Sirvi Märksõna "Estonian language" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 69

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A summary report of the research project “Russian Child in Estonian General Education School”
(Tartu Ülikool Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus, 2011) Kello, Katrin; Masso, Anu; Jakobson, Valeria
“Russian Child in Estonian General Education School”, a four-year (2008–2011) research project carried out by the Centre for Educational Research and Curriculum Development of the University of Tartu, aims to study the transition of Russian upper secondary schools to Estonian-medium instruction from the perspective of the attitudes, perceptions and experiences of target groups (students, teachers and school leaders). The objectives include offering a systematic review of the arguments related to different perspectives on the transition, and studying the perceptions of both the transition itself as well as its contexts. The project has been commissioned by the Estonian Ministry of Education and Research.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Action nouns in a constructional network: a corpus-based investigation of the productivity and functions of the deverbal suffix -mine in five different registers of Estonian
(2021-10-13) Pilvik, Maarja-Liisa; Lindström, Liina, juhendaja; Kehayov, Petar, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti keeles on palju tuletusliiteid, mille abil on ühelt poolt võimalik rikastada keele sõnavara, teisalt aga on need vahendid, mis aitavad meil väljendada suheldes vastavalt vajadusele mingeid olukordi ja suhteid või nende osalisi. Üheks selliseks liiteks on -mine, mis võimaldab väga reeglipärasel moel moodustada tegusõnadest nimisõnu nii, et muutub sõnaklass, ent mitte tähendus (nt Mulle meeldib, kui Anne Veski laulab –> Mulle meeldib Anne Veski laulmine). Kuna liide on nii tähenduslikult kui ka moodustuslikult nõnda regulaarne, on seda peetud ka kõige produktiivsemaks tuletusliiteks eesti keeles ning isegi tegusõna pöördevormistiku osaks. Ei ole aga sugugi selge, kas me keelt kasutades ka kogu liite potentsiaali ära kasutame ning millest see sõltub. Doktoritöö eesmärk oligi tegeliku keele kasutuse põhjal välja selgitada, kas liide on ühtmoodi produktiivne erinevates situatiivse keelekasutuse registrites (näiteks kirjutatud teaduskeeles või kõneldud spontaanses suhtluses), kui palju produktiivsem on -mine võrreldes teiste tegusõnast nimisõnu tuletavate liidetega (-us ja -ja) ning kuidas mõjutab produktiivsust see, milliste ülesannete jaoks lausetes tuletisi kasutame. Väitekiri vaatleb tuletusmalle nii morfeemipõhisest (vormilisest) kui ka skeemipõhisest (tähenduslikust) perspektiivist, kirjeldamaks tuletusmorfoloogia rolli tegelikus keelekasutuses ning käsitlemaks sõnamoodustust kui morfoloogia ja süntaksi vahele jäävat nähtust terviklikumal, konstruktsioonipõhisel moel. Töös kasutatakse keelekorpuste (sagedus)andmeid ning ühendatakse kvantitatiivne sõnatasandi produktiivsuse analüüs kvalitatiivse lausetasandi analüüsiga. Töö tulemused näitavad, et kvantitatiivsete mõõdikute abil on võimalik eesti keele tuletusliidete produktiivsust empiiriliselt võrrelda ning et eri tuletusliidete produktiivsus tõepoolest erineb oluliselt ka registriti: mine-liide on üldjuhul kõikides registrites produktiivseim, ent kõikide tuletusliidete produktiivsus näib olevat kõrgem informaalsetes registrites. Erinevused tulenevad ühelt poolt tuletusmallide struktuurilistest ja semantilistest piirangutest, teisalt aga ka pidevast väljendusvahendite vahelisest võistlusest ning erinevast pragmaatilisest nõudlusest teatud tuletisetüüpide ning kinnistunud ühendite (valimised, tegemist oli naljaga) järele eri keelekasutussituatsioonides. Samuti mängib produktiivsuse hindamisel suurt rolli see, millist kvantitatiivset mõõdikut vaadelda. Töös näidatakse ka, et eri tuletised eelistavad registrites erinevaid käändekonstruktsioone ning et morfoloogiline produktiivsus on seotud seega ka tuletiste süntaktilise kasutuskontekstiga. Põhjalikumalt analüüsitakse üht varem vähekirjeldatud süntaktilist konstruktsiooni (nt Meil on koristamist), kus mine-tuletised moodustavad lause süntaktilise ja semantilise tuuma.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adjektiivide süstemaatiline polüseemia eesti keeles tajuadjektiivide näitel
(2022-12-01) Tuulik, Maria; Pajusalu, Renate, juhendaja; Langemets, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Viimaste kümnendite jooksul on Euroopa leksikograafias toimunud suured muutused: sõnaraamatute formaat on nihkunud paberkujult elektrooniliseks ning koos sellega on ka Eesti leksikograafia muutunud korpuspõhiseks ja liigub (pool)automaatsete lahenduste suunas. Seetõttu on kasvanud vajadus täpsema semantilise märgendamise ja süsteemsema esituse järele. Polüseemia on nii korpuslingvistikas kui ka leksikograafias jätkuvalt relevantne probleem. Adjektiivile on iseloomulik, et adjektiiv võib erinevas kontekstis rõhutada substantiivi erinevat omadust (nt kõva voodi, kõva hääl, kõva tegija). Doktoritöö on esimene katse eesti keeleteaduses selgitada tajuadjektiivide süstemaatilisi tähendusmustreid ehk polüseemiamalle. Polüseemiamallid pakuvad tuge leksikograafile polüseemse sõna kirjeldamisel ning ka ainest keeleuurijale, kuna toovad välja seoseid eri tähendusvaldkondade vahel. Väitekiri uurib eesti adjektiivide süstemaatilist polüseemiat kolme semantilise rühma näitel: värviadjektiivid, temperatuuriadjektiivid ja (põhiliselt tekstuuriga seotud) kompimisadjektiivid. Töö tegeleb ka adjektiivirühma sõnaliigilise piiritlemisega ja pakub välja korpusparameetrid, mis aitaksid leksikograafil adjektiiviklassi piiripealsete juhtumite puhul paremini sõnaliiki määrata. Nii süstemaatilise polüseemia mallide selgitamise kui ka adjektiivi korpusprofiili loomise rakenduslik siht on hõlbustada sõnastikutööd ning aidata kaasa adjektiivi täpsemale esitusele leksikograafias
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajaväljendid eesti murretes
(2018-11-08) Velsker, Eva; Pajusalu, Karl, juhendaja; Metslang, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöös käsitletakse ajaväljendeid ja nende varieerumist eesti murretes. Töö põhineb Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis arendataval eesti murrete korpusel ja hõlmab sellisena kõiki murdeid. Kui kirjakeeles väljendatakse toimumisaega enamasti kohakäänete abil (hommikul, õhtul, pühapäeval), siis murretes on varieeruvus palju suurem, kasutatakse näiteks ka omastavat või osastavat käänet (päeva, hummogu). Väitekirja eesmärk on selgitada ajamääruste varieerumise kaudu ilmnevaid muutusprotsesse, adverbistumise või kaassõnastumise etappe. Ühe mõjurina grammatiseerumis- ja leksikaliseerumisprotsesside puhul on nimetatud sagedust ja see tuleb ilmsiks ka ajasõnade puhul: hulk ajasõnu (päev, öö, suvi, talv jms) on murdekorpuses kõige sagedasemate hulgas ja teatud käändevormid (näiteks alalütlev või omastav) kalduvad kuhjuma, mis viitab sõnavormi kinnistumisele. Sagedasti kasutatud vormid võivad olla keelde kinnistunud uue terviküksusena, sõna käändevormist võib olla kujunenud adverb (nii on tekkinud adverb öösi) või kaassõna. Sõnavormide ebamäärasele kuuluvusele viitab seegi, et ka korpuse märgendajatel on olnud mõnikord raske otsustada, kas tegu on käänd-, määr- või kaassõnaga. Lisaks on töös uuritud, millised piirkondlikud erinevused ajaväljendite kasutamisel ilmnevad. Analüüsist tulevad esile niihästi erinevused kirjakeelest kui ka piirkondlikud kasutusmustrid. Murretes kasutatakse l-lõpulisi vorme tunduvalt vähem kui kirjakeeles, seejuures kasvab kohakäändeliste vormide kasutus lääne poolt ida poole. Ka teistes uuemates uurimustes on leitud, et lauseehituslikul tasandil on ida- ja läänepoolsete murrete erinevused suuremad kui põhja- ja lõunaeesti murretes, mille erinevus on suurem sõnavaratasandil. Teatud määral mõjutab vormi kinnistumist ka see, kas viidatakse konkreetsele ajahetkele või ajale üldisemalt. Ühtlasi pakub uurimus võimalust kõrvutada muutusi keele erinevates registrites.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
An investigation of voice constructions in Estonian
(2015) Torn-Leesik, Reeli; Pajusalu, Renate, juhendaja; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond.
Väitekiri uurib eesti keele impersonaali- ja passiivikonstruktsioonide omadusi ning näitab, et eesti keele impersonaal (nt matkati) on passiivist (nt spioonid olid kinni püütud) olemuslikult erinev tegumood ning seda ei saa käsitleda nt indo-euroopa keeltest tuntud passiivi alamliigina. Autor analüüsib eesti keele tegumoekonstruktsioone nii kirja- kui suulises keeles ning panustab nelja peamisse valdkonda. Esiteks uuritakse impersonaali ja passiivi moodustamisel ja kasutamisel eesti keeles kehtivaid piiranguid. Uurimused näitavad, et impersonaalile ja passiivile kehtivad eri leksikaalsed, semantilised ja morfosüntaktilised piirangud. Impersonaali saab moodustada nii sihilistest kui sihitutest (sh mitteakusatiivsetest) verbidest, samuti modaalverbidest – samas on passiivi moodustamine võimalik vaid sihilistest verbidest. Erinevalt passiivist annab impersonaali kasutamine vaikimisi edasi tähenduse, et verbiga märgitava tegevuse tegija on inimene. Lisaks on impersonaalikonstruktsiooni moodustamine võimalik vaid nimetavakäändelist alust nõudvate verbidega – seda ilmestab tegumoekonstruktsioonide vastastikmõju modaalverbidega. Passiivi moodustamisel aga on oluline perfektiivse predikaadi olemasolu, mis läheb kokku personaalse passiivi tähendusega. Teiseks selgitab autor osalist vormilist kattuvust impersonaali liitajavormide ja passiivivormide vahel, pakkudes lahenduseks -tud-kesksõnale eri omadustekogumite omistamise. Kolmandaks vaatleb väitekiri taandatud argumendi realiseerumist tegijamäärusena (nt Teda petetakse sõprade poolt) ja interpretatsiooni eesti keele impersonaali- ja passiivikonstruktsioonides. Kirjalikus tekstis tuleb impersonaalis ja passiivis poolt-fraasiga märgitud tegijamääruse kasutamisel arvestada eri piirangutega, mis tulenevad tegija olemusest ja verbi sihilisusest. Passiivi puhul on piirangud sarnased, ent leebemad. Eesti kõnekeeles kasutatakse tegijamäärust harva ning peamiselt alalütlevas käändes (nt Meil müüakse peamiselt Opeleid). Oluline tulemus on ka see, et eesti kõnekeeles kasutatakse impersonaali suhteliselt sageli viitamaks konkreetsele ja tuvastatavale tegijale. Neljandaks vaatleb väitekiri tegumoekonstruktsioonide omandamist eesti laste poolt. Tulemused näitavad, et eesti lapsed omandavad impersonaalikonstruktsioonid suhteliselt vara. Seda võib selgitada ühelt poolt kontekstide sagedusega, milles lapsed impersonaalikonstruktsioone kuulevad, teisalt aga ka struktuuriliste erinevustega impersonaali ja passiivi vahel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arvutipõhine eesti keele õpe: vahendid ja hinnangud nende efektiivsusele Tartu ülikooli keelekursuste näitel
(2015-10-29) Teral, Maarika
Eesti keelt räägitakse ja õpitakse paljudes maailma paikades. Siiski puudub paljudel keelehuvilistel võimalus õpinguteks kontaktõppe vormis. Nendele mõeldes töötakse välja arvutipõhise keeleõppe vahendeid. Arvuti abil õppimine kaotab ruumilised piirangud – veebipõhistel õpetajatoega kursustel osalejad saavad suhelda õpetajate ja õpingukaaslastega, ilma et peaksid nendega geograafiliselt samas asukohas viibima. Arvutite ja veebi kasutajate ring üha laieneb ning rakendusvõimalused avarduvad, pakkudes uusi vahendeid arvutipõhise keeleõppe arendamiseks. Käesolevas doktoritöös käsitletakse eesti keele arvutipõhise õpetamise küsimusi. Doktoritöö kuulub rakenduslingvistika valdkonda ja on oma olemuselt interdistsiplinaarne, ühendades uurimistöö, arenduse ja praktika. Doktoriväitekirjas on vaadeldud täiskasvanud keeleõppijatele loodud arvutipõhiseid eesti keele kursusi, lähemalt aga kolme Tartu Ülikoolis välja töötatud õpetajatoega eesti keele kursust. Väitekirjas analüüsiti õppijate hoiakuid arvutipõhise keeleõppe suhtes laiemalt ja nende hinnangut kursuste eesmärkide saavutamise osas. Doktoritöö tegemise käigus loodud kursuste läbiviimine, kursustel õppinute ning Tartu Ülikooli üliõpilaste antud tagaside „Eesti keele kursuse algtasemele” kohta lubasid töös esitada ka soovitusi eesti keele õppetarkvara koostajatele. Arvuti pakutab võimalusi erinevaid meediume, näiteks heli- ja videosalvestisi, teksti, pilte kasutada. Nende paremaks integreerimiseks õppetöösse peaksid õppematerjalide koostajad tegema koostööd arvutispetsialistidega. Veebipõhiseid kursusi koostades tuleb kindlasti arvestada ka konkreetse keele iseärasusi. Töö tulemused osutavad vajadusele uurida edaspidi süvendatult eri osaoskuste arvutipõhise õpetamise võimalusi. Ka tuleks rohkem tähelepanu pöörata eri sihtrühmadele koostatud arvutipõhise õppevara analüüsile ning saadud tulemuste rakendamisele uute õppematerjalide koostamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Attention meets language: a corpus study on the expression of motion in Estonian
(2017-01-30) Taremaa, Piia; Pajusalu, Renate, juhendaja; Tragel, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Keel on inimesele eriomane ning on tihedasti seotud inimese muude kognitiivsete võimetega, nagu taju, töömälu ja tähelepanu. Seetõttu on keele ülesehitust väga sageli uuritud just kognitiivsest vaatepunktist. Ka siinne doktoritöö panustab oma tulemustega sellisesse keelekirjeldusse, tuues kokku tähelepanu ja keele. Doktoritöös esitan Leonard Talmy (1996; 2000a) tähelepanu akendamise käsitluse edasiarendusena ühtse akendamise hüpoteesi. Ühtse akendamise hüpoteesi järgi väljendatakse (n-ö akendatakse) keeles tugevama rõhuasetusega sellist informatsiooni, millele sarnase reaalse sündmuse visuaalsel jälgimisel ka tähelepanu koondub. Üks viis millegi rõhutamiseks on selle mitmekordne väljendamine ühe lause piires. Et hüpoteesi kehtivust uurida, analüüsingi töös reaalset liikumist väljendava 9500 eestikeelse korpuslause semantilist ülesehitust ning vaatlen semantiliste ühikute mitmekordset väljendust. Metoodiliselt mitmekülgne korpusanalüüs kinnitab väga selgelt hüpoteesi kehtivust. Liikumislausete ülesehitus on tüüpiliselt selline, kus olulist informatsiooni (näiteks ruumi või viisi, aga ka muid aspekte) on väljendatud mitme keeleüksuse abil. Eriti selge on selline suundumus liikumislausetes ruumi, aga ka liikumisviisi kirjeldustes. Näiteks lähekohta märkivaid verbe (nt lahkuma) kasutatakse väga sageli koos lähtekohta märkivate fraasidega (nt majast) ning vahendit märkivaid viisiverbe (nt väntama) koos vahendit märkivate viisifraasidega (nt jalgrattaga). Ühtse akendamise suundumust keele struktuuris võib tõlgendada semantilise ühildumisena, mis on mõnevõrra varjatud, ent mida on võimalik statistiliste meetoditega kindlaks teha. Töö tulemused lubavad järeldada, et tähelepanumustrid kanduvad keelemustriteks, nii et tähenduserinevused on tihedalt seotud struktuuriliste erinevustega. Keelematerjali analüüs toob välja, et eri väljendid lauses võivad olla semantiliselt seotud väga keerukalt. See kinnitab tõsiasja, et keel on nähtus, milles põimuvad väga paljud tegurid. Seejuures on eriliselt olulised kognitiivsed tegurid, nagu näiteks tähelepanu piiratus ja liikumise visuaalne taju. Ka näitab töö selgesti, et keeleühikud on semantilises mõttes võrdlemisi paindlikud ja et varasemad väited verbide dihhotoomsest jagunemisest viisiverbideks ja suunaverbideks pole kognitiivselt kuigivõrd õigustatud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avatud küsimused ja nende vastused eesti suulises argivestluses
(2019-06-28) Rumm, Andra; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Küsimused on lahutamatu osa meie igapäevaelust. Esitame küsimusi enamjaolt seepärast, et täiendada puudulikke teadmisi, näiteks küsime Kus koolis sa käid? või Kuidas sul läheb?. Need on kõige tavalisemad infoküsimused, mille puhul küsija tunneb oma teadmiste lünklikkust ning soovib neid lünki täita. Selline käsitlus on kõige levinum viis küsimuste määratlemiseks grammatikates. Tegelikkuses tehakse küsimuste abil palju muudki. Käesoleva väitekirja uurimisobjektiks on avatud küsimused. Need ei anna vastajale potentsiaalset vastust ette (nt Kus sa eile olid? – Kodus. / Koolis. / Tartus. jne) ja selliselt vastanduvad need suletud küsimustele (nt Kas sa olid eile kodus?). Väitekirja eesmärk on välja selgitada, kuidas inimesed igapäevaselt suheldes avatud küsimusi vormistavad, mida nad nendega teevad ja kuidas neile vastavad. Töö materjaliks on sõprade ja pereliikmete igapäevavestluste lindistused. Uurimistulemustest ilmneb et, avatud küsimus on igapäevasuhtluses oluline vahend: selle abil saab hankida infot, lahendada vestluses ettetulevaid suhtlusprobleeme, esitada etteheiteid, seisukohti, keelde. Töös väidan, et avatud küsimuse tüüp ja suhtluskontekst annab vihjeid vastuse ootuse kohta. Osa küsimusi eeldavad vastuseks konkreetset infokildu (nt Kus koolis sa käid?) ja osa küsimusi pikka jutustust (Kuidas sul läheb?). Vastuste ootuse muutust saab korrigeerida mitmeosaliste küsimuste abil (nt Kuidas sul läheb? Hästi jah?). Väitekirjas näitan, et keeleüksuse vorm ja funktsioon on omavahel seotud. Väitekirjas analüüsin, missuguseid suhtlusnorme inimesed järgivad ning milliseid eesmärke nad keele abil täidavad. Saadud tulemusi võrdlen teiste keelte põhjal saadud tulemustega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Basic emotions in read Estonian speech: acoustic analysis and modelling
(2017-09-05) Tamuri, Kairi; Pajusalu, Karl, juhendaja; Pajupuu, Hille, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritööl oli kaks eesmärki: saada teada, milline on kolme põhiemotsiooni – rõõmu, kurbuse ja viha – akustiline väljendumine eestikeelses etteloetud kõnes, ning luua neile uurimistulemustele tuginedes eestikeelsele kõnesüntesaatorile parameetrilise sünteesi jaoks emotsionaalse kõne akustilised mudelid, mis aitaksid süntesaatoril äratuntavalt nimetatud emotsioone väljendada. Kuna sünteeskõnet rakendatakse paljudes valdkondades, näiteks inimese ja masina suhtluses, multimeedias või puuetega inimeste abivahendites, siis on väga oluline, et sünteeskõne kõlaks loomulikuna, võimalikult inimese rääkimise moodi. Üks viis sünteeskõne loomulikumaks muuta on lisada sellesse emotsioone, tehes seda mudelite abil, mis annavad süntesaatorile ette emotsioonide väljendamiseks vajalikud akustiliste parameetrite väärtuste kombinatsioonid. Emotsionaalse kõne mudelite loomiseks peab teadma, kuidas emotsioonid inimkõnes hääleliselt väljenduvad. Selleks tuli uurida, kas, millisel määral ja mis suunas emotsioonid akustiliste parameetrite (näiteks põhitooni, intensiivsuse ja kõnetempo) väärtusi mõjutavad ning millised parameetrid võimaldavad emotsioone üksteisest ja neutraalsest kõnest eristada. Saadud tulemuste põhjal oli võimalik luua emotsioonide akustilisi mudeleid* ning katseisikud hindasid, milliste mudelite järgi on emotsioonid sünteeskõnes äratuntavad. Eksperiment kinnitas, et akustikaanalüüsi tulemustele tuginevate mudelitega suudab eestikeelne kõnesüntesaator rahuldavalt väljendada nii kurbust kui ka viha, kuid mitte rõõmu. Doktoritöö kajastab üht võimalikku viisi, kuidas rõõm, kurbus ja viha eestikeelses kõnes hääleliselt väljenduvad, ning esitab mudelid, mille abil emotsioone eestikeelsesse sünteeskõnesse lisada. Uurimistöö on lähtepunkt edasisele eestikeelse emotsionaalse sünteeskõne akustiliste mudelite arendamisele. * Katsemudelite järgi sünteesitud emotsionaalset kõnet saab kuulata aadressil https://www.eki.ee/heli/index.php?option=com_content&view=article&id=7&Itemid=494.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Colour terms in Turkish, Estonian and Russian: how many basic blue terms are there?
(2018-11-14) Rätsep, Kaidi; Sutrop, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Brent Berlin ja Paul Kay loodud põhivärvinimeteooria sai alguse ideest, et teatud värvinimed on universaalsed. Nad eeldasid, et igas keeles on olemas piiratud arv sõnu värvi tähistamiseks. Neid universaalseid värvinimesid nimetasid nad põhivärvinimedeks. Kas keeles võib olla vaid üks sinine? Eelnevad uurimused kinnitavad, et sinine võib jaguneda kaheks: vene keeles on omaette kategooriad kahele sinise kategooriale, SINIJ ‘sinine’ ja GOLUBOJ ‘helesinine’. Järelikult on ka teisi võimalusi peale üheainsa sinise kategooria. Sinise jagunemine toetab keelelise relatiivsuse teooriat. Kas ka eesti sinine jaguneb (ala)kategooriateks? Kas türgi keeles on samuti kaks sinise kategooriat, nagu eelnevad uurimused (vt Özgen ja Davies 1998) kinnitavad? Vastuse saamiseks küsitleti türgi (N=56), eesti (N=39), ja eestivene (N=30) keelejuhte. Neilt küsiti loetelukatses kõikide värvide kohta, mida nad teavad. Nimeandmiskatses esitati neile ükshaaval värvipaberiga kaetud tahvlikesi küsides: „Mis värvi see stimul on?“. Eesti ja eestivene keelejuhid osalesid loetelu-ja nimeandmiskatse vahe peal ka sorteerimiskatses, kus nad sorteerisid sarnasuse alusel tahvlikesi gruppidesse ja pärast sorteerimist andsid neile gruppidele nimed.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Consonantal quantity systems in Estonian and Inari Saami
(2019-06-27) Türk, Helen; Lippus, Pärtel, juhendaja; Pajusalu, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kolme pikkuskategooriaga konsonandikeskne vältesüsteem esineb väga vähestes keeltes, teadaolevalt ainult soome-ugri keeltes: eesti, liivi ja inarisaami keeles ning veel mõningates saami keeltes. Doktoritöö keskendub neist kahele – eesti ja inarisaami keelele, millest esimene kuulub soome-ugri keelte läänemeresoome ja teine saami keelterühma. Eesti keeles esineb keerukas kolmevältesüsteem, kus vastandus moodustatakse nii vokaalide, konsonantide kui ka mõlema põhjal. Inarisaami keeles leiab kolm pikkuskategooriat vaid konsonantide puhul, vokaalidel esineb kahene vastandus. Eksperimentaalfoneetiline väitekiri uurib, kuidas kolmene konsonandikeskne kvantiteedisüsteem nendes keeltes foneetiliselt avaldub kõnetaktis. Vaadeldakse omadusi, mis kolme väldet üksteisest eristavad. Teise suurema teemana käsitleb doktoritöö segmentaalse konteksti rolli eesti keele konsonandivälte avaldumisel. Töö tulemused näitavad, et kolme konsonandikeskset väldet eristab nii eesti kui ka inarisaami keeles konsonandi enda kestus, mis on suuremas vältes pikem. Keeltevahelised erinevused tulevad välja kategooriate omavaheliste kestussuhete kaudu: eesti keeles eristuvad teineteisest rohkem esimene ja teine välde, inarisaamis aga teine ja kolmas välde. Kui eesti keeles lüheneb konsonandile järgnev rõhutu silbi vokaal vastavalt konsonandivälte kasvades, siis inarisaamis lühenevad mõlemad, nii konsonandile eelnev rõhulise silbi vokaal kui ka sellele järgnev rõhutu silbi vokaal. Põhitoonikontuurid inarisaami eri struktuuriga kahesilbilistes sõnades märkimisväärselt ei varieeru, kuid konsonandivälte kasvades intensiivsuse väärtuste erinevus esimese ja teise silbi vokaali vahel suureneb. Samas eri vältes oleva vokaalidevahelise helilise konsonandi enda intensiivsus ei muutu. Põhitoon on eesti keeles oluline teise ja kolmanda välte eristamisel, kuid klusiilide puhul, kus põhitooni liikumist jälgida ei saa, on ka leitud, et välte tajumiseks piisab kestuslikest tunnustest. Doktoritöö eesti keele artikulatsioonikatse tulemused näitavad, et kolmese konsonandikeskse välte avaldumisel on oluline osa segmentaalsel kontekstil. Kui mõningate artikulatoorsete liigutuste puhul saab näha vältega seotud kolmeseid mustreid (huulte sulgemisliigutuse kestuses konsonandi hääldamisel, keeleliigutuste kestuses üleminekul konsonandile eelnevalt vokaalilt järgnevale), siis erineva sõnaalgulise konsonandi ja ümbritseva vokaalikonteksti tõttu esineb varieerumist, kus esimene ja teine välde vastanduvad kolmandale või vastandub esimene välde teisele ja kolmandale. Ka spontaankõne materjali põhjal tehtud akustiline analüüs näitas, et erinevate konsonantide puhul realiseerub kolmene välde mõnevõrra erinevalt ning sealjuures on oluline seos konsonandi ja seda ümbritsevate vokaalide omaduste vahel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cross-cultural adaptation and validation of the voice handicap index into Estonian
(Tartu Ülikool, 2025) Ello, Aune; Lehes, Lagle, juhendaja; Sõber, Linda, konsultant; Viigand, Merje, konsultant; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Detecting compositionality of Estonian particle verbs with statistical and linguistic methods
(2019-08-30) Aedmaa, Eleri; Muischnek, Kadri, juhendaja; Uiboaed, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tänapäeval on inimkeeli (kaasa arvatud eesti keelt) töötlevad tehnoloogiaseadmed igapäevaelu osa, kuid arvutite „keeleoskus“ pole kaugeltki täiuslik. Keele automaattöötluse kõige rohkem kasutust leidev rakendus on ilmselt masintõlge. Ikka ja jälle jagatakse sotsiaalmeedias, kuidas tuntud süsteemid (näiteks Google Translate) midagi valesti tõlgivad. Enamasti tekitavad absurdse olukorra mitmest sõnast koosnevad fraasid või laused. Näiteks ei suuda tõlkesüsteemid tabada lauses „Ta läks lepinguga alt“ ühendi alt minema tähendust petta saama, sest õige tähenduse edastamiseks ei saa selle ühendi komponente sõna-sõnalt tõlkida ja seetõttu satubki arvuti hätta. Selleks et nii masintõlkesüsteemide kui ka teiste kasulike rakenduste nagu libauudiste tuvastuse või küsimus-vastus süsteemide kvaliteet paraneks, on oluline, et arvuti oskaks tuvastada mitmesõnalisi üksuseid ja nende eri tähendusi, mida inimesed konteksti põhjal üpriski lihtalt teha suudavad. Püsiühendite (tähenduse) automaattuvastus on oluline kõikides keeltes ja on seetõttu pälvinud arvutilingvistikas rohkelt tähelepanu. Seega on eriti inglise keele põhjal välja pakutud terve hulk meetodeid, mida pole siiamaani eesti keele püsiühendite tuvastamiseks rakendatud. Doktoritöös kasutataksegi masinõppe meetodeid, mis on teiste keelte püsiühendite tuvastamisel edukad olnud, üht liiki eesti keele püsiühendi – ühendverbi – automaatseks tuvastamiseks. Töös demonstreeritakse suurte tekstiandmete põhjal, et seni eesti keele traditsioonilises käsitluses esitatud eesti keele ühendverbide jaotus ainukordseteks (ühendi komponentide koosesinemisel tekib uus tähendus) ja korrapärasteks (ühendi tähendus on tema komponentide summa) ei ole piisavalt põhjalik. Nimelt kinnitab töö arvutilingvistilistes uurimustes laialt levinud arusaama, et püsiühendid (k.a ühendverbid) jaotuvad skaalale, mille ühes otsas on ühendid, mille tähendus on selgelt komponentide tähenduste summa. ja teises need ühendid, mis saavad uue tähenduse. Uurimus näitab, et lisaks kontekstile aitavad arvutil tuvastada ühendverbi õiget tähendust mitmed teised tunnuseid, näiteks subjekti ja objekti elusus ja käänded. Doktoritöö raames valminud andmestikud ja vektoresitused on vajalikud uued ressursid, mis on avalikud edaspidisteks uurimusteks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dialoogist dialoogsüsteemini: partneri algatatud parandused
(2016-02-29) Pärkson, Siiri; Pajusalu, Renate, juhendaja; Koit, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Doktoriväitekiri käsitleb suhtlusprobleeme inimese ja arvuti vahelistes ning inimeste-vahelistes dialoogides. Analüüsitakse lauseid (ehk lausungeid) nagu nt ma ei saa aru (mittemõistmine), kas sa ütlesid nii? (üleküsimine), kas sa mõtlesid seda? (ümbersõnastamine). Uurimuse eesmärgiks on selgitada välja, milline korrapära ehk millised mustrid esinevad dialoogide lausungite ülesehituses. Mõistmaks, kuidas suhtlusprobleemidest keeleliselt teada antakse, analüüsitakse erinevat liiki eestikeelseid dialooge Eesti dialoogikorpusest. Sealhulgas on dialoogide kogumiseks viidud läbi nn Võlur OZ-i eksperimendid, kus katseisikud arvavad end suhtlevat arvutiga, kuid tegelikult suhtlevad interneti vahendusel teise inimesega. Ulatusliku eestikeelse dialoogimaterjali alusel uuritakse töös, mis tekitab suhtlusprobleeme, kuidas tekkinud probleemist suhtluspartnerile märku antakse ja kuidas suhtlusprobleeme lahendatakse. Tehakse ka muid tähelepanekuid inimese ja arvuti vahelise loomuliku suhtluse tõhustamise kohta. Uurimuse tulemuseks on mustrid ja kui-siis reeglid, mille kasutamine inimesega eesti keeles suhtlevas dialoogsüsteemis aitaks kaasa ladusamale suhtlemisele arvutiga. Suhtlusprobleemidega toimetulek on üks dialoogsüsteemide loomise ja eduka töötamise põhiküsimustest. Doktoriväitekirja rakenduslik panus on pakkuda dialoogsüsteemide loojatele konkreetseid soovitusi selle küsimuse lahendamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti hädaabikõned: tüübid, teemad ja suhtlusprobleemid
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-12) Upser, Piret Upser; Hennoste, Tiit, juhendaja; Rumm, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Hädaabikõne taustal on politsei, kiirabi või päästeteenistuse erakorralise abi soov olukorras, kus on oht kellegi elule, tervisele, varale või keskkonnale. Kõnealuse olukorra kiire lahendamise alus on efektiivne infovahetus hädaabikõnes. Kõne jooksul käsitletakse vajaliku info saamiseks mitmeid teemasid. Päästekorraldaja peab kindlaks tegema, mis on juhtunud, hankima infot osaliste kohta ja määrama sündmuse täpse asukoha. Vajaliku teabe saamisel mängib olulist rolli täpne ja võimalikult probleemivaba suhtlus. Sellest tulenevalt on oluline uurida hädaabikõnes tõstatuvaid suhtlusprobleeme ja nende mõju hädaabikõne kulgemisele. Väitekirjas uuritakse, millised suhtlusprobleemid eesti hädaabikõnes tekivad ja analüüsitakse nende esinemispositsiooni. Probleemide täpse asukoha määramiseks tuvastatakse eesti hädaabikõne tüübid ja seal tõstatuvad teemakategooriad. Võrreldakse kolme analüüsitavat hädaabikõne aspekti – suhtlusprobleeme, kõnetüüpe ja teemakategooriaid – ning tuuakse välja suhtlusprobleemide erinevused kõnetüüpide ja teemade lõikes. Samuti vaadeldakse, milliseid lahendamismustreid suhtlusprobleemide käsitlemisel hädaabikõnes ilmneb ja kuidas neid rakendatakse. Tulemused näitavad, et enamik hädaabikõnes tõstatunud suhtlusprobleemidest lähtub kõnes vahetatud infost ning on seotud selle sisus ja korrektses märkimises veendumisega. Varem põhjalikult käsitletud suhtlejate emotsionaalsusest tekkinud probleeme esineb eesti kõnedes vähem. Probleemide infopõhisus kattub hädaabikõne olemusega, mille keskmes on abi saamiseks vajaliku teabe hankimine. Kõnetüüpide ja teemakategooriate analüüs täpsustab arusaama hädaabikõne olemusest ja erinevustest. Teemakategooriate positsiooni uurimisel tuvastati kõrvalekalle varasematest tulemustest: hädaabikõne struktuuri on varem peetud läbivalt samasuguseks ja püsivaks; siinsete tulemuste põhjal võib teemade järjekord vastavalt kõnetüübile või sündmuse olemusele varieeruda ega ole seega läbivalt samasugune.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele kultuursõnavara arengujooni – eesti keel kui piirikeel
(2017-11-08) Soosaar, Sven-Erik; Ross, Kristiina, juhendaja; Sutrop, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti keele sõnavara on oma päritolult väga mitmekesine ning selle uurimisel on pikaaegne traditsioon. Väitekirja eesmärk on selgitada, millised on eesti keele kultuursõnavara, sealhulgas vaimuliku kultuuri sõnavara kujunemise peamised tegurid, kuidas mõistete ja neile vastavate terminite kujunemist eesti keeles on mõjutanud kontaktid teiste keeltega ning millist rolli mängib selles eestlaste asuala ajalooline paiknemine mitme kultuurilise (õigeusu, katoliikluse, luterluse), keelelise (soome-ugri ja indo-euroopa) ja poliitilise (Venemaa, Saksa ordu, Rootsi jt) regiooni piirialal. Ühtlasi püütakse täpsustada eesti tüvevara päritolukihte ja nende mahtu tänapäeva teadmiste seisukohalt, võttes aluseks 2012. aastal ilmunud “Eesti etümoloogiasõnaraamatus” sisalduvat materjali. Uurimuses tehakse järeldus, et eesti keele sõnavara ja mõistesüsteemi on seni arvatust tugevamini mõjutanud ja kujundanud välised tegurid, mis ilmneb selles, et laentüvede osakaal eesti tüvevaras on suurem, kui varem arvatud, ning asjaolus, et kontaktkeeled on mõjutanud eesti sõnavara kujunemist suurel määral nii tõlkelaenude kui sõnamoodustuse vallas. Eesti sõnavara päritolu uurimisel on seejuures kombineeritud erinevaid meetodeid, sealhulgas võrdlev-ajaloolist meetodit, tähendusväljadel tuginevat semasioloogilist lähenemist ja vana kirjakeele tekstikriitilist analüüsi. Väitekirja põhiosa moodustavates artiklites võetakse ühelt poolt vaatluse alla üksikute eesti kirjakeele sõnade etümoloogia, kusjuures vaadeldavatest sõnadest kuuluvad armastus, põrgu, päästma ja ristima vaimuliku kultuuri sõnavara hulka ning krunn materiaalse kultuuri sõnavara hulka, ning teiselt poolt analüüsitakse eesti tüvevara etümoloogilist koostist tervikuna.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele kuulamismängud
(Tartu Ülikool, 2024) Lill, Kristofer; Aller, Sven, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The aim of this Bachelor’s thesis was to create listening games that use Estonian language resources and are suitable for listening practice. Two games for listening to words and sentences were made. The words were taken from the Institute of the Estonian Language Teacher Tools and the sentences from Estonian Wordnet. The work was completed as a website that uses the Neurokõne API for pronouncing words and sentences. The first half of the thesis gives an overview of language resources and language games with examples. The second half describes the result of the data processing and the final game program. Finally, the feedback received and the possibilities for further development are analysed.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele mineviku ajavormid vene emakeelega üliõpilaste kasutuses
(2014-07-04) Maisla, Diana
Eesti keele üks rikkustest on ajasüsteem. Selles eristatakse kolme minevikuaega: lihtminevikku (käisin kinos), täisminevikku (olen käinud kinos) ja enneminevikku (olin käinud kinos). Lihtminevik on lihtne, sest selle väljendamiseks on vaja ainult ühte tegusõna, mis teatab midagi minevikus toimunud tegevuse kohta. Täis- ja enneminevik on keerulisemad, sest mõte, mida need väljendavad, ilmneb alles pikemas lauses või tekstis. Täisminevik väljendab näiteks kogemust (olen käinud kinos, aga mitte teatris) või siis tegevust, mida on tehtud pikka aega (olen käinud samas kinos juba mitu aastat). Täisminevikul on omadus väljendada lisaks minevikule ka olevikku: näitelausetes teatatakse, milline on olukord praegu. Enneminevikku aga läheb vaja siis, kus räägitakse kahest minevikus toimunud tegevusest (enne kui esimest korda teatrisse läksin, olin käinud ainult kinos). Enneminevik näitab, kumb tegevus toimus enne, kas kinos või teatris käimine. Selline minevike süsteem on keeruline vene emakeelega õppijale, sest vene keeles on ainult lihtminevik. Samas on neist, kes Eestis eesti keelt võõra keelena õpivad, kõige suurem hulk just vene emakeelega inimesi. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada eesti keele kui teise keele minevikuvormide omandamise seaduspärad. Vene üliõpilaste küsitlemisel, nende suuliste ja kirjalike tekstide uurimisel ning nende tehtud ülesannete võrdlemisel eestlaste tehtud ülesannetega tuli välja, et kogu materjalis oli vigase ajavormiga lausete arv väiksem kui õigesti moodustatud lausete arv. Kuid vigu analüüsides sai teada, et tihti eelistatakse lihtminevikku täisminevikule, täis- ja ennemineviku vahel vahet ei tehta ja umbisikulises tegumoes kasutatakse enneminevikku lihtmineviku asemel. Samuti ei osata kasutada mitmeid vihjeid, mis aitaksid otsustada, millist ajavormi lauses kasutada. Näiteks, kui lause koosneb kahest osast, siis koos olevikuga kasutatakse täisminevikku (olen juba söönud ja lähen nüüd magama) ja koos lihtminevikuga enneminevikku (enne kui magama läksin, olin kõhu täis söönud). Eriti keerulised on eitavad ja küsilaused, sest neist ainult pooltes oli kasutatud õiget mineviku liitaega. Töö pakub teavet ja konkreetseid näiteid, millele eesti keele ajavormide õpetamisel ja õppematerjalide koostamisel tähelepanu pöörata.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keeleressurssidel põhinev sõnarägastike generaator
(Tartu Ülikool, 2025) Tomingas, Hans Martin; Aller, Sven, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The aim of this practical bachelor’s thesis was to develop a web-based word search generator that can automatically create Estonian word search puzzles based on a user-defined topic. The thesis describes the process of finding topic-related words, generating a puzzle grid from those words, and the architecture of the developed web application. The resulting application supports puzzle generation in three languages: Estonian, English, and German. It also allows the creation of bilingual word searches and puzzles where definitions are used as clues instead of the hidden words themselves. Feedback on the application was predominantly positive, and its entertainment and language learning value was highly appreciated.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti konverbitarindi semantika, infostruktuur ja sõnajärg. des-, mata- ja maks-tarind
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-14) Simmul, Carl Eric; Habicht, Külli, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö kuulub eesti keele morfosüntaksi uurimise valdkonda, kirjeldades des-, mata- ja maks- konverbitarindit kasutuspõhises raamistikus, korpusanalüüsi meetodil ning kolmest, semantika, infostruktuuri ja sõnajärje küljest. Semantiliselt väljendab konverbitarind sündmust, mis on ühtlasi teise sündmuse asjaolu: AEG (Koju jõudes viskas ta pikali), PÕHJUS (Jõudmata enam seista, viskas ta korraks pikali), OTSTARVE (Ta läks koju, nägemaks ema ja isa), VIIS, KAASNEV sündmus, VAHEND, TULEMUS, TINGIMUS, MÖÖNDUS, VASTANDUS või TÄPSUSTUS. Sellele lisaks võib konverbitarind väljendada korraga mitut asjaolu, näiteks nii VIISI kui ka TULEMUST (Ta põrutas pori pritsides kodu poole) või nii VAHENDIT, TINGIMUST kui ka MÖÖNDUST. Infotasandil väljendab konverbitarind mõnd idee osa või teise ideega seotud ideed. Tarind võib väljendada: idee keskset infokildu, toimides fookusena (Alguseks jõuaksime ainult joostes); fookust teisejärgulisena täiendavat infokildu, toimides reema taustaosana (Ta läks taarudes kodu poole), idees teisena esile tõusvat infokildu, toimides prominentse elemendina (Nüüd ei jõuaks enam isegi joostes enne keskööd); ülejäänud ideed kontekstiga seostavat infokildu, toimides raamina (Joostes tundis ta kannas valu); ning omaette ideed, toimides infoüksusena (Ta jooksis kodu poole, igatsedes näha tuttavaid nägusid). Konverbitarindi semantika ja infostruktuur on seotud: erinevad semantilised asjaolud kalduvad väljenduma idee eri osadena. AEGA väljendavad tarindid toimivad sageli raamina ning VIISI väljendavad tarindid fookusena ja reema taustaosana. Tarindid, mis ei väljenda AEGA ega VIISI, toimivad tavaliselt infoüksusena. Tarindid, mis väljendavad MÖÖNDUST, toimivad sageli prominentse elemendina. Konverbitarindi põhjal on iseseisvunud keelendeid, mille tõlgendus erineb millegi poolest mõnest konverbisündmusest. Iseseisvunud keelend võib väljendada lausesündmuse kvalitatiivset asjaolu (Läksin kogemata vale ukse taha), lausesündmuse isikuta seost mõne nähtusega (Hoolimata väsimusest läksime jooksuga) või keelekasutaja suhet raamlausega (Kokkuvõttes jäime elama; See on kahtlemata tore). Doktoritöö käsitleb konverbitarindi põhjal uuenduslikult grammatika, semantika ja infostruktuuri seoseid, millega saab arvestada ka teiste keelendite käsitlemisel.