Euroopa kolledž. Kuni 2015.

Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/25008

Browse

Now showing 1 - 20 of 58

Analyzing anti-homosexual legal act as a tool of limitation: case study of Russia
(Tartu Ülikool, 2015) Lipovski, Dmitri; Makarychev, Andrey, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
This thesis aims to analyze the situation of the LGBT minorities in Russia and establishing the reasons and consiquences of limiting their activities and fundamental rights through the adopted anti-propaganda legal act “On protection of children from information that promotes the negation of traditional family values”. The legal act in turn will be analyzed for determining its nescessity and proportionality as well as its conformity to Russian legislation and the International human rights instruments. By these means the research will be held on the grounds of case-study research as the focus is concentrated on the analysis of a specific event (adoption of the anti-propaganda legal act as object and the legal act as a subject). For research purposes the case will be examined through the anti-propaganda legal act itself together with international instruments on protection of human rights, academic articles from scholars and reports from NGO‟s will be additionally included to the research and analyzed in order to determine how the legal act is perceived in Russia and what arguments are used concerning the topic of inconsistency of the adopted anti-propaganda legal act.
Avalik diplomaatia ja selle mõju Euroopa Liidu laienemisel
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Timmusk, Gertu; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Uurimisteema on aktuaalne, kuna Euroopa Liidu välispoliitika, laienemine ning kodanikkonna kasv on palju kõneainet pakkuv temaatika. Lisaks liikmes- ja kandidaatriikide sisepoliitikale kui ka Euroopa Liidu sees toimivatele poliitilistele jõududele, mis laienemist mõjutavad, muutub oluliseks avalik diplomaatia, mis on üks poliitika tegemise vahenditest. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli analüüsida avaliku diplomaatia olemust ja hinnata selle mõju Euroopa Liidu laienemise valdkonnas. Selleks, et Euroopa Liit suudaks tulevikus olla edukas, peab EL laienemispoliitika säilitama oma läbipaistvust ja usaldatavust ning seda on võimalik mõjutada avaliku diplomaatia tegevustega. Tegevuste kategoriseerimine dimensioonidesse ning loogilise mudeli olemusel tuginev relatiivne analüüs võimaldab luua selgemat arusaama ning välja tuua aspekte, mis vajavad lisaressursside rakendamist. Meetod Magistritöös kasutati empiirilise materjalina avatud küsimustega ekspertintervjuusid laienemise ala spetsialistidega ja sekundaarseid andmeid ametlikest allikatest ning Eurobaromeetri uuringutest. Analüüs teostati tuginedes loogilisele mudelile ning avaliku diplomaatia sisend- ja väljundtegurite mõju määratlusel kasutatai relatiivset hindamise meetodit. Uurimistulemused Uurimise tulemused näitasid, et Euroopa Liidu laienemise valdkonnas on avalikul diplomaatial puudu ühtse sõnumi olemasolu ning avaliku diplomaatia temaatikaga seotud artiklite konkreetne arvuline määratlus. Oluline on finantseeringu ehk eelarve eraldamise suurendamine, ametnikkonna koolitamine ja vajaliku varustuse võimaldamine koormusega toimetulekuks, et tagada institutsioonide ja programmide areng ning parem rahvusvaheline toetus ja koostöö partnerlussuhetes. Olemas on vajalikud igapäevast informatsiooni edastavad veebiportaalid ja toimivad teavitustegevused, programmid ning spiikrid tagamaks kahesuunaline ja tasakaalustatum meediakajastus. Seega, tuginedes loogiise mudeli sisend- ja väljundtegurite analüüsile selgus, et avaliku diplomaatia mõju Euroopa Liidu laienemise valdkonnas on olnud tõhus, kuna planeeritud töö on suurel määral teostatud ning selle tõttu on ka saavutatud tulemeid. Kas ja miks peaks teemat edasi uurima Teemat on oluline edasi uurida, kuna avaliku diplomaatia mõju on digitaliseeritud maailmas üha suurenev ning jätkub akadeemiliste uuringute vajadus antud valdkonnas. Oluline on avaliku diplomaatia mõju määratlemine nii Euroopa Liidu teistes poliitvaldkondades kui ka liidus tervikuna. Liidu üleüldise mõju määratlemisel on soovituslik kasutada hindamiseks T. Saaty poolt välja töötatud analüütilist hierarhiate meetodit, mille rakendamine nõuab piisava finantseeringu olemasolu.
Avaliku ja erasektori partnerluse alused EL riigihankeõiguse paradigmas
(Tartu Ülikool, 2013) Sannik, Rait; Arumäe, Urmas, juhendaja; Varblane, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
Coming to terms with communist past: comparative study of lustration policy in the Czech Republic and Poland
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Kupatadze, Tamta; Pettai, Eva-Clarita, juhendaja
Transitional or retroactive justice is chosen by political elites of countries in transition to come to terms with past. Lustration is a non-criminal measure of transitional justice. The Czech Republic and Poland both initiated lustration policy in the post communist period. The difference between these countries is that the former approved initial lustration act in 1991while the latter adopted lustration bill only in 1997. The laws were temporarily limited yet, both Czech and Polish legislators decided to engage with lustration once again after the initial laws had expired. The thesis offers a double layered comparative study of lustration policy in the Czech Republic and Poland. The first part focuses on initial lustration policy and highlights a) the factors which influenced the decisions whether to adopt or not lustration laws soon after the regime change and b) the factors that determined the nature of original bills. In the second part this thesis will explore various explanatory variables to explain the wave of late and renewed lustration initiatives in both countries. The analysis reveals that the decisions whether to approve or not lustration acts in the early years of post communist period were influenced by various past factors: the lack of legitimacy of the post Prague Spring government; the crisis in other communist countries; the loss of strengths of the ruling forces in Czechoslovakia, the weakness of the governing forces in Poland; Solidarity’s attitude towards regime change. The difference in nature was a result of different factors of present: the collapse of two governments and the communist return to power in Poland, the tendency of misusing past in the Czech Republic. Furthermore, the need to safeguard democracy/or the desire to discredit political opponents as well as the memory of post Prague spring regime as illegitimate and the memory of negotiated transition in Poland as a mistake explain the decision about the wave of new and renewed lustration in both countries.
Constructing the external image of the European Union in the post-Lisbon environment: The official discourse of the high representative of the EU for foreign affairs and security policy / vice president of the commission
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Demant, Bret; Morozov, Viacheslav, juhendaja; Ruse, Ilze, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
This thesis aims to demonstrate how the institutional actor of High Representative of the EU for Foreign Affairs and Security Policy/Vice President of the Commission (HR/VP) contributed to the construction of EU’s external image during the period of January 2010 to July 2013. In order to deliver the research aim, the theory of Discursive Institutionalism (DI) is introduced along with the methodology of Dialectical-Relational Approach (DRA) of Critical Discourse Analysis. DRA foresees a three-level analysis guided by HR/VP-set three priorities for her time in office. After analysing semantic aspects of the six themes/concepts, inductively identified from the texts, the discourse analysis shows that the creation and the functioning of the European External Action Service (EEAS), as both a priority and a theme, became a common denominator with which all the remaining five themes and two priorities could be linked. It was depicted as a prerequisite to considerably enhance EU’s external performance, in fact it was depicted as an institution which delivers EU foreign policy altogether. Consequently, the relationship between the HR/VP discourse and the institutional practice of external representation is explained through DI theory. Firstly, it is argued that in the HR/VP communicative discourse the identified themes/concepts could be taken as the upgraded versions of role conceptions (established images of EU’s role and performance in international system). They were utilised as discursive tools to refrain from bringing attention to role prescriptions, i.e. the still prevalent institutional fragmentation in EU’s external policies the HR/VP is aware of while speaking on behalf of the Union. This makes understandable with which means it was possible to construct the EEAS as a source enabling advancements in the post-Lisbon EU’s external conductions. Secondly, the HR/VP symbolic act of setting three vague priorities in the communicative discourse enabled to depict this institutional actor as one of having true discretionary power to set goals for whole EU’s external action, which in reality is impossible according to institutional rules. Lastly, in the HR/VP communicative discourse links were made between the initially set guiding priorities, the EEAS and the EU’s foreign policy. The latter remains a clear discursive attempt to depict an institutionally inexistent phenomenon as something real and tangible. In sum, all the aforesaid allows to better understand how the EU’s external image was constructed during the period of interest.
The democracy of European fiscal consolidation: reform governments in Greece, Ireland and Italy
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Pipal, Christian; Pettai, Vello, juhendaja; Braghiroli, Stefano, juhendaja
Are technocratic governments the reformers of last resort? And why are they appointed? Facing the ongoing European debt crisis, some countries choose to put technocrats into reform government offices, while others are able to reform their markets and fiscal structure within regularly elected governments. What differentiates these technocratic from non-technocratic governments in terms of origins and reform efforts? And are technocratic government compositions more able to implement complex market and fiscal reforms in a short period of time when facing difficult institutional settings? In order to answer these questions, this research follows an institutional approach along rational choice theory and the concept of varieties of capitalism. A comparative study of the political economy of Greece, Ireland and Italy examines the different underpinnings that build-up to these reform governments and shows how reform efforts and forms of reform governments, understood as being either partisan or non-partisan composed, vary between different varieties of capitalism. The findings provides evidence that the varieties of capitalism configuration, and the embedded features of economic and political institutions, influence the incentives for counties to appoint technocratic governments when facing an economic crisis, thus advancing an existing model that describes the likelihood of
Direktiivi 2013/51/Euratom kujunemine ja selle ülevõtmine Eesti õigusesse
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Evelyn, Müürsepp; Veinla, Hannes, juhendaja
Magistritöö „Direktiivi 2013/51/Euratom kujunemine ja selle ülevõtmine Eesti õigusesse“ eesmärk oli esitada direktiivi ülevõtmiseks vajalikud riigisiseste aktide muudatusettepanekud. Selleks selgitati välja, millises ulatuses on direktiivi nõuded praegu riigisisessse õigusesse üle võetud. Selgus, et direktiivi ülevõtmiseks on vajalik täiendada sotsiaalministri 2001. a määrust nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”. Magistritöö raames spetsiaalselt Eesti jaoks välja töötatud seirestrateegia alusel tuleb edaspidi kambrium-vendi ja ordoviitsiumi veekihtides määrata raadiumi isotoopide sisaldust sagedusega kord 10 aasta jooksul eeldusel, et hüdrogeoloogiline seisund on stabiilne. Magistritöö käigus läbi viidud kvalitatiivse võrdlusanalüüsi ja seireandmete koondamise tulemusena vormistati määruse muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Täiendavalt järeldati magistritöös, et EL kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas on integratsioon süvenenud ja laienenud. Veel leiti, et Euratom asutamislepe kohaldamiseala on küllaltki üldiselt defineeritud ning selle piiritlemisele on oluliselt kaasa aidanud kohtuotsused. Magistritöös antakse soovitusi teemade osas, mida võiks edasi uurida. Näiteks võiks analüüsida direktiivi 2013/51/Euratom rakendamist ning direktiivi 2013/59/Euratom uute keskkonnakaitseliste nõuete tõlgendamist.
Eesti ametnike motivatsioon eesistujariigi rollide täitmiseks 2018. aastal
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Reiman, Kairit; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Eesti on Euroopa Liidu nõukogu eesistujariik 2018. aasta jaanuarist juunini. Eesistujariigi rollid on päevakorra kujundaja, üksmeele saavutaja ja esindaja välissuhtes. Käesoleva magistritöö eesmärk oli selgitada välja motivaatorid ja demotivaatorid, mis piiravad või toetavad Eesti ametnike tööd eesistujariigi rollide täitmisel. Eesmärgipüstituse ajendiks on asjaolu, et uuringutega on tõestatud motivatsiooni tähtsus ülesande soorituse kvaliteedile ja tulemusele. Et aga Eestis ei ole seni eesistujariigi rolle motivatsiooniga seostatult käsitletud, on see uurimus eesistumise edukaks soorituseks ametnike motiveerimise vaatevinklist teedrajav. Magistritöös analüüsitakse empiirilist materjali kombineeritud analüüsimeetodil: kasutusel on avatud küsimustega poolstruktureeritud eksperdiintervjuud ja sekundaarne dokumendianalüüs. Analüüsi tulemusel selgus, et Eesti ametnikud on eesistujariigi rollid täitmiseks motiveeritud osaliselt. Eelkõige motiveerib neid töö sisu ja vaheldusrikkus, enesearengu ja karjääriga seotud võimalused, head suhted ja töö üldsuse huvides. Esile tulnud demotivaatorid põhinevad suurel töömahul ajaliselt piiratud tingimustes, sõltuvusel poliitikast ja liigsest bürokraatiast ning ametnike töö negatiivsel mainel. Siinne magistritöö ei ole lõplik ega täielik uurimus ametnike motivatsiooni ja eesistujariigi rollide seoste kohta, vaid pakub võimaluse täpsustada loodud mudeli alusel eelkõige ametnike motivatsiooni ministeeriumite valdkonnapõhiste ülesannete puhul. Ametnike motivatsioon on kaalukas tegur, millele tuleks pöörata eesistumist ette valmistades tähelepanu nii valitsuse kui ka ministeeriumite tasandil, sest sellest sõltub osaliselt tulevase eesistumise edu või ebaedu.
Eesti linnade koostöö Läänemere Linnade Liidu võrgustikus
(Tartu Ülikool, 2013) Järv, Merike; Mäeltsemees, Sulev, juhendaja; Raagmaa, Garri, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
Eesti tulemuslikkuse põhitegurid EL otsustusprotsessis
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Jaani-Vihalem, Ketlin; Loik, Ramon, juhendaja; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on EL vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ameti (lühendatult: IT-agentuur) loomise näitel hinnata Eesti EL justiits- ja siseküsimuste otsustusprotsessis tulemusliku osalemise põhitegureid. Magistritöö aktuaalsus seisneb vajaduses teaduspõhiselt selgitada, mida saaks Eesti väikeriigina arvestada EL otsustusprotsessis tulemuslikuks osalemiseks. Uurimistöö põhimeetodina on kasutatud selgitavat juhtumiuuringut, mille läbiviimisel on toetutud ekspertintervjuudele ning kirjalikult dokumenteeritud allikmaterjalidele. Eesti tulemuslikkuse IT-agentuuri loomise protsessis määrasid mitmed tegurid – oskus prioriteete seada ja neid eesmärgipäraselt kasutada, protsessis osalenud ametnike professionaalsus ja valdkondlik kompetents, läbirääkimisstrateegiate õige kasutamine. Samuti tegevustatud riiklik tahe agentuuri asukohamaaks saada, õige ajaraamistik ning Eesti pakkumise atraktiivne sisu. Eesti tulemuslikkust EL otsustusprotsessis osalemisel tuleks teiste näidete ja võrdluste kaudu edasi uurida, loomaks nn parimate praktikate kogumik, millele saaks edaspidi sarnastes olukordades toetuda.
The effect of modernization on the representation of women in parliament - a case study of Estonia
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Drews, Kathrin; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
This study aims at analyzing the issue of under-representation of women in the Estonian parliament (Riigikogu) with the help of Ronald Inglehart, Pippa Norris and Christian Welzel's approach of modernization. The analysis of the situation in Estonia, as a unique case makes it possible to test the theory in use. The empirical analysis consists mainly of data derived from semi-structured interviews with experts in the eld of gender equality in Estonia. As Estonia has yet to emphasize the importance of gender equality, today, women are still highly under-represented in the Riigikogu. The main results show that while the scholars claim that cultural barriers constitute the main hurdle for women to enter the political sphere, in the case of Estonia, the socioeconomic situation and institutional barriers clearly keep women from the possibility to participate in politics. Further, instead of religion as main cultural in uence, in Estonia the cultural heritage is largely de ned by the society's Soviet past. The overall conclusions state that while the theory at use seemed to be applicable universally, in the case of Estonia it cannot be applied fully, as crucial in uences are not taken into account by the theory.
Ekspordi struktuuri roll eesti tööstusharude konkurentsivõime kujundamisel
(Tartu Ülikool, 2010) Kerner, Riina; Vahter, Priit, juhendaja; Varblane, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
Estonian displaced persons in post-war Germany
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Tõnismäe, Signe; Piirimäe, Kaarel, juhendaja; Blobaum, Robert, juhendaja
The immediate aftermath of the Second World War brought about a lot of uncertainty and a great number of displaces persons (DPs) in post-war Germany. During that time around 40 000 Estonians immigrated to Germany. The aim of this thesis is to provide an in-depth understanding of lives of Estonian DPs in post-war Germany under the U.S. occupation zone and to understand how people contextualized their experience in the broader post-war environment. For these purposes two research questions were set: (1) How honestly did Estonian DPs look at their own past history? and (2) How did Estonian DPs represent themselves (to the world)? This is a discourse analysis that is based on the discussions in Estonian DP press and British press. The analysis showed that Estonian DPs press did present Estonian DPs from a perspective, which at times was a bit too idealistic and ignored the true past of Estonia. British press was more on a neutral position and the narratives presented in Estonian DP press were not evident here.
The EU accession and transitional criminal justice in Serbia and Croatia
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Teshigahara, Risa; Pettai, Eva-Clarita, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
The international mechanisms to pursue the legal accountability of the past atrocities evolved from the Nuremberg and Tokyo trials to the permanent International Criminal Court (ICC). As a result of such development, the post-Cold War international tribunals appear to hold particular characteristics; they impose a legal obligation for states under their jurisdiction to cooperate and they are dependant on such state cooperation to fulfil its legal mandate. To secure such cooperation, third party coercion appears to be effective as a determining factor of the state’s behaviour in the face of legal obligation. In this scope, former Yugoslavian states offer a significant example. In 1993, the United Nations (UN) established the International Criminal Tribunal for former Yugoslavia (ICTY) as an international court to prosecute those who were most responsible for the massive human rights violations committed during the bloody Balkan Wars in the1990s. In the due course of its operation, the political pressure from third party actors, most notably the EU, played a vital role to yield a significant outcome of the tribunal’s mandate. This study is to address such impact of the EU accession conditionality on the politics of Transitional Criminal Justice in post-conflict Croatia and Serbia. For this purpose, the author conducted the comparative analysis of those two cases with a scope of the Most Similar System Design (MSSD). She combined several qualitative methods, such as content analysis, secondary analysis and interviews with experts, to trace the evidence showing the changes that occurred before and after the EU’s imposing its political pressure. The outcome of this study showed that the EU accession conditionality could facilitate positive and stable development in the overall cooperation with the tribunal, while such external pressure had a counterproductive effect at the level of domestic war crime prosecution. Therefore, the findings of this study contain a warning that partial involvement of a third party in the area of Transitional Justice could result in an undesirable outcome.
EU universities’ entry models for the Chinese education market
(2013) Lodi, Pille; Vissak, Tiia, juhendaja; Van Kan, Robert, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Käesolev töö uurib Hiina haridusturule sisenemise mudeleid võttes fookusesse väikese ja keskmise suurusega Euroopa Liidu liikmesriigid, mille esimeseks keeleks ei ole inglise keel. Töö valimisse on võetud kolme riigi - Hollandi, Soome ja Poola ülikoolide kaasused.
Euroopa Liidu julgeolekupoliitika integratsioon ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas osalevate riikide näitel
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Kuusk, Liis; Loik, Ramon, juhendaja; Solvak, Mihkel, juhendaja
Selleks et seista silmitsi ja ennetada julgeolekuohte ning kaitsta Euroopa huvisfääri, on oluline Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CSDP) eesmärgipärane toimimine ja vajadusel kiire rakendamine. Sellest tulenevalt on käesoleva töö eesmärgiks välja selgitada Euroopa Liidu julgeolekuintegratsiooni peamised võimaldajad ja takistajad ehk tegurid, mis aitavad kaasa või pidurdavad julgeolekuintegratsiooni edasist arengut. Lisaks esitatakse rakenduslikke ettepanekuid CSDP eesmärgipäraseks toimimiseks. Esmalt antakse töös ülevaade EL-i julgeolekuintegratsiooni arengust ning seejärel käsitletakse kolme peamist Euroopa inegratsiooniteooriat - neofunktsionalismi, liberaalset valitsustevahelist teooriat ning konstruktivismi. Töö uurimiseesmärgi saavutamiseks kasutati juhmiuuringut ning viidi läbi 13 poolstruktureeritud ekspertintervjuud nii Eesti- kui ka välisekspertidega. Analüüsi tulemusel selgus, et CSDP integratsiooni peamiseks takistajaks on selle valitsustevaheline iseloom, sest erinevate huvide ja ohutunnetuste tõttu ei suudeta kiiresti reageerida ning CSDP-d rakendada. Samas annab valitsustevaheline iseloom liikmesriikidele võimaluse oma huvide ja poliitikate realiseerimiseks ning otsuste mõjutamiseks. Peamisteks võimaldavateks teguriteks on ühiselt konstrueeritud väärtused, nagu moraal, eetika, humanitaarsus. Ühise visiooni, plaanide ja strateegiate puudumine tingib CSDP toimimise juhuslikult ning sõltuvuse üksikute liikmesriikide huvidest. CSDP eesmärgipäraseks toimimiseks on vajalik edasine koostöö ja koordinatsioon NATO ja CSDP vahel ning lahingugruppide rakendamine. Sellest lähtuvalt tehakse töös järgmised ettepanekud CSDP eesmärgipäraseks toimimiseks: (1) sõjalise koostöö arendamine väiksemates poliitiliselt ja kultuuriselt sarnastest riikide liitudes; (2) teatud pädevuse delegeerimine EL-i institutsioonidele; (3) lahingugruppide rakendamine operatsioonidel ning nende kasutamise muutmine paindlikumaks; (4) EL-i alalise ümberpaigutatava operatsioonide peakorteri loomine; (5) varustuse ja väljaõppe ühtlustamine, et vähendada liikmesriikide operatsioonidel osalemise kulutusi; (6) liikmesriikide vahel kokkulepete sõlmimine ühistes visioonides, ohtudes ja meetmetes ning EL-i julgeolekustrateegia kaasajastamine.
Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia rakendamine küberrünnakute korral Eesti kriitilise infrastruktuuri näitel
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Listmann, Kairi; Pernik, Piret, juhendaja; Masso, Jaan, juhendaja
Käesoleva töö eesmärgiks on Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegiast lähtuvalt võrrelda Eesti kriitilise infrastruktuuriga ettevõtete ja Eesti riigi küberjulgeoleku strateegiaid küberrünnakute eest kaitsmisel. Töö eesmärki aitavad saavutada neli uurimisküsimust, mis selgitavad küberjulgeoleku kujunemist, avaliku sektori ja erasektori koostööd, küberrünnakute liigitust ning kriitilise infrastruktuuri olemust ja kaitse vajalikkust. Teoreetilistest käsitlustest kasutatakse klassikalise julgeoleku kompleksi ning Kopenhaageni koolkonna teooriat. Töö eesmärki aitavad saavutada kvalitatiivsetest uurimismeetoditest dokumentide analüüs ning poolstruktureeritud ekspertintervjuud. Dokumentide analüüsimisel võrreldi Euroopa Liidu ja Eesti küberjulgeoleku strateegiaid, mille tulemusena selgus strateegiate sarnasus ning rõhuasetus kriitilisele infrastruktuurile. Ekspertintervjuud viidi läbi seitsme energia ning telekommunikatsiooni ettevõtte eksperdi seas, mille tulemusel toodi peamiste kitsaskohtadena välja koostöö puudulikkus, avaliku sektori killustatus, investeeringute vähesus küberkaitsesse ning küberjulgeoleku teadlikkuse madal tase. Peamiste ettepanekutena soovitati suurendada avaliku sektori ja erasektori koostööd läbi koolituste, infopäevade ning regulaarsete kohtumiste. Riigi Infosüsteemi Amet võiks edastada kriitilise infrastruktuuriga ettevõtetele kord poolaastas informatsiooni aktuaalsetest küberohtudest ning riik teavitada ettevõtteid Euroopa Liidus toimuvatest konverentsidest, parima praktika vahetamise võimalustest ja rahvusvahelistest koolitustest. Riik võiks lisaks omalt poolt küberjulgeoleku valdkonda rohkem politiseerida ning seeläbi tagada suurem investeeringute maht küberkaitsesse. Edaspidistes uurimustes võib uurida spetsiifilisemalt iga kriitilise infrastruktuuri valmisolekut küberrünnakuteks või seoses direktiivi peatse vastu võtmisega kaasnevaid kohustusi riigile, kriitilise infrastruktuuri ettevõtetele.
Euroopa Liidu noortepoliitika mõju Eestile aastatel 2007-2013 Euroopa Liidu noorteprogrammi “Euroopa noored” näitel
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Kost, Reet; Murakas, Rein, juhendaja; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Euroopa jätkusuutliku arengu nimel pööratakse noortele järjest rohkem tähelepanu, millega on ka põhjendatud EL noortepoliitika 2010-2018 eesmärgipüstitus - pakkuda kõigile noortele hariduses ja tööturul rohkem ja võrdsemaid võimalusi ning edendada noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust. Antud uurimistöö käsitleb Euroopa noortepoliitika mõju Eestile aastatel 2007-2013 ühe EL noortepoliitika olulise instrumendi – programmi “Euroopa Noored” - tulemuslikkuse ja mõju hindamise kaudu. Selleks on koondatud ning süstematiseeritud programmi “Euroopa Noored” kohta ajavahemikul 2009-2013 teostatud hindamisuuringud, sotsioloogiliste küsitluste ja fookusgrupi intervjuude andmed, tegevusaruanded ning programmi statistilised andmed ning teostati andmete sekundaaranalüüs uurimisküsimuste lõikes. Analüüsis jõutakse järeldusele, et EL programm “Euroopa Noored” omab positiivset mõju nii inimkapitali kui sotsiaalse kapitali arendamisele Eesti ühiskonnas. Programmi kaudu on suurenenud ka noorsootöö kättesaadavus ja kvaliteet Eestis. Uurimistöö sisaldab ka rakenduslikke ettepanekuid uue EL hariduse,- koolituse,- noorte- ja spordiprogrammi Erasmus+ (2014-2020) elluviimiseks nii Eesti kui Euroopa tasandil. Osundatud on mõju suurendamisele suunatud tegevustele nagu: programmi kättesaadavamaks tegemine vähemate võimalustega noortele; noorte vajadustest lähtuva valdkondadevahelise strateegilise koostöö suurendamine; tähelepanu pööramine noorte mitteformaalse õppimise tunnustamisele. Teadmisi nii programmi kaasatud kui veel kaasamata sihtgruppidest ning programmi (pikaajalisest) mõjust sihtgruppidele tuleks oluliselt täiendada, millega on seotud ka üks autori ettepanekutest Erasmus+ seire- ja uuringute süsteemi juurutamise kohta.
Euroopa Liidu roll töötajate kaasatuse tagamises
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Talur, Marko; Naaber-Kivisoo, Liina, juhendaja; Masso, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Töö eesmärk on leida vastus küsimusele, kas Euroopa Liidu tasandil direktiiviga 2002/14/EÜ kehtestatud töötajate üldise ja püsiva kaasamise miinimumstandardi tõstmine on õiguspärane. Teema on aktuaalne, kuna „Euroopa 2020“ strateegia rakendamine eeldab töötajate senisest suuremat kaasatust. Senise praktika põhjal võib eeldada, et Euroopa Komisjon püüab seda saavutada töötajate kaasamise täiendava reguleerimise abil Euroopa Liidu tasandil. Töös leitakse, et töötajate üldise ja püsiva kaasamise miinimumstandardi tõstmine ei ole õiguspärane, kuna see ei ole kooskõlas subsidiaarsus- ja proportsionaalsusprintsiibiga ning võib sõltuvalt tõstmise eesmärgist ja sisust ületada Euroopa Liidule omistatud sisulise sekkumispädevuse piire. Töös ei anta hinnangut töötajate kaasatusele ning töötajate kaasamise reguleerimisele üldiselt. Kui Euroopa Liit leiab, et töötajate kaasatuse tõstmine liikmesriikides on õigustatud, tuleb leida selleks töös käsitletust erinevaid võimalusi. Empiirilised andmed viitavad, et selleks võib olla näiteks sotsiaalpartnerite teadlikkuse tõstmine. Alternatiivsete meetmete efektiivsust ning sobivust on asjakohane hinnata töö edasiarendustes.
Euroopa Liidu Somaalia merepiraatluse julgeolekustamine
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Kärtna, Lis-Ann; Pääbo, Heiko, juhendaja
Käesolevas magistritöös uuritakse Euroopa Liidu (EL) jaoks merepiraatlusega seotud valdkondade julgeolekustamist. Terooria baseerub Kopenhaageni koolkonna käsitlusel julgeolekustamisest ning Juha Vuori kõneaktide jaotusel. Andmete kogumise meetodina kasutatakse Lene Hanseni intertekstuaalset mudelit, mille puhul uuritkase EL otsustusprotsessis osalevate ametnike ja poliitikute ametlikku diskursust. Antud töös keskendutakse Somaalia merepiraatluse diskursuse uurimisele 2009–2012, millest tulenevalt analüüsitakse, kuidas on läbi oluliste välispoliitika otsustajate loodud mõistest merepiraatlus ohu, riski ja ähvarduse tähendus Euroopa Liidu jaoks. Uurimuse ajalisel piiritlemisel sai määravaks asjaolu, et antud ajavahemikus oli Euroopa Liidu võitlus seoses Somaalia merepiraatlusega kõige jõulisem. Töös leitakse vastused püstitatud uurimisküsimustele. Euroopa Liidu ametlikus diskursuses on tõstetud oluliste julgeoleku teemadena üles merepiraatluse negatiivne mõju majandusele, humanitaarabi andmisele ning mereohutusele. Ametlikus diskursuses nähakse Somaalia piraatide poolt tekitatud suurimat mõju rahvusvahelisele kaubandusele, mis mõjutab otseselt Euroopa majandust. Kaubandustõrgete esinemised on pannud liikmesriigid tegutsema ja nõudma Euroopa Liidu ühtset välispoliitilist terviklikku lähenemist, mille üks osa on meremisiooni EU NAVFOR Atalanta jätkamine. Nõutakse sõjaliste meetemete kasutamise suurendamist, laiendades operatsiooni tegevusulatust ning liikmesriikide panustamist rohkemate sõjalaevadega. Operatsioon Atalanta piraatidevastane võitlus merel on jätkunud peamiselt Euroopa majanduslike huvide kaitsmiseks. Euroopa ühtne turg ning kaubandus on kinnistanud ELi enesekujutlust kui võimsast kaubanduspiirkonnast maailmas ning on selle positsiooni hoidmise nimel valmis kasutusele võtma sõjalisi meetemid.

Browse

Browsing Euroopa kolledž. Kuni 2015. by Title