Browsing by Subject "abituurium"

Now showing 1 - 20 of 28

listelement.badge.access-status Open Access ,
A summary report of the research project “Russian Child in Estonian General Education School”
(Tartu Ülikool Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus, 2011) Kello, Katrin; Masso, Anu; Jakobson, Valeria
“Russian Child in Estonian General Education School”, a four-year (2008–2011) research project carried out by the Centre for Educational Research and Curriculum Development of the University of Tartu, aims to study the transition of Russian upper secondary schools to Estonian-medium instruction from the perspective of the attitudes, perceptions and experiences of target groups (students, teachers and school leaders). The objectives include offering a systematic review of the arguments related to different perspectives on the transition, and studying the perceptions of both the transition itself as well as its contexts. The project has been commissioned by the Estonian Ministry of Education and Research.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Ajalehtede lugemine gümnaasiuminoorte hulgas
(Tartu Ülikool, 2007) Miller, Merilin; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Open Access ,
Anonymus der Prima des Livländischen Landesgymnasiums zu Fellin. Teil 1 : [Gedichte]
(Dorpat, 1892) Anonymous
listelement.badge.access-status Embargo ,
Draamaõppe mõju Eesti gümnaasiumiõpilastele nende endi hinnangul
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Kaeramaa, Tuuli; Reitav, Urmo, juhendaja; Nielsen, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond
listelement.badge.access-status Open Access ,
Eesti keskkoolilõpetajate karjäärivalikud ja valikuga seostuvad tegurid
(2021) Kuus, Madli; Liin, Triin; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti pärimusmuusika osa üldhariduskooli gümnaasiumi astmes Pärnu linna gümnaasiumite põhjal
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Vill, Aet; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
Käesoleva bakalaureusetöö aineks on eesti pärimusmuusika osa üldhariduskooli gümnaasiumiastme muusikaõpetuse tundides. Nimetatud teemal ajendasid mind kirjutama mitmed olulised põhjused: minu tulevane töö õpilastega, uus riiklik muusikaõpetuse õppekava, mitmed artiklid ning arutelud seoses faktipõhiste ja teoreetiliste muusikatundidega. Eesti pärimusmuusika osa sisseviimine õppekavasse on alles algusjärgus, seega pidasin vajalikuks uurida õpetajate nägemust selle rakendamisest.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Estonian student's financial attitude and behavior by the example of Võru Gymnasium
(Tartu Ülikool, 2021) Reeder, Rodny Verner; Jaani, Juta, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Open Access ,
Flynni efekti esinemine Eesti abiturientide seas Raveni testi põhjal
(Tartu Ülikool, 2013) Kõrgesaar, Merle; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Flynni efektiks (FE) nimetatakse intelligentsustestide skooride (IQ) keskmiste tõusu ajas. Viimase sajandi vältel kogu maailmas kogutud andmed on näidanud, et keskmiselt on sooritustase tõusnud 3 IQ punkti dekaadi kohta. Samas on avaldatud töid, mille kohaselt on osades riikides FE peatunud või isegi pöördunud. Käesolevas töös uuriti FE võimalikku esinemist Eesti abiturinetide näitel mittesõnalise üldvõimekuse Raveni SPM testiga ajavahemiku 2001-2012 jooksul. Kui varasemad tööd Eestis on pikema ajaperioodi ja teise testiga näidanud FE esinemist (Must et al., 2009), siis käesolevas töös ilmnes hoopis testisoorituses langustrend, kus tosina aastaga langes abiturientide keskmine testiskoor 0.56 standardhälvet (8.4 IQ punkti). Seejuures leiti eriti tugev langusefekt tütarlaste testiskoorides. Kuigi võimalikke tulemust mõjutavaid tegureid püüti kontrollida, ei ole siiski võimalik ammendavat vastust langustrendi põhjuste kohta käesoleva töö põhjal anda.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Gümnaasiumi valikaine "Loovpärand ja disain" väljatöötamine ja selle aktuaalsus teiste koolide sarnaste valikainete näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Kroonmäe, Karmen; Altpere, Keret, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja
Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja töötada Antsla Gümnaasiumile valikaine "Loovpärand ja disain" ning veenduda selle aktuaalsuses teiste koolide näitel. Eesmärgini jõudmiseks püstitati neli uurimisküsimust: 1. Millised valikained on Eesti gümnaasiumides 2022/2023 õppeaastal, mis on seotud pärandi, loovuse ja disainiga ning PRÕK ainevaldkonnaga “Tehnoloogia”? 2. Kas 2022/2023 õppeaastal on Eestis gümnaasiume, kus juba õpetatakse valikainet, milles on ühendatud loovus, pärand ja disain? 3. Kas ekspertide hinnangul on Antsla Gümnaasiumil loodava valikaine järele vajadus? 4. Millised on loodud valikaine tugevused ja nõrkused ekspertide hinnangul?
listelement.badge.access-status Open Access ,
IKT erialade populaarsus õpilaste seas: Uuring abiturientide seas 2008
(Turu-uuringute AS, 2008) Turu-uuringute AS
Infotehnoloogia eriala on Eestis jätkuvalt viie populaarsema eriala seas. Kogu Eestis soovib seda õppima minna 7%, Tallinnas 6% abiturientidest. Neile lisanduvad telekommunikatsiooni eriala valinud, keda on nii Eestis tervikuna kui Tallinnas 2% koolilõpetajatest. Käesolev annab ülevaate abiturientide erialavalikutest pärast gümnaasiumi lõpetamist. Lähemalt on keskendutud õpilastele, kes jätkavad õpinguid infotehnoloogia või telekommunikatsiooni erialadel. Peamiselt on nendeks õpilasteks linnades elavad poisid.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Intelligentsus akadeemilise edukuse ennustajana Eesti abiturientide näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Raudsepp, Merily; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti Eesti 12. klasside õpilaste (N=345) näitel, kui suure osa akadeemilisest edukusest on võimalik ära seletada intelligentsustesti tulemuse abil. Lisaks analüüsiti hoiakulisi ja keskkondlikke näitajaid ning isiksuseomaduste seoseid õpieduga. Psühhomeetriliselt hinnatud üldist vaimset võimekust mõõdeti Raveni Standardsete Progresseeruvate Maatriksitega ja akadeemilist edukust koolidelt saadud hinnetega. Intelligentsuse ja hinnete seose kontrollimiseks kaasati erinevaid enesekohaseid näitajaid, näiteks isiksuseomadused (NCS küsimustik; Terracciano jt., 2005), sotsiaal-majanduslik taust, koolihoiak, tervislik seisund ja vanemlik huvi. Töö tulemusena ilmnes üldise vaimse võimekuse ja kooliedukuse vahel oluline mõõdukas positiivne seos (r = .21, p < .001), kuid täiendava iseseisva panuse andis koolihinnete kujunemisele ka Meelekindlus (ß = .13, p < .001). Hoiakulistest ja keskkondlikest teguritest omas ainsana olulist iseseisvat panust hoiak kooli suhtes. Õppeainetest oli intelligentsusel kõige tugevam seos matemaatika hindega.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Koolilõpetajad ja nende karjäärivalikud
(PRAXIS, 2012) Mägi, Eve; Nestor, Mihkel
Uuringu eesmärk on välja selgitada, millised tegurid mõjutavad noorte haridusvalikuid pärast keskhariduse omandamist. Vaatluse all on noorte plaanid ja nende realiseerumine ning erinevad tegurid, mis valikuid mõjutavad. Eraldi käsitletakse välismaa kõrgkoolidesse mineku põhjuseid ja takistusi, loodus- ja täppisteaduste ning tehnikaerialade valikut soodustavaid ja piiravaid asjaolusid ning noorte suhtumist erinevatesse õpingute jätkamisega seonduvatesse haridusuuendustesse. Uuring toetub peamiselt kahele 2011. aastal tehtud küsitlusele gümnaasiumi või kutsekeskhariduse lõpetanute seas ning 12. klassi noorte seas korraldatud kirjandikonkursi tulemustele. Lisaks analüüsiti varasemaid uuringuid ja samateemalisi teoreetilisi käsitlusi ning intervjueeriti õpinguid välismaal jätkavaid lõpetajaid ja tööturule minejaid.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Medias fremstilling av russetiden
(Tartu Ülikool, 2025) Grünthal, Margery-Meribel; Elken, Maiu, juhendaja; Kostina, Antonina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond
Käesoleva bakalaureusetöö pealkiri on „Russetideni kujutamine meedias “. Russetiden on aeg enne keskkooli lõppu, mis kestab traditsiooniliselt 1.05-17.05. Sõna russe tähistab keskkooli viimases klassis olevat õpilast russetideni ajal ning tiden tähistab aega. Töö eesmärk on analüüsida kuidas ja milliseid artikleid meediaväljaanded (Agderposten ja NRK) selle aja kohta kirjutavad. Leitud artikleid saab grupeerida suuremate teemade kohta. Nii saab välja tuua millised on kõige suuremad probleemid ja aktuaalsemad teemad. Artikleid on kokku 75 ning need on ajavahemikus 1.05.25- 12.03.24. Analüüsi jaoks kasutatakse diskursusanalüüsi ning selle aluseks on võetud kogu artikkel. Analüüsi käigus selguvad suuremad probleemid antud aja kohta ning milliseid ja kas üldse tehakse midagi nende probleemide vähendamiseks.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Narva Linna gümnaasiumi lõpetajate karjäärivalikuid mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2014) Jakovenko, Marina; Randver, Nelly, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž. Ühiskonnateaduste lektoraat
listelement.badge.access-status Open Access ,
Pärnu linna gümnaasiumilõpetajate hinnangud Pärnu linnale kui elukeskkonnale ja tuleviku väljavaated
(Tartu Ülikool, 2021) Kiviselg, Laura; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
Projekti „Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes” raames 2008. aastal toimunud fookusgruppide analüüs
(Tartu Ülikool Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus, 2009) Kello, Katrin
Käesolev analüüs kirjeldab 2008. aastal venekeelsete gümnaasiumite eestikeelsele õppele ülemineku teemal toimunud fookusgruppe, milles osalesid venekeelsete gümnaasiumide õpetajad (kolm fookusgruppi vastavalt Tallinnas, Narvas ja Tartus ning aruteluseminar Tallinnas), õpilased (eraldi poiste ja tütarlaste fookusgrupid Tallinnas, Narvas ja Tartus) ning Harjumaa ja Ida-Eesti koolidirektorid ja õppealajuhatajad (üks fookusgrupp Tartus). Analüüsi eesmärk on kirjeldada fookusgruppides kõneldut nõnda, et sel viisil kogutud materjali saaks kasutada projekti „Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes” uurimisküsimustele vastamiseks.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Reaalsuuna abiturientide arvamused õpetajakutse valiku motiividest ja valikut takistavatest teguritest
(Tartu Ülikool, 2015) Rebane, Anu; Krips, Heiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Seosed kehalise aktiivsuse ning tegeliku ja tunnetatud motoorse võimekuse vahel abiturientidel : magistritöö liikumis- ja sporditeaduste erialal
(Tartu: Tartu Ülikool, 2003) Rego, Vaido; Jürimäe, T., juhendaja
listelement.badge.access-status Open Access ,
Suhtluspädevuse arendamine üldhariduskoolis gümnaasiumiastmes Suure-Jaani Gümnaasiumi näitel
(TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, 2017) Vink, Kristiin; Kährik, Allan, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Huvijuht-loovtegevuse õpetaja
listelement.badge.access-status Open Access ,
Tajutud vaimse võimekuse ja enesehinnangu seos abiturientide vaimse heaoluga
(Tartu Ülikool, 2013) Tominga, Taimi; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas läbilõikeuuringus uuritakse seoseid Eesti abiturientide (N = 347) enesekohaste hinnangute nagu tajutud vaimse võimekuse, üldise enesehinnangu ja vaimse heaolu vahel. Õpilaste subjektiivne hinnang oma vaimsele võimekusele korreleerus vaid nõrgalt nende objektiivselt mõõdetud üldvõimekuse sooritusega. Oma võimeid hindas keskmisest kõrgemalt 19% ning keskmisest madalamalt 23% vastanutest, samas nende õpitulemused gruppide lõikes ei erinenud. Võimeid ülehindavatel ja adekvaatselt hindavatel abiturientidel oli märgatavalt kõrgem enesehinnang kui võimeid alahindavatel õpilastel. Vaimse heaolu indeks kolme vaadeldud gruppi ei eristanud, kuid üldist eluga rahulolu hindasid negatiivse kallutatusega õpilased väiksemaks kui positiivse kallutatusega või adekvaatsse minapildiga õpilased. Tulemustest võib järeldada, et üldist eluga rahulolu mõjutab enam subjektiivne arvamus oma vaimse võimekuse kohta kui objektiivselt hinnatud keskmisest kõrgem vaimne võimekus või keskmine hinne koolis. Samuti leiti gruppide vahel erinevused isiksusetesti põhjal Meelekindluse, Ekstravertsuse ja Sotsiaalsuse skaalade lõikes.