Sirvi Märksõna "avalikud teenused" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 40

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalike teenuste erasektorile delegeerimisest Tallinna linna praktikate näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Saareoja, Urmo; Eerma, Diana, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalike teenuste kättesaadavus e-töötukassa näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Nepste, Gregor; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureusetöö „Avalike teenuste kättesaadavus e-Töötukassa näitel“ eesmärgiks on analüüsida, kuidas ja mil määral tagab riik avalike hüvede kättesaadavust e-Töötukassa kaudu. Töötukassa peamine sihtgrupp on organisatsiooni statistika järgi Harjumaalt väljaspool elavad põhiharidusega lihttöölised, kelle digitaalsed oskused on vähesed. Kuna riik soovib aina enam suunata ühiskonnaliikmeid e-teenuseid kasutama, asendades sellega füüsiliselt pakutavaid teenuseid, siis tuleneb sellest Töötukassa sihtgrupi oskuseid arvesse võttes tehniline barjäär ehk tõhususemõjususe dilemma. Dilemma tekkimist aitab aga potentsiaalselt vältida disainmõtlemine, mille eesmärk on innovatsioonimudelina teenuse disainimine lähtuvalt lõppkasutaja vajadustest ja oskustest. Valideerimaks probleemi olemasolu, analüüsitakse antud bakalaureusetöös e-Töötukassa disainipõhimõtteid vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti sedastatud seitsmele soovitustele. Antud soovitused on riigi poolt sõnastatud nõudmised e-teenuste arendamiseks ning sätestavad riigipoolsed e-teenustega seotud standardid. Analüüsi läbiviimiseks kasutatakse kvalitatiivse analüüsi tegevusuuringut, mille abil võrreldakse e-Töötukassa kolme teenust kirja pandud soovitustega. Teenused, mida iseteeninduskeskkonnas uuritakse, on järgmised: koolituskeskkond, tööotsingu portaal ja arvelevõtmine. Kuna Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti seitsmest soovitusest neli on implementeeritavad platvormiüleselt, analüüsitakse iseteeninduskeskkonda järgmise kolme soovituse najal: teenuse automatiseeritus, teenuse kättesaadavus ja teenuse kasutamise lihtsus. Analüüsi läbiviimisel võetakse arvesse Töötukassa peamise sihtgrupi väheseid digitaalseid oskuseid. Töö lõpus pakutakse saadud tulemuste põhjal ettepanekuid, kuidas disainmõtlemine võiks teenuseid paremaks muuta; ettepanekuid põhjendatakse olemasolevate uuringute ja statistikaga. Bakalaureusetöö annab tervikliku arusaama e-Töötukassa tõhususe-mõjususe dilemmast, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti juhiste võimekusest dilemmat tuvastada ning disainmõtlemise rakendamise potentsiaalist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalike teenuste ligipääsetavus Pärnu linna sotsiaalteenuste näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2022) Pulk, Agnes; Kuura, Arvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avaliku ja erasektori koostöö avalike ülesannete täitmisel kohaliku omavalitsuse üksustes
(Tartu Ülikool, 2015) Jõerand, Siiri; Merusk, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigi- ja haldusõiguse õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avatud perekeskuse teenus sotsiaalset sidusust toetava meetmena Soomes ja Eestis EL poliitikate kontekstis
(Tartu Ülikool, 2018) Pulver, Katri; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli analüüsida avatud perekeskuse teenust kui sotsiaalse sidususe toetamise meedet kodus last hooldavate vanemate subjektiivsel hinnangul Eestis ja Soomes. Avatud perekeskuse teenuse tõhususe analüüsimiseks kasutas autor sotsiaalse sidususe ja sotsiaalse investeerimise teooriaid. Selgitamaks, millised meetmed võiksid olla tõhusamad väikelastega vanemate sotsiaalse sidususe toetamiseks, tegi autor kõigepealt ülevaate EL-i liikmesriikides pakutavast toest lapsevanematele ja analüüsis, milliseid meetmeid või perede toetamise strateegiaid võib lugeda tõhusamateks. Analüüsist selgus, et peresid universaalselt toetavad meetmeid võib lugeda tõhusamatemaks vajadusepõhistest toetamise meetmetest. Lisaks selgus, et väikelastega perede toetamine läbi teenuste on tõhusam, kui nende toetamine läbi rahaliste vahendite. Selgus, et hästi toimivad pered ei ole EL-i poliitika kujundamisel saanud piisavalt tähelepanu, samuti ei ole levinud meetmed vanemluse toetamiseks. Küll aga võib väikelapsega kodus veedetud aeg muuta lapsevanemad ühiskonnas vähekaasatud sihtgrupiks, kelle vähese kaasatuse tagajärjel võivad halveneda nii nende enda väljavaated püsida ühiskonnas aktiivsete liikmetena ja naasta peagi tagasi tööturule kui ka väikelastele pakutav kasvukeskkond. Ka töö autori poolt läbi viidud intervjuud lapsevanematega kinnitasid väikelaste vanemate vajadust vanemaid toetavate teenuste järele. Käesolevast tööst ilmnes, et Soomes laialdaselt pakutav avatud perekeskuse teenus mõjub tõhusalt lapsevanemate sidususe toetajana. Lisaks sellele ilmnes perekeskuse positiivne mõju lapsevanema teadlikkuse tõstjana lapse kasvatusse puutuva teemal, mis oleks Eesti kontekstis väga oluline, kuna vanemaharidus ei ole Eestis hästi ja sihtgrupile kättesaadavalt korraldatud. Avatud perekeskusel võib näha ka olulist rolli vabatahtliku töö populariseerijana. Avatud perekeskuse tööd hindab käesoleva töö autor kulutõhusaks peredele suunatud teenuseks ning küsitledes Eesti lapsevanemaid selgus, et ka Eesti lapsevanemad oleksid huvitatud sellises keskuses käimisest. Analüüsides nendega tehtud intervjuusid ning perekeskuste külastajatega tehtud intervjuusid selgus ka Eesti vanemate vajadus sellise toe järele, mida küsitletud Soome lapsevanemad enda sõnul avatud perekeskusest saavad. Selle põhjal soovitab käesoleva töö autor perepoliitika kujundajatel kaaluda avatud perekeskuste töö toetamise võimalikkust nii Eestis kui ka mujal EL-is.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-Eesti 2000-2012 välismeedia ja ekspertide võrdluses
(Tartu Ülkool, 2012) Prillop, Kaia; Reinsalu, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
This MA thesis „E-Estonia 2000-2012 in the comparison of foreign media and experts“ provides an overview of e-Estonia’s representation in foreign media in comparison with the view of experts. Under my observation is the period 2000-2012 because in 2000 Estonia, being the first country in the world, launched a project of paperless government office called “e-government”. The aim of this master’s thesis is to analyse how foreign media have depicted Estonia’s efforts in the development of an e-state and which developments and projects have been under the media’s attention during the period. My focus is addressed towards the comparison of media coverage and experts who have been involved in making Estonia well-known for its e-government. In order to achieve my goal I conducted a media content analysis based on “The Washington Post”, “The New York Times”, “The Guardian” and “The Economist”. I also carried out 9 expert- informant interviews with experts who have been engaged in the history of e-Estonia beginning with Estonia’s president Toomas Hendrik Ilves. Expert interviews were analysed using qualitative data research. Foreign media and experts share different opinions about e-Estonia. While most media coverage is drawn on bringing out certain projects concerning Estonia’s e-government, experts put their attention on systematical change in Estonia’s society as a whole which made possible for Estonia to become an e-state. The qualitative data research brings out schemes, similarities, reasons and features of e-Estonia’s history and current situation. Findings also involved insufficiency in communication related to e-Estonia. The image about e-Estonia has evolved spontaneously without any central coordination from Estonia’s institutions. Estonia is known as the spokesman of cyber defence issues, but based on the media coverage, Estonia has lost her popularity as one of the most developed e-countries in the world. This opens up questions about the necessity of maintaining the image of an e-state. Experts share the opinion that such an image is essential for generating positive attention to a small country like Estonia. This attention can provide us with beneficial relations, security and advantages in economical growth. As most of the interviewed experts share the opinion that e-government is a characteristic success story related to Estonia, some find that this success story has never existed or is on the verge of a collapse. This brings out the idea that based on a person’s belonging to a certain community, experts see the success story differently. While media might not distinguish Estonia’s success story as an IT-tiger, the success story actually has developed and still continues to exist in different communities such as start-up communities or political-communities. In order to continue developing e-government and solutions characteristic to an e-state, Estonia must define its targets for the coming years. The success story of e-Estonia will depend on the cooperation of different institutions, spokespersons and a central coordination of communication which must also include national and international communication of e-Estonia.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti viipekeele kasutamise õiguse tagamine Eestis
(Tartu Ülikool, 2014) Rang, Hendrick; Andresen, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigi- ja haldusõiguse õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elanikkonnale suunatud Politsei- ja Piirivalveameti teenuste kujundamine ja hindamine
(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2025) Kütt, Üllar; Almosen, Kalvi, juhendaja; Männikus, Grete, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Esmatasandi terviseteenuste korraldamine tervisekeskuste moodustamisega Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Kivi, Laura Helena; Saluse, Janek, juhendaja; Espenberg, Kerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
European Union digital integration: exploring the development and governance of cross-border digital public services
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-27) Dedović, Stefan; Solvak, Mihkel, juhendaja; Crompvoets, Joep, juhendaja; Homburg, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö uurib Euroopa digitaalset integratsiooni, analüüsides piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arengut ja juhtimist. Digitaalne arengutase avalike teenuste osutamisel varieerub riiklikul ja piiriülesel tasandil märkimisväärselt. Näiteks ei ole hoolimata Eesti kõrgelt arenenud digitaalsest tervishoiusüsteemist Eestist pärit reisijal võimalik Ungari apteegist kätte saada oma retseptiravimit, mis osutab ELi piiriüleste digitaalsete avalike teenuste kitsaskohtadele. Euroopa Liit põhineb kaupade, kapitali, inimeste ja teenuste vaba liikumise tagamisel. Kuigi füüsilised tõkked on suuresti kõrvaldatud, on teenuste vaba liikumine endiselt väljakutseks, eriti digivaldkonnas; seda vaatamata asjaolule, et erisused riigisiseselt pakutavate digitaalsete teenuste ja piiriülestele kasutajatele pakutavate teenuste vahel on olnud viimastel aastakümnetel ELi poliitika fookuses. Ehkki piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamine ja juhtimine on Euroopa integratsiooni konkreetsete tulemuste ja praktilise reaalsuse lahutamatu osa, on see teema jäänud ELi kontekstis väheuurituks. Tuginedes kolmele põhiartiklile ja täiendavatele uurimustele, kasutab doktoritöö interdistsiplinaarset lähenemist, pakkumaks väärtuslikke teadmisi piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamisest ja juhtimisest. Piiriüleseid digitaalseid avalikke teenuseid kujundab nende poliitiliste, tehnoloogiliste ja organisatsioonidevaheliste tegurite keerukas koosmõju makro-, meso- ja mikrotasandil. Vajadus koostöö ja andmete jagamise järele teenuseid osutavate organisatsioonide vahel tekitab mitmeid olulisi väljakutseid ning on olemuselt keeruline. Piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamist ja kestlikku pakkumist mõjutavad organisatsioonide digitaalne arengutase, valmidus muutusteks ja koostöötahe. Doktoritöö soovitab seada prioriteediks teenust rakendavatele organisatsioonidele suunatud stiimulite ja kasu tuvastamise, suurendada tuge alt üles toimuvale piirkondlikule koostööle ning käsitleda piiriülest digitaalset teenuseosutamist pigem organisatsioonilise võimekusena kui täiesti uue ja eraldiseisva digitaalse teenusena. Samuti rõhutab doktoritöö vajadust parandada andmete esitamise ja kasutamise võimekust ning suutlikkust muuta jagatud andmed käegakatsutavaks kasutajaväärtuseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haldusreformi mõju avalike teenuste osutamisel väikeasulates
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2019) Lepiste, Karita; Raudjärv, Matti, juhendaja; Kõomägi, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haldusreformiga planeeritud kulutõhususe teostumine ühinenud omavalitsuste näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2025) Laid, Üllar; Õun, Kandela, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hinnaregulatsioonile alluva ettevõtte finantsiline tulemuslikkus ja sellele tuginev põhjendatud tulukus
(Tartu Ülikool, 2015) Satsi, Merle; Sander, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Järelevalve teostamine avalike teenuste lepingulisel delegeerimisel Eesti kohalikes omavalitsustes: kodanikeühenduste näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Rattus, Reelika; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
This Bachelor thesis analyzes monitoring contracting out of public services to non-governmental organizations (hereafter: NGO). The relevance of this topic derives from conflicting notions regarding the importance of monitoring. Many authors (Brown and Potoski 2003a: 155; Hefetz and Warner 2004: 186) have stressed the importance of monitoring by the public sector and developing a sufficient capacity to do that when contracting out public services. However, in practice it has been found that in case of contracting out of public services, the public sector might actually be less motivated to conduct monitoring or not be able to do it. Thus, the author aims to provide an analysis regarding the role and importance of the public sector in conducting monitoring when it contracts out public services to NGOs. In particular, the focus is on local governments as contractees and non-profit associations (hereafter: NPA) as contractors in Estonia. In addition, the author seeks to assess Estonian local governments’ monitoring practices in cases of public services contracted out to NPAs. In order to meet these objectives, there are two research tasks: (a) an analysis of theoretical literature and various researches on the subject field and (b) an empirical analysis (based on content analysis of contracts signed between local governments and NPAs and qualitative analysis of semi-structured interviews conducted via telephone with the representatives of local governments) regarding monitoring practices in Estonian local governments. 13 local governments and 34 contracted services were included to the empirical analysis. It appeared that in Estonia the relationships between local governments and NPAs are mostly based on trust and this seems to reduce the relevance of monitoring in the eyes of local governments. Only in a few cases could local governments be considered to be “smart buyers“ in terms of monitoring. Mostly, however, local governments rely on a minimum programme of monitoring in order to collect the overall information regarding service provision and to show that they are not completely passive. In that, the financial control is most important. Thorough monitoring is not conducted on a regular basis and local governments seem to become more active only when problems with service provision should appear. In addition to the trustful relationships between local governments and NPAs, limited local government capacity and few resources also seem to limit the practice of thorough monitoring. It was also surprising that the usage of informal monitoring measures was very popular among Estonian local governments – this, perhaps, can be attributed to the phenomenon of small communities. In conclusion, it is relevant for the local governments to pay more attention to monitoring contracting out of public services as there are potential threats even in case of NGOs.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kasutajate kaasamine Eesti avalike e-teenuste arendamisel
(Tartu Ülikool, 2017) Parman, Inkeri; Uibu, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö eesmärk oli uurida, mil määral on Eesti avaliku sektori e-teenuste arendamisel olnud fookuses kasutajate vajadused ja huvid. Konkreetsemaid uurimisteemasid oli neli. Esiteks, kuidas on eesmärgistatud e-teenuste arendamist; teiseks, millisena kujutatakse e-teenuste kasutajaid; kolmandaks, kui palju ja kuidas on seniste e-teenuste arendamisse kasutajaid kaasatud ning neljandaks, kas ja kuidas oleks kasutajate huvidega suurem arvestamine vajalik ning võimalik tulevikus. Uurimisküsimustele vastuse saamiseks viidi läbi dokumendianalüüs kaheksa MKMi poolt tellitud e-teenuste arendamise analüüsi ja uuringu osas. Samuti on töö raames läbi viidud viis intervjuud valdkonna arendamise ekspertidega MKMist ja teenusedisainiga seotud ettevõtetest: Velvet, PwC, Trinidad ning endine Ziraff. Töö tulemustest nähtub, et e-teenuste arendamise eesmärgistamisel on enam-vähem võrdselt rõhutatud nii kasutajate kui riigiasutuste vajadusi. Praktiliste kaasuste uurimine ja intervjuude tulemused näitasid, et tegelik teenuste arendamise praktika keskendub rohkem asutuste tööprotsesside parendamisele, kui hea kasutajakogemuse pakkumisele. Samuti nähakse e-teenuste eesmärgina standardse olukorra hoidmist, et osutada teenuseid kiiresti, lihtsalt ja tõhusalt selle asemel, et seada e-lahendustele uuenduslikke eesmärke, mille tulemusena saavutataks ühiskonnas näiteks elanike suurem kaasatus valitsemisse. E-teenuste kasutajate kujutamise juures on kohati probleemiks, et sihtrühma nähakse eksleva, saamatu või isegi rumalana. Teenuste kasutajasõbraliku arendamist võivad takistada hoiakud, mis peegeldavad, et kasutajad nagunii ei saa e-teenustest hästi aru või et inimeste arvamuse küsimine ja nende eelistustega arvestamine pole alati vajalik. Analüüsitud kaasuste põhjal selgus, et seni on kasutajaid e-teenuste arendamisse üsna vähe kaasatud ning eriti harva on esinenud kvalitatiivsetel uurimismeetoditel põhinevat kaasamist, näiteks kasutaja-intervjuude või vaatluste läbiviimist. Kohati nähti kaasamist kitsalt kui ainult e-teenuse interaktsiooni tagasisidestamist. Mõnel juhul selgus, et kasutajate tagasisidet küsitakse vaid formaalselt ning tegelikult inimeste arvamustega ei arvestata. Selle põhjuseks toodi näiteks asjaolu, et kaasamine on inimlikult keeruline ja ebamugav tegevus või et lahendus on juba valmis mõeldud ja selle tagasiside põhjal muutma hakkamiseks pole soovi või võimalust. Kasutajatega suurema arvestamise vajalikkust tulevikus rõhutasid pea kõik intervjueeritavad. Nenditi, et senine arendus on olnud IT-infrastruktuuri ning üldiselt e-kanalite keskne. Riik on võtnud edaspidise suuna nähtamatute ja automaatsete teenuste arendamiseks, kus asjaajamine toimub suurel määral registrite omavaheliste andmete vahetamise ja seostamise põhjal. Sellega seoses tõstatub kasutajakesksuse vaatest mitmeid väljakutseid, mis seonduvad teenuste läbipaistvusega ja usaldusväärsuse, ning uut tüüpi väärtust loovate ja informeerivate teenuse tekkimisega. Töö tulemusena valmisid konkreetsemad soovitused ja ettepanekud, mida teenuste arendamise juures tulevikus silmas pidada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kihnu valla potentsiaal avalike teenuste pakkumisel kohalikele elanikele
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2017) Karjam, Pille; Ernits, Raigo, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kliendi ootuste ja motivatsiooni mõjutamine Politsei- ja Piirivalveameti e-teavituste saatmise näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2024) Abram, Marit; Uusberg, Andero, juhendaja; Mihhailova, Gerda, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Klientide otsekontaktide vähendamine avalike teenuste parendamise tulemusena Maksu- ja Tolliameti näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Kadõrova, Valeria; Kaldaru, Helje, juhendaja; Kantšukov, Mark, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kommunaalteenuste osutamise valikud Saarde valla näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2016) Talts, Indrek; Ernits, Raigo, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lapsehoiuteenuse kättesaadavuse tagamine Tartu linnas
(Tartu Ülikool, 2016) Treufeldt, Kaja; Reiljan, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond