Sirvi Märksõna "auditoorium (meedia)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 95

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirja The Cheers arendusprojekt
(Tartu Ülikool, 2005) Einfeldt, Siim; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjade “Auto Bild Eesti” ja “Tehnikamaailm” sisu ning lugejad
(Tartu Ülikool, 2005) Karask, Peeter; Vihalemm, Peeter, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduse muutuvad funktsioonid uudistest üleküllastunud ühiskonnas
(Tartu Ülikool, 2014) Kasenõmm, Kaidi; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolev magistritöö kaardistas ajakirjanduse funktsioonide muutumise protsessi kuue majandusliku ja tehnoloogiast tuleneva teguri kaudu. Töö eesmärk oli uurida, millised funktsioonid jäävad nende tegurite ja uudiste ülekülluse tingimustes ajakirjandusele unikaalseks ning kuidas näevad Eesti kogenud ajakirjanikud ajakirjanduse funktsioonide muutumist globaalsete faktorite ja lokaalse tasandi kontekstis. Ajakirjanduse funktsioonide muutumist mõjutavad kuus tegurit on ajakirjanduse uudistemonopoli kadumine ja sellest tulenev uudiste üleküllus; aeg-ruumi piiride kadumine, mis on muutnud uudisruumi lõputuks ja kaotanud tähtajad; mitteprofessionaalsete uudistetootjate loodud sisu (kodanikuajakirjandus, blogid, PR, sotsiaalmeedia); juurdepääs erinevatele andmekogudele ja andmete vaba levitamine (nt Wikileaks); sisuloomise ressursside vähenemine ning auditooriumi muutunud ootused ja vajadused. Nimetatud kuue teguri kontekstis on muutunud uudisajakirjanduse funktsioonide paradigma. McQuaili (2000) käsitluse kontekstis on infokülluses tähtsamaks muutunud kaks klassikalist funktsiooni, mis on ühtlasi jäänud ajakirjanduse unikaalseks: informatsiooni selekteerimine ja tõlgendamine ning valvekoer funktsioon. Kogenud Eesti ajakirjanikud pidasid info ülekülluses ajakirjanduse kõige olulisemaks funktsiooniks informatsiooni selekteerimist ja tõlgendamist. Praktikud tõid eriti esile toimetaja rolli, kes peab otsustama, kas ja milline informatsioon üldse peab ajakirjanduses ilmuma. Kommertssurve tingimustes ei toimi selekteerimise ja tõlgendamise funktsiooni Eesti veebimeedias ning on jäänud pigem paberlehtede ja osade tele- ja raadiosaadete nišifunktsiooniks. Eesti ajakirjanikud rääkisid otsesõnu vähe valvekoera funktsiooni olulisust, kuid tegid seda implitsiitselt, tähtsustades autonoomsuse väärtust ning informatsiooni kontrollimise ja tõendamise funktsiooni, mis eristavad professionaalset ajakirjandust teistest uudistetootjatest. Intervjuude põhjal saab öelda, et Eesti ajakirjanduse funktsioonide muutumist mõjutab globaalsete tegurite kõrval suurel määral ka väike duaalne turg, mis teeb keeruliseks ajakirjanduse ärimudelite ja ajakirjanike töörutiinide kohandumise muutunud oludega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti ajakirjanduses on klassikalised funktsioonid osaliselt allutatud kommertssurvele ja ei suuda seetõttu enam efektiivselt täita demokraatliku ühiskonna vajadusi. Lahenduste leidmiseks on oluline suurendada professionaalse kogukonna sisest ja laiemat ühiskondlikku arutelu ajakirjanduse hetkeolukorra ja tuleviku teemal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjandusliku sisu müük internetis: maailma teooria ja Eesti praktika
(Tartu Ülikool, 2014) Ruuda, Lennart; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjareklaami tõlgendamine: visuaalsemiootika võimalused ja sihtrühmapoolne retseptsioon Stiina lugejate näitel
(Tartu Ülikool, 2008) Etti, Ande; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalehtede lugemine gümnaasiuminoorte hulgas
(Tartu Ülikool, 2007) Miller, Merilin; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algklassilaste meediatarbimise harjumused: õpetajate vaatenurk
(Tartu Ülikool, 2011) Rooste, Kädli; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
”Media use habits of primary school children: teachers perspective” Key words: media use habits, media effects, primary school children and teachers, screen media, communication, mediation. The aim of this bachelor thesis was to find out teachers` perspective about media use habits of primary school children. In addition, the author aimed to find out teachers perceptions about possible media influences on children and to study, if teachers have noticed the implications of childrens` media use also in their everyday life, school-settings in particular. The research also studied how primary school teachers evaluate medias` possible influence on childrens` behavior, communication and studies. Among other things, the author studied how teachers see their own role in childrens` media use, how teachers use media content in school and guide childrens` media use. The author also aimed to find out how teachers evaluate parents and peers role in guiding childrens` media use. In the first chapter of the thesis, the author gave a theoretical overview about childrens` cognitive development related to media use, and dwelled upon the general media use habits of children. Furthermore, possible media influence and role on a child is discussed, and the role of important others in mediating childrens` media use is described. In addition, the theoretical chapter ends with a short overview about media use in schools. The empirical part of the study is based on two semi-structured focus group interviews with primary school teachers in Saue Gymnasium (N=4) and in Kiili Gymnasium (N=5). The data collected from the interviews were analyzed using the method of qualitative content analyses. The results, analyses, conclusions and discussion drawn from the focus group interviews are shown in four main chapters of the study. The analyses brought about the following results. Primary school teachers who took part in the focus groups have an opinion that children are active media users and they mainly prefer to use screen media. According to the perception of primary school teachers, different programs and movies directed to adult viewers are also the TV programs the primary school children are most often interested in viewing. Teachers presume that childrens` computer use is mainly oriented to communication and playing. Focus group discussion with teachers also led to the assumption that various social networking sites are not just leisure time activity for children, but have become an important social world for them. From the conversations with teachers occurred, that the implications of childrens` media use can also be seen in the everyday school settings. Implications of media use can be seen mostly in childrens` games and phraseology. As positive implications, teachers see kids imitating various television shows or competition-shows in their games. Teachers consider these kind of games positive, as they assume that kids learn through imitating. Teachers consider violent behavior and foul-language as negative implications from the media use. Furthermore, teachers believe that multi-tasking may cause troubles in paying attention and concentrating. Primary school teachers do not think they have a notable role in shaping childrens` media habits. Teachers use media willingly in lessons, but usually with the wrong purpose in mind. Teachers use media to make lessons more attractive and interesting, not to teach children how to use media critically. On the other hand, teachers believe that parents have a considerable role in guiding childrens` media use. However, teachers are in opinion that parents mediate childrens` media use mainly through restrictive mediation way, supervising mainly the time spent in front of the computer or TV. On lesser occasions, parents try to keep child away from possibly harmful content. Teachers consider, that in addition to parents, childrens` media use is also mediated by peers, as teachers had noted that it is very important for children to use the same kind of media as their peers use. Due to the limited sample of this paper, it is not possible to make an overall conclusions about childrens` media use habits. Although, it can be seen from the teachers point of view, that changes in kids media use habits run along with changes in media and mediums. In the time of continuous interactive media flow, it is comprehensible that childrens` media use habits are also becoming more interactive. Nevertheless, it is important to keep in mind, that although children are very active media users, they still may not understand everything they witness. That is way, it is important that child would have someone, a parent or a teacher, who would explain media content and develop his/hers media literacy skills. In the future, it would be interesting to study more thoroughly childrens` use of social networking sites, especially how their relations format and develop in online settings. The latter would be interesting as the research at hand shows, that primary school teachers have perceived that children often dispute and make up in online platforms.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Auditooriumi konstrueerimine sotsiaalreklaamis
(Tartu Ülikool, 2014) Simson, Tõll; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Auditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel
(Tartu Ülikool, 2010) Murumaa, Maria; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalik-õiguslik meediaprogramm ja selle auditoorium: Vikerraadio 1990-1997
(Tartu Ülikool, 2005) Lepik, Liina; Lõhmus, Maarja, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Conceptualizing Engagement Modes: Understanding Museum–Audience Relationships in Latvian Museums
(2016-02-16) Lotina, Linda; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Runnel, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Doktoritööl “Kaasamisviise kontseptualiseerides: mõtestades muuseumi-auditooriumi suhet Läti muuseumides” on kaks põhilist eesmärki. Töö empiirilise osa eesmärgiks on uurida, kuidas muuseumid mõistavad auditooriumide kaasamist ja kuidas nad suhtlevad aktiivsete auditooriumidega. Töö laiem, teoreetiline eesmärk on tutvustada uut muuseumiauditooriumide kaasamise kontseptsiooni. Töö põhineb neljal omavahel seotud uuringul, mis käsitlevad Läti muuseumides kohapeal ja online-keskkonnas suhtlevate auditooriumide suhet muuseumidega. Doktoritöö aluspõhimõte on muuseumi käsitlemine demokraatliku institutsioonina. Uuringute andmed on pärit intervjuudest, mis on tehtud Läti muuseumitöötajatega ja –külastajatega, ning sotsiaalmeedia sisuanalüüsist. Andmeid on analüüsitud kvalitatiivseid sisuanalüüsi vahendeid kasutades ja põhistatud teooria raamistikus. Lisaks Läti muuseumides toimuvate kaasamistegevuste analüüsile, arendab doktoritöö välja ka auditooriumide kaasamisviiside kontseptuaalse mudeli. Töös tuuakse välja Läti muuseumide kaasamisprotsesse mõjutavad sisemised ja välimised tegurid. Töös jõutakse järeldusele, et iga muuseumi unikaalne olukord ei toeta normatiivset lähenemist standardiseeritud kaasamisviiside võttestikule. Doktoritöö tulemusena rõhutatakse, et muuseumis kohapeal ja võrgukeskkonnas kasutatavate kaasamisviiside tasakaalustatud võttestik, milles on esitatud erinevaid auditooriumide tegevuste ja võimu jagamise viise, on kontekstitundlik ja oluline demokraatiat edendav abivahend.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Constructing and sending Russia-related news frames by different media and their perception among various audiences
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-31) Kremez, Mihhail; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Geopoliitilise ebastabiilsuse ja infohäirete tingimustes leiavad mõned ideed ja sõnumid ühiskonnas viljakama pinnase ja mõned mitte. Erinevate hoiakute kujunemine on kombinatsioon ajaloolistest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest teguritest, mis avaldub Venemaa tegevuste taunimises või õigustamises eri ühiskondades ning kajastamises eri meediakanalites ja kajastamise tajumises eri auditooriumide poolt. Huvitusin nende hoiakute kujunemisest, lahutades protsessi meedia ja auditooriumi interaktsiooniks, mida uurisin raamistamise ja raamide tajumise vaatenurgast. Uurisin Venemaa raamistamist Eesti, Bulgaaria, Saksamaa, Läti, Soome, USA ja Hiina uudismeedias ning Venemaad käsitlevate uudisraamide tajumist Eesti ja Küprose venekeelsete auditooriumite poolt. Analüüsitud interaktsiooni mõjutab tugevalt kultuuriline, majanduslik, poliitiline ja ajalooline kontekst, milles raame konstrueeritakse, edastatakse ja tajutakse. Venemaa raamistamisel prevaleerivate valentsete – lahutavate ja ühendavate – raamide võime representeerida suhteid Venemaaga teatud riikide kontekstis annab lisateadmisi nende suhete nüansside kohta. Ajakirjanike isiklike taustsüsteemide mõju raamistamisele on piiratud – nad on sagedamini raamide edastajad, ent võivad muuta prominentsete infoallikate raame võimsamaks. Viimast peaks kasutama ülima ettevaatusega – see võib negatiivselt mõjutada auditooriumide usaldust meedia vastu. Venemaad käsitlevate raamide dekodeerimist Eesti ja Küprose venekeelsete auditooriumide poolt mõjutavad lisaks kontekstile tugevalt eelteadmised ja isiklikud taustsüsteemid. Osalejad ei mõistnud alati oma rolli meediasisu kujundamisel ja kogesid raskusi raami looja tuvastamisel, pigem omistades looja rolli meediale. Osalejate taustsüsteemide hulgas täheldatud meediakriitilisuse kasvu – valentsete raamide sagedane dekodeerimine vastanduvast positsioonist vähendas nende usaldust meedia vastu. Uuritud auditooriumid vajavad meediaprofessionaalide tuge oma meediapädevuse parandamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cross-media in public service broadcasting: the struggle between producers and audiences
(2018-10-29) Nanì, Alessandro; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tänapäevane meediamaastik, mis hõlmab arvukalt nii traditsioonilisi kui uusi audiovisuaalide tootjaid, ajendab ühest küljest ringhäälinguorganisatsioone uurima televisiooni ja interneti ning teatud juhtudel ka muu meedia vahelise sünergia poolt pakutavaid võimalusi ning teisalt kujutab see endast võimalusterohket väljakutset meediasõnumite tõlgendamiseks auditooriumide poolt. Käesoleva väitekirja eesmärk on vaadelda, kuidas tootjad auditooriume kontseptualiseerivad, uurida erinevusi ja sarnasusi oodatavate meediaüleste tekstide tõlgendamises ideaalse publiku poolt ja selliste meediaproduktsioonide võimalikku ühtlustamist tegeliku auditooriumi poolt. Töö ülesandeks meedia muutuvas olukorras on kujutada suhet Soome ja Eesti avaliku meedia tootjate ning auditooriumide vahel kindlal ajaperioodil – täpsemalt aastatel 2016-2017. I, II, III ja IV uurimuse kombineeritud tulemused annavad üldpildi, mille kokkuvõte on järgnev: • avalikõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid püüavad luua avalikku väärtust, kaldudes ristmeedia poole. Nende eesmärgiks on reageerida killustuva auditooriumi probleemile ja sellest tulenevale väljakutsele säilitada oma roll ühiskonnas; • ristmeedia produktsioonipraktikale ülemineku potentsiaalset mõju ohustavad produtsentide uskumused ja meediavastuoluline vastuvõtt auditooriumide poolt; • produtsendid asetavad status quo säilitamise ristmeedia pakutavate võimaluste ära kasutamisest kõrgemale, sest ristmeedia poolt pakutavat auditooriumide osalust peetakse ohuks kvaliteedile ja vastutusele; • produtsendid kujundavad kujuteldava auditooriumi lähtudes iseendist, oma eelarvamustest ja ettekujutusest; • avalikõiguslik meedia, mille eesmärgiks on avaliku väärtuse loomine, võib kaasavaid ristmeedia võimalusi kasutades sattuda vastuollu eetiliste juhtnööridega; • auditooriumide valmisolekut olla tekstidesse aktiivselt kaasatud ei reguleeri mitte ainult meediumi ja tekstide lubatavused, vaid see, kuidas neid lubatavusi tajutakse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti alternatiivmeedia kanalite Nihilist, Vanglaplaneet ja Uued Uudised toimimine ning funktsioonid
(Tartu Ülikool, 2017) Saavik, Siim; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö “Eesti alternatiivmeedia kanalite Nihilist, Vanglaplaneet ja Uued Uudised toimimine ning funktsioonid” andis ülevaate Eesti alternatiivmeedia internetiportaalide toimimisest. Nagu pealkiri ütleb, et suurema tähelepanu all olid kolm Eesti alternatiivmeedia kanalit: Nihilist, Vanglaplaneet ja Uued Uudised. Need portaalid valisin välja peale põhjalikku kanalite analüüsi, mille eesmärgiks oli leida kolm kanalit, mille põhjal saaks Eesti alternatiivmeedia erinevaid liike iseloomustada ja analüüsida. Kolm alternatiivmeedia tüüpi olid: rahvameedia (Nihilist), konspirituaalne (Vanglaplaneet) ja poliitiline (Uued Uudised) kanal. Töö teostamiseks viisin läbi kolm poolstruktureeritud intervjuud – Ühe intervjuu iga fookuses olnud kanali esindajaga. Töö uurimisküsimusteks olid: 1. Kuidas Eesti alternatiivmeedia kanalid Nihilist, Vanglaplaneet ja Uued Uudised toimivad? 2. Millised funktsioone Nihilist, Vanglaplaneet ja Uued Uudised tegijate sõnul täidavad? Uurimisküsimustele vastusteks leidsin kokkuvõtvalt järgmisi tähendusi. Kanalite teemad kujunevad enamasti peavoolumeediast ning neid teemasid käsitletakse vastavalt kanali püstitatud agendale. Koostööd teevad portaalid ainult sarnase suunitlusega alternatiivmeedia kanalitega. Sisuvoo käimashoidmine ja kanali arendamine on seotud sellega, kuidas portaalid ennast rahastavad. Kõikide kanalite eesmärk on peavoolumeedia puudusi tasakaalustada. Ühtlasi üritavad portaalid oma tegevusega Eesti ühiskonnas muutusi tekitada. Kuigi alternatiivmeedia on maailmas küllaltki vana nähtus, siis Eestis on aktiivsem alternatiivmeedia tegutsenud vaid viimased paar aastat ning võib spekuleerida, et teistsugune meedia muutub riigis järjest populaarsemaks. Kui alternatiivmeedia on oma tegevuses vastandlik peavoolumeediale ja mingil määral ka riigimehhanismidele, siis võib arvata, et ka inimeste seas on alati neid, kes need toimijad oma mõttemaailmas kahtluse alla seavad. Sellepärast on oluline, et Eesti alternatiivmeediat teaduslikult uuritakse ning analüüsitakse. Seda on tänapäevani tehtud väga vähe, kuid loodetavasti annab minu bakalaureusetöö selle tarbeks oma panuse.
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Eesti kooliõpilaste meediakasutus
(Tartu Ülikool, 2003) Olmaru, Jaanus; Lauk, Epp, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Päevalehe loetavus paber- ja online-variandis 20-40-aastaste lugejate seas
(Tartu Ülikool, 2007) Roonemaa, Holger; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Rahvusringhäälingu legitiimsed alused muutumises: praegusaeg ja visioonid
(Tartu Ülikool, 2015) Teppan, Sten; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö „Eesti Rahvusringhäälingu legitiimsed alused muutumises: praegusaeg ja visioonid“ eesmärk on kaardistada organisatsiooni suhtes mõjukal positsioonil olevate inimeste vaateid, kuidas ERR vastaks paremini muutunud keskkonna nõudmistele, ja hinnangute analüüsi põhjal pakkuda välja võimalikud lahendused avalik-õigusliku ringhäälingu legitiimsuse tugevdamiseks. Töö otsib vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: millised nägemused eristuvad rahvusringhäälingu rollist ja funktsioonist praegusajas; missuguseid ohte nähakse rahvusringhäälingu legitiimsusele; kuidas hinnatakse vajadust legitiimseid aluseid uuesti põhjendada; millisel positsioonil asub rahvusringhääling antud koostööd tehes; millised probleemid tuuakse välja koostööd takistavate teguritena; missugune on koostöö üle otsustamise protseduur; millistel tasanditel langetatakse valikuid. Mitmed nendest küsimustest kerkisid kevadel 2014 rahvusringhäälingu sporditoimetuse ja spordiringkondade vastasseisus. Ajakirjanduslike valikute konfliktist arenes välja juhtimiskriis, milles meedia alusväärtused (autonoomia, erapooletus jt) põrkusid avalikkuse ootustega ja välise sekkumisega. Konfliktiga seoses arutleti ERRi olemuse ja tuleviku üle teistes meediakanalites – ilmusid artiklid Postimehes, Eesti Päevalehes, Õhtulehes ja Eesti Ekspressis ning arutleti publitsistlikes raadiosaadetes („Olukorrast riigis“ Raadio 2, „Nädala tegija“ ja „Keskpäevatund“ Raadio Kuku, „Rahva teenrid“ Vikerraadio“. Neid kasutati analüüsis. Lisaks viidi märtsis 2015 läbi kuus intervjuud avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes mõjukatel positsioonidel olevate inimestega (Daniel Vaarik, Margus Allikmaa, Agu Uudelepp, Andres Jõesaar, Hanno Tomberg, Heidi Pruuli ja Heiki Sepp). Magistritööst selgus, et avalik-õigusliku ringhäälingu funktsioonidest räägitakse ühest küljest ajastuüleses võtmes (erameediast katmata infovälja tugevdamine ja rahvuskultuuri hoidmine), teisest küljest aga tehnoloogiliste ja ühiskondlike muutuste valguses (rahvusringhääling kui julgeolekuressurss ja informatsiooni filtreerija paljude kanalitega keskkonnas). Ohtu ERRi legitiimsusele nähti kahes trendis. Intervjueeritute arvates kasvab poliitikute soov kontrollida ERRi toodetud informatsiooni. Politiseerituse kuvand raskendab avalikkuse tunnustusel põhineva legitimatsiooni saavutamist. Teise ohuna toodi välja ERRi väidetav suund konkurentsile ja sellega kaasnevad küsitavused avaliku meediateenuse põhiprintsiipide järgimise osas. Intervjueeritavate arvates näitab ERRi kõrge usaldusväärsus ühiskonnas, et tema legitiimsed alused ei vaja uuestisõnastamist. Rahvusringhäälingu puhul eristus neli rohkem või vähem passiivset koostööpositsiooni: a) ERR kui valikutegija (organisatsiooni valik, keda ja kui palju kajastada); b) ERR kui vastanduja (ei luba välist sekkumist, tuues ettekäändeks sõltumatuse); c) ERR kui reageerija (aktiviseerub ainult kriitika peale); d) ERR kui ootaja (vastutus koostöö õnnestumiseks pannakse partnerile, kes peab eelnevalt tõestama enda legitiimsust). Intervjuude põhjal võib ERRil koostöösuhete arendamise juures välja tuua kaks takistust: kartus avatusega kaasneva sõltumatuse vähenemise või kaotamise ees, ning sisulise ja tehnilise kvaliteedi tagasiminek. Koostöö üle otsustamise protseduuri kirjeldamisel on asjatundjad üksmeelel, et see peaks olema toimetuse- ja programmijuhi kompetents. Hinnangud sellele, kuidas otsustamise protseduur praktikas toimub, lähevad lahku. Erinevad seisukohad valitsevad küsimuses, kas ja mil määral sekkub protseduuri organisatsiooni juhatus. Analüüsides vajadust leida avalikkusest liitlasi teeb autor ettepaneku rakendada Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu legitiimsuse tugevdamiseks kaasavat eelarvet. Intervjueeritavad jäid avalikkuse kaasamise otstarbekuses erinevatele seisukohtadele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti sotsiaalmeedia mikrokuulsuste kasutatavad tähelepanu pälvimise strateegiad
(Tartu Ülikool, 2015) Kaljuvee, Kristel; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on mõista Eesti sotsiaalmeedia mikrokuulsuste poolt kasutatavaid strateegiaid, nende tulemuslikkust mikrokuulsuse praktiseerimise eest saadava kasu näol ning auditooriumi tajumist mikrokuulsuse poolt. Et üldine teooria mikrokuulsuste kasutatavate strateegiate kohta puudus, kogus autor kokku erinevate akadeemikute teoreetilised ja empiirilised lähtekohad ning koostas nende põhjal strateegiate süsteemi. Teooria testimiseks viidi läbi kümme semistruktureeritud audiovisuaalset süvaintervjuud online-platvormil Skype. Võib väita, et kogutud empiiriline materjal illustreeris töö kirjanduse osas välja toodud seisukohti ning andis juurde uusi aspekte, mida uurida. Garcia-Galera & Valdivia (2014) järgi lubab digitaalse meedia areng vastuvõtjatel saatjateks muutuda, jagades informatsiooni samal ajal ise meediat tarbides. Ka Sundar ja Limperos (2013) viitasid samale nähtusele. Mikrokuulsuste teke on heaks näiteks, kuidas sotsiaalmeedia enda jaoks tööle panna ning sellest võimalikku kasu optimeerida, kuid samal ajal ise sotsiaalmeedia auditooriumi liikmeks jääda. Läbi viidud uuringu põhjal võib öelda, et mikrokuulsuse praktiseerimise põhiliseks motivaatoriks on tuntuse, sotsiaalse kuuluvustunde, uute kontaktide ja võimaluste saamine ning reaalse elu sotsiaalsete puudujääkide korvamine ehk sotsiaalse kapitali (Bourdieu 1984: 114) suurendamine. Enesebrändimise (Chen 2013) eest saadav kasu on samuti mõõdetav eelkõige sotsiaalses võtmes. Shao (2009) tõi välja, et peamiseks sotsiaalmeedia aktiivse kasutamise põhjuseks on eneseteostus- ja eneseväljendusvajadus, mida kinnitasid mitmed mikrokuulsused, öeldes, et nende tegevus valmistab neile rõõmu ning annab hingerahu. Majanduslik kasu oli enamike mikrokuulsuste puhul veel minimaalne, kuid tihti seoti tulevikuväljavaated just oma sotsiaalmeedia väljunditega, et nende pealt kunagi raha teenima hakata. Sotsiaalmeedia mikrokuulsused kasutavad auditooriumi suurendamise ja tunnustuse kogumise eesmärgil mitmeid varieeruvaid strateegiaid. Kõige aluseks on kindel eneserepresentatsioon (Mangus 2010; Goffman 1959), mis koosneb kontrollitud elementidest ning mille põhjal mikrokuulsus auditooriumi jaoks oma isiku loob. Kuigi mikrokuulsused ei tunnistanud, et nad veebis kindlat karakterit mängivad, võis siiski märgata „ideaalse mina“ fenomeni (Marwick et al 2010; Goffman 1959: 3). Töö kirjanduse osas välja toodud tähelepanu äratamise strateegiaid (Melrose et al 2013; Buss & Chiodo 1991; Baym 2012; Tufekci 2013; Sanderson 2008) leidsid suuremal või vähemal määral kasutust. Erandiks on vaid äärmuslikud strateegiad (Buss & Chiodo 1991; Davenport et al 2014), mille kasutamist ei tunnistanud ükski mikrokuulsus. Saadud empiiriliste andmete töötlemise järel lõi autor uue mikrokuulsuste kasutatavate strateegiate tüpoloogia, mis koosnes neljast strateegiate põhitüübist: sisu maksimaalne kättesaadavus, internetimina autentsus, visuaalne atraktiivsus ja auditooriumi kaasamine. Veel on märgata, et mikrokuulsused imiteerivad laiemas meediaruumis olemist ning on omaks võtnud mõned traditsioonilise meedia põhimõtted. Nad tajuvad aktiivse auditooriumi kontseptsiooni ja pakuvad oma auditooriumile veidi modifitseeritult seda, mida traditsiooniline meedia on pakkunud oma auditooriumile. Näiteks on kollane meedia mikrokuulsustele õpetanud, et konflikt tähendab kõrgendatud tähelepanu. Mikrokuulsused on loonud „tuttava võõra“ nähtuse (Senft 2012), nad on jälgijate jaoks muutunud virtuaalseteks kaaslasteks, kes mõjutavad auditooriumi maailmapilti, eelistusi ja tarbimisvalikuid ning loovad uusi norme ja väärtusi. Samal ajal saab mikrokuulsustest rääkida aga ka kui mõjukatest turunduskanalistest, sest mitmed ettevõtted kasutavad oma toodete reklaamimiseks just blogijaid. Siin võib aga tekkida eetiline probleem – kas jälgijad saavad aru, et tegemist on reklaamiga kanalis, kus nad võib-olla ei ole veel harjunud seda nägema. Digitaalne kirjaoskus on uue meedia ajastul äärmiselt oluline, mistõttu tuleks sellealaseid teadmisi anda ka blogitasandil ning võimalikult varakult, näiteks koolis, et auditoorium oskaks internetis olevat infot õigesti interpreteerida. Mikrokuulsuseks saamise ning selle staatuse hoidmine on pikk protsess ning antud töös on keskendutud selle algusfaasile ehk vaadeldud, mil moel tuntust koguma hakatakse ning milliseid strateegiaid selle jaoks kasutatakse, et seda suhteliselt uurimata teemat kaardistada. See võimaldab tulevikus mikrokuulsuste fenomeni ja selle mõju sügavamalt uurida, näiteks tuleks vaadelda, kui suur mõju on mikrokuulsustel oma auditooriumi tarbimisvalikute üle, mil määral mõjutavad nad jälgijate maailmapilti ning kujundavad nende eelistusi. Kui rääkida mikrokuulsustest endast, oleks põnev uurida nende toimetulekustrateegiaid selle ülimalt auditooriumist sõltuva staatuse, avalikkuse surve ning muude äkilisest populaarsusest tingitud probleemidega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti teismeliste ootused mikrokuulsuste loodud sisule
(Tartu Ülikool, 2018) Kaljuvee, Kristel; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Televisiooni lasteprogramm 2011. aasta sügishooajal
(Tartu Ülikool, 2012) Salutee, Sigrid; Unt, Aune, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of this bachelor thesis on the subject The Children Program On Estonian Television In Autumn 2011, was to find out what kind of broadcasts does the current children programme on Estonian Television consist of and produce. To answer the topic, the children's program on Estonian Television was monitored during the period of three months (01.09.2011 – 30.11.2011). The observation was based on the broadcasts that the channel presented as „children programme“. Focusing rather on the form, not the content of the broadcasts, this thesis analyses their duration, origin and choice of characters. In addition the content of the only children´s broadcast produced in Estonian Television on that period was examined more closely. The analysis of the show based on the main issues that researchers over the world have pointed out on the field of children and television. Current paper starts with theoretical backround of the topic followed by the overview about children's programms in Estonian Television throughout history. Followed by the explanation of the method used in this research. The third part consists of the results. After that, there are conclusions, discussion of the results and the summary. The results showed that the channel has about 34% of domestic programme of which 10% is aired for the first time, rest of the programmes aimed for children come mainly from England, France, Germany and Sweden.This paper also points out that over 50% of the characters presented in the broadcasts are animated. The broadcast produced in Estonian Television did not have any significant problems involving the content except the unproportional presentation of genders.