Klassikalise filoloogia bakalaureusetööd - Bachelor's theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/47830
Sirvi
Sirvi Klassikalise filoloogia bakalaureusetööd - Bachelor's theses Pealkiri järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 27
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Achilleuse viha analüüs "Iliases" Euagriose kaheksa logismos’e põhjal(Tartu Ülikool, 2022) Oiso, Annika; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Toomet, Elo-Mall, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Andreas Virginiuse disputatsioonide kogumiku "Manipulus disputationum theologicarum" esimese ja teise disputatsiooni editsioon(Tartu Ülikool, 2024) Selde, Hanna-Maarja; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Antiikne kirjanduspärand vene fraseologismide kujunemise allikana ja nende fraseologismide kasutamise probleemistik(Tartu Ülikool, 2021) Piotrovskaja, Vera; Näripä, Neeme, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžKäesoleva töö teemaks on antiikne kirjanduspärand vene fraseologismide kujunemise allikana, näide sellest, kuidas antiikkultuur on jätnud oma jälje vene keelde püsivate sõnaühendite kujul. Selles töös uuritakse antiikkirjanduse mõjul vene keelde jõudnud fraseoloogisme, mis on võetud J. A. Larionova "Kaasaegse vene keele fraaseoloogilisest sõnaraamatust" (2014).listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Apuleiuse "Amori ja Psyche" varased eestikeelsed tõlked(Tartu Ülikool, 2023) Kangur, Hanna Stiina; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Aristophanese „Ahharnlastele“ lavastusplaani kirjutamine(Tartu Ülikool, 2026) Rees, Richard; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Novikov, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakondKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli koostada lavastusplaan Aristophanese komöödiale “Ahharnlased”, tuginedes antiikteatri ajaloolisele taustale, vanaatika komöödia eripäradele ning näidendi enda struktuurile. Kombineerisin lavastusplaani jaoks ajaloolisi fakte antiikteatri kujunemisest ja Aristophanese stiilist, tõlgete remarke ja repliike ning teisi teatriteaduslikke teadmisi. Teoreetiline osa annab ülevaate antiikteatri kujunemisest ja selle rituaalidest pärinevast päritolust. Üritasin luua arusaama, mis arenguetapis teater omadega oli, kui “Ahharnlased” 425. aastal eKr Lenaia festivalil esietendus. Praktilises osas pannakse kokku lavastusplaan, mis toetub näidendi tekstile, akadeemilistele artiklitele, sekundaarsele kirjandusele ja antiiksetele allikatele. Lavastusplaanis kirjeldatakse rollijaotust, kostüüme, lavakujundust, rekvisiite, mis on kõik stseeni kaupa kirjeldatud ja lahti selgitatud. MÄRKSÕNAD: Aristophanes, vanaatika komöödia, antiikteater, Ahharnlased, lavastusplaanlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ateena akropoli kirjelduse kommenteeritud tõlge Pausaniase teosest "Hellase kirjeldus"(Tartu Ülikool, 2023) Tomson, Avely; Novikov, Kadri, juhendaja; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Atika kalender ja selle seosed pidustustega(Tartu Ülikool, 2025) Pilt, Vanessa Victoria; Päll, Janika, juhendaja; Toomet, Elo-Mall, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakondKäesoleva töö eesmärgiks on uurida Atika kalendri kuude nimesid ning neile vastavaid pidustusi ning leida nende seoseid üksteisega ja jumalate epiteetidega, kellele need pidustused on pühendatud.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , David Cunitiuse „Jõuluoratsiooni“ editsioon ja tõlge(Tartu Ülikool, 2021) Kase, Kristiina; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžKäesoleva bakalaureusetöö „David Cunitiuse „Jõuluoratsiooni“ editsioon ja tõlge“ peamiseks eesmärgiks on David Cunitiuse „Jõuluoratsiooni“ (Εἰς ταπεινὰ τὰ γενέθλια τοῦ Κυρίου) editeeritud kreekakeelse teksti ja eestikeelse tõlke tutvustamine. Oratsioon on välja antud 1642. aastal Rostockis, selle ainus teadaolev eksemplar kohaviitega OCLC: (OCoLC)899881811 asub Poola Rahvusraamatukogus.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eestis lavastatud “Medeiade” lavakujundused ja kostüümid(Tartu Ülikool, 2026) Barbakar, Polina; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Anderson, Jaanika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakondBakalaureusetöös on analüüsitud Eestis lavastanud „Medeia“ lavastuste lavakujundust. Eesmärgiks oli uurida kuidas lavastuste lavakujundust on interpreteeritud Medeia müüti oma ajastu ühiskondliku konteksti vaatenurgast ning milliseid ühiskondlikke suundumusi ja probleeme visuaalsete väljendusvahendite kaudu on esile toonud . Märksõnad: lavakujundus, Medeia, Medea, Euripides, Franz Grillparzer, Ljudmila Razumovskaja, Tiit Palulistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Epidaurose Asklepiose templi tervenduslugude struktuur(Tartu Ülikool, 2026) Vaikmaa, Rasmus Lee; Näripä, Neeme, juhendaja; Volt, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakondKäesoleva töö eesmärgiks on uurida Asklepiose Epidaurose pühamust pärinevate tervenduslugude struktuuri ning leida tekstikorpuses esinevaid leksikaalseid lugudevahelisi ühendusi.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eric Holsteniuse ja Erlandus Hiärne dispuudi "Collegium physicum" VI peatüki "De Mineralibus" editsioon ja kommenteeritud tõlge(Tartu Ülikool, 2024) Mägimets, Marta; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Gezeliuse leksikoni "Lexicon Graeco-Latinum" tähe alfa editsioon(Tartu Ülikool, 2022) Jurtšenkova, Jaana; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Johannes Posselius vanema dialoogide kogumik “Familiarium colloquiorum libellus” ja selle võimalik eeskuju(Tartu Ülikool, 2026) Maasing, Märt; Päll, Janika, juhendaja; Polding, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakondBakalaureusetöös on analüüsitud Johannes Posseliuse vanema koolidialoogide raamatu “Familiarium colloquiorum libellus” kolme peatükki Johannes Gezelius vanema 1690. aasta editsiooni põhjal ja võrreldud neid Rotterdami Erasmuse dialoogiraamatu "Colloquia familiaria” kooliteemaliste peatükkidega. Analüüsi käigus on uuritud, kui palju on Posselius dialoogide kirjutamisel lähtunud Erasmuselt. Töö teiseks eesmärgiks oli jätkata Christopher Christjan Lääne 2024. aasta bakalaureuseprojektis alustatud Posseliuse teose editeerimist ja tõlkimist. Käesolevas bakalaureusetöös on toodud töös käsitletud Posseliuse teose kolmanda, neljanda ja viienda peatüki editsioon ja tõlge. Märksõnad: Johannes Posselius vanem, Johannes Gezelius vanem, Erasmus Rotterdamist, koolidialoogidlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Keltide ja germaanlaste kirjeldus Julius Caesari Commentarii de Bello Gallico ja Ammianus Marcellinuse Res Gestae tekstide põhjal(Tartu Ülikool, 2026) Thomann, Kaur Hendrik; Sõkkal, Siim, juhendaja; Volt, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakondKäesoleva bakalaureusetöö teemaks on keltide ja germaanlaste kirjeldused Vana-Rooma ladinakeelsetes teostes, mis käsitlevad esimesel sajandil eKr ja neljandal sajandil pKr Gallia, Germaania ja Britannia aladel elanud rahvaid. Töös on kasutatud kaht allikteksti, millest esimene on Gaius Julius Caesari teos Commentarii de Bello Gallico, mis kirjeldab sündmusi aastatel 58–50 eKr ning avaldati esmakordselt tõenäoliselt aastal 50 eKr.1 Teine antiikautori teos on Ammianus Marcellinuse Res Gestae, mille kirjutamist dateeritakse aastatesse 382–397 pKr.2 Täismahus teos kattis ajavahemikku 96–378 pKr, aga säilinud on vaid need osad, mis käsitlevad sündmusi aastatel 353–378.3 Commentarii de Bello Gallico ja Res Gestae säilinud raamatud kirjeldavad sündmusi, mis toimusid autorite eluajal.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Kommenteeritud tõlge Johannes Posseliuse teosest "Familiarium colloquiorum libellus"(Tartu Ülikool, 2024) Lään, Christopher Christjan; Päll, Janika, juhendaja; Novikov, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Kreeka- ning ladinakeelse Uue Testamendi partitsiipide võrdlus ja tekstianalüüs Ilmutuse raamatu 16.–18. peatüki põhjal(Tartu Ülikool, 2026) Poopuu, Ellen; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakondBakalaureusetöös on analüüsitud Ilmutuse raamatut ning sellest peatükke 16–18. Töö eesmärgiks oli vaadelda, kuidas religioossetes tekstides esinevat vanakreeka keelt on tõlgitud ladina keelde. Spetsiifiliselt keskenduti predikatiivsete ning atributiivsete partitsiipide tõlkimisele, töö põhiliseks probleemiks on mõningate partitsiibivormide puudumine, mida esineb küll kreeka keeles, kuid mis puuduvad ladina keeles. Ladina keele uurimisel on aluseks võetud Vulgata. Partitsiipide uurimise valik seisneb nende olulisuses kreeka keeles. Bakalaureusetöös on analüüsis kasutatud kvalitatiivset-võrdlevat uurimismeetodit, töö lõppu on lisatud kõigis kolmes peatükis olevatest partitsiipidest ning nende tõlkelahendustest kokkuvõtvad tabelid. Töös oli leitud, et artikliga partitsiipe oli tõlgitud sageli ladina keelde relatiivlausetega, artiklist eraldatud või artiklita partitsiipe oli tõlgitud partitsiipidega. Märksõnad: partitsiip, Vulgata, Ilmutuse raamat, bakalaureusetöö, Uus Testamentlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Kreeklaste teispoolsus arhailiste ja klassikaliste tekstide näitel: kontseptsioon ja strukturaalne analüüs(Tartu Ülikool, 2022) Sumre, Kertu; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Toomet, Elo-Mall, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Loomade kujutamine Andrea Alciato embleemiraamatus(Tartu : Tartu Ülikool, 2012) Puu, Gerry; Viiding, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofia teaduskond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Meeltesegaduse väljendumine Nonnose Dionysiaka's Ino ja Athamase näitel(Tartu Ülikool, 2024) Kõljalg, Meeta; Novikov, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Metafoorid ja metafoorsed väljendid vanakreeka ja eesti keeles: erinevate tõlkestrateegiate analüüs Longose „Daphnis ja Chloe“ I raamatu põhjal(Tartu Ülikool, 2021) Lembit, Laura; Novikov, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžKäesolev bakalaureusetöö uurib laiemalt Longose teoses “Daphnis ja Chloe” (Δάφνις καὶ Χλόη) esinevaid metafoore ja metafoorseid väljendeid. Täpsemalt keskendutakse töö puhul metafooride tõlkestrateegiatele ja nende analüüsile mainitud teose esimese raamatu põhjal, kus on vanakreekakeelne teos kõrvutatud Paul Keesi eestikeelse tõlkega. Töö teema osutus valituks huvist vanakreeka proosa ja metafooride kasutamise vastu selles. Kuigi mingil määral on eri žanritega tegelenud antiikautorite teoste puhul metafoore vaadeldud, siis uurimused proosateoste puhul on pigem pealiskaudsed. Tõlkestrateegiate uurimine Longose teose “Daphnis ja Chloe” esimese raamatu puhul on eesti keeles uudne. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Paul Keesi eestikeelses tõlkes esinevatest tõlkestrateegiatest ehk kuidas on tõlkija vanakreekakeelset metafoori või metafoorset väljendit eesti keeles edasi andnud. Lisaks eri tõlkestrateegiate kasutusele uuritakse, mil määral on Kees loobunud metafoorsete väljendite vahendamisest metafoorsetena või mil määral on neid eestikeelses tõlkes lisandunud.