Sirvi Kuupäev , alustades "2024-06-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

Robootika kursuse koostamine ja õpilaste suhtumise analüüsimine seoses robootikaga ja programmeerimisega
(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Sams Hans Hubert; Neito Rauno; Reivelt Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja töötada gümnaasiumi tasemele sobiv robootika kursus ning analüüsida õpilaste suhtumist robootikasse ja programmeerimisse. Töö raames loodud robootika kursus põhineb haridusrobotil mBot ja arendusplaadil Arduino Uno, pakkudes praktilist ja interaktiivset lähenemist programmeerimise õppimisele. Uuringus osalesid ühe 10. klassi õpilased ja ühe 12. klassi õpilased. Saadud tulemused näitavad, et õpilaste suhtumine robootikasse ja programmeerimisse on üldiselt positiivne. Märkimisväärne on see, et 10. klassi õpilaste huvi robootika vastu suurenes kursuse jooksul oluliselt. Lisaks ilmnes, et õpilased peavad robootika praktilisi ülesandeid heaks meetodiks programmeerimise õppimiseks. Töö tulemusena valmis gümnaasiumi õppekavasse sobiv robootika kursus. Käesoleva uuringu tulemused kinnitavad, et loodud kursusel oli positiivne mõju õpilaste suhtumisele robootikasse ja programmeerimisse.
STEAM-õppe rakendamine kestliku maja disainimise kaudu III kooliastmes
(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Kallin Piret; Vaino Katrin; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
STEAM-õpe pakub õpilastele suurepäraseid võimalusi lahendada probleeme ning mõelda kriitiliselt ning valmistada neid seeläbi ette 21. sajandi globaalseteks väljakutseteks, mis eelkõige puudutavad ühiskonna ja keskkonna kestlikku arengut. Käesoleva magistritöö eesmärk oli koostada STEAM-õppe tegevuskava, mis aitab toetada põhikooli III kooliastme ehitusmaterjalide ja loodusvarade teema õpetamist ning uurida õpilaste huvi STEAM-õppe tegevuste suhtes tegevuskava rakendamisel. Lisaks uuriti, millised väljakutseid pakub õpetajale STEAM-õppetegevuskava rakendamine ning toetudes saadud kogemusele ning õpilaste tagasisidele, kuidas tegevuskava edasi arendada. Töö uurimismeetodiks oli tegevusuuring ja uurimisinstrumentideks fookusgrupi intervjuu ja uurijapäevik. Tulemustest selgus, et loodud STEAM-õppe tegevuskava tekitas õpilastes huvi, kuna pakkus põnevust ja uudsust. Ka tundusid õppetegevused paljudele sisemiselt väärtuslikuna ning need toetasid suure osa õpilaste psühholoogilisi põhivajadusi nagu autonoomiavajadus ja kuuluvusvajadus. Tegevuskava väljatöötamine ja kavandamine osutus keerukamaks, kui algselt mõeldud oli. Seega tuleks edaspidi tegevusteks paremini aega planeerida.
Gümnaasiumiõpilaste tuleviku karjäärivalikud ja enesehinnangud 21. sajandi oskustele, loodusteaduslikele raamteemadele ning ärevusele loodusteaduslikes õppeainetes
(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Pärnamägi Kristjan; Teessar Janari; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida, kuidas 21. sajandi oskuste arendamisele tähelepanu pööravas koolis õppivad 10. klassi õpilased hindavad oma 21. sajandi oskusi ning millised on nende tuleviku karjäärialased eelistused. Lisaks uuritakse, kuidas õpilased hindavad oma pädevust loodusteaduslikes raamteemades ja millised on nende kogemused loodusteaduslike ainetega seotud ärevusest. Saadud tulemusi võrreldakse võrdluskoolidega.
STEM-õpimooduli mõju 7. klassi õpilaste tajutud enesetõhususele teadmiste ja 21. sajandi oskuste osas ning teadlikkus erialadest, mis on seotud Päikesesüsteemiga
(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Viss Karl Hubert; Semilraski Helen; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Varasemad uuringud on näidanud, et õpimoodulite rakendamisel õppetöös kasvab õpilaste tajutud enesetõhusus teadmiste ja 21. sajandi oskuste osas. Käesolevas magistritöös on uuritud, kuidas STEM-õpimooduli rakendamine õppetöös aitab parandada õpilaste tajutud enesetõhusust seoses teadmistega Päikesesüsteemi kohta ja 21. sajandi oskuste osas. Uuritud on ka õpilaste teadlikkust erialade kohta, mis on seotud Päikesesüsteemiga. Uuringu läbiviimiseks koostati STEM-õpimoodul, eel- ja järelküsimustik ning viidi läbi intervjuu. Töö tulemused näitasid, et õpilaste tajutud enesetõhusus teadmiste ja 21. sajandi oskuste osas ning teadlikkus karjäärivõimaluste kohta seoses Päikesesüsteemiga kasvavad peale STEM õpimooduli läbimist
Geograafiaõpetajate arvamused riiklikust õppekavast ja geograafia ainekavast
(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Žvirblis Lisete; Viru Birgit; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Kuna ühiskond areneb pidevalt, on tarvis õppekava regulaarselt uuendada, seejuures on oluline õpetajate arvamus, kuna nemad tõlgendavad ning vahendavad selle sisu ja eesmärke. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli kvalitatiivse lähenemise teel saada ülevaade Eesti geograafiaõpetajate arvamustest seoses riikliku õppekava ning geograafia ainekava erinevate aspektidega. Andmete kogumiseks viidi läbi 12 geograafiaõpetajaga poolstruktureeritud intervjuud, sealjuures jagati õpetajad kahte gruppi oma tööstaaži alusel. Uuringu tulemusena selgus, et õpetajad vaatavad riiklikku õppekava üle vähemalt korra aastas ning enamik õpetajatest tunneb, et õppekava toetab teda ja tema autonoomsust. Tulemused näitasid, et õpetajad on geograafia ainekavaga pigem rahul, kuid samas tehti intervjuude käigus palju ettepanekuid ainekava paremaks muutmiseks.
Põhikooliõpilaste hinnangud oma teadmistele kasvuhooneefektist ning nende arusaamad kasvuhooneefektist
(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Hüdsi Jane; Viru Birgit; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti põhikooliõpilaste hinnangud oma teadmistele kasvuhooneefektist ning nende tegelikud teadmised ja arusaamad kasvuhooneefekti nähtusest, selle tähtsusest ning kasvuhoonegaasidest. Uurimistöö viidi läbi põhikooliõpilaste seas, kes vastasid küsimustikule, mis koosnes väidetest ja avatud küsimustest kasvuhooneefekti teemal. Tulemustest selgub, et õpilased hindavad oma teadmisi kasvuhooneefektist pigem halvaks. Õpilaste tegelikud teadmised olid võrdlemisi sarnased nende enda hinnangutele oma teadmistest. Analüüsi käigus tulid välja mitmed väärarusaamad kasvuhooneefekti nähtuse, selle tähtsuse ja kasvuhoonegaaside kohta.
Õpilaste huvi bioloogia ja elusorganismide kasutamise vastu bioloogiatundides gümnaasiumiastme õpilaste ja õpetajate näitel
(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Orav Joanna Liisa; Semilarski Helin; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Bioloogiatunnis omandatud teadmised muutuvad meie igapäevaelus aina olulisemaks. Huvi puudumise korral võib nende teadmiste omandamine osutuda keeruliseks ja teadmised võivad jääda puudulikuks. Huvi võiks parendada elusorganismide kasutamine bioloogiatundides. Mõistmaks Eesti gümnaasiumiõpilaste huvi bioloogia kui õppeaine vastu meeldivuse kaudu ning huvi eluorganismide kasutamise vastu bioloogiatundides, kaasati uuringusse 11. ja 12. klassi õpilased. Kuna õpilaste bioloogiaalaste teadmiste ja oskuste kujunemisel on oluline roll ka õpetajal, siis kaasati uuringusse ka gümnaasiumiastme bioloogiaõpetajad. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi õpilastega küsitlusuuring ning õpetajatega poolstruktureeritud intervjuud, mille tulemustest selgus, et õpilased on bioloogia õppimisest rohkem huvitatud kui kasutusel oleks elusorganismid.