Võrdleva poliitika õppekava magistritööd – Master´s theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/24343

Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut

Browse

Browsing Võrdleva poliitika õppekava magistritööd – Master´s theses by Subject "demokraatia"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 4 of 4
  • Thumbnail Image
    Item
    Demokraatia tähendus ja demokraatiaga rahulolu erakonnaeelistuse lõikes Eesti näitel
    (Tartu Ülikool, 2016) Viljasto, Argo-Remo; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Käesoleva magistritöö eesmärgiks on Euroopa Sotsiaaluuringu 2012. aasta uuringuandmete põhjal uurida, kas ja millist rolli mängib erakonnaeelistus demokraatia tähenduse tõlgendamisel ja demokraatia toimimise hindamisel Eesti kontekstis. Selle tarbeks on töö jaotatud kolme peamisesse plokki. Neist esimese eesmärgiks on avada erinevaid teoreetilisi lähenemisi demokraatiale kui valitsemisvormile. Peatüki tulemusena ei kooru välja ühte, magistritöö jaoks universaalset definitsiooni demokraatiast, kuid erinevate demokraatia mudelite lahkamine aitab jõuda selgusele, milliseid indikaatoreid ning mõõdikuid tuleb demokraatia hindamiseks kasutada. Töö teine peatükk just nimelt vastavate terminitega tegeleb. See töö osa annab vastuse küsimustele, mis on kvaliteet ja rahulolu demokraatia kontekstis ning annab ülevaate nii rahvusvahelistest indeksitest kui ka akadeemilistest kirjutistest, mis antud temaatikas relevantsed on. Kolmas peatükk seostab esimesed kaks Eesti andmestikku kasutades ning uurib, millised on respondentide silmis demokraatiale kui valitsemisvormile olulised aspektid ning millisel määral vastab demokraatia tegelik toimimine respondentide ootustele. Andmed on kogutud 2012. aasta Euroopa Sotsiaaluuringu käigus ning analüüsi tarbeks jaotab magistritöö küsitletavad gruppidesse vastavalt nende erakonnaeelistusele. Selle tulemusena saab magistritöö andmeanalüüsi käigus vaadelda tulemusi nii Eesti parteide kui ka üldisemas opositsioon-koalitsioon võtmes. Analüüsi peamisteks meetoditeks on keskmised väärtused laiema pildi saamiseks ning dispersioonanalüüs, kinnitamaks erinevuste statistiliselt olulist määra. Läbiviidud analüüsi tulemusena leiab kinnitust hüpotees, mille kohaselt on rahulolu demokraatia toimimisega kõrgem kui respondendi poolt eelistatud erakond on võimul. Saadud tulemuste analüüsi käigus uurib töö, millised demokraatia aspektid tekitavad suuremaid lõhesid gruppide vahel ning millega me seda põhjendada võiksime. Üldjoontes leiab töö, et opositsiooni kuuluvate erakondade toetajatel on demokraatia ideaalidele suuremad ootused kui koalitsioonierakondadel, kuid viimastest tunduvalt madalamad hinnangud demokraatia toimimisele. Samuti leiab töö, et valimistel mitteosalenud inimeste ja parlamenti mitte pääsenud erakondade toetajate vaated on väga lähedased opositsioonierakondade toetajatele.
  • Thumbnail Image
    Item
    Kodanikuharidus, kodanikuväärtused ja nende dünaamika uutes ja vanades demokraatiates
    (Tartu Ülikool, 2012) Esko, Triin; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
    This paper represents a study of civic education, civic values among young school children and their dynamics in countries with different democratic experiences. The paper is based on the databases of IEA International Civic and Citizenship Education Study and its main themes are: 1. The impact of state average civic knowledge score on civic values and activities inbetween two time frames (year 1999 and 2009) 2. Comparison of new and old democracies in relation to the idea of a democratic citizen Civic education has received increasing attention and has become an important part of state policies and different studies due to the broadening of democratic issues (post-communist democratizations, changing ideas of citizenship, valuing civic participation) and increased relevance on the European Union level. Civic education has been seen as benefitting post-communist countries’ civic participation levels as well as alleviating growing Western political apathy. Different studies have measured the civic knowledge levels, impacting factors and civic competence’s impact on civic participation and supporting values. This paper evaluates the dynamics of students’ political opinion and activities among new and old democracies. This paper uses multilevel analysis to study the impact of state average civic knowledge score on civic values and activities that are related to the idea of a democratic citizen (differing citizenship forms, attitudes towards one’s country, institutional trust, predicted political activities in adulthood). State level impact is controlled for with student level variables of political self-perception. The results show that the differences between old and new democratic countries have been small or have reduced in about the past 10 years. Significant differences have developed between the estimations of political trust. The state average civic knowledge score has an impact on civic values and activities that are related to the idea of a democratic citizen, but the impact decreases significantly, once individual level political perceptions are taken into account.
  • Thumbnail Image
    Item
    Konfliktide vältimine ja lahendamine koalitsioonivalitsustes: Eesti juhtum
    (Tartu Ülikool, 2014) Vellak, Janne; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
    Käesoleva magistritöö uurib konfliktide vältimist ja lahendamist koalitsioonivalitsustes, rõhuasetusega konfliktide lahendamisele, Eesti kui Ida-Euroopa riigi kontekstis. Töö eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisküsimused: Millised konflikti vältimise ja lahendamise mehhanismid on iseloomulikud Eesti koalitsioonivalitsustele? Mil määral erineb Eesti kui juhtum Lääne-Euroopa riikidest? Mille abil seletada võimalikke variatsioone mehhanismide valiku osas valitsuste lõikes? Millised mehhanismid on efektiivsemad, millised mitte? Allikatena tuginetakse töös projekti „Cabinets in Europe“ raames kogutud ajaleheartiklitele ja läbi viidud intervjuude üleskirjutistele, lisaks tehti täiendavalt kolm intervjuud. Andmekogumismeetoditena kasutatakse kontentanalüüsi ja poolstruktureeritud intervjuud. Käesolev töö tõestab kontekstuaalsete tegurite olulisust koalitsioonivalitsuste uurimisel, täiendades senist Lääne-Euroopa näidetel põhinevat uurimisraamistikku ja tõstatades antud küsimuse põhjalikuma uurimise vajalikkuse. Eesti kui post-kommunistlik ja võrdlemisi noore demokraatiaga riik erineb Lääne-Euroopa stabiilsete demokraatiatega riikidest. Täheldatav on ajaline muutus mehhanismide valiku osas, mis on seletatav demokraatliku poliitilise kultuuri levikuga. Lisaks Lääne-Euroopa riikides kasutatavatele mehhanismidele on Eestis levinud probleemipõhiste komisjonide ja töögruppide moodustamine. Lahendusmehhanismide valik sõltub tugevalt konflikti iseloomust. Omane on muster, mille kohaselt poliitikatega seotud tüliküsimusi arutatakse ad hoc töögruppides/komisjonides, parlamendifraktsioonides ja/või koalitsiooninõukogus. Konkreetsete isikute käitumisest tingitud konfliktid viiakse erakonnatasandile: toimuvad parteijuhtide kohtumised, arutelud erakonna juhtkonnas, valitsuskabineti istungitel.
  • Thumbnail Image
    Item
    Moderniseerumisteooria paikapidavus efektiivse demokraatia arenemisel endises Jugoslaavias
    (Tartu Ülikool, 2014) Mäe, Indrek; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
    Järgnev magistritöö keskendub Ingleharti ja Welzeli poolt välja töötatud moderniseerumisteooriale ning sellest tulenevatele riikide demokraatia tasemele avaldavatele pikaajalistele mõjudele. Demokraatiataseme mõõtmisel kasutatakse efektiivse demokraatia indeksit, mis sisaldab endas ühelt poolt demokraatlike seaduste, vabaduste ja õiguste eksisteerimist seadusandlikul tasandil ning teisalt nende olemasolu reaalses igapäevaelus. Moderniseerumisteooria poolt esitatavate seoste paikapidavust kontrollitakse viie endise Jugoslaavia riigi – Sloveenia, Horvaatia, Serbia, Makedoonia ning Bosnia ja Hertsogviina näitel, vaadates seejuures, millised on peamised nimetatud riikide vahelised erinevused, seda muuhulgas ka ajalises dimensioonis. Olulisel kohal on riikide vaheliste lahknevuste põhjendamine moderniseerumisteooria elementide abil, hinnates seejuures, kas eriti Sloveenia ja tegelikult ka Horvaatia mõnevõrra kõrgem arengutase erinevates valdkondades pigem kinnitab või õõnestab teoreetikute poolt kirja pandut. Empiirilise analüüsi tulemusena saab välja tuua kolm peamist fakti, mis kinnitavad moderniseerumisteooria poolt kirjeldatavate erinevate muutujate vaheliste seoste kehtivust. Sloveenia on peaaegu kõigi muutujate arengult võrreldes teiste vaadeldavate riikidega märkimisväärselt ees. See aga tähendab, et sotsiaalmajanduslik areng on esile kutsunud postmodernistlikud väärtushinnangud riigi ühiskonnas, mis omakorda on kaasa toonud efektiivse demokraatia arengu. Samad seosed kehtivad ka Makedoonia, Serbia ning Bosnia ja Hertsogviina suhtes, tõsi küll vastupidises suunas – madal sotsiaalmajanduslik arengutase pole suutnud luua soodsat pinnast postmodernistlike väärtuste levikuks ning seetõttu pole nendes riikides ka survet efektiivse demokraatia arenguks. Horvaatia puhul saab aga järeldada, et kõrge sotsiaalmajanduslik areng on kaasa toonud efektiivse demokraatia tõusu, seda hoolimata sellest, et postmodernistlike väärtushinnangute osakaal on 16a jooksul püsinud suhteliselt samal tasemel. See näitab, et majandus mõjutab demokraatia taset ning kindlasti ei saa öelda, et antud riigi näitel puudub seos majandusarengu ja väärtushinnangute vahel. Väärtushinnangute muutumatus võib olla põhjustaud lühiajalistest, antud töö uurimisfookusest väljajäävatest teguritest.