Sirvi Märksõna "meediaõpetus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 21

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
35-tunnine gümnaasiumi meediaõpetuse kursus ja selle tagasiside analüüs Lähte Ühisgümnaasiumi näitel
(Tartu Ülikool, 2007) Hindrikson, Annely; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduseetika õpetamine Lähte Ühisgümnaasiumi meediasuuna kursuse "Ajakirjanduseetika" näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Koik, Liisa; Kern, Katrin, juhendaja; Vija, Maigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digiõpiku koostamine II kooliastme digimeedia õppeteema näitel
(Tartu, 2018) Tammaru, Terttu; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Magistritöös kirjeldatakse II kooliastme informaatika digiõpiku loomist Digimeedia õppeteema näitel. Töö teoreetilises pooles antakse ülevaade informaatika õppekavast, digiõpiku loomisel olulistest osadest ning õpiku loomisel aluseks olnud kontseptsioonist. Magistritöö eesmärgiks on toetudes Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse kontseptsioonile (Lorenz et al., 2017), luua ja katsetada II kooliastme digiõpiku Digimeedia õppeteema 35 tunni ainekava, tunnikavasid ja materjale. Metoodiliselt kirjeldatakse töös Digimeedia õppeteema ainekava, tunnikavade ja tunni materjalide koostamise protsessi ning antakse ülevaade saabunud tagasisidest. Töö tulemusena valminud materjale on retsenseeritud ja piloteeritud erinevate ekspertide ja õpetajate poolt, kelle ettepanekute ja arvamusega arvestati materjalide koostamisel. Lisaks korraldati õpetajatele täiendkoolitus, et tutvustada digiõpiku teemade õpetamise metoodikat. Magistritöö käigus valminud õppeteema ja selle materjalide abil on informaatikaõpetajatel või teiste ainete õpetajatel võimalus oma tunde planeerida, saada teemade käsitlemiseks ideid ning lähenemisvõimalusi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Diskursuseanalüüsi rakendatavus gümnaasiumi meediaõpetuses K. Aava ja Ü. Salumäe õpiku „Meedia ja mõjutamine“ näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Lokk, Gerli; Lepajõe, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Eesti kooliõpilaste meediakasutus
(Tartu Ülikool, 2003) Olmaru, Jaanus; Lauk, Epp, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti lasteaiaõpetajate meediakasvatusalased koolitusvõimalused
(Tartu Ülikool, 2016) Kuulme, Pille; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti üldhariduskoolide õpetajate valmidus meedia õpetamiseks läbiva teemana
(Tartu Ülikool, 2004) Kurm, Tarmu; Lauk, Epp, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti üldhariduskoolide õpetajate valmidus meedia õpetamiseks läbiva teemana
(2004) Kurm, Tarmu; Lauk, Epp, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ekraanimeedia roll soostereotüüpide kujundamisel: Eesti algklassiõpetajate ja -õpilaste arusaam
(Tartu Ülikool, 2013) Hermann, Kristina; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva magistritöö “Ekraanimeedia roll soostereotüüpide kujundamisel: Eesti algklassiõpetajate ja -õpilaste arusaam” eesmärgiks oli uurida nii algklassiõpetajate kui ka –laste pilgu läbi, kuivõrd on tänapäeva algklassilastes juurdunud traditsionaalsed soostereotüübid ning millist rolli mängib ekraanimeedia algklassilaste soostereotüüpsete hoiakute välja kujunemises. Samuti uurisin, kas ja milliseid võimalusi näevad algklassiõpetajad meediakasvatuse edendamise abil aegunud soostereotüüpide murdmiseks. Tegemist on Eesti kontekstis äärmiselt olulise teemaga, sest Eesti ühiskonnas on levinud traditsionaalseid soostereotüüpe pooldavad hoiakud ning seetõttu on meeste ja naiste õigused, kohustused ja võimalused ühiskonnas erinevad. Soostereotüüpide vastu võitlemises nähakse olulist rolli koolil, kus läbi sootundliku kasvatuse ja meediapädevust suurendava meediaõpetuse, on võimalik arusaame soorollidest kujundada. Seetõttu on oluline uurida nii laste kui õpetajate arusaame sootemaatikast, et selleteemalist õpet täiustada. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kasutasin semi-struktureeritud fookusgrupi intervjuusid, mille viisin 2011. aastal läbi algklassiõpilaste (N=12) ja –õpetajatega (N=7). Andmete analüüsimiseks kasutasin elemente põhistatud teooria meetodist, kombineerides seda kvalitatiivse tekstianalüüsi meetodiga. Kuna uuringu valim oli üsna väike ja homogeenne, siis ei saa uuritaval teemal teha laiaulatuslikke üldistavaid järeldusi. Siiski olid kogutud tulemused huvitavad ja andsid ideid mitmeteks edaspidisteks uurimissuundadeks. Läbi viidud fookusgrupi intervjuude põhjal võib väita, et Eesti lapsed on aktiivsed ekraanimeedia tarbijad, kes juba väga noorest east alates on harjunud olema erinevate info- ja kommunikatsioonikanalite kütkes. Nii moodustab meedia nende eludest väga suure ja olulise osa. Tüdrukute ja poiste meediatarbimisharjumustes on ühelt poolt palju sarnasusi, teisalt võib aga läbi viidud intervjuude pinnalt öelda, et uuringus osalenud poiste ja tüdrukute meediatarbimispraktikad on suurel määral soospetsiifilised. Kõige suuremad erinevused valimisse sattunud poiste ja tüdrukute ekraanimeedia kasutuspraktikate vahel ilmnesid videomängude tarbimises. Laste usinat meediakasutust on pannud tähele ka õpetajad, kelle sõnul paistavad meediatarbimisest tingitud ilmingud igapäevases koolielus hästi silma. Intervjuudest nii tüdrukute kui poistega ilmnesid konkreetsed lemmikud, kes olid laste hulgas populaarsed. Enda lemmikutena toodi peamiselt välja endaga samast soost tegelasi, kes üldjuhul omasid soostereotüüpseid omadusi. Nii kujunes tüdrukute lemmikuks sõbralik, heatahtlik, armas, naljakas ja hooliv “ilus blondiin”, samas kui poisid eelistasid tüüpilist agressiivset ja supervõimetega “paha poissi”. Nii õpetajate kui lastega läbi viidud intervjuud kinnitasid varem leitud uuringute tulemusi, et lapsed identifitseerivad ennast küllaltki lihtsalt erinevate tegelaskujudega, keda nad ekraanimeedia vahendusel on näinud. Õpetajad täheldasid, et võrreldes endiste õpilastega, on tänapäeva lapsed muutunud tolerantsemaks. Huvitaval kombel olid intervjueeritud õpetajad sellise muutuse suhtes pigem negatiivselt meelestatud. Samuti jõudsid õpetajad üheskoos fookusgrupi käigus arutledes tõdemuseni, et nende arvates võib laste puhul märgata tendentsi, et soorollid on ühtlustumas. Laste tolerantsuse suurenemisel nägid õpetajad rolli esmalt tänapäevasel perekonnamudelil. Teisalt tõid õpetajad välja, et laste vabameelsemate hoiakute kujundamisel on oluline roll kodu kõrval meedial. Ilmnes, et pedagoogid kasutavad meediasisu peamiselt täiendava abivahendina, et koolis õpitut näitlikustada või lihtsustada õppetöö protsessi, mitte aga järjepideva ja sisulise meediaõpetuse andmiseks, mille käigus arendatakse lapse meediapädevust. Intervjuude analüüsile toetuvalt võib väita, et intervjueeritud õpetajad ei hoomanud ei meediaõpetuse ulatust ega võimalusi ning ei näinud just seetõttu ka vajadust meediaõpetuse järele. Õpetajad tõdesid intervjuu käigus, et sootemaatika tuleb algkoolis ainetundides jutuks minimaalselt ning et õppekavas ei ole vastavat teemat sisse toodud. Samas nenditi, et tegemist on teemaga, mille saab tuua läbivalt sisse pea et igasse ainetundi. Siinkohal võib oletada, et õpetajad ei teadvusta endale täit probleemi olemust ega olulisust. Õpetajatega läbi viidud fookusgrupiintervjuu põhjal võib väita, et hetkel ei saa rääkida kasvatusest, mis aitaks levinud soostereotüüpe kummutada, kuna esiteks leiavad õpetajad, et tegemist ei ole probleemiga ning teiseks arvavad õpetajad, et soorollid saavad määratuks juba sünniga ning neid ei saagi muuta.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Esimesed sammud väikeste laste meediakasvatuses Eestis: Uurimistulemusi ja soovitusi õpetajakoolituse arendamiseks
(2011) Vinter, Risti
Käesoleva brošüüri eesmärgiks on: 1) kirjeldada maailmas tehtud uurimustele toetudes meediakasvatuse olulisust ja vajadust nüüdisühiskonnas; 2) anda ülevaade väikeste laste meediakasvatuse senistest arengutest Eesti alushariduses; 3) tutvustada Eestis tehtud nende uurimistööde tulemusi, mille fookuses on eelkooliealine laps, meedia ja meediakasvatus; 4) pakkuda uurimistulemustele toetudes välja soovitusi lasteaiaõpetaja eriala õppekavade täiustamiseks ning meediakasvatuse ainekursuse ja täienduskoolituskursuste väljatöötamiseks, mis võimaldaks hakata meediakasvatust lõimima väikeste laste õpetamise praktikasse ning toetaks lasteaiaõpetajate meediakasvatusoskuste saavutamist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Filmi lõiminguline käsitlemine gümnaasiumi eesti keele kursusel "Meedia ja mõjutamine" Elmo Nüganeni filmi "1944" näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Maripuu, Kerttu; Lepajõe, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
I ja II kursuse tudengite meediapädevus eesti keele kursuse „Meedia ja mõjutamine" kontekstis
(Tartu Ülikool, 2017) Ärm, Triin; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli teada saada, mida mäletavad üks kuni kaks aastat tagasi eesti keele kursuse „Meedia ja mõjutamine“ läbinud tudengid sellest kursusest gümnaasiumi riiklikus õppekavas välja toodud „Meedia ja mõjutamise“ kursuse õpitulemuste kontekstis. Lähtudes gümnaasiumi riikliku õppekava lisas 1 välja toodud õpitulemustest, uurisin lõputöös, mida ja kuidas noored koolis ja eelkõige just „Meedia ja mõjutamise“ kursusel, meedia kohta teada said ning kas nende endi hinnangul oli koolis meedia käsitlemisest ja õppimisest kasu. Veel küsisin noortelt, mida nad peavad kursuse „Meedia ja mõjutamine“ eesmärgiks ning kuidas nad on või ei ole koolis meedia kohta saadud teadmisi ja oskusi kasutanud nii meediasisu tarbijate kui ka selle loojatena. Peale selle uurisin, milline on noorte hinnangul meedia roll ühiskonnas. Magistritöö eesmärgi täitmiseks ja selle uurimisküsimustele vastamiseks kogusin empiirilisi andmeid veebiküsitluse ning rühma- ja paarisintervjuude abil. Intervjuude analüüsimiseks kasutasin kvalitatiivset sisuanalüüsi. Lõputöö autorina mõistan, et selle kogutud andmete hulk pole piisav laiemate üldisuste tegemiseks, mistõttu toon järgnevad kokkuvõtted välja eelkõige magistritöö valimisse kuulunud osalejate kontekstis. Sellest uurimistööst selgus, et respondendid puutusid meediaga koolis kõige rohkem kokku eesti keele tundides, rohkem esindatud vastused olid ka ühiskonnaõpetus ja majandus, millest mõlemas tegeldi meediaga seoses allikatega. Noorte muljed koolis meedia õppimisest olid peamiselt negatiivsed, meediaga kokkupuude oli koolis oli nende hinnangul üldine ja pinnapealne. Ka eesti keele kursust „Meedia ja mõjutamine“ iseloomustati kui pinnapealset ja mitte põnevat kursust. Selle kursuse tegevuste seas toodi kõige enam esile meediasisu ja reklaamide analüüsimist ning intervjuudes toodi välja ka töövihikust ja õpikust ülesannete lahendamist. „Meedia ja mõjutamise“ kursuse tajutava eesmärgina nägid noored kõige rohkem õpilaste analüüsivõime arendamist ja meedia vastu huvi kasvatamist. Kui intervjuudes osalenutest üle poole leidis, et sellest kursusest oli neile kasu või pigem kasu, siis veebiküsitlusest osavõtnutest tõdes vaid 8,5 protsenti, et on saanud õpitut kuskil kasutada ning ülejäänutest üle poole ei osanud anda selle osas hinnangut ja ülejäänud leidsid, et pole saanud kursusel õpitut kasutada. Need, kes leidsid vastupidist, tõid peamiselt välja, et vaatasid pärast „Meedia ja mõjutamise“ kursust meediasisu teistmoodi kui varasemalt. Enamik intervjuudest osa võtnud noortest tajusid end meediasisu loojatena, kuid ei näinud enda sõnul seost koolis saadud meediateadmiste ja oma sisuloome vahel. Noored ei osanud sageli öelda, kust nende meediateadmised pärinevad – on need nn üldlevinud teadmised, õpitud koolist, saadud vanematelt või hoopis mujalt. Kursuse „Meedia ja mõjutamine“ õpitulemuste ja tekstitunnuste analüüsimise kõrvutamisel võib öelda, et aasta kuni kaks aastat pärast eesti keele kursust „Meedia ja mõjutamine“ ei osanud või ei teadnud rohkem kui pooled respondentidest mõne loo žanri ning noored ei tundnud ära peidetud ega sulanduvat reklaami, ega analüüsinud seda kui reklaami. Noored analüüsisid verbaalset teksti visuaalses kontekstis. Faktide ja arvamuste piir ei olnud noorte jaoks üheselt mõistetav, faktide mõistet nähti laiemana kui traditsioonilises tähenduses. Artikli hüperlinkidega allikate analüüsimisel jäi noortele esmalt silma allikate paljusus, mitte nende kvaliteet ning noori tuli suunata hüperlinkide sisuga tutvuma. Lisaks esines intervjuudes olukordi, kus noored enda sõnul ei teadnud näiteks mõne termini tähendust, kuid pakkusid sellest hoolimata sobiva selgituse. Ideaalis pidasid noored meedia rolliks ühiskonnas peamiselt infoallikaks olemist ning reaalsuses mõjutamist. Rääkides meedia rollist ühiskonnas, tõi osa noori välja kriitilise meediatarbija olulisuse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Implementation of the concept of media education in the Estonian formal education system
(2010-11-16) Ugur, Kadri
Kadri Uguri doktoritöö uurib meediaõpetuse võimalusi Eesti formaalhariduse raamides, võttes aluseks Euroopa lähenemisviisi meediapädevusele, meedia- ja hariduspoliitikale. Teaduspublikatsioonidel põhinevas doktoritöös jõutakse järeldusteni, et seni kehtivates põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades sätestatud meediapädevusega seotud õpitulemused on ainult osaliselt vastavuses noorte reaalse meediakasutusega ning on seega vähetähtsad, kuna ei kujunda noortes liberaalsel meediaturul toimetulekuks vajalikku suutlikkust. Teisalt osundab doktoritöö õpetajakoolituse süsteemis leiduvatele ressurssidele, kuna õpetajate valmisolek meediaõpetuse kui läbiva teema õpetamiseks eeldab kõrgkoolis eksisteeriva kompetentsi senisest teadlikumat kaasamist tasemekoolitusse. Doktoritöös analüüsitakse Eesti praegust meediaõpetuse rakenduspraktikat niihästi õppekava kui metoodika aspektist ning esitatakse rakendusmudel, mis kaasab meediaõpetuse arendusse senise kogemuse refleksiooni, meediakasutus- ja haridusuuringud, poliitilised otsused, õpetajakoolitust, metoodika ja praktilised rakendused.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis I osa
(Tartu Ülikool, 2010) Luisk, Ülle
Käesolev artiklikogumik on mõeldud õpetajatele, koolijuhtidele, koolide partnerorganisatsioonide esindajatele ning kõigile teistele, kes tegelevad läbivate teemade õpetamisega või nende õpetamise kavandamisega koolis. Koolides on läbivate teemade rakendamist praktiseeritud tänaseks pea neliteist aastat. Sellele õppe- ja kasvatustöö osale taaskord keskenduma ja kogumikku avaldama ajendasid sisseviidud muudatused riiklikus põhikooli õppekavas. Uuendatud õppekava täpsustas juba praegu koolides käsitletavaid läbivaid teemasid ja nende rakendamise põhimõtteid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meediahariduse käsitus koolieelsete lasteasutuste õppekavades Austraalia, Kanada, Rootsi, Saksamaa, Soome, šveitsi ja USA näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Laar, Kaari; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meediaõpetus põhikoolis. Tugimaterjal õpetajatele
(2004) Ugur, Kadri; Lauk, Epp, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meediaõpetuse alane õppekomplekt Noorte Kotkaste Järva Malevale
(Tartu Ülikool, 2011) Ojala, Kärt; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of this thesis is to give a brief overview on the subject of media literacy and media competence and to create a learning kit for paramilitary youth organisation Noorte Kotkaste Järva Malev. Thesis consists of the theoretical overview on the subject of media literacy and its imprtance, non-formal education and opportunities in Estonian, short introductions of the paramilitary organisation Kaitseliit and its youth organisation Noored Kotkad and a short learning kit about media literacy to Noorte Kotkaste Järva Malev. In Estonia, media education is considered as one of the disciplines implimented in the cross-curricular principle. There are minimal legal basis for developing media education and the preconditions for teaching media, media usage of the teachers and pupils and the notion of media usage of the pupils, are fulfilled. But the teachers are not ready to teach media, because there are not so many resources and the teacher-training considering media education is poor. Teachers are not aware of the need and opportunities of teaching media, they don’t know how to use constructivist teaching methods. As the overloaded curriculum and the teachers insufficiency to teach media are considered, there must be another way to teach children about media literacy, like in the matter of non-formal education and coeducation with Noored Kotkad. The the purpose of the learning kit on media literacy in Noorte Kotkaste Järva Malev is to teach the members of this organisation to use media consiously and to teach them to understand and analyze the media-created messages. The course consists of practical exersizes to help understanding the process of media and media-created reality and to be able to create and receive different types of media messages. A very big part of this course is discussions and feed-back from the pupils. This thesis is the underlying part of my future media educational work with the members of paramilitary youth organisation Noored Kotkad, to improve the learning kit and to take it to a higher level in the organisation. I hope to create a active learning kit for the whole organistation, not only the part, that I’m connected the most – Noorte Kotkaste Järva Malev.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpetajate võimalused õpilaste meediapädevuse arendamiseks läbiva teema kaudu
(Tartu Ülikool, 2013) Raudvassar, Liina; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Tänapäeva maailmas, kus lapsed ja noored on suure osa ööpäevast meedia tarbijad ja taastootjad ning vajavad võimaluste rohkuses orienteerumiseks vilumust, on meediapädevus oluline. See asjaolu esitab väljakutse ka üldhariduskoolile. Et kooliharidus ei jääks pelgalt faktipõhiseks ning elukaugeks, lõimiti traditsioonilisse aineõppesse alates 1996. aastast nn läbivad teemad, arendamaks õpilastes erinevaid eluks vajaminevaid pädevusi. Riiklikku õppekavva on lülitatud ka meediapädevuse arendamisele orienteeritud teemad. Kõigis Eesti üldhariduskoolides rakendatakse III kooliastmes meediaõpetust läbiva teemana, seega tegeldakse meediapädevuse arendamisega mingis vormis igal pool, ent küsimus on, mil määral on kasutatavad praktikad õpilaste seisukohalt otstarbekad. Mitmed seni läbiviidud uuringud (Õpetajate ... 2008, Riikliku ... 2010) lubasid oletada, et õpetajate arusaam meediast pärineb uue meedia eelsest perioodist, mistõttu see ei pruugi õpilaste arusaamaga kattuda. Mida õpetajad oma ainetunni raames meediat läbiva teemana õpetades reaalselt teevad, seda uuritakse käesolevas magistritöös, mille uurimusküsimused on järgmised: 1) Kas ja mil viisil toetab meediaõpetus läbiva teemana III kooliastme õpilaste meediapädevust?; 2) Missugust metoodikat kasutavad õpetajad meediapädevuse arendamiseks? Empiiriline andmestik koguti ulatuslikuma uuringuprojekti (Riiklik ... 2010) raames, tunnivaatlus viidi läbi 12 üldhariduskooli III kooliastme ainetunnis. Vaatlusandmete analüüsi põhjal võib öelda, et eraldi ainena ei oleks meediaõpetus põhjendatud, kuid läbiva teema rakendamine nõuab õpetajatelt väga palju lisateadmisi. Meediaõpetuse tulemuslikkus sõltub konkreetsest õpetajast, õpetajad ei saa kujundada õpilaste meediapädevust, kui neil endil vastavad teadmised ja ka huvi ning valmisolek puudub. Selgub, et meediapädevuse arendamiseks peavad õpetajad silmas küllaltki erinevaid võimalusi. Samuti tuli uurimusest esile, et õpetajad edastavad klassile sageli topeltsõnumi: verbaalsel tasandil kuuleb õpilane üht, õpetaja hääletoon ja kehakeel lisab kuuldule sageli iroonia või mõne muu hoiaku (vt tabel 3). Võib öelda, et õpetajad käsitlevad meediat ühtse tervikuna, tegemata vahet kvaliteetmeedial ja tabloidil, rahvusringhäälingul ja erakanalitel. Õpetajatel pole kombeks ajakirjanduslikke tekste tunnis kasutades viidata autorile ja väljaandele (v.a ühes tunnis) ega märkida, millise ajakirjandusliku žanriga on tegemist. Ometi oleks see õpilaste meediapädevuse arendamise seisukohast oluline.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Riiklikku õppekava täiendavad õpitegevused meediaõpetuse arendamiseks Tartu maakonna koolide näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Nõmm, Tiina; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli kaardistada hetkeolukord Tartu maakonna üldhariduskoolide meediapädevuse arendamises, leida ja tuua välja erinevused neis ning luua ettekujutus hetkeolukorrast - eesmärkidest, teemadest, õpiväljunditest ja nende seotusest riiklike õppekavadega. Seda kõike kolmanda ja neljanda kooliastme vaatlusel. Tööst on välja jäetud erivajadustega lastele haridust pakkuvad koolid ja venekeelsed koolid. Töö olulise osa moodustab ka analüüs minu enda kogemusest meedia valikaine õpetajana Tartu Miina Härma Gümnaasiumis. Bakalaureusetöö uurimisküsimuseks on, kuidas toetatakse kolmanda ja neljanda kooliastme õpilaste meediapädevuse arendamist Tartu maakonna koolides lisaks riiklikule õppekavale. Ehk milliseid õppevorme, eesmärke ja teemasid kasutatakse ning milliseid õpiväljundeid kavakohaselt saavutatakse. Küsimusele vastuste leidmiseks kasutasin uurimismeetodina kvalitatiivset sisuanalüüsi. Töö on ühiskonna jaoks oluline, sest meediapädevad inimesed oskavad hinnata meediast nendeni jõudva info kvaliteeti ning analüüsida seejärel põhjalikult ühiskonnas toimuvaid protsesse. Kriitilised ja analüüsivõimelised meediatarbijad aitavad kaasa demokraatliku ühiskonna arengule ja jätkule ning kvaliteetse meedia levikule ühiskonnas. Eestis kehtivates põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades, millest omakorda lähtuvad koolide õppekavad, on meediaõpetus käsitletud ebasüstemaatiliselt mõnede üksikute meediatemaatiliste teemadega meediateksti kirjutamise kohta emakeele ja sotsiaalainete valdkonnas (Ugur, 2010: 18). Koolide kodulehtede ja õppekavade analüüsist selgus, et valimi koolides on meedia valikmoodul ühel koolil, meedia suunaaine kahel koolil, meedia valikkursus viiel koolil, meediaõppesuund ühel koolil, meedia huviring neljal koolil, koolileht üheksal koolil, kooliraadio kahel koolil, kooli YouTube'i kanal neljal koolil ja fotokroonika ühel koolil. Kogutud andmete põhjal toetub valimi 42 üldhariduskoolist õpilaste meediapädevuse arendamisel ainult riiklikule õppekavale 27 kooli. Ülejäänud arendavad õpilaste meediapädevust kas õppetöö formaalse või mitteformaalse osana. Lähemalt analüüsisin seitset kooli, kes arendavad õpilaste meediapädevust lisaks riiklikus õppekavas ettenähtule ka mõnes muus õppevormis osana formaalsest koolitööst. Saadud andmete põhjal järeldan, et õpilaste meediapädevuse arendamisel seatud eesmärkides, teemades ja õpiväljundites analüüsitud seitsmes koolis (pluss Tartu Miina Härma Gümnaasiumis) ei ole märgata suuri taseme vahelisi erinevusi kolmanda ja neljanda kooliastme vahel. Arvestades analüüsitud koolide meediapädevuse arendamist nii oma vormi, eesmärkide, teemade ja õpiväljundite kui ka vastavusest riiklikus õppekavas kehtestatuga, võin väita, et valitud koolid on oma tegevusega heaks eeskujuks Tartu maakonna koolidele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Uus meedia emakeeleõpetuses: õpetajate ettevalmistuse ja õppekomplektide analüüs
(Tartu Ülikool, 2014) Tõnisson, Jane; Lepajõe, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut