discourse Analysis
(Tartu Ülikool, 2015-06-10) Hurt, Ulvika; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida rahvusvahelises avalikus sfääris tegutsevate mittetulundusühingute (MTÜ) diskursust ja nende suhtumist neoliberalismi, võttes aluseks MTÜde pressiteated, mis kirjeldavad G8 arengumaade abistamise initsiatiivi (G8 New Alliance for Food Security and Nutrition) ja kommenteerivad avaliku ja erasektori tegevust selles valdkonnas. Töö koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist ja kokkuvõttest. Analüüsitav korpus koosneb seitsme Ühendkuningriigis või Ameerika Ühendriikides baseeruva mittetulundusühingu pressiteatest, mille analüüsi aluseks on Norman Fairclough kriitilise diskursusanalüüsi meetod. Sissejuhatus ja teooria peatükk keskenduvad neoliberalismile ja avalikule sfäärile, kasutades neoliberalismi teoreetikuid Michel Foucault, David Harvey ja Joseph Stiglitz ning Jürgen Habermasi avaliku sfääri teooriat. Lisatud on analüüs kriitilise diskursusanalüüsi meetoditest ja Norman Fairclough meetodi eripäradest, mille käesoleva töö jaoks kohandatud versioon on esitatud teises peatükis. Kolmas peatükk analüüsib korpust kirjelduse, tõlgenduse ja selgituse tasandil. MTÜd on suuremal või vähemal määral G8 initsiatiivi suhtes kriitilised ning vastandavad end G8 ning erasektori tegevusele. Siiski kasutavad nad üldiselt sõnavara, mis kuulub neoliberalistlikku diskursusesse, samas andes sellele teisi tähendusi. Võib täheldada, et sõnavara, mida neoliberalismis üldiselt riikide tegevuse kritiseerimiseks kasutatakse, on siin suunatud hoopis G8 ja erasektori vastu, kujutades viimast kui kohalike inimeste majandusliku ja poliitilise vabaduse piirajat ning kohaliku arengu takistajat. Seega positsioneerivad MTÜd end selgelt Habermasi rahvusvahelisse avalikku sfääri, olles samas ka selle loojad ja kujundajad: nad püüdlevad võrdse esindatuse poole, üritavad luua arusaama ühistest globaalsetest probleemides ning töötavad avaliku sfääri pideva laiendamise suunas, eelistades riikidevahelistele lepetele ÜRO rahvasteülest tasandit.
Supervisor's and Supervisee's Roles in the Process of Research Writing: The Case of National English Language Competition 2013/2014
(Tartu Ülikool, 2015-06-10) Green, Kadri; Rein, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida, kuidas gümnaasiumiõpilased ja -õpetajad näevad enda rolle juhendatavate ja juhendajatena uurimistöö kirjutamise protsessis ning millised juhendamismudelid kehtivad antud uurimistöö kirjutamise protsessis.
Hydrazine polyanions: different strategies in the synthesis of heterocycles
(2015-06-10) Lebedev, Oleg
Hüdrasiini fragmenti võib leida paljudes hästi tuntud värvainete, agrokemikaalide ja ravimite struktuurides. Farmaatsiatööstuses on lämmastikku sisaldavad heterotsüklid erikohal ja C-N sideme moodustamine on seejuures üks laiemalt kasutatavatest reaktsioonitüüpidest. Selle tõttu on tsükliliste hüdrasiini derivaatide süntees märkimisväärse tähtsusega, kuid sobivate sünteesimeetodite puudumise tõttu on paljud neist siiamaani suhteliselt raskesti kättesaadavad ja väheuuritud. Antud töö on keskendunud erinevat tüüpi tsükliliste hüdrasiinide sünteesile ja tutvustab rea uusi sünteesimeetodeid, mis lihtsustavad juurdepääsu nendele unikaalsetele ühenditele. Uuringu keskseks kohaks on hüdrasiinide polüanioonide tekitamine ja alküülimine. Töö käigus näidati, et hüdrasiinide polüanioonide otsene alküülimine dihalogeniididega sobib nende heterotsüklite sünteesiks, kus N-N side asub väljaspool tsüklit. Lisaks näidati, et polüanioonide strateegia on suurepärane instrument ka tsüklitekke metateesiks vajalike substraatide sünteesiks, mis lähtudes diasendatud hüdrasiinidest avab ligipääsu paljudele heterotsüklitele, kus N-N side on tsükli sees. Hüdrasiinide polüanioone võib edukalt kasutada ka aromaatse sillaga bis(hüdrasiinide) üheetapiliseks sünteesiks. Selliseid ühendeid võib lugeda potentsiaalseteks närvihaiguste ravimite kandidaatideks. Lisaks praktilisele väärtusele, omab see protsess ka suurt teoreetiliselt tähtsust, kuna see hõlmab absoluutselt uut reaktsioonitüüpi, mida pole varem kirjeldatud.
Antwordprofiler Analysis of the Novels of Kurt Vonnegut, Jr., as Set in Opposition to the GSL, The AWL, and the BNC/COCA Word-family Lists
(Tartu Ülikool, 2015-06-10) Dalton, Edmund Alexander; Sool, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesolev magistritöö kujutab endast Kurt Vonneguti idiolekti kvantitatiivset uurimust, mis rajaneb olemasolevatel korpuslingvistilistel meetoditel. Eesmärgiks on esile tuua järgmine faktide kolmikjaotus: esiteks, sõnavara maht tuhandetes sõnaperedes, millede piisav oskus võimaldab lugejal mõista vähemalt 98% sõnedest romaanide ingliskeelsetes originaalides; teiseks, ootusvastaste suhteliste püsivuste või kasvude arv esinemissagedusega määratud ja astmeliselt järjestatud tuhandesõnapereliste loendite liikmete arvus kõnealuste romaanide puhul; kolmandaks, kontroll- ja katserühma vahelistest erinevustest tulenev vea ülemmäär, mis on kindlaks tehtav kirjakeelesõnaraamatu „Oxford English Dictionary“ II trükiga. Ülesehituselt on töö kaheosaline, hõlmates kokku nelja peatükki: sissejuhatus ja põhjalik ülevaade kõrvutatavatest tekstikogudest, mis moodustavad teoreetilise osa, ning vastavate tekstikogude üksikasjalik eritelu ja lõppkokkuvõte, mis moodustavad empiirilise osa. Teine peatükk jaguneb omakorda kaheks paragrahviks, selleks et käsitada vastandlike rühmadena nii sõnapereloendeid kui ka romaanide tekste, kolmas peatükk seevastu neljateistkümneks paragrahviks, selleks et keskenduda teostele kordamööda nende ilmumisaastate järjestuses, juhindudes sealjuures autori 45aastast karjääri vastaval alal kajastavast bibliograafiast. Valdav enamik analüüsi metoodikast on omistatav Paul Nationile, nagu näiteks seisukoht, et kui lugeja sõnavara hulka kuuluvad vähemalt 98% ühe konkreetse kirjutatu sõnedest, on põhjust eeldada, et kirjutatu sisu on tervikuna lugejale piisavalt arusaadav. Analüüs seisneb romaanidest koosneva katserühma võrdluses tekstikogude General Service List, Academic Word List ja nii British National Corpus kui ka Corpus of Contemporary American English alusel loodud sõnapereloenditest koosneva kontrollrühmaga ning väljundi tabeldustes. Teooriaosa raames on võetud kokku nii sõnapereloendite ja iseseisva tekstikogu puudused kui ka vaatlustulemused rakendatavast metoodikast Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi ja Vonneguti enda hinnete kontekstis. Empiirilised andmed aga käsitlevad sõnede, sõnatüüpide ja -perede arvu ja protsenti juba fikseeritud sagedusastmetel ning täpsustavad suhteliste muutuste põhisuundi, samal ajal kui vea ülemmäär selgub lisades toodud sõnede arvust. Statistikast nähtub muuhulgas, et teoste keerulisus on tihti alla 8 000 sõnapere.
Improvement of English Pronunciation of Russian Learners in a Russian School with the Estonian Language Immersion
(Tartu Ülikool, 2015-06-10) Art, Irina; Zagura, Natalja, juhendaja Toots, Nora, konsultant; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
’Kuulaja-sõbraliku’ (st. kuulajale kergesti arusaadavat) hääldamise omandamine on üks võimalustest olla arusaadav ja see eeldab edukat suhtlemist. Käesolev töö pakub hääldamise õpetamise meetodite ajaloolist ülevaate. Käesoleva töö peamine eesmärk on välja selgitada, kuidas venelaste inglise keele hääldamist parandada eesti keele hääldamise kaudu eesti keele kümblusega koolis. Magistri töö peamine eesmärk on teada saada, kas on mõttekas kasutada eesti keele vokaalide omadusi vene õpilaste inglise keele vokaalide hääldamise parandamiseks, kuna eesti ja inglise keele vokaalidel on palju ühiseid jooni. Kuulamisel tehtud diktaatide ja kriitilise kuulamise (õpilased ise loevad sõnu, teksti) testide alusel kogutakse vastavad andmed ja tehakse järeldused. Töö esimene osa annab ülevaate eesti, vene ja inglise keele vokaalide süsteemidest. Samuti on antud põhjused, miks on pööratud tähelepanu ainult teatud vokaalide hääldamise parandamisele. Töö eine osa tutvustab uuringu küsimusi, meetodeid, osavõtvate õpilaste arvu ja uuringu toiminguid, mida kasutatakse käesolevas töös. 22-liikmeline grupp 8. klassi õpilastest eesti keele kümblusega Tartu Annelinna gümnaasiumist jaotatakse kahte rühma ja mõlemad rühmad võtavad osa katsetest (diktaadid) nii alg- kui ka lõppstaadiumis, mis korraldatakse septembris 2013 ja märtsis 2014. Vahepealseid harjutusi teeb aga ainult üks rühm. Viidete osa sisaldab 53 allikat ja 5 lisa esitavad näitematerjali ja linke.
Estlandssvenskarnas nationella identitetsskifte efter emigrationen till Sverige under 1940-talet
(Tartu Ülikool, 2015-06-10) Maripuu, Eva-Mai; Kuldkepp, Mart, juhendaja; Kumer-Haukanõmm, Kaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond
Syftet med den här uppsatsen är att söka förstå hur estlandssvenskarna såg på sig själva och sin identitet under flyktperioden och i det tidiga skedet i Sverige under 1940-talet. När estlandssvenkarna emigrerade till Sverige då var den tydliga avsikten att estlandssvenskarna flyttade till Sverige för gott och de skulle anpassa sig till det svenska samhället så snabbt och smidigt som möjligt. Men hur påverkade den plötsliga flykten till ett annat land folkets platskänsla och hur gick anpassningen egentligen? Ledde det till fullständigt integration eller tvärtom till estlandssvenskarnas nationsformande? Huvudfrågan som intresserar mig är hur påverkas deras nationella identitet som estlandssvenskar av flykten till Sverige? Mer specifikt kommer jag att pröva hypotesen utifrån Miroslav Hrochs teori. Ruth Laidmets avslutar sin masteruppsats, Utvecklingen av estlandssvenskarnas nationalitetskänsla och finlandssvenskarnas eventuella roll i den med att påstå att estlandssvenskarna möjligtvis nådde fas C runt tidpunkten då de började lämna Estland och flytta till Sverige. Jag skulle vilja inleda där Laidmets avslutade och se om hypotesen att estlandssvenskarna nådde fas C, dvs att majoriteten av dem formar en massrörelse och upptäcker sin nationalitet som estlandssvenskar först när de flydde Estland och hade stadgat sig i Sverige, stämmer. För att få fram trovärdiga resultat måste materialet analyseras med tanke på minnesteori och hur minnen ändras över tid. På grund av magisteruppsatsens begränsningar och de använda källorna är det inte möjligt att komma fram till mer uttömmande och slutgiltiga svar. För att gå djupare in i ämnet skulle andra sorters primärkällor behöva användas och analyseras, såsom dagböcker, brev osv. Mitt mål har varit att ge lite mer utförliga svar som skulle kunna ligga till grund för en mer ingående studie av den estlandssvenska identitetens komplexitet.
Environmental risk assessment of chemicals using QSAR methods
(2015-06-10) Piir, Geven
Kemikaalide keskkonnariskide hindamisel uuritakse mitmeid omadusi, mida kemikaal võib mõjutada. Erilise tähelepanu all on kemikaali käitumine keskkonnas. Üheks uuritavaks omaduseks selles valdkonnas on biokontsentratsioon (BCF) ehk kui suures ulatuses kemikaal võib ladestuda organismi. Olemasolevate eksperimentaalsete mõõtmismeetodite rakendamist kõikidele kemikaalidele takistavad aeg, raha ja loomkatsed. Näiteks ühe kemikaali eksperimentaalne määramisel kasutatakse üle saja kala, see võtab aega kuni kuus kuud ning maksab umbes 100 000 eurot. Seetõttu puudub eksperimentaalselt määratud väärtus tuhandetel kemikaalidel. Viimane innustab looma kiiremad ning odavamad QSAR mudeleid, et täita tühimikud andmekogudes, kus kemikaalidel puuduvad eksperimentaalselt mõõdetud väärtused. On loodud mitmeid mudeleid, kuid ükski neist pole universaalne, ega rakendatav kõikidele kemikaalidele. Seetõttu kasutatakse riskianalüüsis erinevatele kemikaalidele omaduse väärtuse ennustamisel erinevaid mudeleid. Üldiselt kasutatakse ennustamisel mitmeid mudeleid, kus lõplik otsus tehakse mitme mudeli keskmisest ennustusest. Käesolev dissertatsioon on ülesehitatud põhimõttel anda ülevaade riskianalüüsi etappidest, biokontsentratsiooni tegurist ning erinevatest QSAR analüüsi meetoditest. Eksperimentaalne osa keskendub kirjeldatud meetodite rakendamisele BCF-i modelleerimisel. Modelleerimisel kasutati kahte lähenemist. Esimeses keskenduti regressiooni mudelite loomisele ning teises tegeleti klassifitseerimisprobleemidega. Alustuseks loodi laia kemikaalide spektrit kattev globaalne mudel BCF-i ennustamiseks. Mudelile määratud rakenduspiirkond võimaldas otsustada, millistele kemikaalidele tehtud ennustused olid usaldusväärsed ning millised mitte. Ennustustäpsuse parandamiseks, tükeldati andmekomplekt rohkem fokusseeritud alamkomplektideks ning loodi lokaalsed mudelid. Võrreldes globaalse mudeliga suutsid enamus lokaalsete mudelite komplekte ennustada BCF-i täpsemalt. Veel kõrgem ennustustäpsus saadi kui kõik loodud lokaalsed mudelid ühendati üheks suureks konsensusmudeliks. Bioakumuleeruvate kemikaalide eraldamiseks mitte bioakumuleeruvatest koostati kolm erineva klassijaotusega klassifitseerimismudelit. Loodud kolm mudelit on rakendatavad erinevatel juhtudel, kuid kõige üldisemaks võib pidada mudelit, kus treenimise faasis oli klasside jaotus võrdne. Lisaks pakuti välja uus rakenduspiirkonna määramise meetod Random Forest’i mudelite jaoks. Viimane näitab kui palju sarnaseid kemikaale kasutati mudeli loomisel ning kui hästi langesid ennustused kokku eksperimentaalsete andmetega. Kasutades seda informatsiooni on võimalik hinnata kui täpne on ennustus tundmatule kemikaalile. QSAR mudeli loomine ei ole lihtne ülesanne, sest sõltuvalt mudeli eesmärgist tuleb arvestada mitmete nõuetega. Riskianalüüsis on oluline kasutada asjakohaseid omadusi ja ühemõttelisi algoritme. Kõik käesolevas töös loodud mudelid kasutavad omadusena BCF-i ja täpselt defineeritud algoritme. Samuti pöörati tähelepanu mudelite valideerimisele ning rakenduspiirkonna määramisele, mis on tähtsad nõuded riskianalüüsis. Lisaks omasid kõik kasutatud deskriptorid modelleeritud omaduse suhtes mehhanistlikku seletust. Seetõttu annavad kõik loodud mudelid oma panuse riskianalüüsi, seletamaks kemikaalide võimet bioakumuleeruda.
Möten med näcken och sjörået. En studie av trosföreställningar kring vattenboende väsen i sägner från sydvästra Sverige
(Tartu Ülikool, 2015-06-10) Mändoja, Sander; Sävborg, Daniel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond
Det övergripande syftet med denna magisteruppsats är att undersöka vilka olika sjö- och havsboende varelser som förekommer i folksägner insamlade från sydvästra Sverige och hur de skiljer sig från varandra. Uppsatsen strävar efter att komma fram till ett grundligt resultat som bygger på noggranna analyser av folksägner samlade i fem landskap: Bohuslän, Västergötland, Värmland, Dalsland och Halland. Det finns en hel del benämningar som förekommer i sägner där övernaturliga väsen som förknippas med vattnet uppträder: näcken, sjörået, havsfrun, strömkarlen, strömgubben, sjöjungfrun m.m (af Klintberg 2010: 111-112). Flera av de namnen som nämndes tycks vara synonymer till varandra och i tidigare forskning har man kommit fram till att man kan räkna bara två förstnämnda som självständiga väsen, nämligen näcken (strömkarlen, strömgubben) och sjörået (sjöjungfrun). Det finns förstås en ganska stor variation mellan olika delar av Sverige vad gäller namnen på övernaturliga väsen, men i samlingar av sägner från de fem landskapen som nämndes ovan, är alla historier om samma varelse redan grupperade under en rubrik, även om det i själva uppteckningarna används en hel del olika benämningar. Det finns redan en hel del skrivet om vattenboende varelser i svenska folksägner, bland annat har Bengt af Klintberg och John Lindow gjort detta. Det som vanligtvis påpekas när man tar upp sjö- eller havsväsen är att det i stort sett finns två typer av sådana: sjörået som är en kvinnlig varelse och näcken som är en manlig varelse. När det gäller mer djupgående verk om specifika vattenboende väsen, kan man nämna Jochum Stattins doktorsavhandling ”Näcken” (1984), men det saknas liknande verk om sjörået. Med hänsyn till det är ingående syftet med denna uppsats att gå djupare in i ämnet och försöka hitta även andra faktorer utom könet som är gemensamma respektive olika hos de två typer av varelser. Det som jag ska ägna mig åt är en ingående analys av sägner som berättar om sjörået och näcken samt en jämförelse som är baserad på analysen och som tar hänsyn till de aspekter jag påpekade i början av detta kapitel. Det skall alltså inte vara bara en lista av känntecknande egenskaper till ett väsen utan ett försök att kartlägga vattenboende folktroväsens fundamentala inställning till människor.